Renessanss Dante Alighieri" Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Giovanni Boccaccio Sündis Toscanas, kasvas üles Firenzes. Kolis Napolisse. Ta määrati panka õpipoisiks. Talle pangandus ei meeldinud ja läks õppima õigusteadust. Decameroni kirjutamist alustas 1349. aastal. Ta räägin oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja rõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Räägib armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Francesco Petrarca oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane. Õppis koolis õigusteadust. Huvitus teiste kirjanike loomingust. A...
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja
Paremalt vasakule: 1. Inglise näitekirjanik 5. Krirjanik aastatel 1265-1321 7. Itaalia humanismi suurkuju 9. Lembeluule Petrarca stiilis 10. Renessansi ajastu geenius 11. Renessansi sünnikoht 13. Da Vinci tuntuim maal 14. Petrarca tuntuim värssteos Üevalt alla: 2. Jumaliku komöödia teine osa 3. Dante peateos 4. Renessanss ehk... 5. Boccaccio peateos 6. Shakespeare teos 8. Jumaliku komöödia esimene osa 12. Novelli rajaja Paremalt vasakule: 1.William Shakespeare 5.Dante Alighieri (paremalt vasakule) 7.Francesco Petrarca 9.Petrahism 10.Leonardo Da Vinci 11.Itaalia 13.Mona Lisa 14.Africa Ülevalt alla: 2.Purgatoorium 3.Jumalik komöödia 4.Taassünd 5
1.massaccio 'püha kolmainsus' 2.'aadama ja eeva väljaajamine paradiisist' 3.Francesca 'urbino hertsogipaari portree' 4.'seeba kuninganna saalomoni ees' 5.Angelico 'maarja kuulutus' 6.filippo lippi 'madonna kristuslapsega ja kahe ingliga' 7.boticelli 'veenuse sõnd' 9.'kevad' 8.mantegna 'surnud kristus' 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.
1.lorenzo ghiberti (ida poolne uks) 2.põhja poolne 3.brunelleschi mingi kodu 4.Donatello Püha Jüri 5.Donatello Taavet 6.gattamelata ratsumonument 7. del Verrocchio Taavet 8. Del Verrocchio Colleoni monument
professionaalsed näitlejad, tekst improviseeriti näidendi käigus, olid kindlad tegelastüübid, tänapäevaga üsna erinev. 16. Niccolo Macchiavelli, olulisus, looming Töötas poliitilistel ametikohtadel, rõhutas inimese reaalseid omadusi ehk kirgi ja puudutusi, tuntud teos “Valitseja”, elas 1469-1527 aastal. 17. William Shakespeare, olulisus, looming Euroopa renessansi näitekirjanik, elas 1546-1616, tuntuimad teosed on “Romeo ja Julia“ ning „Hamlet“. 18. Kes olid humanistid tolle aja mõistes? Tuua välja humanismi olulised tunnused. Kuidas on selle mõiste sisu tänapäevaks muutunud? Renessansiaaegsed õpetlased nimetasid end humanistideks. Neid huvitas rohkem grammatika, kõnekunst, ajalugu, luulekunst ja eetika. Nad olid keskaja õpetlaste vastandid.
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi, kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism. Kirjanduse eesmärgiks oli renessansi ajal pakkuda eelkõige rahvale meelelahutust.
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ...
Renessansi kirjandus Renessanss oli ajajärk, mil toimus sotsiaalne, ideoloogiline ja kultuuriline murrang ning mis kujunes üleminekuks keskajast uusajale. Itaalias algase see 14. sajadnil, mujal 15. sajandi teisel poolel. Kestes kõikjal 16. sajandi lõpuni. Renessansi terminiti kasutati agselt kitsas tähenduses- selle all mõisteti antiikkultuuri taaselustumist pärast keskaegset vaimupimedust. Aristoteles, Platon ja Vergilius olid keskajal au sees, kuigi nende pärandit kasutati üsna kitsalt. Humanistid taaselustasid aga just need, võttes fookusesse inimese maised huvid. Renessansi õpetlased tegid suuri avastusi antiikse kultuuripärandi valdkonnas. Tänapäeva renessansi käsitus on laiem.
väljendamine, realistlikku), mehine ja karge stiil Kaunistas kirikut, kuulsaim püha Jüri kuju Tema tuntim kuju on Taaveti pronksfiguur Lauljate tribüün Gattomelata rartsamonument, esimene ratsafiguur Andrea de Verrochio 1436-1488 Oli mitmekülgne Meister Kuulsaim töö Taaveti pronksfiguur Esimene skulptuur, mis oli loodud vaatamiseks igast küljest On tienud Kristuse ja Uskumatu Toomase Golleoni ratsamonument Veneetisasse Vara-Renessansi tuntumad meistrif olid veel : Perekond della Robbiad, kellest kuulsam on Luca della Robbia Da Settignano- tegi hauamonumente Da Maiano- tegi marmorskulptuure Pisanello- medalikunsti tegija Rizzo- Veneetsa kuulsaim vara-renessansi meister Kõrg-renessans Michelangelo Skulptuuridega tutvus ta diochovanni juures Firenzesse tagasi tulles tegi ta 5,5 m kõrguse Taaveti figuuri 1505 läks tagasi Rooma, kust talt telliti paavst Juli jus ll hauamonument Monument oli suurejooneliselt kavandatud
Guillaume de Machaut(1300-1377) ars nova ajastu silmapaistvam helilooja, kirjutas esimese tervikliku missatsükli. Phelippe de Vitry tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme kooli tehnikale; muusika maneerlik, peen, keeruline(musi...
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja
BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE CERVANTES-,,DON QUIJOTE" BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ CERVANTES-,,DON QUIJOTE" KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI EKLOOG KARJUSELAUL DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" ERASMUS-,,NARRUSE KIITUS" EKLOOG KARJUSELAUL ESSEE VABAS VORMIS ARUTLUS, MINGIL KINDLAL TEEMAL, ILMA ERASMUS-,,NARRUSE KIITUS" RANGETE MAHUPIIRANGUTETA ESSEE VABAS VORMIS ARUTLUS, MINGIL KINDLAL TEEMAL, ILMA GROTESK ÜLELOOMUSLIKKUSENI ...
Itaalia renessansi maalikunst Itaalia renessansi maalikunst hõlmas perioodi 15. sajandi algusest 16. sajandi keskpaigani ja ilmnes praeguse Itaalia piirkonnas, mis oli tol ajal jagatud mitmeks poliitiliseks piirkonnaks. Olgugi et Itaalia renessansi maalikunstnikke tihti seostati kindlate õukondadega ja nad oli ustavad kindlatele linnadele, rändasid nad Itaalia pikkuses ja avaruses, sageli hõlvates diplomaatilise staatuse ja levitades nii kunstilisi kui filosoofilisi ideid. Linn, mida on tunnustatud kui renessansi ja konkreetselt renessansi maalikunsti sünnipaigaks, on Firenze. Renessansi maalikunsti võib jagada neljaks perioodiks: · Eelrenessanss, 1290-1400. · Varajane renessanss, 1400-1475.
Madrigal- vabas vormis laul, mis kajastab igapäeva elusündmusi ja õrnu tundeid. Muutusid ka vaimulike laulude liigid. Mottetis kasvas lauluhäälte arv (vahel isegi 50-ni). Hümnid muutusid lihtsateks vaimulikeks lauludeks, mida esitasid oma koosviibimistel erinevate usulahkude liikmed. Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16. sajandil, uus laululiik, kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel. Renessansi iseloomustavad : kaubanduse ja manufaktuuride areng, inimene sai elutelje keskpunktiks, ilmaliku sisuga kunsti areng, teaduse avastused, uus ühiskonnakiht kodanlus, eeskujuks antiikkunst, jõudsalt kasvavad ja arenevad linnad. Tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ka esimese ilmaliku muusika suurteos OOPER loodi renessanssiajastul. Tuntumateks heliloojadeks olid Lasso ja Palestrina. Kasutatud materjal : 1) http://et.wikipedia
· Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri töökoda · Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga Renessansi-inimese moto oli · "Ilu on vaataja silmades" · "Parim kaitse on rünnak" · Eesmärk pühitseb abinõu" HUMANISM pidas oluliseks · Usku inimese võimetesse · Kiriku mõju inimesele · Inimese abitust universumi ees See joonis väljendab mõistet Kuldlõige Jumalikud proportsioonid · Universaalne inimene · · · Pazzi kabel · Leidlaste Kodu (autor Brunelleschi) · Palazzo Rucellai Palazzo juures kasutati erilist
aastal sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister. Võttes vastu Baieri hertsogi Albrecht V kutse Münchenisse, kus ta alustas tenorilauljana ja sai 1564.aastal kapellmeistriks. Lassuse väljenduslaad oli palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Lassus oli helilooja, kelle loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiili(Madalmaade vokaalpolüfoonia). Giovanni Pierluigi da PalestrinoUmbes 15251594, Ta oli renessansi esindaja ja üks kuulsamaid katoliku muusika helilooja. Palestrina oli tohutu mõju arengule katoliku kiriku muusika ja tema töid võib tõlgendada ka kui kokkuvõte polüfoonia renessansiajal. Palestrina stiil kujunes aga juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest ,,puhta ja väärika " kirjaviisi akadeemiline eeskuju. 1551.aastal sai noorest ja veel vähe tuntud Palestrinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht. 1554.aastal ilmus trükist tema esimene missakogumik ning 1555
Renessansi üldiseloomustus Koostas: Diana Korka Maaturismi teenindus Juhendaja: Anu Kivi Renessans *On antiikkultuuri ideaalide taassünd, keskajale järgne, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Läänne Euroopast XIV-XVI sajandil. Aga alguse sai renessans Itaaliast kus oli see kõige ulatuslikum. * Ajajärgud: Vararenessanss14.saj – 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool – 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad – 1600, peamiselt Itaalias. Iseloomustus *See oli murranguline pööre, tähistas eelkõige uusaja algust looduses, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole. * 15.saj itaalia kunstis suured muutused- linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest. Vastandumine keskajale-1 kindel tunnus- eneseteadvus-keskaega kujutati barbaarse j...
,,Flora", ,,tüdruk puuviljadega" 19. Mida tead El Greco elukäigust?- 19. El Greco- renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Ta sündis kreetal, töötas seejärel Veneezias, Roomas Toleidos. Toleidos valmisid tuntumad maalid El Grecot nimetanud nii omapäraseks kunstnikuks, et teda ei saa paigutada ühessegi tavapärasesse kunstikoolkonda. 1. Millise hoiaku poolest erineb 5.sajandi kultuur gootiaegsest? - Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.), 15.saj lisandus juurde antiikkunsti austamine 2. Mida tähendab humanism?-Inimese ja inimlikkuse väärtustamine 3. Kuidas muutus renessanss ajastul kunstniku staatus?-Teda hakati rohkem austama ja ta roll suurenes 4. Milliseid elamuid hakkasid renessanssajastul püstitama patriitside perekonnad ja
Miks renessanss hääbub? 1)Lutheri tegevus 2)ususõjad, rahutused 3)inimesed arvavad, et neile on kõik lubatud, see viis moraalikriisini 4)renessanss on ennast ammendanud (seda ütlesid Montaigne ja Erasmus) Millise uued värgid tekivad? Uus mahe stiil(dolce stil nuovo) rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust,tekib platoonilise armastuse ideaal.traktaat tertsiin uus stroofivorm,Dante leiutas,skeem: aba bcb cdc ded efe jne.grotesk üleloomulikkuseni küündiv,madaldav liialdus. sonett luulevorm,koosneb 2 nelikvärsist(katräänist) koos 2 värsikolmikuga(tertsetiga), Petrarca tüüpi sonett: abba abba cdc dcd.Shakespeare'i sonett. madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm, tekkis Petrarca-aegses Itaalias. petrarkism Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgimine, platoonilise armastuse idee+melanhoolia,igatsus ja tundelisus. ekloog karjaselaul, mis kirjutatud kahe karjase dialoogina. novell itaalia keeles uudisjutt, päeva uudis. ...
keeles taassünd ) tähistab Euroopa ajaloos vaimset ja kultuurilist murrangut, uut maailmavaadet ja uut kultuuritüüpi, mis kujunes välja 14. sajandil Itaalias ning 15. ja 16. sajandil ka Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides. Tegemist oli antiikkultuuri juurde naasmise ja antiikkultuuri taassünniga. Renessansiaja teadlaste arvates pidi looduse uurimine rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Mõiste humanism tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle all mõeldi ilmalikku haritust, vastandina kiriku teadusele, mis kätkes endas filoloogiat, ajalugu, luulet, s.t selliseid aineid, mis tegelesid inimeste uurimisega. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. 6
Peamised tööd Noormees medaliga, u 1475. Uffizi galerii, Firenze Kuningate kummardamine, 1482. Rahvusgalerii, Washington Venuse sünd, u 1484. Uffizi galerii, Firenze Kevad, u 1480. Uffizi galerii, Firenze Venuse sünd Poolesaja Bottiselli säilinud teose hulgas on maal, mis kujutab antiigi müüti Venuse sünnist, tema peateos. Seda teost tohib mõnes mõttes pidada renessansi esimeseks maaliks ja tema Venust renessansi võidu kuulutuseks maalikunstis. Renessansiajal, mil itaallased nii kirglikult püüdsid taaselustada Rooma omaaegset kuulsust, muutusid antiikmüüdid haritud ilmikute hulgas populaarseks. Rikas kaupmees Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici tellis Boticellilt maali oma maamaja tarbeks. Kas ta ise või keegi tema õpetatud sõpradest ilmselt selgitas kunstnikule, kuidas antiikajal oli kujutatud Venuse tõusmist merest. Neile õpetatud meestele oli tema sünd sümboolne lugu
harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses, taustaks suurejooneline arhitektuur või kaunid maastikud. Ei olnud nii mitmekülgne kui Leonardo ega nii võimas kui Michelangelo, kuid tema viis kõige täielikumalt ellu kõrgrenessansi ideaalid. Töid: Raffael - "Püha Jüri võitlus lohega" (Pariis, Raffael- "Sixtuse Madonna" (Dresden, Louvre) Saksamaa) Raffael - "Parnass" (Vatikan) Saksa renessansi meister ja tema töid. Albrecht Dürer (1471--1528) - Joonistajana ja graafikuna on ta ületamatu. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri suurepärastes töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul
Keskaja olulisus: uued keeled; kaubanduslikud linnad; kapitalistlik majandus; tuuleveskid; kompass. 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonide levikut. Kirjanduszanrid: proosas: romaan, novell. lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5-10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11- 15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika-mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid(prantsus), hugläärid(hisp), spiilmannid(saksa) -elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad.zonglööride seisus kujunes 10. saj., nende repertuaar oli laialdane: näitasid dresseeritud koeri või ahve, ...
KUNSTIAJALUGU 16.Renessansi maalikunst Madalmaades, Eestis. Madalmaade kunst 15.saj: · Iseärasused- üldine suund ja vaimne tähendus oli sama mis Itaalias. Madalmaades puudus antiikaja eeskuju ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud. Kunst oli linnakodanike teenistuses. Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud
Läbipaistvad liuguksed alumiiniumraamides ei ole ainult moeavaldus, vaid ka mugav ja funktsionaalne asi, mis annab võimalust ruumi kokku hoida. Renesanss- Piero della Francesca 1451 Il lupo di Rimini Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis
10. Raffaeli looming Raffaeli kuulsaimad teosed on ,,Sixtuse madonna" ,,Ateena kool" ,,Kolm graatsiat" 11. Renessanss Põhjamaades. Miks hilines? Tähtsamad kuntsnikud. Renessanns jõudis Põhjamaadesse hiljem kuna Itaalia oli meist kaugel, sõdade tõttu ja ka katku tõttu. Michel Sittow on kindlasti üks tähtsamaid kunstnike. Joachim Patinir on kuulus maastikumaalija. Pieter Brueghel vanem, tema maalide peategelasteks oli lihtsad talupojad. Hierongmus Bosch. 12. Kus võib näha renessansi näiteid Eestis? Mustpeade maja fassaad, Raekoja tornikiiver, Tallinna toomkirikus. 13. Tallinna ainus renessanss-stiilis ehitis? Meister? Mustpeade maja fassaad on Tallinna ainus renessanss-stiilis fassaad. Meistriks oli Arent Passer. 14. Kuidas kujutati allegooriliselt ''Õigust'', ''Rahu'' ja ''Mõõdukust''? Õiglus- naise kuju, ühes käes kaalud ja teises mõõk. Rahu-naise kuju, käes on palmioks. Mõõdukus- käes veinikann. 15. Kes kuulusid Mustpeade Vennaskonda
staatust" kajastasid maja trepi kõrval seisvad kõrged raidkivist etikukivid. Harilikult raiuti neile majamärgid, vapid või tekstid, mis asendasid maja numbrit ning edastasid omaniku nime. 8. Raidkivikunstis viljeldi kõige rohkem ... dekoratiivsest skulptuuri. 9. Tähtsaim looduslik ehituskivi Tallinnas oli ... Paekivi ja dolomiiti. 10. Kas ja kuhu veeti tallinna kiviseppade töid ? Gotlandile 11. Renessansi ajastust pärinev vanim säilinud hoone ...? Mustpeade maja. 12. Mustpeade vapil kujutati ...? Püha Mauritiuse büsti kujutist. 13. Kirjelda Mustpeade hoone raidkivikaunistusi. Kahekorruselise maja viil ääristatud dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisatud rohkesti raiddekoori - suured reljeeftahvlid(Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival
Valter Jürgenson tromboonidel. Violone, kontrabassi ning gambat mängib Imre Eenma. Ansamblisse kuuluvad veel ka Tõnis Kuurme, kes mängib dultsianit, pommerit, fagotti, plokkflööte, krummhorne, rauschpfeiffi ja Riho Ridbeck, kes mängib löökpille ja bassi. Väravatorn oli kontserti esitamiseks just ideaalne koht. Saali seinad olid üleni kivist, seintel rippusid erinevad vanaaegsed maalid, valgustus oli üsna hämar ning see kõik kokku andis renessansi ajastu hõngu. Lisaks ka Hortus Musicuse liikmed, kes olid ajastukohaselt riides, lisasid hõngu juurde. Liikmete riietuse eest hoolitseb toimetaja Laine Lillepruun. Riieteks olid üle pea tõmmatavad särgid, mis olid valmistatud linasest ning olid üsna tumedates toonides. Lauljad laulsid ajakohaselt, mitte nii nagu me oleme tänapäeval harjunud kuulma. Kontserdil esitati õukonnalaule, peolaule ja töölaule. Kokku esitati 14 laulu. Nendest kaks
RENESSANSS Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16.sajandil. Renessansi teadussaavutused • Petruci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis.
1. Millises riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? Itaalias 2. Kuidas periodiseeritakse renessanssi? Eelrenessanss 14.saj, vararenessanss 15.saj, kõrgrenessanss 16.saj 3. mis iseloomustab renessansi ajastu inimest? kirglik teadmistejanu,uurimiste avastamiste vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastustele. 4. miks nimetatakse renessansiaja mõtlejaid humanistideks? universaalne inimene, Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimesed. 5. Milliste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? Ilmalike ehitiste osatähtsus.
RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand.
Renessanss Vararenessanss: Skulptuur: Ghiberti. Paradiisi värav Ghiberti. Iisaku ohverdamine Ghiberti. Stseen Joosepi elust Donatello. Taavet Donatello. Gattamelata Donatello. Niccolo Uzano büst ...
Renessanss Prantsusmaal · Losside nimesid kontrolltöös ei küsi. · Oluline arhitektuuri (losside) üldiseloomustus. · Skulptuuridele tähelepanu pöörata! jahiloss Chambord Chenonceaux´ loss Pierre Lescot´ (1510-1578) · Louvre´i loss Fontainebleau loss Ussé loss Pariisi raekoda Jean Goujon (u. 1510-1568) · Nümfid süütute kaevult Neli aastaaega Germain Pilon (u. 1535 1590) · Henri II ja kuninganna Caterina de`Medici hauamonument · Jean Clouet · Francois I Francois Clouet · Suplev naine
Kontrolltöö renessanss 1. Renessansile iseloomulikud jooned/märksõnad (neid kõiki peaks teadma, ühest ei piisa) 2. Renessansi kirjandusele iseloomulikud tunnused. 3. Dante ,,Jumalik komöödia". Kes on Dante? Mis on ,,Jumaliku komöödia" sisu? 4. Kes on Petrarca? Mis on tema tippteosed? 5. Kes on Boccaccio? Mis on tema tippteos? Miks on see teos oluline? 6. Mis on ,,Dekameron"? Kolme novelli lugesid, aga millest see raamat on? Kes neid novelle jutustavad? Miks? 7. Mis on reformatsioon? Miks see aset leidis? Kes oli võtmefiguur? Kuidas mõjutas see kirjandust? 8
sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ars nova muusikastiil Prantsusmaal 14. sajandil · Vastandati vanale muusikapõlvkonnale · Peetakse kas osaks keskaja muusikast või renessansi esimeseks etapiks · Toimusid muutused kunstmuusika zanrites - missa ordinaariumiosade komponeerimine. Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut - motett sai esinduslikemaks zanriks, liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse. 14. saj peamiselt pidumotetid nt kroonimise puhuks. Musica reservata.
28. HUMANISM JA RENESANSS · Türannia-võim koondub pärandatavalt mingi ühe rikka perekonna kätte. Nt. Medicite perekond Firenzes 1434.aastal. · Linnriikide valitsejad, rikkad kodanikud võitlesid omavahel kaunite losside jm pärast. Tähtis toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid; pidada teenistuses arste, notareid, publitsiste Itaalias kujuneb välja arvukas intelligents. · 14.-15.sajandil tekib Itaalias uus kultuur ja maailmavaade renesanss- antiikkultuuri juurde naasmine ja humanism- ilmalik haritus ja teadus. · Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, m...
1) Millal oli renessanss ja mida see tähendab? Vastus: Renessanss oli 1416.sajand ja tähendab taassündi. Antiiksete väärtuste taassündi. 2) Linnaajastu eeldused ja tunnused? Vastus: Linnade kasv, kodanluse tekkimine(jõukam keskklass:käsitöölised ja kaupmehed), kaubanduse areng, teaduste areng(inimese maailmapildi muutumine), kiriku mõju vänenemine, humanistliku mõtteviisi sündimine(kesksel kohal oli inimene). 3) Renessansi muusika üldiseloomustus? Vastus: Muusika oli laialt levinud harrastus, iga haritud linnakodanik tundis nooti, laulis ja mängis pilli. Palju tehti ka muusikat kodus omalõbuks, palgati ka proffesionaalseid muusikuid (mungad). Renessansi ajastu muusika on valdavalt vokaalmuusika ja on mitmehäälne. Mitmehäälsus oli kindlas stiilis. 4) Võrdle renessansi ja keskaja muusikat? Vastus: Keskaja muusika oli anonüümne j enamsti kiriku muusika. Tähtsal kohal oli kirik
Antiikteater Antiikteatri algus on seotud usutseremooniatega. 2500 aastat tagasi korraldati viljakuse ja veinijumala auks pidustusi ning aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid. Näitlejateks olid ainult mehed. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Suurte pidustuste ajal nägid pealtvaatajad nelja päeva jooksul 15 teatritükki, mille vahel olid vaid lühikesed pausid. Muretseti endale süüa ega lahkutud teatrist. Alguses olid etendused pealtvaatajatele tasuta, kuid pisut hiljem tuli nende eest maksta -- vaestele andis raha riik etenduste fondist. Antiikaja tragöödiakirjanike hulgas olid ühed suurimad Aischylos, Sophokles ja suur komöödiakirjanik oli Aristophanes. ...
9. M. de Montaigne. - M. de Montaigne oli filosoof ja literaat. Loomingu tähtsaim osa on ,,Esseed". See koosneb omavahel seostamata mõistklustest väga mitmesuguste filosoofiliste ning eluliste küsimuste üle. Montaigne arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, kuid ,,Esseid" ühendab eelkõige mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. 10. Rüütli- ja pastoraalromaan. - Romaan omandas oma tänapäevase kuju alates XV sajandi teisest poolest. Renessansi enim viljeldud romaaniliik oligi rüütliromaan. Nende romaanide kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikest inimestest, kelles harmooniline välimus ja füüsiline võimekus langeb kokku vaimse ja kõlbelise täiuslikkusega. Samas kujunesid rüütliromaanid ka ajaviitekirjanduseks. Lamburiromaane ei viljeldud aga nii massiliselt kui rüütliromaane. Tegemist oli teadliku kokkuleppelise utopismiga
TEOSED: Voltaire "Zadig", "Candide", "Mikromegas" Rousseau "Emlié e. kasvatusest", "Pihtimused" Swift "Gulliveri reisid" Daniel Defoe "Robinson Crusoe" Romantism: 18.-19.saj - esteet. kateg. ja zanrite segunemine, grotesk, iroonia - isiku- ja loominguvabadus, tundeelu tähtsus - inimese erandlikkus, idealiseerimine - julged, ausad, vaprad mehed ja naiivsed, õrnad, truud naised TEOSED: V.Hugo "Hüljatud" A.Dumas "Kolm musketäri" W.Scott "Ivanhoe" Barokk: 17.-18.saj - üleminek renessansi harmoonialt ja tasakaalukuselt rahutusele, ebasümmeetriale - teravad kontrastid (ilus-inetu) - maailm on lõhestatud ja kaootiline - levis kujund maailmast kui absurdsest, haihtuvast illusioonist - inimene sisemiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud TEOSED: Baltasar Gracian "Käsioraakel ja arukuse kunst", "Criticon" Luis de Gongora "Üksindused" Pedro Calderon "Elu on unenägu"
Hortus Musicus – renessansi kontsert Retsensioon Mihkel Tammik 10.a klass Käisin 12. jaanuaril 2016 aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi kümnendate klassidega kuulamas Hortus Musicuse kontserti, mis oli minu esimene Hortus Musicuse kontsert. Kontsert toimus Lühikese Jala Väravatornis. Kontserdisaal oli minu arvates veidi väike ja see segas ka minu arvates akustikat. Kuigi see suutis tekitada autentse tunde. Kontserdil esitati järgmisi teoseid: „Ecce torpet probitas“, „Vite pordite me legi“, Tant con je vivrai“, „filles a marier“, „Heigh hoo holidays“, „Pavane“, „Come again sweet love“, „Fine knacks for ladies“, „Honeysuckle“, „Presens dies“, „Puer natus in Bethlehem a2“, „Puer natus in Bethlehem ...
a klass Käisin 13. jaanuaril kuulamas Eesti vanamuusikaansamblit Hortus Musicus. Kontsert toimus Tallinnas, Väravatornis. Ansambel koosneb kümnest esinejast, kelleks on Oliver Ainumäe, Jaan Arder, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Peeter Klaas, Tõnis Kaumann, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Joosep Vahermägi ning Andres Mustonen, kes on samuti ka ansamblit juhtiv liige. Juba enam kui 40 aasta jooksul tegutsev Hortus on uurinud ja esitanud 8. kuni 20. sajandi keskaja ja renessansi muusikat. Ansambel laulab ja mängib küll vanat keskaegset muusikat, kuid seda oma isikupärasel moel. Nad on lood, mida esitavad, kujundanud enda ansamblile veidi sobivamaks. Kontserdil esines Inglise kõrgrenessansi, lugusi Pranstsusmaalt, Hollandist, Hispaania, Suurbritannia renessansi, Saksa ja mõningal määral Itaalia stiili segu ning Hispaania renessansi. Andres Mustonen, kes on sündinud 1. septembril 1953 Tallinnas, on eesti viiuldaja, ansamblijuht ja dirigent
Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine. Kuulsaimaid olid veel Goujon(u1510-1568)- süütute kaevu reljeefid (Pariisis) Kreeka eeskujul kujutavad 5 nümfi, Francois I hauamonumendi ja Pilon(u1535-1590)- Katariina de Medichi korraldusel tegi Henry? II hauamonumendi, mille keskse osa moodustavad 3 graatsiat, kes kannavad oma pea kohal urni, kuhu pand Henry II süda.
Kordamine Mõisted: o Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine Itaalias ja Lääne-Euroopas. o Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. o Skolastika kristlikku õpetust mõistlikult käsitleda üritav filosoofia haru. o Geotsentrism õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks. o Makjavellism poliitika, mis ei vali vahendeid. o ,,Utoopia" hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade. o Loodeväil meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja- Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu. o Kirdeväil kirdeväil on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut. o Reformatsioon XVI saj. toimunud usupuhastus=>katoliik. eraldunud protestantlikud kirikud. o Indulgents patukustutuskiri. o Simoonia vaimulike kohtade müük raha eest. o Predestinatsio...
· Holland, Põhja-Saksamaa · Realistlikum suund · Portreemaalid-mustad rõivad, valge krae · Franz Hals-,,Püha Jüri maakaitsepäeva kompanii ohvitseride bankett", ,,malle Babbe ehk Harlemi nõid" · Rembrandt-,,Autoportree Saskiaga", ,,Doktor Tulpi anatoomia loeng", ,,Öine vahtkond", ,,Kadunud poja tagasitulek", alguses rõõmsad, hiljem kurvad, salapärane poolhämarus, mahe pilk, soojad tumepruunid, kuldsed ja sügavpunased toonid Võrdlus: Renessansi harmooniale, rahulikkusele vastandub baroki vastuolulisus, tundepaisutus, dünaamilisus, teatraalne efektsus. Muutus pildi ülesehitus. Barokkmaalil saavutati dünaamilisus diagonaalil põhineva kompositsiooniga. Figuurid olid asetatud ebasümmeetriliselt, juhuslikult, loomulikumalt. Väga tähtsaks kujunes valgusekäsitlus, mis oli nüüd heleda-tumeda kontrastil põhinev. Sageli helendusid näod salapäraselt tumedal taustal ("Dr.Tulpi anatoomiatund"). Mõnikord tegi autor
,,Ateena kool" ,,Kolm graatsiat" 11. Renessanss Põhjamaades. Miks hilines? Tähtsamad kuntsnikud. Renessanns jõudis Põhjamaadesse hiljem kuna Itaalia oli meist kaugel, sõdade tõttu ja ka katku tõttu. Michel Sittow on kindlasti üks tähtsamaid kunstnike. Joachim Patinir on kuulus maastikumaalija. Pieter Brueghel vanem, tema maalide peategelasteks oli lihtsad talupojad. Hierongmus Bosch. 12. Kus võib näha renessansi näiteid Eestis? Mustpeade maja fassaad, Raekoja tornikiiver, Tallinna toomkirikus. 13. Tallinna ainus renessanss-stiilis ehitis? Meister? Mustpeade maja fassaad on Tallinna ainus renessanss-stiilis fassaad. Meistriks oli Arent Passer. 14. Kuidas kujutati allegooriliselt ''Õigust'', ''Rahu'' ja ''Mõõdukust''? Õiglus- naise kuju, ühes käes kaalud ja teises mõõk. Rahu-naise kuju, käes on palmioks. Mõõdukus- käes veinikann. 15. Kes kuulusid Mustpeade Vennaskonda
LEONARDO DA VINCI TEMAST • Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. • • Maarja kuulutus PEREKOND • Leonardo isa notar Ser Piero da Vinci oli poja sündides 25- aastane • Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. • Leonardo sündis väljaspool abielu Vincis Firenze piirkonnas • Püha õhtusöömaaeg ELULUGU • Lapsepõlv Lapsepõlves elas Leonardo da Vinci viis aastat Anchianos. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus läks kooli. Õpe...
Hortus Musicus renessansi kontsert Retsensioon Alex-Sander Puhm 10.b klass 20. veebruaril külastasin ansambel Hortus Musicuse kontserdit "Renessansi suured meistrid." Käisin seal kohal, sest olime koolis just renessanssi teema läbinud ning meil soovitati selle aja muusikat ka oma kõrvadega kuulamas käia. Kontsert toimus Väravatornis algusega 16:00. Hortus Musicus on Eesti Vanamuusikaansambel, mis on tegutsenud alates 1972. aastast Andres Mustoneni eestvedamisel. Mustonen ise mängib ansamblis viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorne ning on ka ansambli kunstiline juht. Lisaks temale musitseerivad ansamblis
Renessansi arhidektuur ja skulptuur 15.sajandil Koostanud: Ajalugu: -täpsemalt vararenessanss (1430- 1500) -sai alguse Itaaliast -antiikkunsti taassünd -tähtsamaks keskuseks oli Firenze Sündmused: trükikunst arenes välja trükiti esimene piibel 1428 Tallinnas Oleviste kiriku juures avatakse ladina ehk linnakool 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1500 Karl V sünd Itaalia arhtektuur ja skulptuur: Exterior of Tempio Malatestiana palazzo pitti firenzes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level palazzo rucellai firenzes Click to edit Master text styles Second level Third level ...
annaabi.ee 
