kiht, mis on tekkinud skulptuuri materjali välimise kihi ning hapete, soolade ning atmosfääris olevate gaaside järk-järgulise vastastiktoime tulemusena. Kunstlik kate kujutab endast tavaliselt kombinatsiooni kunstlikust paatinast ja orgaanilistest ühenditest nagu segud naturaalsetest ja sünteetilistest vahadest, naturaalsetest ja sünteetilistest värnitsatest, polübutüülmetakrülaatlakist ning teistest komponentidest. On teada, et mõned monumendid värviti värnitsaga ja kaeti musta pigmendiga. Muidugi kaotab monument sellisel juhul iseloomuliku pronksiläike ning omandab laki sarnase välimuse. Osa paatinasid, mida kasutatakse üle maailma monumentide taastamisel, koosnevad: a) alustelistest vask(I)- ja vask(II)oksiididest, b) alustelistest sooladest (hüdroksiidsooladest): vask(I)-, vask(II)-, antimon(II)- ja vismut(III)sulfaadist ning c) vase alustelistest sooladest (karbonaatidest, sulfaatidest, nitraatidest ja
silmsideme tunne), käed ja jalad, ülesehituses lähtuti kiriku eeskirjadest, figuuride peade kohal asub nimbus e. aupaiste, valitsevateks toonideks olid rohekas, kollakas ja punane, ka kuldjooned, alates 8. saj. kasutati temperavärve segatud munaga, igal asjal on oma tähendus, kujutati märtreid, pühakuid jt. Piibli tegelasi, aluseks kasutati lihvitud ja kalaliimiga kokku liimitud pärnapuust laudu, mis olid kaetud valgendatud lõuendiga, hävimiskindluse saavutamiseks immutati värnitsaga (kaitseb niiskuse eest, kuid aja möödudes tumestab värve). Theophanes Kreeklane tuli Bütsantsist, ikoonikunsti ületooja Venemaale. Iseloomulikud on pruunikad toonid ja valged jooned nägudel. Algselt töötas Novgorodis, hiljem Moskvas. Andrei Rjublov töötas Moskvas, tema tähtsaimaks ikooniks on ,,Kolmainsus" (legend räägib kolmest inglist, kes ilmutasid end Aabramile ja Sarale ning kuulutasid tulevikku. Kolm teekäijat, Isa, Poeg ja Püha Vaim
JÄRELTÖÖD 5.1.Puhastamine Eemaldada klaasilt kitijäägid seebiveega Tööriistade puhastamine: Pesta käed ja pintslid linaõliseebiga - mingit lahustit ei ole vaja ! 5.2. Tihendite paigaldamine Paigalda aknale tihendid. Tihendid paigalda ainult sisemisele aknaraamile. Külm välisõhk peab pääsema kahe akna vahale, siis ei teki klaasile kondensniiskust. 5.3. Akende hooldamine Mitte unustada, et aknaid tuleb iga nelja-viie aasta tagant hooldada. Õlitada aknaid värnitsaga (kriidistuma hakanud värvikiht muutub jälle elastseks), tõmmates värvitud pind värnitsase lapiga üle. Erilist tähelepanu vajavad lõunaküljes olevad aknad, mis saavad rohkem päikest (UV kiirgust). Vajadusel matistada värvipind lihvpaberiga ja värvida aken üle. Õlitada hingi! 7. OHUD JA TÄIENDAVAD NÄPUNÄITED Loksuvad tapid tuleb parandada. Nurkadest kergelt loksuv aken vajub peagi ja aken ei hakka enam korralikult sulguma
peaaegu hääletult. Kui sõudja mõla täies ulatuses vette surub ja jõuliselt sõuab, siis peab jääma mulje, et mitte mõla ei liigu vees ja vesi ei vahuta mõla varre juures vaid, vaid kanuu liigub ja vahutab kanuu ümber. Mõla ülemises otsas on nasa ehk käepide, mille otsad on allapoole 1 cm laiemaks töödeldud, et sellega oleks hea sügavamast veest võrke üles tõsta. Nasa peab olema hästi töödeldud, et seda oleks igati mugav käes hoida. Soovitatav on mõla töödelda värnitsaga, et see vettiks vähem ja säiliks kauem. Kanuu ja mõla mõnede ühenduste juures ei tohi kasutada raudnaelu, sest need roostetavad ajapikku, naelapead tõusevad kõrgemale ning nende taha võib jääda kinni võrgulina ja nii edasi. 13 Lõppsõna Tänaseks on just kujunenud haabjaehituse ning selle puualusega seotud vanalaevanduspärandi säilitamise keskuseks Eestis Soomaa Rahvuspargi ürgne loodus, kus on võimalik tutvuda selle
6. Silmutorbik Omapärane mõrralaadn püünis on silmumõd ehk silmutorbik, nüüdisajal kasutatakse seda Eestis ainult Narva jõel. Silmumõrd on tavaliselt 55 60 cm pikkune koonusekujuline püünis, millelon 23- sentimeetrise suuavaga pujus. Kitsamast otsast suletakse püünis harilikult lepapuust prundiga. Silmumõrra valmistamiseks on aegade jooksul kasutatus kuusekoort, männipuust lõhestatud peerge, mis kinnitati kasetohuga, samuti värnitsaga immutatud papiribasid ja muud. Nüüdisajal valmistatakse silmumõrrad enamasti viniplastist. Püügile asetamisel seotakse 50 60 torbikut nööri abil ühise selgnööri külge ( umbes 35 40 sentimeetrilise vahekaugustega). Selgnöör varustatakse raskuste ja ujukitega. Suuvaga allavoolu olvasse mõrda koguneb vahel selline hulk silmu, et nende kättesaamiseks tuleb püünis purustada. Tavaliselt piisab prundi äravõtmisest. Narva jõel on allpool kärestikke
ettevaatlik, sest kahhelkivid ei kannata tugevat kuumust. Lahustite halvim kõrvalmõju on aga nende imendumine glasuurimata ahjupottide sisse, mis teeb need hapramaks ja vähem vastupidavaks. Värvimiseks sobivad õli- või liimvärvid. 5.1.1 [H3] Kahjustunud ahjupottide parandamine Kahjustunud kohti võib parandada kipsiga, sellest võib teha ka terve puuduva ahjukahli, kuid see nõuab originaalkahli järgi tehtud vormi kasutamist. Valmis kahhel lihvitakse, krunditakse värnitsaga, värvitakse teistega lähedast tooni ja selle kuivades lakitakse. 5.1.2 [H3] Vanadest pottidest uus tore ahi Kahhelahju tegemine vanadest pottidest nõuab tähelepanelikku, oskuslikku ja kannatlikku meistrit. Kuid lõpus saab osaks mitme põlvkonna tänu. 5 5.1.3 [H3] Lammutamine Vanad ahjupotid sobivad hästi uue ahju ladumiseks. Oma elutöö teinud kahhelahi,
3. Graniit(hall) 4. Rauamennik(pruunikas-punane) 5. Ooker(kollane) 6. Sieena(punakas-pruun) Tehispigmendid 1. Tsink ja plii(valged) 2. Pliimennik(helepunane) 3. Kinaver(marsipunane) 4. Ultramariin(sinine) 5. Alumiiniumpulber(hõbedane) 6. Pronkspulber(pronksjas) Pigmentide omadusteks on katvus, valgusekindlus, leelisekindlus ja mürgisus. Suurimaks probleemiks mürgisuse kõrval on kestva nakkuvuse säilimine.Nakkuvust parandatakse naturaalse värnitsaga kruntimise teel. Katvus oleneb pigmendi läbipaistvusest ja kaetava pinna värvusest. · Hea katvuvusega on rauamennik ja mangaandioksiid · Hea leelisekindlusega on kriit, lubi, grafiit, rauamennik, ooker, ultramariin · Väga mürgised on plii valge, pliimennik, tinaver ja põletatud sieena Kilemoodustajad Kilemoodustajatena kasutatakse looduslikke- ja tehisvaike, kuivavaid taimeõlisid ja nitrotselluloosi · Looduslikud vaigud on kampol, shellak, tohuvaik, tehisvaik,
Näiteks karbonaadid, ultramariin, mõned oksiidid ja sulfiidid lagunevad hapete lisamisel, Preisi sinine on aga tundlik leeliste suhtes. Pigmentidel endil võivad olla aga kas happelised või aluselised omadused. Raskmetallide oksiidid (nt tsink oksiid, plii pigmendid) üldiselt on alused, nad võivad reageerida kuivanud õlide vabade rasvhapetega, moodustades elastse ja püsiva värvikile. Erandiks on aga näiteks titaanoksiid, mis on täiesti inertne ja ei reageeri värnitsaga. b) Lühikokkuvõte mõningatest pigmentidest Kriit (valge pigment, täiteaine ja tähtsam krundi koostisosa) Kaltsiumkarbonaadi kõige levinum looduslik vorm on kaltsiit (CaCO 3). Seda leidub peamiselt settekivimites nagu kriit (ka lubjakivis), samas leidub teda ka moondekivimites nagu marmor. Looduslikku kriiti (CaCO3) võib pidada üheks vanimaks sisevärvide toonimisvahendiks (kasutati nt liimvärvides) ja ta kuulub tänini värvide/pahtlite toorainete nimistusse. Lisatuna
Selles peatükis on õpetusi kuidas teha mürgitatud kindaid, õunu ja muud huvitavat. 1492 avastab Kolumbus Ameerika. Sealt tuuakse kõige muu huvitava hulgas kaasa ka süüfilis. Seetõttu pannakse 16 sajandil kinni kõik avalikud saunad ja pannakse alus nn pesematuse kultuurile. Naine Kahvatu jume ei ole hea. Sobiv näovärv segada munaga ja katta sellega nägu. Pärast värvi kuivamist töödelda seda värnitsaga. Maha sai ainult munaga lahustades. Hea värv püsis kaua ja ei lahustunud vees. Ühesõnaga päris kõva keemia oli. Nagu meie poodides müüdud Värnitsa värvid. Brrr. Ilus oli kui otsaesine oli 1/3 näost. Kel vähem raseeris otsaesise paljamaks. Nina pikk ja kitsas, suu pisike ja korallpunane, rääkides paistab
Tuleb kasutada alumiinium kaabitsaid, kõva harjasega harju, nürisi metallist pahtellabidaid, peent liivapaberit. Puupind peab enne värvimist olema puhas, kuiv, sile, rasvaja õlilaikudeta. Esmakordselt värvitava pinna niiskus ei tohi ületada 15%. Oksa- ja vaigused kohad tuleb välja lõigata 2 – 3 mm sügavuselt. Suuri vaiguseid pindu tuleb pesta kristallilise soola lahusega, mille järel tuleb puit katta naturaalse värnitsaga. Seda tuleks teha soojal päikesepaistelisel päeval peale lõunat – puu on soojenenud, värnits tungib sügavale puupinda ja kuivab kiiremini. Värnitsat tuleb enne kasutamist soojendada. Poorseid pindu tuleb katta 2 korda. See on töötlus enne värvimist. Klaasplastist pinnad tuleb puhastada, eemaldada vana värv harja või pahtellabidaga. Tuleb hoiduda plastpinna vigastamisest. Pind töödeldakse liivapaberiga ja puhastatakse tolmust.
Kasutatakse ka kruntroostemuundureid, mis peale kuivamist tugevasti nakkuvad metallipinnaga. Metallide konversioonkatted Konversioonkatted saadakse metalli pinnale selle pindmise kihi keemilisel või elektrokeemilisel ümberkujundamisel. Paljude metallide pindasid oksüdeeritakse ja teraseid veel fosfaaditakse. Teraseid oksüdeeritakse 500...600°C aurujoaga. Keemiliselt oksüdeeritakse teraseid leeliste ja nitraatide lahustega. Musta värvi terasesemeid oksüdeeritakse värnitsaga temperatuuril 200...400°C nii, et värnits söestub. Elektrokeemiliselt oksüdeeritakse terast naatriumhüdroksiidi lahuses, kus detail on anood ja katood on terasplaat. 40 min jooksul moodustub terasdetaili pinnale vastupidav musta värvi oksiidikiht. Metallidest oksüdeeritakse veel alumiiniumi, vaske. Väga levinud on teraspindade fosfaatimine. Enne fosfaatimist tuleb pind hästi puhastada. Eristatakse külm-ja elektrokeemilist fosfaatimist. Terase pinnale tekib õhuke fosfaatkate
Kasutatakse ka kruntroostemuundureid, mis peale kuivamist tugevasti nakkuvad metallipinnaga. Metallide konversioonkatted Konversioonkatted saadakse metalli pinnale selle pindmise kihi keemilisel või elektrokeemilisel ümberkujundamisel. Paljude metallide pindasid oksüdeeritakse ja teraseid veel fosfaaditakse. Teraseid oksüdeeritakse 500...600°C aurujoaga. Keemiliselt oksüdeeritakse teraseid leeliste ja nitraatide lahustega. Musta värvi terasesemeid oksüdeeritakse värnitsaga temperatuuril 200...400°C nii, et värnits söestub. Elektrokeemiliselt oksüdeeritakse terast naatriumhüdroksiidi lahuses, kus detail on anood ja katood on terasplaat. 40 min jooksul moodustub terasdetaili pinnale vastupidav musta värvi oksiidikiht. Metallidest oksüdeeritakse veel alumiiniumi, vaske. Väga levinud on teraspindade fosfaatimine. Enne fosfaatimist tuleb pind hästi puhastada. Eristatakse külm-ja elektrokeemilist fosfaatimist. Terase pinnale tekib õhuke fosfaatkate
50 % ksüloolist. Nitrotselluloosemailide põhilist kruntvärvi vad sageli kaugel, tuleb enamik hooldustöid teha juhil ene- nr. 147 saab vedeldada lahustiga nr. 646 ja 647 või lahjen- sel. Sel on ka omad kasulikud küljed. Esiteks vähenevad diga PBfl. Spetsiaalse kruntvärvi puudumisel võib selle ekspluatatsioonikulud. Teiseks, mis olulisem, õpitakse asendajana käsutada puhta värnitsaga segatud pliimenni- masinat paremini tundma ja saadakse oskusi rikete ku - kut. Toatemperatuuril vajavad kruntvärvid kuivamiseks reks kõrvaldamiseks. 3fr... 48 tundi. Paremaid tulemusi annab kuivatamine tem- Mootorratta (motorolleri, mopeedi) ekspluatatsioonil peratuuril 100. . . 110°C. võime eristada kahte iseloomulikku ajajärku: sissesõidu-
annaabi.ee 
