20. Ühe- ja kahekordse põhja konstruktsioon. Topeltpõhja tankid 21. Laevakere välisplaadistus. Plaadistuse pinnalaotus, vööde nimetused. 22. Põhja-, parda- ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem); 23. Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve 24. Laeva tekid, platvormid, lastiruumi luugikrae ja komings, umbreeling. 25. Vööri konstruktsioon. Vööri laadimisseadmed 26. Ahtri konstruktsioon, ühe- ja kahe sõukruviga laeva ahter. Dedvudseade. Võlliliin 27. Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed. Kingstonid. 28. Sõuseadme e. käiturite tüübid: FSSK, RSSK, tiivik- ja jugakäitur, düüsiga ümbritsetud sõuseade, asimutaalsõuseadmed. Sõukruvi ehitus ja kinnitus 29. Rooliseade. Otstarve, osade nimetused, roolide tüübid. Põtkuri ehitus ja otstarve 30. Ankruseade. Otstarve, osade nimetused, ankrute tüübid 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused
kasutatakse erineva kiirusega mootoritel. 3.3 Kombineeritud reguleerimisega klapp- kõrgsurvepumbad Kombineeritud reguleerimisega klapp- KKP sarnaneb ehituselt lõpuga reguleeritava pumbaga, millel peale imiklapi on ülejooksuklapp. Kombineeritud reguleerimisega klapp-kõrgsurvepumpi kasutatakse fikseeritud sammuga sõukruviga laevade aeglasekäigulistel peamasinatel, mis töötavad väga muutuva koormusega. Nende eeliseks on võimalus vastavalt vajadusele ka fikseeritud summaga sõukruviga laevade aeglasekäigulistel peamasinatel, mis töötavad väga muutuva koormusega 4. Diiselmootori pihustid Igal silindril võib olla üks või mitu pihustid. Pihusti arv ja paigatus silindri kaanes oleneb silindri diameetrist ning põlemiskambri kujust.
Stresses - stringer- stringer subject to- milelige aluma Superstucture- teki pealise ehitus surging- õtsumine surveyor- ülevataja Swaying- õtsumine thrust- tõuke jõud trailing edge- pöörlemis serv Transverse- põiki tripping girder- kande talla twin-screw ship- kahe sõukruviga laev Uncommon- eba tavaline upthrust- üles poole minev suve value- väärtus Weld- keevitama yawing-õtsumine
v= 20 m/sek kiirus Roolilehe pindala arvutus F=µ*L*T/100*(0,75+150/(L+75) µ= 1 koefitsent 0.015-0.023 F= 7,78 m² Hüdrodünaamiline survejõud Pn=(k*F*v²*sin)/(0.195+0.305*sin) k= 5,3 ühe sõukruviga laevadel F= 7,78 m² roolilehe pindala Pn= 25565,27 kN v= 20 m/sek laeva kiirus v²= 400,00 (m/sek)² = 35 roolilehe pöördenurk
aitasid pärituule korral sütt kokku hoida. Aurumasinad ja käiturid (sõurattad) täiustusid pidevalt. 1845 korraldati võistlus laevade Rottler (sõukruviga) ja Alecto (sõurattaga, mõlemad 800 tonni ja 300 hj) vahel. Sõukruvi näitas oma üleolekut sõurattast. Ka materjalid uuenesid. 1821.a. ehitati esimene raudkerega aurik Aaron Manby. Täielikult rauast kerega purjekas ehitati alles 15 aastat hiljem. 1897.a. kasutati auruturbiini prantsuse kiirkaatril Turbinia, mis tegi 34,5 sõlme. Joon. 1.16. Sirius. Aurumasinaga varustatud purjekas Great Britain (Joon. 1.17.) oli esimene suur
Need on elektrilised, mehhaanilised või muul põhimõttel töötavad tagasisidet andvad seadmed, mis näitavad rooli asendit. Sellist näitajat kutsutakse aksiomeetriks. Ilma aksiomeetrita ei ole roolimehel võimalik kurssi hoida ega pöördeid sooritada. Ka rooliautomaat ei tööta tagasisideta. Aktiivse juhtimise seadmed. Aktiivse juhtimise seadmeid ja aktiivseid roole on tänapäeval väga palju. Vaatleme vaid kahte neist. Aktiivne rool. Selline rool on varustatud väikese diameetriga sõukruviga, mis paigutatakse roolilehe külge otse selle taha. Nii on võimalik laeva juhtida ka mittetöötava masinaga ja laeva paigal seistes ühe koha peal manööverdada. Sellise rooli efektiivsus ei ole eriti suur, 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23
Osa nendest on säilinud praegugi ja hinnatud kui säilitamist väärivad varajase metall-arhitektuuri suurepärased näidised. Aastal 1835 esitas ta idee - piltlikult öeldes, pikendada Londoni Bristoli raudteeliini üle Atlandi, milleks projekteeris ja ehitas Great Westerni. Järgnesid laevad, millest igaüks oli oma aja suurim ja tehniliselt teedrajav. 1843. a valminud Great Britain oli maailma esimene teraskere ja sõukruviga ookeanilaev 102 m pikkune 1100 kW peamasinaga laev arendas 12-sõlme kiirust, mis lubas ookeani ületada 2 nädalaga. Kuni 19. sajandi lõpukümnenditeni olid aurulaevadel, v.a sadamapuksiirid ja väiksemad lühisõidulaevad, ka abipurjed. Alles sajandivahetuseks loobuti neist lõplikult. Sel ajal algas ka laevade kiire spetsialiseerumine. Ilmusid uued, varemtundmatud sõja- ja tsiviillaevade tüübid, nagu sõjalaevadest näiteks soomuslaevad,
Vöörtäävi külge keevitatakse ka parraste välisplaadistus. Tekid ja pardastringerid keevitatakse vöörtäävi horisontaalsete ribide vöörtükkide (kniide) külge. Vertikaalkiil keevitatakse vöörtäävi vertikaalse ribi külge. Vööri laadimisseadmed Vööri veeremtranspordi lastimisseadmed Veeremtranspordi e ro-ro-laevad on varustatud vööris ja ka ahtris rampidega e aparellidega, mille kaudu lastitakse või lossitakse laeva sadamas. 26. Ahtri konstruktsioon, ühe- ja kahe sõukruviga laeva ahter. Dedvudseade. Võlliliin Ahtri konstruktsioon Laeva ahter(piik) on laevakere tagaosa ahterpiigi vaheseinast kuni ahtertäävini Ahtri allveeosa ehitatakse nii, et oleks tagatud vee hea juurdepääs ahtriseadmetele (sõu- ja rooliseadmed, - ). Ahtri pealveeosa on laiem ja see kaitseb sõukruvi ja rooli vigastuste eest sildumisel, seal asub tavaliselt sildumistekk. 1-paller (rudder stock, ) 2- ahtertäävi silm (boss, ) 3- ahtertääv kruvitääv Stern frame ) 4- tald
välisplaadistus. Tekid ja pardastringerid keevitatakse vöörtäävi horisontaalsete ribide vöörtükkide külge. Vöörtükid on vöörtäävi painutatud plaate horisontaalselt ühendavad kniid. Vertikaalkiil keevitatakse vöörtäävi vertikaalse ribi külge. Eriti keerulise ehitusega on pirnvööri omavate laevade vöörpiigid. Tagapool vöörpiigi vaheseina jätkuvad tugevdused veel vaid parrastel teatud kauguseni vöörist. 26. Ahtri konstruktsioon, ühe- ja kahe sõukruviga laeva ahter. Dedvudseade. Võlliliin ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel . elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Ahtertääv on tugev tala, millega lõpeb laeva ahter. Ta valmistatakse peamiselt valatud osadest või keevitatakse plaatidest. Ahtertääv võib olla ka kombineeritud mitmest valatud ja keevitatud osast.
- 10000 töötunni järel kontrollida pumbamootori laagreid, pumbalaagreid, roolimasina rootoritihendite ja balleritihendite korrasolekut. Kontrollida hüdrojagajate ehk solenoidide korrasolekut. 2. Arvutuslik osa 2.1 Roolilehele mõjuvad jõud ja momendid 2.1.1 Hüdrodünaamilise jõu suurus (Pn) kFVs2sin 1020102sin35o 11471 n= P = = =31086N 0,195+0,305sin 0,195+0,305sin35o 0,369 F=20 m2 k= 10 (arvestab sõukruvide arvu antud juhul ühe sõukruviga) Vs= 10 sõlme =35° (rooli pöördenurk) 2.1.2 Rooliseadme ballerile mõjuv moment (Mb) Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 9 Sergei Dombrovski MM42 Mb = Ms + Mtr Ms on vee poolt põhjustatud hüdrodünaamilise jõu moment Mtr on hõõrdejõudude moment laagrites ja ühenduskarbis Ms = Pn ×l Pn on hüdrodünaamiline jõud l on hüdrodünaamilise jõu õlg
Teel uude kodusadamasse tuli aurumasin sageli stopata, et katlast ja katlaseadmeist välja kraapida sinna kogunenud sool ju siis ei osanud konstruktorid-ehitajad arvestada, et merevesi ei kõlba kasutada. Oleks samal ajal Neptun midagi ette võtnud... Kogemused on parimad õpetajad. Laevade puukorpused asendusid algul raud-, sajandi lõpupoole juba teraskeredega (1888. a Lloydsi registri andmeil juba 90 %), väheefektiivne sõuratas vahetus sõukruviga. Viimase olevat 1829. a leiutanud ja oma laeval Civetta kasutusele võtnud austerlane Josef Ressel, kuid patent aastast 1836 kuulub inglase J. Smithi ja rootslase J. Ericssoni nimele ja nii teatakse neid sõukruvi leidureina... Kunagised merede valitsejad, purjekatest kaunitarid, taandusid aurulaevadele söe kohaletoimetajaiks, et siis hoopiski kaduda... Laevaliiklus oli nüüd kahe mandri vahel juba väga elav, tekkinud olid laevakompaniid neist tõusid aja
lainete pealejooksu perioodi. Suurimad ohud on seotud ahtri "kaasahaaramisega" laine poolt, millele järgneb juhitavuse kaotus, laeva pööramine põiki lainet selle esiküljel ja laineharja langemine laevale, mis viimase ümber lükkab (inglise keeles broaching-to). See nähtus tekkib siis kui laine pikkus on suurem laeva pikkusest ja tema jooksukiirus peaaegu sama laeva enda kiirusega. Laeva kannab mõnda aega laineharjal lainega kaasa. Veest peaaegu välja ulatuv rool koos sõukruviga ei saa hakkama laeva liikumise suuna kontrolli all hoidmisega. Kui laev vajub laine esiküljele, ahter tõuseb veest välja ja lainehari samal ajal murdub, langedes ahtrile, haaratakse kogu laev murduva lainega kaasa (laev hakkab surfama). Vöör tungib lainepõhjas sügavale vette ning pidurdub, juhitamatu ahter aga haaratakse murduva laineharjaga kaasa. Laev pööratakse pardaga laine poole ja saab tugeva kreeni. Kui nüüd lainehari lõplikult
nimetatakse lihtriks (hiljuti oli meie Loksa Laevaremondi Tehase peamine toodang standardlihtrid: L = 18,75 m; B = 9,5 m ; W =374 t ). Praamerite alaliigid on: LASH-lihtriveolaev LASH (Lighter aboard the ship) Barge Carrier; Eelmise sajandi 70-ndatel aastatel hakati ehitama suuri lihtrilaevu, mis võtsid pardale 40...90 lihtrit ühikkandevõimega 180...370 tonni. Laevad olid sageli jääklassi e. lõigatud vööriga, kahe sõukruviga ja kiired kuni 20 sõlme. Lastimisel pukseeritakse lihtrid laeva juurde, kus kuni 500-tonnine laeva pukk- kraana tõstab lihtrid pesadesse. Lastitakse ka tekile. Lossimine toimub vastupidi järjekorras. Lihtrite asemel võib vedada ka standardkonteinereid. Selline transpordiviis on kohane lühikese navigatsiooniperioodiga ja puudulike seadmetega sadamate puhul. SEABEE Barge Carrier; Need praamerid veavad suuremate mõõtmetega ja dedveidiga kuni 1300 tonni standardlihtreid
lihtriks (hiljuti oli meie Loksa Laevaremondi Tehase peamine toodang standardlihtrid: L = 18,75 m; B = 9,5 m ; W =374 t ). Praamerite alaliigid on: LASH-lihtriveolaev LASH (Lighter aboard the ship) Barge Carrier; Eelmise sajandi 70-ndatel aastatel hakati ehitama suuri lihtrilaevu, mis võtsid pardale 40...90 lihtrit ühikkandevõimega 180...370 tonni. Laevad olid sageli jääklassi e. lõigatud vööriga, kahe sõukruviga ja kiired kuni 20 sõlme. Lastimisel pukseeritakse lihtrid laeva juurde, kus kuni 500-tonnine laeva pukk-kraana tõstab lihtrid pesadesse. Lastitakse ka tekile. Lossimine toimub vastupidi järjekorras. Lihtrite asemel võib vedada ka standardkonteinereid. Selline transpordiviis on kohane lühikese navigatsiooniperioodiga ja puudulike seadmetega sadamate puhul. SEABEE Barge Carrier; Need praamerid veavad suuremate mõõtmetega ja dedveidiga kuni 1300 tonni standardlihtreid
nimetatakse lihtriks (hiljuti oli meie Loksa Laevaremondi Tehase peamine toodang standardlihtrid: L = 18,75 m; B = 9,5 m ; W =374 t ). Praamerite alaliigid on: LASH-lihtriveolaev LASH (Lighter aboard the ship) Barge Carrier; Eelmise sajandi 70-ndatel aastatel hakati ehitama suuri lihtrilaevu, mis võtsid pardale 40...90 lihtrit ühikkandevõimega 180...370 tonni. Laevad olid sageli jääklassi e. lõigatud vööriga, kahe sõukruviga ja kiired kuni 20 sõlme. Lastimisel pukseeritakse lihtrid laeva juurde, kus kuni 500-tonnine laeva pukk- kraana tõstab lihtrid pesadesse. Lastitakse ka tekile. Lossimine toimub vastupidi järjekorras. Lihtrite asemel võib vedada ka standardkonteinereid. Selline transpordiviis on kohane lühikese navigatsiooniperioodiga ja puudulike seadmetega sadamate puhul. SEABEE Barge Carrier; Need praamerid veavad suuremate mõõtmetega ja dedveidiga kuni 1300 tonni standardlihtreid
Võlliliin, ülesanne , ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus: Võlliliini ülesanne on peamasina pöördemomendi edastamine väntvõllilt sõukruvile. Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja
ahterpiigi vahesein, 7- avariiväljapääs, 8- ahtri retsess, 9- masinaruumi retsess, 10- topeltpõhja plaadistus, 11- ahterpiik. 11 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.17. Ühe- ja kahe sõukruviga laeva sõuvõlli tunnelid. Retsess on laiem niss võllitunneli tagumises otsas. Samasugune retsess võib esineda ka võllitunneli masinaruumi poolses otsas. Retsess hõlbustab võlli juures tehtavaid hooldus- ja remonttöid. Retsessiks kutsutakse ka jäämurdja ahtris paiknevat väljalõiget, millesse sobitatakse pukseeritava laeva vöör pukseerimisel tandemina raskes jääs Retsessiks nimetatakse ka vaheseina sisse ehitatud nissi, milles võib olla paigaldatud mingi seade või mehhanism. .
juppi või ketti juppi. Ning kui oleme otsa pollarisse kinnitanud võtamame selle piduri maha. 4. Mittestandardsed konteinerid Mittestandardse kõrgusega (8,8 ja 9 jalga) konteinerid tekitavad laadimisel suuri probleeme. Nad ei sobi kokku teiste konteineritega ja on raske teistega kokku kinnitada. LK 90-91 Pilet No. 15 1. Rooliseade, kasutamine, hooldus, tehnilised nõuded Sõukruviga laeval peab olema rooliseade. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhitavuse tagamine. Rooliseade koosneb järgmistest põhiosadest: roolileht, baller (vertikaalne võll), roolimasin, rooliülekanne ja juhtpult. Roolimasinate ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat. Rooliülekanne on mehhanism, mis kannab roolimasinalt roolile üle viimase pööramiseks vajaliku jõu
Ilma ROC tunnistuseta mereraadiojaama Lisad väljendavad põhisignaali variatsioone; hooldus, tehnilised nõuded laadungi päästmiseks nihkunud osa laadungist kasutaja võib eetrisse minna vaid tõsise Põhisignaali baasil moodustatud küsimusi; Sõukruviga laeval peab olema rooliseade. lasta parda taha. hädaohu korral. Tõsine hädaoht tähendab ohtu Vastuseid põhisignaali baasil moodustatud Rooliseadme ülesandeks on laeva juhitavuse Tekilaadungi asetamisel laeva tuleb järgida, et pardal olijate (tegelikult ka üle parda küsimustele või nõuetele; tagamine
Püsikäigureziimi korral mootori töö sõukruvile läbi reduktori ja töötab peamasin alakoormusega. juhtimiseks töötamisel eritingimustes , näiteks jääs , pukseerimisel, muhvi oluliselt ei erine otseülekandega tööreziimist. Muhvi ja See tähendab, et fikseeritud labadega sõukruviga töötavale korpuse kinnikasvamisel jne , et mootorit ülekoormata saada reduktorülekandega kaasnevad mõningad kaod, mis vähendavad peamasinale tuleb mootori täisvõimsuse saamiseks projekteerida optimaalne laeva kiirus optimaalse kütuse kulu juures. propulssiivkompleksi kasutegurit. sõukruvi peamasina nimivõimsuse järgi
ringtuld kõige nähtavamas kohas. Üle 100 m pikkune laev peab lisaks kahele ringtulele (vööris ja ahtris) kasutama ka töö- või muid võrdväärseid tulesid tekkide valgustamiseks. Udusignaal- iga minutijäler 5 sek signaali, üle 50m peab lisaks sellele 5sek jooksul lööma gongi. • Rooliseade. Rooliseadme ehitus, roolitüübid ja rooliseadme kontrollimine. Avariirooliseade ja sellele üleminek. Sõukruviga laeval peab olema rooliseade. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhitavuse tagamine. Rooliseade koosneb järgmistest põhiosadest: roolileht, baller (vertikaalne võll), roolimasin, rooliülekanne ja juhtpult. Roolimasinate ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat. Rooliülekanne on mehhanism, mis kannab roolimasinalt roolile üle viimase pööramiseks vajaliku jõu. Roolimasin
annaabi.ee 
