Nookpaeluss Nookpaeluss on lameuss. Nookpaelussid on 1,5-3,5 meetri pikkused ja 8 mm laiused. Nad põhjustavad inimesele haigust, mida nimetatakse nookpaelusstõbiks. Nookpaeluss koosneb 1000 lülist, millest igaüks on võimeline tootma 50 000 muna. Lülid erituvad väliskeskkonda väljaheidetega 3-5 kaupa. Ussimunad säilivad eluvõimelistena väliskeskkonnas mitmeid kuid ning nendega võivad nakatuda nii loomad kui erinevalt nudipaelussist ka inimesed. Osa vastseid tungivad ka inimorganismis läbi sooleseina ja liiguvad lihastesse ning erinevatesse organitesse, kus nad kapselduvad ja tekib tsüstitserkoos. Enamasti on sooles
Ussid on pika pehme, sageli lülilise kehaga. Nad on jagatud lame-, ümar- ja rõngussideks. Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt
TALLINNA TEENINDUSKOOL Stiina Siraki HT12-KE Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest. Helmintoosid Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemak...
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas Paelussid Paelussid on parasiidid, kes elavad selgroogsete loomade ja inimese sooles. Nende keha on lintjas ja lülistunud. Lülisid võib ühel paelussil olla isegi kuni 1000 ning keha pikkus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Paelussidel on võimalik eristada peapiirkonda ja kehapiirkonda. Peapiirkonnas on neil iminapad või muud spetsiaalsed kinnitumisorganid, mille abil nad soole seina külge kinnituvad. Kaela piirkonnas hakkavad moodustuma lülid. Paelussi keha koosneb arvukatest lülidest. I...
ennetus ja ravivahendid). Bakteritest kuuluvad siis tuberkuloositekitaja, siberi katku tekitaja, pidalitõve tekitaja (tuberkuloos 20.saj.katk Siber katku kardeti USA s 11.09.2001- mikroob säilib mullas üle 60 aasta on vastupidav temperatuuridele, kuivusele). Viirustest kuulu siia hullulehmatõve põhjustaja, marutõveviirus, inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Parasiitidest kuuluvad III ohurühma nookpaeluss (haigustekitaja toores lihas vaheperemees siga) Ehhinokokid need on ussid kelle vaheperemeesteks on kassid, koerad, metsloomad nakatumine toimub ussi munadest IV Ohurühm neid ohutegureid iseloomustab nende võime põhjustada inimese rasket haigestumist ja isegi surma. Nakkuse tagajärjel on võimalus epideemiale. Nendele nakkustele puuduvad seni veel tõhusad ennetus ja ravivahendid. IV ohurühma kuuluvad põhiliselt viirused näiteks puukentsefaliit
on tegu, teisest küljest olid laiussid väga keerukad/keerdus sõna otseses mõttes. Antud preparaadid olid ilmselt umbes 3-4 meetrit pikad (kindlalt ei julge väita seda just sellesama keerukuse tõttu). Laiusside pikkus on keskmiselt 3-6 meetrit, kuid võib ulatuda ka lausa 20 meetrini, laius 1-2 cm ja eluiga kuni 25 aastat. Haigust, millesse laiuss inimesi (tegelikult ka loomi) nakatuda võib, nimetatakse diffüllobotrioosiks. Seda põhjustab kaladega leviv nookpaeluss Diphyllobotrium latum. Laiusstõvesse nakatutakse süües toorest või halvasti töödeldud kala (mageveekala). Haigusest võivad kujuneda ka B12 vitamiini puudus ja aneemia, kuid tavaliselt esineb vaid kergeid enesetundehäireid. Laiusstõbi levib põhiliselt Skandinaaviamaades, Ida-Euroopas, Tsiilis ja Argentiinas. Kõige sagedamini leidub teda kohas, lõhes, haugis, forellis, siias ja lutsus. Peensooles kinnitub täiskasvanud uss iminappadega sooleseina külge ning muneb päevas ligi
sissevõtmist on vaja tingimata võtta lahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada. 9. Millist liike paelusse on olemas ? - Laiuss on kuni 11m pikkune ja kuni 20mm laiune kollakas-valkjas-halli värvusega lintjas peensoolenugiline. Vaheperemeheks on tavaliselt kalad või vähjalised. Nudipaeluss (Taenia saginata) on kuni 10 m pikkune, kuni 14 mm laiune hall peensoole nugiline. Vaheperemeheks on karjaloomad. Nookpaeluss (Taenia solium) on tavaliselt 3,5 m pikkune, kuni 8 mm laiune valkjas-hall lintjas peensoolenugiline. Vaheperemeheks on sead. 10. Paelussi sümptomid ehk avaldumine. - Maksas paiknevad tsüstid õivad tekitada ebamäärast kõhuvalu ja naha kollasust ehk ikterust. Kui selline tsüst lõhkeb, tekib nahasügelus, palavik ning nahalööve. Vahel võib tekkida isegi surmaga lõppev allergiline reaktsioon.
Lameussid Rõngusssid Ümarussid Teod Karbid Peajalgsed Näide Imiussid, Vihmauss, Liimuksolge Kiritigu, Rannakärp,jär Sepia, paelussid: kaan, sarvtigu,. vekarp, Kalmaae, maksakaan, mudsatuplane, Mudatigu, lamekarp, kaheksajalg nookpaeluss hulkharjasuss viinamäetigu südakarp, , laiuss, ,seatigu ebapärlikarp nudipaeluss Välisehitus Lame keha, Vöö, Mõlemast otsast Koda, Lubiainest Kombitsad keha kaitseb nahklihamõik, teritunud, nahakurd, laheosaline iminappadega,
11. Vastsed tungivad läbi sooleseina otse verre ning jõuavad kopsudesse, kus toimub nende edasine areng. Köhides satuvad täiskasvanud vastsed neelu, kust nad süljega uuesti soolestikku kantakse. Seal saavad nad täiskasvanuks ning hakkavad sigima. Ühes ööpäevas areneb emasloomas ligikaudu 20 000 muna, mis väljutatakse koos väljaheidetega. Munadel on ümber paks kest, et nad väliskeskkonnas hästi vastu peaks. 12. vihmauss, kaanid, , kartuli kiduussm laiuss, nookpaeluss, maksa-kakssuulane 13. kiduussid elavad taimedes-taime juured hävivad, saaki pole, . nad lagundavad taimejäänuseid. 14.rõngussid-nii vees kui ka maismaal elavad, vabalt elavad, närvikett, täppsilmad, suletud vereringe, hingavad- 15.liitsugulised-ei pea partnerit tesiset soos t otsima, vahetavad seemnerakke liibumisega, , limast moodustub kookon. Munetakse kookonisse, viljastatakse. Koorub kookonist välja vihmaussid 16
- hermafrodiidid - elavad soolestikus, sapiteedes, kopsudes, vereringes · Fasciola hepatica maksakakssuulane · Opisthorchis felinus siberi tagaraiglane · Dicrocoelium lanceatum väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) 2 - suured mõõtmed - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid · Diphyllobothrium latum laiuss · Taenia solium nookpaeluss · Taenia saginata nudipaeluss · Echinococcus granulosus ehhinokokk · Hymenolepis nana kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane
Dicrocoelium lanceatum – väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) - suured mõõtmed 1 Helmintiaasid 2 - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid Diphyllobothrium latum – laiuss Taenia solium – nookpaeluss Taenia saginata – nudipaeluss Echinococcus granulosus – ehhinokokk Hymenolepis nana – kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases Ascaris lumbricoides – solge Enterobius vermicularis – naaskelsaba
Need väljuvad inimese soolest väljaheitega. Kui nudipaelussi munad satuvad karjamaale , võivad need veised koos rohuga sisse süüa. Veise sooles äljub munast vastne , kes tunigb läbi seina veresoonde. Veri kannab vastse lihastesse kus see areneb põiekujuliseks 4-5 mm vastseks ehk põistanguks. Inimene nakautb kõik sööb vähekeedetud või toorest nakatunud liha. Veis on nudipaelussi vaheperemees , inimene aga pärisperemees.Igal paelussiliigul on oma vaheperemees. Nookpaeluss on umbes samas suur kui nudipealuss ning elab ka inimese sooles. Tema vaheperemees on siga. Eestis nakatutakse harva. Palju taalisem on kolmas , eelmistest kitsam kuid sageli pikem laiuss.Tema vaheperemees on kala. 2) Ümaruss - Keha on mõlemast otsast ahenenuyd , lülistumata ja silindriline. Suurem osa neist on ainult mikroskoobiga näha kuid on ka suuremaid.Üks suuremaid on liimuksolge. 20-40 cm ning elab peensooles. Keha katab roosaka värvusega paks kest e kutiikula. Ei ole
mune täis tuubitud nn "küpseid" kehalülisid. Mõnede liikide kehalülidel on võime peale väljumist peremehe organismist veel teatud aja maapinnal ringi roomata. Paelussi muna hakkab arenema, kui see satub vaheperemehesse. Sooles munakestast väljunud vastne tungib vereringesse ja kandub sealt lihastesse, kus ta muutub nn põistanguks. Inimene või muu peremees nakatub, kui sööb põistangudega saastunud liha. Paelussidest on tuntumad nudipaeluss, (vaheperemeheks on veis), nookpaeluss, (siga) ja laiuss (sõudik ja kala). Lõunapoolsetel aladel parasiteerib kiskjates vaid mõne sentimeetri pikkune ehhinokokk- paeluss. Rohusööjates areneb tema vastsest aga hiiglaslik (kuni 60 kg kaaluv) ja sadu või isegi kümneid tuhandeid vastseid kasvatav ehhinokokk-põis. Lindudel on tuntud paeluss linnuroni, kes suurema osa arenguperioodist veedab kalades ning linnus peatub ainult paar ööpäeva. Hõimkond: Ümarussid. Ümara ristlõikega ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid
Samuti kaitstakse nendel aladel eluta loodust, maastikke ja looduse üksikobjekte. Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam-Pedja. II osa 1. Käsnade tähtsus looduses ja inimese elus. Nad puhastavad vett, tähtsad aineringis ja kasutatakse saunanuustikuna. 2. Millised organismid kuuluvad ainuõõssete hulka? Hüdraloomad, meduusid, meriroosid, korallid. 3. Millist liha süües nakatud: laiussiga, nookpaelussiga, nudipaelussiga? laiuss: kala süües , nookpaeluss: sealiha süües, nudipaeluss: veiseliha. 4. Solkmed ja naaskelsabad ning nendega nakatumise võimalus. naaskelsaba: väike, umber paari sentimeetri pikkune naaskelsaba võib elada inimese tagasooles ning põhjustada ebameeldivat kihelust päraku ümbruses. Liimuksolge: parasiteerib inimese ja paljude selgroogsete loomade sooles, kus toitub peremehe soolesisust. Korduva nakatumise korral võivad nad soole ummistada. Nakatub toorest
Toiduhügeen Toidumürgistuse põhjustajad a. Nakatunud inimese kontakt toiduga b. Valmistoidu või tooraine ristsaastumine c. Seadmete ja tööpindade halb puhastamine d. Temperatuuri reziimide rikkumine a) toidu mitte küllaldane jahtumine b) mitte küllaldane kuumutamine e. Ristsaastumine on valmistoidu kokkupuutumine toorainega või puhastamata pindadega või mustade käte/ haige inimesega. Toidu ohutuse tagamine sisaldab järgmisi tegevusi: f. tooraine kontrolli ja nõuete kohast käitlemist g. Tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele h. Tehnoloogilise protsessi etteantud näitajate järgimist i. seadmete tööpindade ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja defenitseerimist j. Tootmisruumides nõuetekohase puhutuse tagamist k. Töötajate üldiste hügeenireeglite tundmist ja isikliku hügeeni tagamist l. Kontroll süsteemide efektiivset toimimist...
Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustamatult nimetakse vereks. Mõnedel on vereringe suletud. 25. Inimese tervisele ohtlikud selgrootud usside näitel. Paelusse on palju liike. Nt nudipaeluss, nookpaeluss ja laiuss võivad elada ka inimese (nende peremees organismi) sooles. Kõik need ussid vajavad aga arenemiseks veel ühte organismi (vaheperemeest), kus areneb nende vastne. Nudipaelussi vaheperemeheks on veis, nookpaelussil siga, laiussil kala. Inimene nakatub paelussi vastsetega nende loomade toorest või vähe kuumutatud liha sppes. Eestis nakatuvad inimesed nudi- ja nookpaelussiga suht harva. Palju tavalisem on laiussiga nakatumine kala süües
suur regeneratsioonivõime laialt levinud peamiselt röövloomad N. Piimjas planaar (piimjas lamelane) 3 KLASS IMIUSSID e trematoodid parasiidid, keha katab kutiikula, silmad täisk puuduvad, meeleel, reduts. suuava iminapaga. Ringe ja hingamiselundk puudub. Ekto ja endo paradsiidid Süstikkakssuulane, kassi-kakssuulane, harilik vereimiuss KLASS PAELUSSID Nudipaeluss, nookpaeluss, ehhinokokk-paeluss ja –põis lülisised selgr sooleparasiidid. Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub. HÕIMKOND RIPSKÕHTSED e gastrotrihhid Väiksed. Keha katab kutiikula. Kõhtmine külg kas üleni või osaliselt ripsmetega kaetud. Mage- ja merevees. Magevees sagedased perekonna Chaetonotus liigid. HÕIMKOND KERILOOMAD ehk rotifeerid: mikroskoopilised, vees, ripsmepärg e keriaparaat, lõuaaparaat, pantser, protonefriidid, verer ja hingamisel puuduvad, lahksug, toituvad mikroorg-st
eluvõimelised aastaid. Pinnasest satuvad solkmemunad edasi inimese seedekulglasse. Seal tungivad nad peensoole limaskesta kaudu verre, edasi aga kopsu. Oluline on teada, et kui ühel pereliikmel avastatakse solkmetõbi, siis võivad nakatunud olla ka teised. Nakatumise vältimiseks: pese hoolikalt puu- ja aedvilju; täida isiklikke hügieeninõudeid. TENIOOS ehk PAELUSSTÕBI Haigusnähud: · Sooles elav nookpaeluss sageli vaevusi ei põhjusta. · vahel võib inimene tunda ebamugavust ja valu kõhus, · võib olla iiveldust, · pidevalt tekib näljatunne, · võib tekkida kõhulahtisus ja kaasneb kaalulangus. Joonis 1 Paelussi levik Tekkepõhjused ja mehhanismid: Inimene nakatub, kui ta sööb haigestunud looma liha, mis sisaldab vastseid. Osa vastseid tungib ka inimorganismis läbi sooleseina ja liigub lihastesse ning teistesse organitesse, kus nad kapselduvad ja tekib tsüstitserkoos.
Hingamine toimub planaaril kehapinna kaudu.Ringeelundid puuduvad.Erituselunditeks protonefriidid. 4.2. Klass Imiussid parasiidid, keha katab kutiikula, silmad täisk puuduvad, meeleel, reduts. uuava iminapaga. Ringe ja hingamiselundk puudub. Ekto ja endo paradsiidid. maksakaan, vereimiuss, kakssuulased 4.3. Klass Paelussid lülisised selgr sooleparasiidid. Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub. Suguel võimas. Nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss. 5. Hõimkond Keriloomad mikroskoopilised, vees, ripsmepärg e keriaparaat, lõuaaparaat, pantser, protonefriidid, verer ja hingamisel puuduvad, lahksug, toituvad mikroorg-st 6. Hõimkond Kärssussid Keha piklik, väljaspoolt ripsepiteeliga ja suure hulga näärmetega kaetud. Pikkus 1 mm kuni üle 30 m. Mõnel vormil küllalt selgelt eristunud pea ja sissetõmmatav kärss. Kärssa kasutatakse saagi haaramiseks
maksakaan, nakkushaigused, kujundada arusaama parasitism, peremees, naaskelsaba, inimese parasiidid loodusest kui vaheperemees laiuss, nudi- ja terviksüsteemist, usside nookpaeluss tähtsus looduses jne). Karjääri kohastumused planeerimine(parasitol levimiseks ja oogi elukutse paljunemiseks. 38
Liitsugulised, kusjuures igas lülis paikneb sigimiselundite komplekt. Kinnitumiseks on päis (scolex). Liikide arv? Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Selts: Laiussilised (Pseudophyllida) Rosetja kujuga emakas avatud, esineb viimajuha. Esindajad: laiuss Diphyllobothrium latum ( kuni 15 m), linnuroni Ligula intestinalis, vaheperemehed sõudik ja kala (lisaperemees). Selts: Neljanapalised Cyclophyllida Torukujuline arvukate külgharudega emakas umbne. Esindajad: nookpaeluss Taenia solium, nudipaeluss Taeniarchynchus saginatus, ehhinokokk-paeluss Echinococcus granulosus, alveokokk Alveococcus multilocularis, koera viik Dipylidium caninum. Hõimkond: Ümarussid Nematoda, (Aschelminthes - kottussid) Ristlõikes on keha ümar. Keha katab süntsütiaalne epiderm, mis moodustab keha pinnale paksu kutiikula. Esineb ainult pikilihaskiht. Kehaõõnsus kotikujuline, täidetud tugeva rõhu all oleva vedelikuga. Seedesüsteem torukujuline. Esineb lihaseline neel ja kloaak.
kutiikula. Puuduvad vereringe- ja hingamiselundid. Elupaik: loomade organismis. Eluviis: loomade parasiidid. Seedeelundid: osal sooltoru (pärakuta), osal seedeelundid puuduvad. Närvisüsteem: pikad jätketega närviväädid. Nägemiselundid: silmad puuduvad. Erituselundid: torukujulised, ühest otsast suletud neerud. Sigimine: liitsugulised. Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend. Vajavad vaheperemeest. Muu: koed ja organid eristunud. Näited: maksakakssuulane, nudipaeluss, laiuss, nookpaeluss. ÜMARUSSID Keha on sale, silindriline, mõlemast otsast ahenenud. Jätketeta. Keha katab kutiikula. Puuduvad vereringe- ja hingamiselundid. Elupaik: vees, maismaal, teiste organismide sees. Eluviis: vabalt elavad loomad ning taimede ja loomade parasiidid. Seedeelundid: pärakuga lõppev sooltoru. Närvisüsteem: närviväädid. Nägemiselundid: silmad puuduvad. Erituselundid: torukujulised, ühest otsast suletud moodustised. Sigimine: lahksugulised. Suguline. Areng: muna, vastne,
Kõige pikemad lameussid on paelussid. Maksa-kakssuulane - maksa-kakssuulasel ehk maksakaanil on lülistamata keha, ning ta sarnaneb välimuselt puulehega. Ta toitub erinevate rohusööjate (veiste, lammaste, kitsede jt) maksast. Selle külge kinnitumiseks on tal kaks nn suud ehk iminappa. Inimene võib temaga nakatuda jõe- või järvett juues või luhakarjamaalt rohukõrt suhu pannes. Paelussid Paelusse on palju liike. Nt nudipaeluss, nookpaeluss ja laiuss. Nad võivad elada ka inimese sooles. Pikemad neist on kuni 10 meetrised ning nende keha eesotsas asub iminappadega päis, mille abil uss kinnitub soole seinale. Päisest tagapool kasvab paelussil uusi kehalülisi pidevalt juurde. Seedeelundid neil puuduvad, kuna toituvad juba seeditud toidust, mida imendavad kogu keha pinnaga. Paelussil on igas kehalülis üks komplekt sigimiselundeid. Arenemiseks vajavad nad veel vaheperemeest, kus areneb nende vastne.
3.) imiussid: Parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega. Lõpp-peremees on selgroogne, vaheperemees enamasti limune. Mitu vastsejärku, osa neist sigivad partenogeneetiliselt. Näited: Maksakaan (Fasciola hepatica), Diplostomum clavatum, Tetracotyle percae- fluviatilis. 4.) paelussid: Parasiidid, enamasti põlvkondade ja peremehe vahetusega (vaheldumisi selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus; vahel mitu vaheperemeest). Näited: nookpaeluss (Taenia solium), nudipaeluss (Taenia saginatus), laiuss (Diphyllobothrium latum). 19. Magevee ripsusside (Turbellaria) ja kärssusside (Nemertea) ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Magevee ripsusside ehitus: Ripsusside kehapinda katab ripsmeline epiteel. Selle näärmerakkudes on rabdiidid pulgakesed, mis õhu kätte sattunult muutuvad limaks. Olemas ainult suu ja kõhupoolel eraldi pärakut pole. Närvitängud koondunud ette. Erituselunditeks protonefriidid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
