Sissejuhatus Olümpiamängud on kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused. Olümpiamängud said oma nime Olympose mäe järgi. See mägi asub Kreekas. Esimesed olümpiamängud toimusid umbes 3000 aastat tagasi. Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ja seal osalesid ainult mehed. Võitjatele pandi kaela suur pärg. Tänapäeval võistlevad olümpiamängudel nii mehed kui ka naised. On suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud. Mängud toimuvad erinevates riikides ja vaheldumisi iga kahe aasta järel. Olümpiamängud avatakse olümpiatule süütamisega. Olümpiatõrvikut kannavad tublimad sportlased. Avamispeol heisatakse valge olümpialipp, millel on viis värvilist rõngast. Rõngad tähistavad erinevaid maailmajagusid: sinine - Euroopa, must - Aafrika, punane - Ameerika, kollane - Aasia ja...
Kui meres tekkib laava ja seejärel puutub kokku veega see tardub. Seetõttu moodustub midagi kotilaadset, mille sees on vedel laava, seda nimetatakse padilaavaks. Tardunud laavast tekkivad väikesed saared. Kõige kõrgem vulkaan maailmas on Ojos Del Salado Tsiili ja Argentiina piiril (6891 m). Kui arvestada ka veealust osa, siis kõige kõrgem vulkaan on Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille pikkus jalamilt tipuni on peaaegu 10 km. Päikesesüsteemi kõige kõrgem vulkaan on Olympos Mons Marsil, mis küünib lausa 27 km-ni kokkulepitud Marsi merepinnast. Vulkaane jagatakse kolmeks: Tegevvulkaanid; Uinunud vulkaaanid; Kustunud vulkaanid. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal. Uinunud vulkaani tegevust pole kunagi täpselt kirjeldatud kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaani nimetatakse vulkaaniks, mis ilmselt ei tegutse iial.
Vana- Kreeka olümpiamängud. Olümpiamängud olid kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused. Olümpiamängud said endale nime Olympose mäe järgi, mis asub Kreekas. Esimesed olümpiamängud olid umbes 3000 aastat tagasi ja need toimusid Vana- Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ning seal osalesid ainult mehed, kes austasid jumalaid ning ei olnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge treenima 10 kuud enda kodukohas ja sellele järgnes 30- päevane eritreening Elises. Nende treening lõppes 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Mänge peeti Zeusi auks, võitjale pandi kaela suur pärg. Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat, kes teatasid mängude toimumisaja ning kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim...
osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri. Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal) . 4.04.2011 4 Vulkaanide kõrgused (m) 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 Veerg2 Llullaillaco Mauna Kea Olympos Mons 4.04.2011 5 4.04.2011 6 Vulkaani sisemus Muutke teksti laade Teine tase vulkaanilise Kolmas tase kraater tuha pilv Neljas tase
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit).4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m).Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks
Aleksander Suur Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, kes suutis relva jõul luua antiikaja suurima impeeriumi. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. Sünd ja lapsepõlv Aleksandril olid väga kõrgest soost ja haritud vanemad, tema isa oli Makedoonia kuningas Philippos II ja ema kuninganna Olympos. Mõlemad vanemad pöörasid väga suurt rõhku haridusele nii füüsilisele kui ka vaimsele. Juba noorest east harjutas Aleksander ühe oma isa sõjaväe rangema väejuhi käe all sõjaväekunsti, osavust ja vastupidavust. Õhtuti aga sukeldus poiss filosoof Aristotelese tähelepaneliku juhtimisel teadus- ja luuleraamatutesse. Tema õpetajad olid oma aja tippspetsialistid. Aleksander oli väga huvitatud poliitikast, temale meeldis
Kirjanduse suunad ja voolud. · Antiikkirjandus Euroopa vanim kultuur, mis kujunes välja Vana- Kreekas 5. sajand enne meie aega. Maailma kirjandusele on aluse pannud kreeka mütoloogia. Vana-Kreekast on pärit teater, olümpiamängud, eeposed ja kirjanduse põhiliigid eepika (jutustav), lüürika (luule), dramaatika (näitekirjandus). Jumalad: Olympos- Kreeka kõrgeim mäetipp, jumalate eluase. Seal nautisid na elu ja positiivseid asju. Surelikke sinna ei lastud. Zeus- peajumal, taevajumal, kõrgeim jumal, jumalate ja inimeste isa, sündis Kreetal. Hera- Zeusi naine, kõrgeim jumalanna, taevajumalanna, abielujumalanna. Poseidon- Kreeka merede ja vete jumal, maa hoidja, tekitas torme ja maavärinaid Hades- allilma jumal, kardeti ja vihati Ares- sõjajumal, julm, isegi jumalate poolt vihatud Apollon- päikese ja valguse jumal, muusika kaitsejumal Hephaistos- tule ja ...
1. Mida thendab sna "antiik" ? Vana vi muistne. 2. Antiikkirjanduse all meldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Mida hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast. 9. Nimeta vanakreeka eeposed: Ilias ja Odsseia 10. Mida on teada Homerosest ?Pime laulik, palju ninud ja teravapilguline. 11. Iliase ja Odsseia mju hilisemale kultuurile : Prast eeposte ...
Anatoolia kiltmaal valdavad kuivad stepid, kohati on poolkõrbet. Anatooliat peetakse paljude kultuurtaimede(nisu, odra, kaera, lina, herne, mureli ja ploomi) kodumaaks. Leidub mitmesuguseid maavarasid:kivi- ja pruunsütt, raua-, plii-, tsingi-, mangaani-, elavhõbeda-, volframi- ja vasemaaki. Kauaaegne inimtegevus on Türgi loodust oluliselt mõjutanud. Kaitse alla on võetud palju ajaloo- ja mälestusehitisi. Suurimad rahvuspargid on Olympos Beyaglari ja Gelibolu Yarimadasi. Rahvastik. Põhiosa rahvastikust moodustavad türklased (70%),suurim vähemusrahvus on maa ida-ja kaguosas elavad kurdid (20%), keda Türgis ametlikult nimetatakse mägitürklasteks. On ka araablasi(2%), tserkasse, lasisid, grusiine, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi ja juute. Tihedam on rahvastik riigi lääne-ja põhjarannikul, hõredaim Ida-Anatoolias. Välismaal elab üle 2 miljoni türklase(neist 1,78 miljonit Saksamaal). Majandus.
tolmutormid. Tormide mõjul võib üles kerkida umbes 1 miljard tonni tolmu. (Universum 1997:220) Voolava vee jäljed on kummalise päritoluga samas huvitavad. Teadaolevalt leidub praegu vett ainult jää või auruna. Teadlaste arvates ujutataks Marss 10 meetri paksuse veekihiga, kui kogu jää, mis Marsil on, ära sulaks. Samapalju vett tuleks ka igikeltsast. (Universum 1997: 220) 1.4. Märkimisväärsed leiud Marsil Olympos Mons: suurim mägi päikesesüsteemis, mis on ligi 24 kilomeetrit kõrge. (vt joonis 1. ) Tharsis: Suur kühm, mille kõrgus on 10 kilomeetrit ja läbimõõt 4000 kilomeetrit. Valles Marineris: Kanjonite süsteem, mis on 4000 kilomeetrit pikk ja 2 kuni 7 kilomeetrit sügav. Hellas Planitia: Kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater, mis on 6 kilomeetrit sügav ja selle läbimõõt on 2000 kilomeetrit.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Kreeka majandusarengu analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 SISUKORD 1. ÜLEVAADE AJALOOLISEST KUJUNEMISEST................................................................................3 2. GEOGRAAFILINE ASEND JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE..........................................................4 3. RAHVASTIK...................................................................................................................... ..........6 4. POLIITIKA......................................................................................................................... .........7 5. MAJANDUS....................................................................................................................... .........9 6. INFOÜHISKONNA ARENG.......................................
Hephaistos(tuli ja vulkaanid), Athena(linnade kaitse jumal), Artemis(jahijumal), Aphrodite(armastus). Prometheuse lugu-Inimsteaitaja, kes varastas Zeusilt tule ja andis selle inimestele, Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäeahelikku, kus kotkas ta maksa nokkis, lõpuks päästis Herakles ta ära. Oraakel-tulevikuennustaja, kuulsaim Delfi oraakel. Müsteerium-salajane jumalateenistus. Tempel-Kreeka pühamu üks osa. Pühendatud jumalale ja näitab ka ta asukohta. Olympos ja olümpiamängud- Peeti Zeusi auks. Osaleda võisid ainult hellenitest mehed. Aladeks olid jooks, odavise, maadlus, viievõistlus. Akropol-müüriga ümbritsetud kõrglinn. Agoraa-turuplats. Philippos II ja Makedoonia: Makedoonia tõuis eriti Philippos II valitsuse ajal, kui ta kasutas ära poliste vastasseisu ja taotles Makedoonia ülemvõimu. Faalanks-Kreekas kasutatud lahingurivistus, mille arendasid täiuslikkuseini makedoonlased. Aleksander Suure vallutused: Pärsia, Kesk-Aasia,
10. klass 1. Nimeta kaks kuulsamat vanakreeka eepost. Kaks kuulsamat vanakreeka eepost on Homerose ,,Ilias" ja ,,odüsseia". 2. Selgita mõisteid: Achilleuse kand, Trooja hobune, Olympos. Achilleuse kand ainus nõrk koht. Trooja hobune miski, mis paistab millegi muuna, toob õnnetust. Olympos 12 peajumala elukoht. 3. Kuidas on inspireerinud 20. sajandi psühholoogiat Sophoklese ,,Kuningas Oidipus"? 20. sajandi psühholoogiat on inspireerinud Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" Freudi Oidipuse kompleksi näol, mille kohaselt võib poistel esineda alateadlik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 4. Kust ja millest on alguse saanud euroopalik teater?
Küprosel asetsevad farmid on sageli väiksed. Mesaória viljakale tasandikule jääb tähtsaim põllunduspiirkond, mis asub Nikosiast idas. Küprose maaelanikud kasvatasid varem kitsi ja lambaid üksnes oma tarbeks, praegusajal aretatakse veised ja lambaid piima ja liha müümiseks. 12 9. LOODUS 9.1. Mäed Küprosel paiknevad kaks mäeahelikku, mis lõikavad saart idast läände, need on Tróodos ja Kyrenia. Kõrgeim tipp Olympos (1953 meetrit), mis asub saare edelaosas, jääb Tróodosele. See on üsna järsk mäestik. Kyrenia mäestik asub saare põhjaosas ning on madalam. See koosneb peamiselt lubjakivist. Nende mäeahelikkude vahel asub Mesória, kus toimub peamine osa riigi põllundusest. 9.2. Taimestik Küprose saarel kasvavad paljud erinevad puu ja taime liigid, näiteks kasvab palju apelsini- ja oliivipuid, samuti ka viinamarjapõõsaid. Tróodose mäestiku lääne-ja lõunanõlvadel asuvad
oleks sõõrsilmad teinud. Lõvide värav 1300 e.Kr Mükeene peavärav. 2 peadeta lõvifiguuri, võibolla olid kotkapeadega. Võibolla hoopis greifid. Mükeene küngas. 17. Atreuse varakamber Esialgu peeti varakambriteks, tegelikult on hauad. Kuppelhaud. Dromos kaldtee, aeti mulda täis, kui oli vaja sisse saada, kaevati uuesti lahti. Talamos kõrvalruum, kamber. Tholos ümarhoone. Kõige kuulsam on Atreuse varakamber. 13,36 m kõrge, kõige suurem kuppelhaudadest. 18. Olympos Mägede grupp, koosneb 9 mäest. 4 on kõrgemad. Kõige kõrgem on Panteon (2917m) järgmine on Kroon või Troon (2909m). Tessaalias udude müstika. 19. Herodotos Elas u. 484425 e.Kr. Pärit Halikarnassosest. Kreeka ajaloo isa. 455. ja 444 a. vahel tegi ta pikki reise. Tutvus Periklese ja Sophoklesega. Kirjutas "Historia". See on muusade arvu järgi jaotatud 9 raamakuks. Tänapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia tegelikuks alustajaks. 20
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted...
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
Türgi Sisukord 1. ÜLDANDMED 2. TÜRGI LÜHIAJALUGU 3. GEOGRAAFILINE ASEND 3.1. Türgi regioonid 4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED 4.1. Pinnamood 4.2. Vetevõrgustik 4.3. Mullastik 4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: Ýstiklal Marþý President: Ahmet Nec...
, tuntud ka kui „punane planeet“. Punase värvi annab planeedi pinnale raudoksiid (rooste!). Marsil on 2 ebakorrapärase kujuga väikest ning ebakorrapärase kujuga looduslikku kaaslast – Phobos ja Deimos. Marsil on Maaga võrreldes hõre atmosfäär, mis koosneb peamiselt süsihappegaasist ja lämmastikust. Pinnatemperatuur jääb vahemikku -87C … +20C (keskmine -53C). Marsi pinnal on nii kõrgeid mägesid – siin asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi mõõdetuna mäe jalamist on Olympos Mons 27 km, sügavaid kraatreid ja kanjoneid kui ka süsihappegaasist „polaarjää mütsid“. Marsi poolustel võib jäämütside all leiduda tõenäoliselt ka veHiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid ehk gaasiplaneedid on Päikesesüsteemi Päikeselt vaadatuna neli kaugeimat suure massiga planeeti, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Hiidplaneetide sisemuses asub tõenäoliselt vedelas
Kujutati inimlikena, inimestesarnasena, surematud. Toitusid ambroosiast ja nektarist. Kreeklased arvasid et jumalate/ jumalannade soontes voolab eriline roheline vedelik, mitte veri! Olympia Zeusi kultuseks korraldatud kultuslikud võistlusmängud, hiljem nim olümpiamängudeks. Korintoses Poseidonile pühendatud mängud Delfis Apolloni auks võistlusmängud Jumalad elasid Olympose mäe tipul (Põhja-Kreeka ja Makedoonia piirkond) Olympia ja Olympos kaks erinevat Zeusi palees elavad 12 tähtsamat olümplaste jumalust: Zeus, Poseidon, Apollon, Ares, Hermes, Hephaistos, Hera, Demeter, Artemis, Aphrodite, Athena ja Hestia. Kõikidest 12-st jumalast on kõige vähem koha peal Hephaistos (käsitööjumalus), ta oli Herast sündinud. Zeus võrgutas palju naisi. Hephaistos oli maa-aluses sepikojas... Hera oli Zeusi õde ja abikaasa. Merejumal Poseidon oli maavärinate ja tormide tekitaja Demeter (põldude, taimekaitsejumalanna)
Teise teooria kohaselt tulid sumerid Kesk-Aasia mägistelt aladelt (sest mäed mängivad pärimuses tähtsat rolli). Sumeritele iseloomulikem ehitisetüüp on tsikuraat, mis hüpoteesi kohaselt on kunstlikud mäed. Paljud rahvad austavad jumalaid mäetippudel, aga Mesopotaamia oli lauskmaa. Paljudes kultuurides on tuntud motiiv, mille kohaselt maailma keskpunktiks on mägi (soomeugri hõimude hulgas ka ilmapuu): Olympos. Sumerid leiutasid kiilkirja, mis desifreeriti XIX sajandil, selle oskajaid on ka Eestis. Sumeri keelt tuntakse tänapäeval hästi, kuid pole suudetud tõestada selle sugulust mõne teise keelega. Keelkondlik kuuluvus on lahtine. Tegemist pole igatahes semiidi keelega. Sumeris olid iseseisvad linnriigid, igal riigil oma kuningas. Selle koosseisu kuulusid ka ümbritsevad alad. Sumeri linnad olid korrapäraselt planeeritud, veevärgi ja kanalisatsiooniga, müüriga ümbritsetud
Antalkidese rahuga. 12 2. Makedoonia Aleksandri vallutusretk ja diadohhide riigid Makedoonia oli valdavalt mägine maa ja Vana-Kreeka perifeerias. Etniline koosseis segane, peamiselt siiski kreeklastele lähedased hõimud (ei peetud ei kreeklasteks ega barbariteks), paljud kreeka aristokraatsed suguvõsad väitsid end pärinevat samadest esivanematest kui makedoonia suguvõsad. Kreeklaste püha mägi Olympos asus Makedoonias. Makedoonia jagunes kaheks osaks: Ülem-Makedoonia (metsad, karjandus, mahajäänud) ja Alam-Makedoonia (Egeuse rannikumadalik, arenenum). Erinevalt Kreekast kujunes Makedoonias välja ühtne, ehkki alul üsna lõdvalt seotud kuningriik. Varasem ajalugu lünklik, kuid 5 sajandi lõpus oli väljakujunenud kuningriik – kuningas oli siiski pigem esimene võrdsete seas, ka nn rahvademokraatia elemente.
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
