Ohustatud liigid Silmaspidades metsakuklaste metsakaitselist tähendust on metsakuklaste rühma kuuluvad sipelgaliigid võetud riikliku kaitse alla(1958. aastast Eesti NSV-s). [4] Eesti punases raamatus ülestäheldatud liigid on alljärgnevas tabelis (Tabel nr1) [11] Tabel nr.1 Ohustatud sipelgad Eestis Liik Elupaik Ohutegur Kategooria Keskkonnamürgid, õhusaaste, Puuduliku andmestikuga Formica aquilonia Metsataimkond hapestumine; Metsamajanduslik tegevus Keskkonnamürgid, õhusaaste, Puuduliku andmestikuga Formica lugubris Metsataimkond hapestumine; Metsamajanduslik tegevus
Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: metsamajanduslik tegevus, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Vetikas Cladophora aegagropila, järvepall Kirjeldus: Pallikujuline sametise pinnaga vetikas. Elupaik: eutroofsed e rohketoitelised järved Ohutegurid: veekogude ohustamine, veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude eutrofeerumine Ohustatuse kategooria: haruldased Sammal Paludella squarrosa, soosammal Kirjeldus: Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest, on 5...15 (20) cm
Tallinna Laagna Gümnaasium Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Referaat Teele Kuri 11b Klass Tallinn 2010 Keskkonnamürgid Keskkonnamürgid on ained, mis tekivad või vabanevad inimtegevuse tulemusena ning sattudes keskkonda mõjutavad otseselt elusorganisme või kahjustavad looduse üldist funktsioneerimist. Harilikult käsitletakse keskkonnamürkidena keemilisi aineid. Põhimõtteliselt on elu ise ka keemia: elutagevuse käigus kasutatakse paljusid ühendeid, nad tekivad ja lagunevad. Kuid paljud ühendid, mida kaasaegne inimkond kasutab, on elule kahjulikud.
Levikuala Euraasia põhjaosa + Island ja Gröönimaa Eestis elab (200 paari) Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualal. Kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Merikotkas Merikotkas sööb veelinde ja kalu, Neid ohustavad keskkonnamürgid, aktiivne vaenamine meelsasti ka imetajate raipeid, harvemini inimese poolt ja elupaikade nõrk kaitse. metskitsetallesid ja jäneseid. Saagi Ainuke võimalik vaenlane on inimene. varitsemiseks kasutab kindlaid istekohti, 2009 hukkus 4 merikotkast tundmatu mürgi tagajärel. nt suuri kive ja vanu puid.
Globaalprobleemid · Maailma rahvastiku kiire kasv · Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda.Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra.(Päikesekiirgus langeb läbi atmosfääri maapinnale, ja muutub osaliselt soojuseks.Soojuse kiirgumist läbi
Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger ...
mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp, liiva-uurikkarp jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit TURSK · Elab merepõhja lähedal · Kasvab kuni 110cm pikkuseks · Toitub kaladest, selgroogsetest MIS OHUSTAB LÄÄNEMERD JA KUIDAS SEDA KAITSTA? · Läänemeri on ainulaadne, aga väga saastunud meri. Eutrofeerumine, saastumine, keskkonnamürgid ja muud kemikaalid, lisanduv laevaliiklus, ehitamine ja kliimamuutus ohustavad Läänemere tundlikku ökosüsteemi. · Läänemere olukord on viimastel aastatel juba pisut paranenud. Mere sisemine koormus on siiski suur. Seepärast on välise koormuse vähendamine veelgi eriti tähtis. Randadel loksuvat vetikat saab tõrjuda ka ise, võttes oma valikute aluseks Läänemere kaitse. Kaitsed Läänemerd näiteks vältides autosõitu, valides keskkonnasõbralikke tooteid,
Arvestustöö 8. klassi bioloogiast 1. Inimesed võivad nakatuda viirushaigustesse ( kuidas?) 5p a) ........................................................................................................ b) ........................................................................................................ c) ........................................................................................................ d) ........................................................................................................ e) ........................................................................................................ 2. Viirused sarnanevad elutute objektidega, sest neil 3p a) ................................................................................................
kahjulikud ja suurendada allergia riski, GMO levib kergesti keskkonnas ning reostab teisi taimi. 6. Lapsel on Downi tõbi. Ta haigestus angiini ja lisaks tekkis tal ka nohu. a)milline nimetatud haigustest on tal pärilik? Downi tõbi b)Kuidas hoida ära, et sünniks pärilike haigustega lapsi? 1) suguvõsa uuring 2) DNA test 7. Nimeta mutageene 1)bioloogilised- a) viirused b) toksiinid 2)Keemilised-a) tubakasuits b) keskkonnamürgid 3)füüsikalised-a) UV- kiirgus b) radioaktiivne kiirgus 8. Loe läbi tekst ja vasta küsimustele. Ema tiina päris oma lõualohu oma vanematelt, aga isa Jaak seda tunnust ei kanna. Nendel on 4 last: Mart, Teet, Piia ja Rein. Nende peres on 3 lõualohuga inimest.Eriti hakkab lõualohk silma kaksikutel Piial ja Teedul. Rein ja Mart on selles peres rohkem isa lõuaga. 1)Lapsevanematest lõualohuga on Ema 2)Latest on lõualohuta Rein ja Mart
lasti (sh 120 miljonit tonni naftat). Läänemere sadamate vahelistel teedel kurseerib päevas ligi 2000 laeva (sh 200 naftatankerit). Iga kümne aasta jooksul toimub u 3-5 naftareostust. Varsti hakkab paistma, milline on Läänemerre rajatava Nord Streami gaasijuhtme mõju. Kõige suurem oht sellele merele on eutrofeerumine ja sellest tingitud hapnikupuudus merepõhjas. Selle peatamine nõuab rangeid kaitsemeetmeid ja toitainehulga vähendamist. Ka keskkonnamürgid on suureks ohuks, sest nad on väga püsivad ja bioakumuleeruvad. Et kaitsta seda ainulaadset merd, on loodud mitmesuguseid ühendusi ja projekte. Läänemere kaitse koostöö aluseks on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Konventsioon võeti algselt vastu aastal 1974 ning täiendatuna aastal 1992, mil ka Eesti ühines sellega. Konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud riikide valitsustevaheline komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon.
võivad olla väga erinevad:erinevad mürgid mürgisedtaimed, nahale sattunud mille koostamises on kas hävitatatud või nõrgestatud mikroobid ja organism mürgid, sissehingatud mürgised aurud(ka puhas hapnik), toiduga/jooguda peab ise nende vastu antigeene hakkama tootma) PASSIIVNE KUNSTLIK organismi sattunud mürgised ained, keskkonnamürgid. Bakterid, viirused, IMMUUNSUS (kui kasutatakse valmis antikehi sisaldavaid mitmesugused parasiidid (täid, lutikad, kirbud, solkmed, laiussid. seerumpreparaate, näiteks siis kui inimene on juba haigestunud ja organismil Esimeseks kaitsebarjääriks organismi kaitseks haigusttekitavate bakterite, ei ole jõudu iseseisvalt antikehade tootmisega hakkama saada) viirustparasiitide eest on NAHK ja LIMASKESTAD, mis ei kaitse mitte
Ohustatus Eestis Kahepaikseteliigid esinevad piiratud alal väikesearvuliste ja sageli isoleeritud asurkonadena ning nii on nad looduslikest ja inimtekkelistest muudatustest kergesti mõjutatavad. Eelkõige ohustab kahepaikseid nende sigimisveekogusid muutvad tegurid. Ohtutegurid, mis piiravad kahepaiksete levikut on: põllumajanduslik tegevus (P), veekogude ohustamine (V), häirimine ja liiklus (H), tallamine (T), keskkonnamürgid, õhusaaste ja hapestumine (Õ), muud põhjused (U), metsamajanduslik tegevus (M) ja kasutamine (püük, küttimine, kalapüük, salaküttimine ja püük) (Kü) [1]. Kahepaiksete arvukus on saartel suurem kui mandril. See on ilmselt tingitud asjaolust, et saartel pole kunagi arendatud suurpõllundust ning enamasti on piirdutud vaid orgaaniliste väetiste kasutamisega [3]. Kemikaalid tapavad eelkõige kahepaiksete noorjärke
toodetakse paljusid ravimeid, vitamiine ja vaktsiine. ____________ Putukad võivad areneda kas vaegmoondega või täismoondega. Arenemist, kus moone jaguneb kolme etappi - muna, vastne ja täiskasvanu - nimetatakse vaegmoondega arenguks (nt. ritsikas) Arengut, kus muna-, vastse-, ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk, nimetatakse täismoondega arenguks (nt. liblikad) ______________________________________________________________________ _____ 8. Muld kui loodusvara. Keskkonnamürgid, Erosioon; Kisklus ja konkurents Muld on väga tähtis loodusvara, sest mullapinnas on ainus pinnas, kus taimed kasvavad. Kui mulda poleks, poleks taimi ja poleks ka loomi. Keskkonnamürgid on põllumajanduses kasutusel olevad ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad loodusesse pikaks ajaks. Erosioon toimub siis, kui mullas ei kasva taimi ja tuul ja vesi uhuvad mulla ära, jättes maha viljatu ala. _____________________
Viigerhüljest võib Läänemerest leida valdavalt mere põhjaosast kolme eraldi alamasurkonnana Põhjalahes, Soome lahe idaosas ja Väinameres (joonis 1). 20. sajandi alguses elas Läänemeres paarsada tuhat viigrit, tänaseks on alles jäänud vaid 10 000. Eestis oli 1996. aastal umbes 1500 viigerhüljest, Soome lahe Eesti vetest on liik viimasel kümnendil taandunud. Väga aeglast juurdekasvu Läänemeres võib märgata vaid Põhjalahes. Suurimaks ohuks viigritele on merre kogunenud keskkonnamürgid, mis pärsivad hüljeste sigimisedukust ja nõrgestavad vastupanuvõimet haigustele. Eesti vetes mõjuvad ebasoodsalt ka soojad talved, kui poegimiseks sobivat jääd jääb väheseks. Selleks, et viigreid kaitsta on nad arvatud kaitsealuste liikide II kaitsekategooriasse ja punase raamatu tähelepanu vajavate liikide hulka. (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) Joonis 1. Viigrite levik Eestis aastatel 1980 2001. (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004)
Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman GLOBAALPROBLEEMID – grupitöö a) Nummerda ülemaailmsed globaalprobleemid (puudutavad suurt hulka maakera elanikest)( 5 tähtsamat) sellises järjekorras, nagu nad sinu arvates olulised ja lahendust vajavad on. Püüa arutleda ka põhjuste, tagajärgede ja lahenduste üle. b) MÄRGISTA ROOMA NUMBRITEGA (I,II,III,IV,V) need globaalprobleemid, mis EESTIMAA ELANIKELE ja sulle enam muret tekitavad ja tunda annavad. probleem ilmingud/ olemus / tagajärg Kus tuntav (esineb) Esinemine Eestis Lahendus, abinõu enam III Kasushooneefekti põhjustavad Osooniauk üle 1000 Põhiline temperatuuritõus leiab Kasvushoone efekt...
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Must-toonekurg Ciconia nigra Liigi tegevuskava Liigi levik, arvukus (nii Eestis kui ka mujal) ja bioloogia Must-toonekurg on lind, kellel on metalse läikega sulestik, valge kõhupool ning erkpunased nokk ja jalad. Erinevalt valge-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi ning kasvult on ta veidi väiksem. Must-toonekurg eelistab elada vanades metsamassiivides ja raskesti ligipääsavates soodes või järvekallastel. Nad toituvad kaladest, konnadest, veeputukatest ning harvem roomajatest, keda käivad otsimas pikkadel rännakutel oma pesapaigast eemal. Need linnud moodustavad püsivaid paare ning elavad teistest liigikaaslastest eraldi. Pesa on harilikult ehitatud kõrge puu suurtele külgokstele ja on kasutatav hulka aastaid järjest. Sellesse muneb ta enamasti neli muna, milledest mõni on viljastamata ja ei hakka arenema. Haudumine võib kesta kuni poolteist kuud...
vesiroosid, vesikupud, ujuv penikeel; vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed — elodeiidid nt vesihernes, vesikarikas, vesikatk; veepinnal ujuvad taimed — lemniidid nt lemled, vesilääts, kilbukas. 6) Koosta skeem ökosüsteemi komponentidest! 7) Loetlege ökoloogilistest teguritest bioloogilised tingimused. Liigisisesed ja liikidevahelised suhted, konkurents, sümbioos (parasitism, kommensalism, mutualism), inimtekkelised tegurid. 8) Miks kogunevad toiduahela lülidesse keskkonnamürgid? Kuidas muutub mürkide sisaldus erinevatel troofilistel tasemetel? Kui biomassi ja produktiivsuse näitajad toiduahelates vähenevad (ökoloogilises püramiidis alt üles), siis akumuleerunud keskkonnamürkide osatähtsus ja kontsentratsioon organismides suureneb umbes kümnekordselt iga tarbija astme tõusuga. 9) Millised kooslused on pärast laanemetsa põlengut 10, 70, 120 ja 250 aasta pärast? 10 aastat pärast põlengut moodustub pioneerpuuliikidest looduslik kase-haava-männi uuendus.
Obligaatsed aeroobid ei saa molekulaarse hapnikuta elada. Fakultatiivsed aeroobid võivad ajuti elada ka hapnikuta keskkonnas. Anaeroobide hulgas eristatakse samuti obligaatseid ja fakultatiivseid anaeroobe. Obligaatsete anaeroobide hulgas leidub mikroaerofiile (võivad kasvada ka vähesel määral hapnikku sisaldavas keskkonnas) ning aerotolerante (taluvad lühikest aega hapniku juurdepääsu, kuid ei kasva sel juhul). Mitmesugused keemilised ühendid, nagu näiteks antibiootikumid, keskkonnamürgid, konserveerivad ning desinfitseerivad ained mõjuvad enamusele mikroorganismidest toksiliselt, samas aga leidub tüvesid, mis kohastumusena keskkonnatingimuste suhtes on kas lihtsalt muutunud vastava ühendi suhtes tundetuks või neil on välja kujunenud metaboolsed rajad, mis võimaldavad selliseid ühendeid lagundada. Ühendi toime mikroorganismile sõltub olulisel määral tema kontsentratsioonist. Näiteks võivad
1800 mg/l. Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid on ained, mida kasut. põllu- ja metsamajanduses ja koduses majapidamises kahjurite tõrjel. Pestitsiitidega püütakse vähendada saagi ja hoiu kahjustusi. Kahjurite tõttu hävib iga aasta 35% saaki aastas (14% kahjurid, 10% umbrohud ja 12% haigused). Kahjurid kohanevad kasutatavate pestitsiitidega. Nad muutuvad resistseteks. Raskmetallid on tööstustest ja transpordivahenditest ühku või vette pääsenud keskkonnamürgid. Vabaneb ka jäätmete põletamisel. Kõige kahjulikemaks peetakse elavhõbedat ja seatina. Kahjulikud on ka tsink, vask, koobalt, kaadmium ja nikkel. Metallilist elavhõbedat satub keskkonda eriti söe ja jäätmete põletamisel. Pinnasesse ja vette jõudnud elavhõbe võidakse mikroorganismide toimel teha metüülelavhõbedaks, mis on veel ohtlikum keskkonnamürk. Raskmetallid akumuleeruvad toiduahelas tipptarbijasse. Ladestuvad rasvadesse, maksakahjustused ja närvisüsteemide haigused.
niiskusesisaldus. Sarnane nähus esineb ka Maal, kus kasvuhoone seina ja katust asenad atmosfäär. Päikesekiirgus langeb läbi selle maapinnale ja muutub osaliselt soojuseks. Soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi takistavad aga atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid. Seetõttu on Maad ümbritsevas õhukihis temperatuur korgem kui väljaspool atmosfääri. Tänu sellele on Maal piisavalt soe ja elutingimused organismidele sobivad. 38. Muld kui loodusvara. Keskkonnamürgid. Erosioon. Muld on vajalik ökosüsteemide funktsioneerimiseks ja taimekasvatuseks. Muld on ka oluline vee filtreerija. Mulla moodustumine ja taastumine on väga aeglane. Seepärast on olulibne selle säästev kasutamine: tuleb vältida mulla erosiooni, liigset väljakurnamist, saastamist keskkonnamürkidega. Mürgid on keemilised ühendid, mis organismi sattunult põhjustavad elutalituses olulisi häireid või surma. Keskkonnamürgid on põllumajanduses, tööstuses, olmes ja mujal kasutatavad
Hajureostusallikad: *põllumajandus *metsamajandus päevavalgustuslambid, happed, leelised värvid, lahustid, *kaevandused *asulate vimavesi *prügimäed lakid, putukamürgid *tööstusettevõtted jne. Jäätmete keskkonnaprobleemid: A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1)Õhu saastumine: *HCl, raskemetallid (Cd, Hg) *Org. 1. heitvesi jaguneb: *Olme- ja majandusheitvesi Keskkonnamürgid 2)Vee reostamine: *Toitained *Tööstusheitvesi *Sadevesi *Orgaanilised ained *Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, 2. Heitvete kogumine ja ärajuhtimine: *Ühisvoolseks Cr jt. *Mikroobne reostus 3)Müra 4)Närilised, linnud (ehk segasüsteemiks) *Lahkvoolseks (eraldi süsteemid Jäätmekäitluse strateegia *Jäätm tekke vältim *Jäätm
mis vahendab lokaalseid ja globaalseid inimmõjusid. Mürkide liikumine ökosüsteemis maismaal ja vees Toksikoloogia-teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga. Mürgid jõuavad inimese v loomad kudedeni erinevaid teid pidi. Suurem osa toidu kaudu, kuid ka sissehingatud õhu kaudu või läbi naha. Mürkidest lahti saamise organismist 2 viisi:Lagundamine keemiliste ühenditega elemente ju keemliselt lagundada ei saa . Paljud ühendid lagunevad aga aeglaselt, ning need on tihti keskkonnamürgid. Teiseks on eritus, mis toimub loomadel peamiselt neerude kaudu. Veri pressid asu filtrit ning tekib uriin. Uriin eemaldab mürke nt, nikotiini. Uriin on vesilahus ja suudab hästi transportida vees lahustuvaid aineid, mis lahkuvad kehast üsna kiiresti. Keemiline reegel ütleb et rasvades lahustuvad aineid tavaliselt vees ei lahustu ja vastupidi. Kehal on rasvades lahustuvatsest ainetest väga raske vabaneda. Keskonnamürgid-DDT, PCB,
Kotkas sümboliseerib võimsust, jõudu, tarkust. Eesti kotkaste õitseaeg jääb sajandite taha ning kotkaste luid on leitud isegi mesoliitilistest asupaikadest. Tsaariajal hävitatud palju kotkasteliike, mille tõttu 1920.a. olid Eesti kotkaliigid väga haruldased. 1957.a. jõustus kotkastele loodukaitseseadus. Merikotkas Merikotkas on meie lindude suurim röövlind. Kurbusega tuleb aga tunnistada, et meie merikotkad elavad ühe maailma enim saastatud mere ääres. Keskkonnamürgid, mis jõuavad kotkastesse läbi toidu, jõuavad ka meisse läbi mereandide. Tänu pestitsiididele hakkas kotkaste arvukus ja siginemisedukus langema aastal 1960. Niimoodi kuivas merikotkaste arvukus mõnekümne lastetu paarini. Kotka surmaks nimetati DDT, mis ühtlasi nimetati ka inimkonda päästvaks putukatõrjeks. Mürgitatu võib muneda õhukese koorega mune, mis kergesti purunevad haudumisel või takistavad vee aurumist läbi koore. Koosmõjus ka teiste
jäägid. Normaalse rakutalitluse eelduseks on organismis oleva vedeliku hulga ja koostise püsimine muutumatuna. 1. Neerud. · Hoiavad vee hulga stabiilse · Veri siseneb neerudesse kõrge rõhu all, mistõttu vesi sellest neerudesse filtreerub · Enne neerudest väljumist osa veest imendub tagasi · Koos veega erituvad ka soolad, valgud jm veres olev · Mitmed keskkonnamürgid ja alkohol on rasvlahustuvad, mistõttu need neerudes ei eritu, vaid liiguvad verega edasi · Nii moodustub esmane uriin, mis kusejuha kaudu liigub kusepõide ja sealt välja 2. Nahk. · Eritab vett, sooli, rasu. 3. Kopsud. · Eritab veeauru, süsihappegaasi 4. Soolestik. Närvisüsteem. Organismi talitlust reguleerivad närvisüsteem ja hormoonid Närvisüsteem
Sissejuhatus Läänemeri ehk Baltimeri on maakera üks suuremaid sisemeresid kogupindalaga 373 tuhat km2. Samas on Läänemeri võrreldes teiste sisemeredega ka erakordselt madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega, umbes 8...10 promilli (mere keskmine soolsus on 35). Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 23 C, lahtedes veidi alla 9 C, suvel lõunaosas 1618 C, Põhjalahes 1314 °C; põhjakihtide temperatuur on umbes 5 °C. Talvel jäätuvad Põhja-, Soome ja Liivi laht peaaegu üleni. Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Eesti lääneranniku lahtedes 45 kuud. Läänemere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest (440 km3 aastas). Kuna Taani väinad on kitsad ja madalad, siis saab Läänemeri soolast ja seega raskemat ookeanivett vähe. Selle tulemusena toimub veevahetus väga aeglaselt. Vaid tugevate ja kestvate läänetormide ajal jõuab Läänemerre suurem kogus...
suitsetamisest DDT o Samasse klassi dioksiinidega kuuluvad ka DDT'd o Need ained mõjuvad populatsioonidele nii, et drastiliselt väheneb isaste isendite hulk o Näiteid on tuua kalade ja roomajate hulgast. Neid nimetatakse keskkonna östrogeenideks o Tööstuslikult arenenud riikides on meestel soojätkamine raskem kui veel 50. Aasta eest, sest permide arv on vähenenud o Keskkonnamürgid naise organismis ladestuvad rasvkoesse, seetõttu kaalust alla võtted vabanev neid palju korraga o Oleks soovitatav süüa rohkem kiudaineid o Piimasaadustes ja lihas on östrogeene. PEAAJUOSAD Suuraju koor Seal toimub kõrgem närvitalitus Keskaju juhib koos seljaajuga keha automaatseid liigutusi, automaatselt silmade eest Piklikaju Reguleerib südant läbivat verehulka, koos sillas paiknevate tuumadega ka hingamist ja seedimist
YXX0010 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Kordamisküsimused 2018 I Tuleohutusalase koolituse arvestuse küsimused. Koostanud A.Põlda. Arvestustöösse tuleb siit 3-5 küsimust. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlevmaterjal,süüteallikas 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ?A,B ja C. Kõike kustutab. Kuid põhiliselt tahkete materjalide, põlevvedelike ja kuni 1000V pingega elektriseadmete kustutamiseks. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Õlid, liim, vedelikud. Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet? Paber,puit, tekstiil. Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). (2,3,4 on tunni oma sarnased) 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? P...
Ohtutegurite riski vähendamisega püütakse täita kaitsekorralduse eesmärke, põhilist tähelepanu tuleks pöörata suure ja kriitiliste ohutegurite mõju nagu: kaitsta pesapaiku ja toitumisalasid tagamaks nende soodne seisund ja tagada seni teadmata pesapaikade alasid, jälgida hübridiseerimis mõju ja otsida võimalusi hübridiseerumise vähendamist. Peale eelmiste eesmärkide tuleks tagada häirimatu pesitsemine. Kuid ei tohiks unustada ka väiksema osatähtsusega ohutegureid nagu: keskkonnamürgid, lindude tahtlik tapmine, munade ja poegade rööv pesast, et nende mõjude osatähtsus ei suureneks. Tuleks leida ennetavaid meetmeid Eestis ohutumate tehniliste lahenduste kasutamiseks elektriliinidel nagu liintraatide kaabliga asendamine ja ohutumate postitüüpide ja isolaatorite kasutamine. Selleks, et leida sobivaid lahendusi on abiks Berni konventsioon, kus on välja toodud võimalike lahendusi ning mida tuleks jälgida. Veel oleks ennetatava meetmena soovitatav
katkemist. Loodet kahjustavad nakkused (punetised, toksoplasmoos, listerioos, mumps, herpesviirus, süüfilis ja paljud teised) põhjustavad raskeid väärarendeid, mistõttu loode hukkub üsasiseselt ja aborteerub iseeneslikult. · Ema kroonilised immuunsüsteemi, neerude ja südamehaigused võivad kahjustada loodet ja esile kutsuda korduvaid raseduse katkemisi. · Kiiritus, ravimid, tubakas ja keskkonnamürgid võivad samuti osaleda loote kahjustuste tekkel ja aborteerumisel. · Kui lootemuna hälvete, nakkushaigustest tingitud ja keskonnategurite puhul on tegemist haige lootega, siis emast tulenevate põhjuste puhul on loode terve ning seetõttu on põhjendatud raseduse katkemist takistavad ja loodet säilitavad ravivõtted. Ravivõimalused: Ravi sõltub põhjusest. Emakakokkutõmmete puhul rakendatakse emakat lõõgastavat ravi.
Keskkonna mürkide mõju Must-toonekurele mõjuvatest keskkonnamürkidest on potentsiaalselt ohtlikud põllumajanduses kasutatavad pestitsiidid. Kuna Eestis kasutatav taimekaitsevahend ei tohi põhjustada piina tõrjutavatel selgroogsetel loomadel, mõjuda kahjulikult mittetõrjutavatele taimedele ja loomadele, samuti inimese tervisele ega ümbritsevale keskkonnale (Taimekaitseseadus § 53 lg 3), siis nende seadusliku kasutamise mõju ei saa olla suur. Keskkonnamürgid võivad ilmselt teatud juhtudel (nt lekke korral) vähendada must-toonekure toidubaasi ja see omakorda vähendab samas piirkonnas toituvate paaride produktiivsust. Hukkumine elektriliinides Eestis puuduvad usaldusväärsed andmed viimasel kümnendil elektriliinides hukkunud musttoonekurgede kohta. Kuid 2008. a GPS-saatjatega varustatud noorlindudest hukkus või said vigastada pooled (neljast kaks) just elektriliinides ja esimestel iseseisva elu kuudel. Seega vähemalt rändeteedel on see üsna
Riski ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 1. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi. 2. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 8 tükki)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 3. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades); tahtma...
tõsiseks katsumuseks. Ning pärast neid pakasetalvi ei olegi populatsioon enam taastuma hakanud. Olulisimaks põhjuseks peetakse pringlite sattumist kalurite juhusaagiks. Takerdumist püünistesse ja võrkudesse peetaksegi tänapäeval ehk kõige tõsisemaks pringleid ähvardavaks ohuks. Kõige ohtlikumad on nende jaoks traal- ja põhjavõrgud, kuhu loomad kinni jäävad ning hukkuvad. Veel on pringlite arvukuse vähenemist mõjutavateks teguriteks keskkonnamürgid, üha suurenev mürasaaste merel, elukeskkonna hävimine ja mereliikluse tihenemine. Kõiki neid erinevaid mõjureid uuritakse. Läänemere pringlipopulatsioon on viimastel aastakümnetel lausa dramaatiliselt kokku kuivanud ning liik kuulub hetkel ohustatud liikide hulka. Seega on tarvis rakendada kiireid abinõusid, et siinsed pringlid üldse elama jääksid. Pringlid elavad enamasti merede rannikulähedastes piirkondades, eriti merre suubuvate
funktsioneeri veel ja seetõttu pääsevad kõik mürkained otse ajju. Imiku tormiliselt arenevale ajule võivad sellised mürgid pöördumatult kahju teha. Seega, mida väiksem laps, seda ohtlikum. · imiku maks ei suuda veel kehasse sattunud raskemetalle ja mürke eemaldada, · imiku immuunsüsteem ei ole veel välja arenenud ning tal puudub võime edukalt võidelda sissetungijatega, olgu need siis bakterid, viirused või keskkonnamürgid, üles 2. VAKTSIINID RIKUVAD ÄRA LASTE IMMUUNSÜSTEEMI NORMAALSE ARENGU. Kui laps puutub bakteritega/viirustega kokku loomulikul moel, siis käivitub organismi nakatumisel terve rida kaitsemehhanisme. Nahk, suu, neelu ja nina limaskestad, aevastusja köhimisrefleks, seedetrakt, maks kõik võtavad aktiivselt osa haigusetekitaja kahjutukstegemisest.
harilikult toodab ka vähem biomassi, sest kadunud on veekogu mosaiiksus (süvikud ja kiiremavoolulised koolmekohad) ning lüheneb voolusängi kogupikkus. Tunduvalt halvenevad nii vee- kui ka kaldakooslustes elavate loomade elu- ja varjetingimused. Maaparandustöödega avatakse vooluveed põllumajandus- ja olmereostusele, mis omakorda rikub vee kvaliteeti. Selle tagajärjel muutuvad veeökosüsteemid ka ebapüsivamaks. Saarma kui toitumisahela ühe lõpulüli arvukust vähendavad veel keskkonnamürgid, mis veekogudesse sattunult kuhjuvad toitumisahela eri tasemetel. Põhjamaades ja teistes Euroopa riikides tehtud uurimistöödest selgub, et juba üsna väikesed PCB-, DDT-, elavhõbeda ja raskmetallide kogused kiskjate toidus suurendavad nende suremust ja steriilsust, igal juhul vähendavad viljakust. See võis olla saarma-asurkonna väikese viljakuse ja arvukuse üks põhjusi aastail 19701985 ka Eestis, kuid uurimusi sel alal pole meil tehtud.
Sisukord *Mükoosid ehk seenhaigused *Kliiketendustõbi ja mitmevärviline kliiketendustõbi *Pärmseentõbi *Dermatofüütia *Levinuimad seenhaiguse tüübid *Kandidoosi ajalugu *Pärmseene sümptomid *Haigused mis arvatakse olevat põhjuseks pärmseene vohamisest. *Pärmseene sümptomid imikutel ja lastel *Pärmseene vohamist põhjustavad ja soodustavad tegurid. *Haigused millega käib kaasas pärmseene vohamine *Pärmseene ravi MÜKOOSID EHK SEENHAIGUSED Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi jaotatakse naha seenhaigused nelja rühma: 1. dermatofüütia (naha epidermisega piirduvad seenhaigused) 2. kandidoos (pärmiseentõbi) 3. sügavad süsteemsed mükoosid (kahjustatud on siseelundid) 4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused Kliiketendustõbi Kliiketendustõbi on krooniline väga pindmine naha seenhaigus, mida tavaliselt põevad noored täiskasvanud. Haiguse tekkimist soodustab kõrge välistemp...
Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustu...
sõjategevuse jäägid ja tööstusjäätmed. Suurim reostuse oht on suletud merepiirkondades, millel on ookeaniga kitsas mereühendus. Üheks selliseks mereks on ka Läänemeri. Mere saastekoormust suurendab ka see, et Läänemere valgala on suur – neli korda suurem mere 10 enda pindalast ja elab umbes 80 miljonit inimest. Läänemeri on reostuse suhtes väga tundlik, sest veevahetus ookeaniga on aeglane. Vette lastavad keskkonnamürgid jäävad siia kauemaks kui mõnda teise maailmamere ossa. Kogu veemassi vahetumiseks kulub rohkem kui 30 aastat. Nii võivad mürgised ained kaua ringelda ja hapnikuvaene vesi paljudeks aastateks süvikutesse seisma jääda. Mürgid kogunevad vette, setetesse ja elusorganismidesse ning vee suhteliselt madala temperatuuri tõttu on mürkainete lagunemine aeglane. Läänemeri on kaua võtnud vastu suurel hulgal reovett. Üheks suuremaks reostajaks on olnud Rootsi tselluloosi- ja
c. Olmemürgid lakid, lahustid, värvid, liimid, vaigud, putukamürgid, taimekaitsevahendid, d. Alkohol suurtes kogustes raudne KNS kahjustaja. Fötaalne alkoholi sündroom. e. Nikotiin pole otsene teratogeen, kuid mõjub labiilne närvisüsteem, viletsam hapniku sidumisvõime, veidi väiksem sünnikaal. f. Narkootikumid põhiline risk on sõltuvussündroomi kujunemine. g. Keskkonnamürgid dioksiinid, saadakse loomsete rasvaste toiduainete söömisel. Raskmetallid, nt. elavhõbe, mis koguneb röövtoidulistesse loomadesse 3) Füüsikalised a. Kiirgused: i. radioaktiivne kiirgus (eesti tasandil erilist probleemi ei põhjusta, peale radooni) ii. röntgen selle asemel kasutatakse ultraheli iii. ultraviolett kiirgus iv
Lageraie, karjäärid, tööstushooned ja nende rajamine 2. Nimetage looduskaitse tegevusvaldkondi. 1. klassikaline looduskaitse 2. maastikuhooldus, 3. loodusvarade kasutus ja kaitse 4. keskkonnakaitse 5. ökosüsteemide kaitse 6. koosluste 7. mitmekesisuse kaitse 8. liigikaitse 9. loodusobjektide kaitse 3. Mis on kekkonnakaitse peamised tegevusvaldkonnad? Heitmed ja nende klassifikatsioon; jäätmehooldus Keskkonnatervis(õhu- ja veekaitse, keskkonnamürgid, toidulisandid; virgestus) Loodusvarade säästlik kasutamine (taastumisvõimega loodusvarad, väga aeglase taastumisvõimega loodusvarad, taastumatud loodusvarad) . 4. Mida peaks silmas pidama iga Eesti elanik seoses Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga? 1. punases raamatus olevate liikide mitte ohustamine 2. loodusvarasid tuleb säästlikult kasutada 5. Selgitage Eesti looduskaitse korraldust. 1. kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) 2
parkmetsad ◦ Botaanikaaiad/arboreetumid ◦ Puude alleed ◦ Ajutine kultuurtaimestu ◦ Katuseaiad ◦ Niidud, karjamaad Lisaks esteetilisele poolele omab tähtsust õhu puhastamisel ja kinnisvara hinnapoliitikas Antropogeenne vegetatsioon tiheasustuses Aitab tõsta ala primaarproduktsiooni Pakub ressurssi teistele organismidele ◦ Toit ◦ Elupaik/varjupaik Vähendab reostust ◦ Tolm ◦ Müra ◦ Keskkonnamürgid ◦ Temperatuur Annab lisaväärtuse inimeste elukeskkonnale ◦ Esteetika ◦ Rekreatsioon Primaarproduktsioon Biomassi osakaal pinnaühiku kohta linnas vs maapiirkonnas vs looduslikus koosluses Fotosünteesi efektiivsus pinnaühiku kohta ◦ Erinev pinna katvus ◦ Erinev liigiline koosseis Toitainete kättesaadavus FS efektiivseks toimimiseks Ressurss Toit ◦ Loomad, putukad ◦ Inimesed ,Peatuspaik,Elupaik,Vari,Materjal,Sümbioos,Bioloogilise mitmekesisuse tagamine Reostus
) Relikt (jäänuk): Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal. (vaevakask, mesimurakas, mägi-kadakkaer, künnapuu, käokuld, luuderohi, jugapuu, kilbirohi, karvane lipphernes, angervaks, palupõisrohi, rand-ogaputk.) Ohustavad tegurid: Kasutamine, tallamine, ehitustegevus, kaevandamine, põllumajanduslik tegevus, metsamajanduslik tegevus, soode kuivendamine ja turbavõtmine, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused: Komplitseeritud ja aeglane paljunemine, mükoriisa olemasolu, kitsas ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike. LOOAMASTIKU KAITSE I kaitsekategooria: Kõige rangemat kaitset vajavaid loomaliigid. (Ebapärlikarp, kõre, rohe-kärnkonn, must-toonekurg, kotkad, rabapistrik, väike-laukhani, rabapüü, siniraag, lendorav, euroopa naarits.)
tegevust, liigset inimeste puhkeala koormust või ei last kinni kasvada looduslikel lagendikel metsas, kus sisalikud oma munasid välja hauvad. 89. Miks on kaitse alla võetud linnud? Mis neid ohustab? Linnud on kaitse alla võetud, sest paljude liikide arvukus on paarikümne aastaga ohtlikule piirile langenud ja mõned lausa välja surnud. Linde ohustab liiklus ja müra, põllumajanduslik tegevus, metsamajandustegevus, nende püük ja kasutamine, soode kuivatamine, veekogude eutrofeerumine ja keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ja õlikatk. 90. Mis on "kullisõda", miks seda tehti ja millised on tagajärjed? Kullisõjaks peetakse 1935.aastal toimunud ulatuslikku röövlindude hävitamist. Sellel aastal raporteeriti nn uhkusega, et Eesti metskondades oldi hävitatud 1 aastaga 2850 lindu 15 liigist. Selle sõja tagajärjel aga langes Eestis elutsevate kulliliste arv kriitilise piirini, mõningad liigid aga hävinesid täielikult. 91
lagendikel metsas, kus sisalikud oma munasid välja hauvad. 88. Miks on kaitse alla võetud linnud? Mis neid ohustab? Linnud on kaitse alla võetud, sest paljude liikide arvukus on paarikümne aastaga ohtlikule piirile langenud ja mõned lausa välja surnud. Linde ohustab liiklus ja müra, põllumajanduslik tegevus, metsamajandustegevus, nende püük ja kasutamine, soode kuivatamine, veekogude eutrofeerumine ja keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ja õlikatk. 89. Mis on "kullisõda", miks seda tehti ja millised on tagajärjed? Kullisõjaks peetakse 1935.aastal toimunud ulatuslikku röövlindude hävitamist. Sellel aastal raporteeriti nn uhkusega, et Eesti metskondades oldi hävitatud 1 aastaga 2850 lindu 15 liigist. Selle sõja tagajärjel aga langes Eestis elutsevate kulliliste arv kriitilise piirini, mõningad liigid aga hävinesid täielikult. 90
koormust või ei last kinni kasvada looduslikel lagendikel metsas, kus sisalikud oma munasid välja hauvad. 89. Miks on kaitse alla võetud linnud? Mis neid ohustab? Linnud on kaitse alla võetud, sest paljude liikide arvukus on paarikümne aastaga ohtlikule piirile langenud ja mõned lausa välja surnud. Linde ohustab liiklus ja müra, põllumajanduslik tegevus, metsamajandustegevus, nende püük ja kasutamine, soode kuivatamine, veekogude eutrofeerumine ja keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ja õlikatk. 90. Mis on "kullisõda", miks seda tehti ja millised on tagajärjed? Kullisõjaks peetakse 1935.aastal toimunud ulatuslikku röövlindude hävitamist. Sellel aastal raporteeriti nn uhkusega, et Eesti metskondades oldi hävitatud 1 aastaga 2850 lindu 15 liigist. Selle sõja tagajärjel aga langes Eestis elutsevate kulliliste arv kriitilise piirini, mõningad liigid aga hävinesid täielikult. 91
Suurema osa saame toidu kaudu, aga mürgid võivad kopsudeni ja sealt verre jõuda ka sissehingatud õhuga või pääseda organismi läbi naha. Loodet koormavad mürgid emakoogi kaudu. Kui mürk on organismi jõudnud, võib sellest lahti saada kahel viisil Üks moodus on seda lagundada, ent see on võimalik vaid keemiliste ühenditega, elemente ju keemiliselt lagundada ei saa. Mitmed ühendid lagunevad ka väga aeglaselt. Need on tihti keskkonnamürgid. Teine moodus on eritus, mis loomadel toimub peamiselt neerude kaudu. Seal pressib veri vastu filtrit ja tekib uriin. Uriin eemaldabki mürke, näiteks nikotiini, mida suitsetajad endasse ahmivad. Uriin on vesilahus ja suudab seepärast hästi transportida vees lahustuvaid aineid, mis lahkuvad kehast üsna kiiresti. Kehtib keemiline reegel, mis ütleb, et rasvades lahustuvad ained tavaliselt vees ei lahustu ja vastupidi.
roiskuva ja seisva vee tekkes. Eutrofeerumise mõjul hakkavad vohama vetikad, nende lagunemisprotsess toob kaasa hapnikupuuduse ja väheneb vee läbipaistvus. Hapnikupuudus vabastab omakorda merepõhja kogunenud toitaineid, mis suurendab veelgi eutrofeerumist. Selle tulemusena muutub meres veeloomade elukeskkond ja häirub liikidevaheline tasakaal. Hapnikuta põhjavees hukkuvad elukooslused, jäävad vaid bakterid. Suurt ohtu kujutavad endast ka mitmesugused keskkonnamürgid. Keskkonnamürgid on üldjuhul väga püsivad, need kumuleeruvad ja neid on raske kõrvaldada nii loodusest ja toiduahelast kui ka inimese organismist. Läänemere ohtlike ainete sisaldust loetakse üheks kõrgemaks maailmas. Soome lahes on nende mõju eriti tuntav, kaladest on leitud mürkaineid, ka vee seisund on seetõttu halvenenud. Huvitav Läänemerel satub igal aastal merre suur hulk naftat. Näitaks veeti 2006. aastal Läänemerel tankeritega u 140 miljonit tonni naftat ja ennustatakse, et 2015
sellist vastsündinut. b) Ravimite koosmõju c) Ise ravimine tuleb välisatada. Streptomütsiini ei tohi eriti võtta kurt laps sünnib ja lapsele ei tohi ka anda. · Vitamiin preparaadid: a) A vitamiini ülehulk, näo ja kõrvade väärarengud; D-vitamiini ülehulk kasvupeetus, vaimne alaareng, neerukahjustused. b) Foolhappe puudus(B11), tekib seljaaju song. · Alkohol teratoloidne läbimõju, avaldub teatud koguses. · Orgaanilised keskkonnamürgid a) dioksiinid(furaanid)-tekivad siis kui kloore sisaldavad plastmassid põletatakse. Tuleb ka paberitööstusest, eestis põlevkivi ümbertöötlemisel. Need kahjulikud ühendid lähevad rasvkoesse ja vee ökosüsteemid vaäga kahjustuvad(põhjamaad). Inimesel põhjustab maksa ja närvisüsteemi kahjustusi. · Teatud toidu lisaained, näiteks E1520-propüleenglükool(niisuti). 3. füüsikalised · erinevad kiirgused:
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Graafik: Valgejänese ja ilvese arvukuse muutumine ühes ökosüsteemis. KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Mis on toiduahel? Koosta üks vee ja üks maismaa toiduahel. 2. Paaristöö. Kirjeldage ja analüüsige olukorda, kui üks toiduahela lüli kaob. Mõelge kaks näidet. 3. Mis on ökoloogiline püramiid? Analüüsi mere või niidu ökoloogilist püramiidi ja selgita energia liikumist tasandite vahel. 4. Miks ohustavad keskkonnamürgid eriti püramiidi kõige kõrgemal tasemel olevaid tipptarbijad? 5. Tehke retk kooli- või koduümbruses ja koostage 3 toiduahelat. Uurimistöö tulemusena koostage üks toiduvõrk ja üks metsa, niidu, järve, jõe või pargi ökoloogiline püramiid. Vormistage uurimistöö ja esitlege teistele rühmadele. 6. Millised välismõjud võivad looduslikku tasakaalu muuta? --- 94 Peatükk: 38. Miks on elurikkus tähtis? Peatükist saad teada * Mis on elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus?
Kaitseline. Mehhaaniliste mõjutuste eest neerusid ümbritsev rasv. Silmamunasid ümbritsev rasv. Kaitse madalate temperatuuride eest (rasv on halb soojusjuht), nt polaarvetes elavad imetajad, hammasvaalalistel kuni 1m rasva naha all. Lahusti funktsioon- õlides rasvades lahustuvad vaid hüdrofoobsed ühendid. (üldiselt kehtib printsiip, et sarnane lahustub sarnases). Rasvase toiduga saame rasvlahustuvaid vitamiine (A;D;E;K;Q) (KADE Q). Varulipiididesse kuhjuvad hüdrofoobsed keskkonnamürgid (dioksiinid, tekivad prügipõletamisest ja trafoõlide põlemisest), probleem läänemere suured ja rasvased kalad. Ainevahetuslik funktsioon ainevahetusliku vee tekitamine, oluline loomorganismidele, kes vett (koiliblikad) ei tarbi või peavad olema pikka aega ilma veeta (kaamel teeb ainevahetust vett ja väljahingatavas õhus praktiliselt vett pole. Kehakaalu kiirel langetamisel vabanevad lipiidides talletunud hüdrofoobsed mürkained, mis võivad põhjustada eluohtlikke mürgistusi
Killustamine Võõrliigid, mis tõrjuvad kohalikud asukad välja metsade hävitamine, metsastamine, lageraied märgalade - soode kuivendamine ehitustegevus, nii teede kui hoonete loomade arvukuse järsud muutused liikidele vajaliku inimmõju lakkamine saastatus kemikaalidega, põllumajanduskeemia ärakorje ja tallamine (liigne külastatavus) introduktsioon õhusaaste, hapestumine, muud keskkonnamürgid haigused, parasiidid 88. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Arvesse tulevad komplitseeritud ja aeglane paljunemine, mükoriisa olemasolu, kitsas ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike. 89. Kaitsealuste taimeliikide näited I kaitsekategooria: rohe-raunjalg, sudeedi põisjalg, virgiinia võtmehein, silmjärvikas,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
