Keskaeg (1)

Ajaloo tunni shaiss
Ma sain töö kolme whoooooohooooooooooooooooooooooooo
Now i can die happy
Kysimused Weeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee!!!!!!!!!!!!!
1)Millest tuleb nimetus Foiniikia ?
2)Mille poolest on sarnased ja mille poolest erinevad Sumeri ja Foiniikia riigid?
3)Miks sai foiniiklaste tähtsamaks tegevusalaks kaubandus?
4)Mis tingis foiniikia tähestiku kiire leviku ja mis see omakorda kaasa tõi?
5)Iseloomusta juutide esiisasid?
6)Kelle poolt ja millal panti kirja vana testament ja millest see jutustab?
7)Mille poolest erineb juudi usk kõigist seni õpitud uskudest?
8)Mida tähendab Moosese käsuõpetus?
9)Võrdle juudi naiste olukorda naiste olukorraga Mesopotaamias ja Egiptuses?
Vastused Aaaaaaaaaaaaaaaarrrrrrrrghhhhhhhhhhhhhhhh!!!!!!!!!!!!!!!!
1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab „purpurpunane“
2)Sarnanevad selle poolest, et mõlemis olid linnriigid , aga Foiniikias oli võim jagatud kuninga ja aupmeeste vahel. Foiniiklased rajasid ka oma asumaid ehk kolooniaid .
3)Sest nende kaheks tähtsamaks kaubandusartikkliks oli purpurpunane riie ja seedripuu
4)Foiniikia tähestikul oli palju vähem märke ja see tõi kaasa keele segunemise.On mõjutanud teiste rahvaste keelte kujunemist.
5) Aabraham - tema pani aluse juutide tsivilisatsioonile
Mooses - tema tõi välja juudi rahva Egiptuse vangipõlvest
Taavet- Iisraeli riigi rajaja ja selle väekuningas
Saalomon- rajas Jahve templi Jeruusalemma
6)6- 2 sajand ekr. Ja sellel on mitu autorit eri aegadest . Peamiselt kirjutasid selle juutide preestrid
7)Nendel oli üks jumal(Jahve), teistel oli enamasti mitu.
8)Jumala poolt antud 10 käsku mida inimesed pidid järgima
9)kõik inimesed olid seaduse ees võrdsed.
Vana – Kreeka
Asub lõuna – euroopas balkani poolsaarel. Peloponnesuse poolsaarelt on pärit Mükeene kultuur. Kreeka on mägine maa mis piirneb meredega( Egeuse ja Kreeta ). Kreeklased nimetasid kreekat Hellas ja kreeklasi helleniteks. Välismaalased olid neile barbarid.
Kreeta kultuur- põhineb u. 2000 a. Ekr. Esimesed põliselanikud olid väike aasia rahvad. Müütides on kuulus Kreeta valitseja Minos ja tema järgi nim. Seda tsivilisatsiooni minoiliseks. Kultuuri iseloomustasid suured lossid, mis meenutasid labürinte, kuhu ära võis eksida. Kõige kuulsam neist on Knossose palee. Lossis olid väga rõõmsate toonidega seinad, mille peal kujutati loodust, naisi, härgi n’ shit . Teadlased oletavad, et Kreetal võis olla naistel võim. Lossid olid kindlustamatta. Kreeta kultuur hävis 1400 ekr. Toimus suur vulkaani purse Thera saarel.
Mükeene kultuur- elukohtadeks olid lossid, mis olid sõjaliselt kindlustatud.
Kreeka ajalugu jaotatakse perioodidesse 1)Tume ajajärk 1180 – 899 ekr. 2)Arhailine 800 – 500 ekr.
Tume ajajärk – Mükeene kultuur hävines, lossid olid varemes, kõrgkultuuri ei olnud enam.
Arhailine – inimeste elujärg hakkas paranema, inimesi hakkas rohkem sündima, linnad saavutasid endise võimsuse, hakkasid kujunema linn riigid ehk polised , tuntumad neist Ateena , Spartaaaaaaaaaa, Korintos . Korintos ja Sparta asusid Peloponnesuse poolsaarel ja Ateena asus kesk Kreekas. Ühte suurt riiki ei olnud. Sellel ajajärgul võeti uuesti kasutusele ka kiri.
Kujunes välja ka ülemkiht, kes hakkasid tegelema juhtimisega – aristokraatia . Suhted naabritega muutub aktiivseks. Kreeklased hakkavad rajama asumaid ehk kolooniaid naaberriikidesse. Hakatakse ka korraldama esimesi Olympia mänge.
Linnriigi keskus oli akropol , mis asus kalju otsas. Turuplats oli agoraa. Nende lähestikus asusid ka templid, kus toimusid ohverdused.
8 saj. Ekr hakkavad Kreeklased rajama asumaid. Üks põhjusteks oli see, et rahva arv oli juba nii suureks kasvanud. Kolooniaid rajati musta mere äärde, Sitsiiliasse ja ka Prantsusmaa ja Hispaania aladele .
Kaubanduses veeti sisse palju teravilja, luksusesemeid,orje. Välja veeti oliiviõli,veini, ja igasugu käsitöö tooteid.
Kauplemise tõhustamiseks võeti kasutusele hõberaha.
Kiri
Tänu kaubandussuhetele juhtuti kokku palju foiniiklastega ja hakati kasutama ka foiniikia tähestiku. Kreeklased võtsid üle selle tähestiku, tähtede nimed jäid samaksl, aga lisati vokaale. Nende versiooni tähestikust hakati kutsuma Alfabeediks.
Aristokraatia tähendab parimate võimu.
Sümpoosium tähendab otsetõlkes koosjoomingut, aga muidu on see pidulik söömaaeg.
Kahjuks oli aristokraatide hulgas palju pederaste.
Foiniikia ja Iisrael
Kreeka ja mükeene kultuur
Arhailised ajajärgud
Maddness???????????????
THIS ..... IS ..... SPARTAAAAAAAARRRGG....
Sparta asus Lakoonika maakonnas , Pelaponnesose poolsaarel.
Sparta ala asustasid doorlased. Seal linna kui elu keskust ei eksisteerinud.Selle moodustasid väikesed külad. Seal oli 200 000 elanikku.
Riigikord ja ühiskond Spartas. Pärimuse järgi oli Lykuros oli käinud Delfi oraakli juures nõu küsimas linna rajamise kohta.Delfi oli jumal Apollonile pühendatud pühamu. Oraakel ütles et ta peab pühendama riigi Apollonile ja alluma talle.Sparta ühiskonnas eristati 3 seisust. Spartiaadid , Perioigid ja heloidid. Spartiaadid olid kodanikud riigis. Neid oli vähe , rohkem oli teiste seisuste esindajaid. Perioidid olid vabad inimesed spartas kellel kodaniku õigust polnud . nende hulgas ka talupojad. Nad tegelesid põllundusega. Heliodid olid orjad Spartas , nende hulgas olid ka Sparta alade varasemad elanikud. Nad pidid teenima kogu elanikkonda. Valitsemine spartas. Valitsemisega tegelesid spartiaakide seisus. Nende hulgas oli 2 kuningat, nad pidid ka sõjaväge juhtima ja jumalatele ohvreid tooma.Lisaks sellele tegeles valitsemisega vanemate nõukogu. Ülikud kes kontrollisid kuningate tegevust. Rahva koosolekutel said osaleda ainult kodanikud. Rahvakoosolek kiitis heaks vanemate otsused. Spartiaatide hulgast oli valitud 5 efoori e. Ametnikku kes kontrollisid kuninga tegevust. Riigikorraks oli aristrokraatia . Võim oli põlvest põlve spartiaatide käes. Sparta mehe ülesanne oli riiki kaitsta. Poisid kasvasid kuni 7 aastani pere juures. 7 eluaastast läks ta sõjalise väljaõppega kooli. Rõhku pandi sõjalisele treeningule.20 aastaselt asus sõjaväkke. Sparta naised olid sportlikud ja pidid relva käsitlema. Mehed olid pere juures vähe.
Küsimused ...

kuidas oli seotud sparta riigikord ja templi oraakel.

mille poolest erinesid ühiskonnas spartiaakide ,perioitide ja heloitide seisused .

põhjende mille poolest oli sparta riigikord aristrokraatlik.

mille poolest erines spartas valitsemine demokraatlikust ateenast.

iseloomusta spartalaste kasvatust ja milleks see tarvilik oli.

mida head ja mida halba tõi sellinne kasvatus endaga kaasa.
Klassikaline ajajärk ja Ateena polis .
6-4 saj eKr.
Perioodi alguses olid sõjad . Linnriigid sõdivad Pärsialastega. Pärsia tõrjuti välja. Kerkisid esile linnriigid ehk polised. Kuulsam sõda on Peloponnesose sõda. Selle võitis Sparta. Spartast hakkas kujunema sõjalinn. Kreekas kujuneb demokraatia ja Ateenast kujunes haridus ja kultuurielu tugevad küljed. Sparta sõdib ja naaberriigi Teebaga. Lõpuks ta alistub Teebale. Ateenast põhjapool kujuneb võimsaks riigiks Makedoonia . Ta hakkab korraldama sõdu kreeka polistega. Perioodi lõpuks langevad kõik kreeka polised Makedoonia võimu alla. Klassikaline ajajärk on seotud antiik filosoofiaga. Antiik filosoofia rajaja on Sokrates , Platon , Aristotheles. Aristoteles on kujundanud loodus seaduste kujunemist.
Ateena polis.
See oli kesk-kreekas . seal oli 200 000 elanikku, neis kodanikud olid 50 000. Kodanikud said olla vabad mehed ja põliselanikud. Ennem 5 saj eKr oli võim aristrokraatide käes. Lihtrahva olukord oli raske , talupoegadest võis saada orjad, kui nad oma võlgu ära ei tasunud. Drakon pani paika esimesed seadused Ateenas. Seadused olid karmid ja iga eksimuse eest oli ette nähtud karistus . 6 saj enne kristust andis Solon välja soloni reformid , mis keelas vaesunud talupoegi orjadeks müüa. Võimaldas talupoegadel osaleda rahva koosolekutel. 5 saj eKr Perikles pani aluse demokraatiale Ateenas. Seal toimusid rahvakoosolekud ja seal said osa võtta kõik kodanikud ja talupojad. Arutati riigielu puudutavaid probleeme ja kodanikud said hääletada millegi poolt või vastu ja enamus hääli otsustas. Demos tähendab Kreeka keeles rahvast ja kratos on võim. Rahvas sai otse ise riiki juhtida.

võrdle sumeri ja kreeka linnriike , mis on ühist , mis erinevat?

millised olid kodaniku õigused ja kohustused polise ees?

Mida ühist ja mida erinevat on Aristrokraatlikul ja Demokraatlikul Ateenal?

Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu?

millisel osal Ateena elanikest puudusid kodaniku õigused?

kuidas demokraatlikku ateenat valitseti?

Mis oli otsene demokraatia ateenas? Kas pead Ateena demokraatiat õiglaseks või mitte , põhjenda?!
Küsimused kontrolltööks.
1.Foiniikia ja iisrael.
1)Millest tuleb nimetus Foiniikia?
2)Mille poolest on sarnased ja mille poolest erinevad Sumeri ja Foiniikia riigid?
3)Miks sai foiniiklaste tähtsamaks tegevusalaks kaubandus?
4)Mis tingis foiniikia tähestiku kiire leviku ja mis see omakorda kaasa tõi?
5)Iseloomusta juutide esiisasid?
6)Kelle poolt ja millal panti kirja vana testament ja millest see jutustab?
7)Mille poolest erineb juudi usk kõigist seni õpitud uskudest?
8)Mida tähendab Moosese käsuõpetus?
9)Võrdle juudi naiste olukorda naiste olukorraga Mesopotaamias ja Egiptuses?
2.Kreeta-mükeene kultuur.
Milline rahvas rajas kreeta kõrg kultuuri.
Miks nim. Kreeta kultuuri minoiliseks,millest see tuleneb.
3.too välja kreeta kultuurile iseloomulikud tunnused , kasuta järgmisi märksõnu: aeg, kiri , lossid, linnad, kunst ja usund .
4.Too välja mükeene kultuurile iseloomuliokud jooned , kasuta samu märksõnu.
5. mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad kreeta ja mükeene kultuur.
6. too välja tumedale ajajärgule iseloomulikud tunnused kreeka ajaloos.
7.mis iseloomustab arhailist ajajärku kreeka ajaloos.
8.Milline oli kreeka ühiskonna ülesehitus.
9.Mida kujutas endast aristrokraatlik eluviis.
10.iseloomusta Ateena riigikorda 5saj., kasuta järgmisi märksõnu: kodanikud , valitsemis vorm , rahvakoosolek, ametnikud ja nõukogu.
11. Iseloomusta Sparta riigikorda ja kasuta samu märksõnu.
12.Iseloomusta haridust ja kasvatust Spartas.
13. Leia Sümpoosioni , aristrokraatliku perekonna elu ja homoseksuaalse armastuse vahelisi seoseid.
14. Mõisted:
Sümpoosion, Akropol, Agoraa,Polis,Hellos(hellanid),barbar, hetäär, lakooniline ,
Vastused:
1.
1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab „purpurpunane“
2)Sarnanevad selle poolest, et mõlemis olid linnriigid, aga Foiniikias oli võim jagatud kuninga ja aupmeeste vahel. Foiniiklased rajasid ka oma asumaid ehk kolooniaid.
3)Sest nende kaheks tähtsamaks kaubandusartikkliks oli purpurpunane riie ja seedripuu
4)Foiniikia tähestikul oli palju vähem märke ja see tõi kaasa keele segunemise.On mõjutanud teiste rahvaste keelte kujunemist.
5)Aabraham- tema pani aluse juutide tsivilisatsioonile
Mooses- tema tõi välja juudi rahva Egiptuse vangipõlvest
Taavet- Iisraeli riigi rajaja ja selle väekuningas
Saalomon- rajas Jahve templi Jeruusalemma
6)6- 2 sajand ekr. Ja sellel on mitu autorit eri aegadest. Peamiselt kirjutasid selle juutide preestrid
7)Nendel oli üks jumal(Jahve), teistel oli enamasti mitu.
8)Jumala poolt antud 10 käsku mida inimesed pidid järgima
9)kõik inimesed olid seaduse ees võrdsed.
2. Esimesed põliselanikud olid väike aasia rahvad.
Müütides on kuulus Kreeta valitseja Minos ja tema järgi nim. Seda tsivilisatsiooni minoiliseks.
3. Kultuuri iseloomustasid suured lossid, mis meenutasid labürinte, kuhu ära võis eksida. Kõige kuulsam neist on Knossose palee. Lossis olid väga rõõmsate toonidega seinad, mille peal kujutati loodust, naisi, härgi n’shit. Teadlased oletavad, et Kreetal võis olla naistel võim. Lossid olid kindlustamatta.
Tänu kaubandussuhetele juhtuti kokku palju foiniiklastega ja hakati kasutama ka foiniikia tähestiku. Kreeklased võtsid üle selle tähestiku, tähtede nimed jäid samaksl, aga lisati vokaale. Nende versiooni tähestikust hakati kutsuma Alfabeediks.
Kreeka teater.
Antiik Kreekat peatakse teatri sünnikohaks. Teater kasvab välja Dianüüsose auks peetud pidustustest. Etendasid inimesed kurbi mänge ja põhinesid Kreeka mütoloogial. 534 eKr Dramaturg Thespis etendas dragöödia , mis põhines kreeka mütoloogial. Ta ise mängis seal. Neid mängiti vabas õhus ja päevasel ajal.
Põhiplaan.
Treatlon on vaatlejatele määratud paik.
Orkestra on ümmargune väljak kus toimus näitlejate tegevus.
Skenee koht kus näitlejad said strippida.
Seal eesriiet ei kasutatud. Kasutusel olid ka teatud masinad , mis vajaduse korral said näitlejaid õhku tõsta. Näitlejateks olid mehed , neid oli vähe. Pealt vaatajate hulgas võisid olla ka naised.Etendused toimusid maskides. Näitlejad kantsid koturne- puust klotsid.
Sisse pääsu eest maksti raha , vaesematele maksis riik pileti kinni. Publik oli aktiivne.
Üks kuulsamaid dragöödia kirjanikke oli Sophokles .
Kreeka filosoofia.
Sokrates on V saj Ateena polises elanud. Teda huvitas inimene, mitte maailma teke. Tema käis Ateena tänavatel ringi ja vestles inimestega , enamasti meestega. Tema eesmärk oli näidata kui vähe ta tegelikult teab. Sokrates lähtus sellest et kui inimene tunnistab oma rumalust , siis ta jõuab tõelise teadmisele. Sokrates „ Ma tean et ma midagi ei tea. „
Teda huvitas vooruse teema.- õige , hea käitumine. Inimese eesmärk on jõuda õige käitumiseni. Tunne iseennast . Sokrates ise midagi ei kirjutanud. Tema õpilased kirjutasid. Ta ei olnud rahul Ateena demokraatiaga , ta kritiseeris seda. Ta väitis et riiki peaks juhtima targad mehed , mitte rahva mass. Sellepärast sai ta omale palju vaenlasi .
Platon- Sokratese kuulsaim õpilane.
Tema on kirja pannud Sokratese mõtteid.Tal kujunevad välja oma seisukohad , oma filosoofia. Tema filosoofia õpetuse sisuks on ideede õpetus. Ta rääkis et igal asjal on idee ja idee on täiuslik , muutumatu ja igavene , üksnes asjad on ideede varjud . Idee on silmale nähtamatu. Ta tegutses Ateenas ja rajas sinna oma kooli. „Pidusöök „ „Sokratese apoloogia“ Ta töötab välja oma õpetuse ideaalse riigi kohta ja tema ka ei pidanud demokraatiat kõige paremaks. Tema arvates pidid riiki juhtima inimesed kes mõistavad headuse ideed. Selleks on suutelised vaid vähesed. Ta jagas inimesed nn kolme kasti. Töölised , sõdalased , õpetlased. Usuti et ka naised võivad kuuluda filosoofide hulka.
Aristoteles. Tema oli Platoni kuulsaim õpilane . Temal kujunes välja oma filosoofia ja vaidleb õpetajaga. Ta oli mitmekülgne , tegeles mitmete teadustega. Ta tegeles eetikaküsimusega , loodus teadusega , ajalooga , loogikaga , kirjanudsega . Tegeles Ateenas ja oli hiljem Aleksander suure õpetaja. Ykeion oli tema tema õpetus. Ta vaidlustab Platoni ideede õpetuse . Ta paneb kirja loogika reeglid, et kahes väitest on võimalik järeldada kolmas:
„Inimene on mõistusega olevus „
„Sokrates on inimene“ „seega Sokrates on inimene „
Ka tema ei pidanud Demokraatiat parimaks valitsemis vormiks . aga leidis et inimesel on riiki vaja. Tema arvates oleks pidanud olema valitsemine demokraatia ja aristrokraatia vahepealne. Eetikast rääkis ta kuldsest keskteest. Et inimene peab elama mõõdukat elu kõiges. Ei tohi laskuda äärmustesse. Aristotelese teadused on eriti mõjukad ka keskajal.
Võrdle kolme antiik filosoofi
3. dets töö
Hellenism ja A.Suur
Kreeka ajaloos ajajärk. 330-30 eKr
Algab Aleksander suure vallutustega. A.Suur elas 356-323 eKr. Ta on Makedoonia valitseja. Temast sai 20 aastaselt kuningas , kui isa suri. Tema kuulsaim õpetaja on filosoof Aristoteles. Oma vallutustega jõudis ta indiasse välja. Ta vallutas , pärsia , foiniikia , .... impeeriumi pealinnaks on Babylon. Pärast tema surma riik lagunes . Suremad riigid : egiptus , Makedoonia , mesopotaamia. Mindi üle palgaarmeele. Osati valmistada võimsaid sõjarelvi. Hellenistlikult perioodile on iseloomulikud :
Kreeka kultuuri ja keele levik ida-maadesse.
Ida-maade kultuuri levik Kreeka kultuuri.
Aleksandria on linn mille Aleksander rajas niiluse kaldale. Sellest kujuneb kõige tähtsam linn. See oli väga puhas ja korras linn. Olulisem vaatamis väärsus oli tuletorn . Üle 100 m kõrge. Museion tegutses seal , ta oli teaduse , haridus keskus. Seal on kõige olulisem raamatukogu , kus oli üle 7000 käsikirja. Millest väga vähesed on säilinud. Seal tegeleti ka filosoofiaga. Palju huvitas seal teema , et kuidas saada hingerahu. Kerkis esile 2 filosoofia koolkonda . Epikurose koolkond- arvati et pärast surma ei ole midagi ja inimese hing laguneb ja inimene ei pea kartma . Teine koolkond oli Stoitsistlik koolkond – nende alla kuulusid inimesed kes rääkisid saatusest , et sellega tuleks leppida ja kõik ilmas on ettemääratud ja inimest juhub saatus.
Riiklik korraldus Roomas
Vabariigi periood (510-30 eKr) Res publica – vabariik, Avalik asi.
Patriitsid – rikkurid , kel oli palju maad.
Pleveid – lihtrahvas. ( talupojad , käsitöölised...) Pidid osalema ka sõja tegevuses.
Võim:
Magistraadid – riigi ametnikud , kes mingit kongreetset asja juhtisid . Kõige tähtsamad olid konsulid ja kellele kuulus riigi kõrgeim võim. Alati valiti 2 juhti. Nemad olid sõjaolukorras väepealikud. Mõistsid ka kohust. Palgaarmee tulekuga hakkas sõjaline aktiivsus suurenema.
Senat – Valitsev riigi nõukogu ja seal oli u 300 liiget. Ametis oli üks mees , terve elu. Sinna said kuuluda kodanikud , see korraldas riigis sise ja välis poliitikat ja tegeles rahandusega ja sõjandusega. Seadusi vastu ei võtnud , aga välja võis töödata.
Rahvakoosolek
Keisri riigi ajal kehtis põhimõte „ jaga ja valitse“ Keiser ei sekkunud kohalike provintsidesse , ega alistanud neid ja ei surunud oma usku või keelt peale. Provints jagunes kaheks : lääne ja ida provintsid . Lääne – Hispaania , Gallia , Britania ja põhja aafrika. Ida provintside alla kuulus : Kreeka , väike aasia , Süüria ja Egiptus. Seal olid jõukamad provintsi alad, linnas palju kultuuri ja rikkusi. Ametlik suhtlus keel oli Kreeka keel.
Rooma õigus .
Euroopa õigus seadused on aluse saanud Vana roomast . Roomas olid ühtse seadused:
Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Kodaniku omand on riigi kaitse all. Ilma kohtu otsuseta ei tohi kedagi süüdi mõista. Oli ka edasi kaebamise võimalus. Välditi ka karme karistusi.
Vana rooma religioon ja kultuur.
Geenius – perekonna hing
Laarid – esivanemate hinged
Numenid – vägi , hing
Zeus – Jupiter – Peajumal
Hera – Juno
Ares – Mars
Athena – Minerva
Poseidon – Neptunus
Aphrodite – Venus
Hades – Pluto
Artemis – Diana
Apollon – Apollo
Dianysos – Bacdus
Demeter – Ceres
Religioon ja kultuur.
Retootikakool- seal õppisid poisid vanuses 16-20
Kõige kuulsam kõnedepidaja vana roomas Cicero
Ristiusu sünd. Maailma suurim usund.
Islam
Tööleht
Ülesanded vihikusse .
Miks oli kirjeldatud kroonimisseadus Inglise kuningatele kasulik?
Miks Inglismaal ei kujunenud olukorda „ minu vasalli vasall ei ole minu vasall“?
Selgitage Meka linna tähtsust araablaste ajaloos.
Enne islami usku Islami usu tekkimisega Tänapäeval
Millised on seosed Meka linnal Muhamediga?
Kuidas oli Muhamediga seotud Mediina linn?
Miks on araablaste ajaloos pöördeliseks aastad 622 ja 630?
Kujunemine
Aeg:
Rajaja:
Püha raamat:
5 tugisammast
1
2
3
4
5
Seos juudlusega Põhivoolud seos kristlusega
Mis on sunna ?
Varakeskaeg
Suur rahvasteränne. Frangi riik, Karl Suure impeerium

4-6 sajad. Hunnid olid aasiast pärit võim, kes liikusid euroopa suunas. Rändkarja kasvatajad . Nende eest liikusid ära Germaanlased . Ja nad liiguvad rooma alade suunas.
Rahvaste rände põhjused:

rahvastiku juurdekasv

kliima jahenemine

Toidu puudus.
Rände tulemused
Germaanlased rajavad oma riigid Rooma impeeriumi aladele. Ajapikku saavad Germaanid võimsamaks ja tugevamaks ja põhjustavad lääne rooma impeeriumi varisemise.
476. aastal kukutati Rooma keiser, Odoaker Germaanlaste poolt. Risti usk kujunes valitsevaks usuks .
Frangi riik
Frangid olid Germaani hõim, kes rajasid oma riigi Galliasse ja see oli endise rooma impeeriumi osas. Chlodoveck oli Frankide kuningas , kes vallutas Gallia ja allutas ülejäänud hõimud oma tahtmisele.Teiste hõimude seas oli levinud usk, Üks ristiusu vorme , ariaalus, kes pidasid jeesust inimese pojaks.
4.saj Nikaia Kirikukogus töödeldi välja usu dogma – vaieldamatu seisukoht.Kiriku pead ütlesid , et Jeesus on nii inimese , kui jumala poeg.
Aastal 496 võtab Chlodoveck vastu katoliikluse vormis usu vastu. Tal oli kiriku toetus oma vallutuste jätkamiseks. Täna Chlodoveckile hakkasid kujunema katoliiklased. Majatoomused hakkavad tugevaks saama ja võimu enda kätte haarama .
Karl Suure impeerium 768-814
Ta pani aluse Frankide suur riigile. Sõjalisel teel vallutas endale uusi alasid. Aastal 800 kroonti ta keisriks. Impeeriumi tunnus jooned:
Impeeriumil puudus tugev keskvõim. Majanduslikus mõttes oli tegemist iseseisva riigiga.Riigis olidnõrgad seadused.Riigi ühtsust oli rahke teha. Nõrk maksu süsteem.
Aastal 843 Karli pojapojad sõlmivad Verduni kokkuleppe millega jagavad ära oma vanaisa impeeriumi. Ida- Frangi (Saksamaa), Lääne – Frangi (Prantsusmaa), Lõuna-frangi.
Lääne-euroopa ristiusukiriku kujunemine
Ristiusu kirstlikud kujunemised tekkisid 1 saj. Tekkisid tänu missionäridele.
Esimesi missionäre oli apostel Paulus. Euroopa ristiusustati umbes 14.saj lõpuks. Roomas algas ristiusu kujunemine 313.aastal ja lõpetati tagakiusamine . Ristiusust sai rooma riigi usund. Kuna rooma riik jagunes, siis tänu germaanlastele jäi risti usk alles. Vara keskajal olid vaimulikud ühiskonnas kõige targemad.
Kiriku õpetuse põhi seisukohad:
1 õige kristlane usub kristuse üles tõusmisesse.
2 Usub igavesesse ellu.
3 Lunastus .
Vara keskajal kujundati välja ka sakramendid. Katoliku kirikus kokku oli neid 7. Sakrament oli püha toiming mille viib läbi preester kirikus,et anda edasi jumala arm.

Ristimine .

Armulaud.

Leeritamine .

Abielu

Vaimulikuks pühitsemine
Bütsantsi kultuur
Usk – ristiusk .
1054 Katolik kirik lõhenes 2-ks:
roomakatolik (Lääne-euroopa)
Kreeka katolik (Ida-rooma impeerium)
Erinevused:
Lääne kirikupea on paavst . Ida kirikupea on patriah .
Lääne euroopas kirikupea ei allunud keisrile , Idas aga allus .
Läänes kehtis tsölibaadi nõue. Idas see puudus.
Arutluse teema:
Varakeskaegne Euroopa – kus ühiskonna areng või langus.
Tuleb võrrelda lääne euroopat ja Bütsantsi.5-11 saj
Alateemad : kirik, valitsemine, riik, kultuur, majandus, sõjad, vallutused .
Keskaja ühiskond oli feodaalne kord( feodaalne killustatus).
Vasalli kohustused : abistamine sõjas , rahu ajal nõustama, truu olema jne
Pms iga mees valitses oma maad. Seal kujuneb välja ka feodaalne killustatus. Talupojad päris orjastati.
Bütsants.
Talupoegi ei päris orjastatud , talupojad olid vabad. Tugeva piiramatu seisusega keiser. Lääne-Euroopas oli naturaal majandus ja kaubeldi põllumajandus saadustega.
Majandus süsteem oli turumajandus . Põhineb sellel mida toodetakse ja kui suur nõudlus kasutusel bütsansi kuldmünt. Bütsants oli majanduses rohkem arenenum.on. Põhiline toode , mis tõi sinna ka rikkuse oli siid . Väärtustati kulda ja hõbedat. Seal oli
Kirik.
Mõlemal puhul on tegemist kristluse usuga , aga need on vormilt erinevad.
Lääne Euroopas. 1054 läks katolik kirik 2-ks. Kiriku pea oli paavst. Jutustused toimusid ladina keeles. Lähtuti katoliku kiriku õpetusest. Kirikus on olemas 7 sakramenti. Läänes kehtis tsölibaadi nõue. Vaimulikud olid ainukesed kirja oskajad ühiskonnas. Olulisel kohal on ka pühakud.
Idas oli kiriku peaks patriah. Jumala teenistused olid kreeka keelsed ja kohalikes keeltes. Pühakud on tähtsal kohal. Olulisel kohal on ikoonid ja ikooni kunst. Seda tehtid mosaiik tehnikas.Ida kirikus tohtisid vaimulikud abielluda. Pühakud on ka tähtsalt kohal , aga neid kujutati ikoonidena.
Kultuur. Kirja oskus oli idas rohkem levinud ja ida kultuur oli haritum. Idas on linnad puhtad jne Lääne euroopa oli kultuuriliselt maha jäänud. Sõjategevus. Nii lääne euroopas kui bütsantsis oli sõda araablastega.
200-400
Sisse juhatus
5 alateemat . iga alapuhul mingi fakt.
.............................................
Ülevaade kõrgkeskajast
11-13 Saj
Tunnused: Lääne-Euroopa saab üle kultuurilisest ja majanduslikust langusest ja hakkab uuesti arenema tugevaks piirkonnaks . Sellele aitab kaasa ka lõppev sõjategevus. Rahvaarv hakkas stabiliseeruma ja kasvama. Seal elas kokku umbes 70 milj. Inimest. Põllumajanduslikud tööriistad arenesid.
Linnas elasid suur pered. Lääne euroopa linnad sai hoo sisse turumajandusele.
Suureneb paavsti võim lääne-euroopas. Tüli tekkis keisri ja Heinrichi vahel. Et kes tohib piiskoppi ametisse määrata.
Hakkasid toimuma ristisõjad. Toimusid: aasias , lähis-idas , läänemere kaldad .
Ristisõja põhjused :pidurdada moslemite edasi tungi euroopa suunas ja kaitsta kristlikku maailma, oma mõju võimu suurendada.
Saada enda kätte kõik rikkused mis Ida olid. Saada kontroll kauba teede üle.
Kokku toimus euroopas 8 ristisõda.