Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ............................................................................................................
Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst.
1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või
Pilet No. 01 1. Lateraalne ujuvmärgistus Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m
PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi kee
1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pealt või pikkus
Lisa 1 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972 A osa. ÜLDSÄTTED Reegel 1. Kohaldamine a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille asjaomased ametivõimud on kehtestanud järgimiseks reididel, sadamates, jõgedel, järvedel või avamerega ühenduses olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad. Kõnealused erireeglid peavad olema võimalikult vastavuses käesolevate reeglitega. c) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille mõne riigi valitsus on kehtestanud sõjalaevadele ja konvois sõitvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede, märkide või vilesignaalide kohta või laevastikuna kala püüdvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede või märkide kohta. Need täiendavad püsi- või märgutuled, m?
EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevat?
Kõik kommentaarid