Osooniaugud - On osoonkihi osa, millel on vähenenud kontsenrtratsioon. Osoonkiht on tähtis, sest see neelab ultraviolett- ja infapunakiirgust. 1970. Aastal saadeti satelliidid atmosfääri ning tänu nendele avastati osooniaugud. - Põhjused: Katalüsaatori sattumine atmosfääri, saasteained atmosfääris (freeonid) neid leidub vanades külmkappides, tulekustutites ja näiteks ka aerosoolides. - Tagajärjed: Teeb osoonkihi hõredamaks ning tänu sellele on UV- ja infrapunakiirgusel läbi tulla
Kalad saavad mürgituse toitudes samas veekogus olevatest kaladest Linnud saavad mürgituse toitudes kaladest Taimestikku hävitavad Happesademete tagajärjed Happeline joogivesi Ajukahjustused inimestele Hingamisteede kahjustused inimestele Lahendused Piirata liiklust Ökonoomsed sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Osooniaugud Osoonkihi osa, vähenenud kontsentratsiooniga Osoonkiht neelab ultraviolett- ja infrapunakiirgust 1970. aastal leiti osooniauke http://www.youtube.com/watch? v=taTzqRHNIEc Põhjused Katalüsaatori sattumine atmosfääri Saasteained atmosfääris (freeonid) Külmkapid, õhuvärskendajad, tulekustutid Tagajärjed Hõrendab osoonkihti UV- ja infrapunakiirgus Naha kahjustamine Silmade kahjustamine Lahendused
3 p. 1. esimesed maismaataimed b. samblad 2. tänapäeval liigirikkam organismirühm c. õistaimed 3. imetajad põlvnevad a. roomajad 4. Maa tekkis e. 4,5 miljardit aastat tagasi 5. inimene ilmus Maale d. 2 miljonit aastat tagasi 6. esimesed maismaaloomad f. Lülijalgsed 8. Kirjelda Maal valitsenud tingimusi keemilise evolutsiooni ajal. Mille poolest tolleaegsed tingimused erinesid tänapäevastest? 3 p. Esiteks, keemilise evolutsiooni aeg puudus osoonkiht, seetõttu sai maa intensiivset ultraviolettkiirgust. Teiseks, puudus vaba hapnik. Kolmandaks, vaane atmosfäär kujunes vulkaanilistest ja kosmilistest gaasidest. 9. Miks ei ole elu tekkimine tänapäeval enam võimalik? 2p. Sest tänapäeval puuduvad vajalikud tingimused keemiliseks evolutsiooniks: Hapnik "põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained. Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale.
Selgitage. a. Paleontoloogia – Teadus möödunud aegadel olevatest elus organismidest. b. Kivimkihid, jäljendid(fosiilid). c. Embrüonaalne areng. d. Geneetiline areng. e. Jäsemeluude areng. 3. Kirjeldage taimeriigi arengut ja loomariigi arengut. a. Ürgeoon – Elu teke, ainuraksed prokarüoodid. b. Agueoon – Fotosünteeesivate organismide ilmumine. Tekkis vaba haonik ja osoonkiht. Suguline paljunemine. Hulkraksete organismide teke. c. Kambrium – Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. d. Silur – Devon – Organismine siirdumine vest maismaale. Silusris taimed ja lülijalgsed, Devonis neljajalgsed. e. Karbon – Perm – lopsakas maismaataimestik. Lennuvõime teke osadel putukatel. Algsete kahepaiksete kiire evolutsioon. Roomajate teke
suur hulk(3,4×1038 ) prootoneid heeliumi tuumadeks ja selle käigus vabanev energia jõuab pärast kümneid kuni sadi tuhandeid aastaid ninja miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse päikese fotosfääri ja edasi kosmosesse. 3.Maa atmosfäär kui kaitsekilp ( lk. 120) Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks.Ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmsofääri osoonkiht. 4.Kasvuhooneefekt ( lk. 122) Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta
( Esimesed replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid) 2) 6. Iseloomustage loomade peamisi ehitustüüpe lk63 7. Millised tagajärjed olid taimede siirdumisel maismaale? a)maismaal tulevaste liikide jaoks toitu b)hapnik 8. Millised koed ja organid arenesid hulkraksetel taimedel ? 9. Esitage kaks selgitust, miks elu iseteke on tänapäeval võimatu maal puuduvad keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused. Osoonkiht takistab UV kiirguse jõudmist Maale (UV kiirgus oli oluliseks energiaallikaks). Hapnik aga “põletaks” tekkinud lihtsad orgaanilised ühendid. Ja teiseks takistuseks on Maal elavad organismid, kes kasutaksid toiduks ära nii orgaanilised ained kui ka algelised organismid 10. Selgita pildi näitel keemilist evolutsiooni 1) bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2) bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid
Vihmametsad mõjutavad oluliselt kogu maakera kliimat, seepärast on nende säilitamine eriti oluline. Troopiliste ja ekvatoraalsete vihmametsade raie on aga hoogustunud, sest sealne elanikkond kasvab kiirest ja vajab enam elatusvahendeid. Kord juba hävinud vihmametsa ei ole võimalik taastada. Veelgi enam, koos vihmametsa kadumisega hävib ka õhuke mullakiht, sest tuul ja vesi kannavad selle minema. Nii jääb endise vihmametsa kohale viljatu maa. 36. Õhu saastumine. Happesademed. Osoonkiht Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega. Maapõuest kaevandatud kütuste ja ka puidu põletamisel paiskub atmosfääri mitmesuguseid kahjulikke gaase. Peamised happesademete tekitajad on vääveldioksiidid ja lämmastikoksiidid: õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. Kui veearur muutub vee piiskadeks, sajavad need happesademetena (vihma ja lumena) maapinnale. Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Happesademed
I arenguetapp: rahvah kkõigus oli suunatud naabritevaheliste probleemide lahendamisele; kk lülitumine õiguslikku regulatsiooni sfääri toimus vaid siis, kui tegu oli olulise kahju tekkimise võimalusega in eluletervisele või maj huvidele; peam reguleeriti loodusvarasid, eriti veeressursse riikide vahel. II arenguetapp: eesmärgiks oli kaitsta kk kui väärtust iseenesest; koduõue pol oli asendunud regionaalse või isegi globaalse kontekstiga (osoonkiht, kliimamuutused); kkväärtusi käsitletakse inimkonna ühise pärandina ja kkprobleeme ühise murena. Põhiprintsiibid: säästev areng, saastajamaksab, evp, saastuse vältimise printsiip. Aga ka: 1) heanaaberlikkus (ühelgi riigil ei ole õigust kasutada või lubada kasutada oma territ viisil, mis tekitab kahju teise riigi territ, varale või isikutele, kui tegu on tõsiste tagajärgedega ja kahjustus on
annaabi.ee 
