Majanduse põhiküsimused. Et ressursid on piiratud, peavad inimesed tegema valiku, mida toota, kuidas toota (missuguseid tootmistegureid kasutada) ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Need kolm küsimust on iga majandussüsteemi põhiküsimused. Kõigepealt püüame leida vastust küsimusele, mida toota. Ükskõik missugust hüvist me ka ei toodaks, vajame selleks erinevaid ressursse. Tootmises kasutavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid omakorda jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad
Teraviljad Kõige olulisem haru. Pool maakera on põllumaa all. Saab toota kütuseid. Nisu: Edela-Aasia, 3-32ºC , 250-1750mm, USA, Hiina, India. Riis: valge riis Aasias, must ehk keelatud riis Aasias, must riis Aafrikas Hiina, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam. 1-1,8m, jahu, viin, vein, sandaalid Mais: üheaastane teravili, pärilt Ameerikast, 7000 a tagasi, 8 alamliiki, valgusnõudlik, 25- 30ºC, 2-3 meetrit. 1-4 maisitõlvikut, loomasööt, biogaas, silo, piiritus, tang, leib, siirup Mairi käis lapsena maisipõllul ja eksis seal ära
Biogaasi tootmisega hakati tegelema juba eelmise sajandi lõpus, kuid alles nüüd on selle olemust hakatud meedias kajastama. Biogaasiks ehk käärimisgaasiks nimetatakse orgaanilise aine peamiselt anaeroobsel käärimisel tekkivat, põhilise põlevosana metaani (CH4) sisaldavat gaasi. Biogaasi saadakse biomassist, mille võib jagada kaheks: põllul kasvav biomass (hein, teraviljad) ja tootmistegevusega kaasnev biomass, näiteks sõnnik, teeäärne võsa. Samuti võib biogaasi toota biotiikide ja puhastusseadmete muda kääritades. Biogaasi saagis sõltub põhiliselt lähtematerjalist. Ehhki biogaasi tootmine võtab Euroopas täistuure, on Eestis seni tegevust alustanud ainult 2- 3 biogaasijaama. Suuremad põllumajandusettevõtted ei ole endale ehitanud biogaasijaamu, kuna energiahinnad on Eestis tunduvalt väiksemad kui näiteks Lätis. Siinsed riigi toetused on samuti väiksed. Eestis makstakse biogaasil töötava elektrienergia eest ca 0,07-0,08 EUR-i
Kas Eestis tasub toota biogaasi? Oleme jõudnud aega,mil meie energia allikad aina kiiremini kahanevad ning on lõpu piiri lähedal.Et,teised põlvkonnad saaksid samuti soojust ja elektrit,tuleb võtta käsile sellised meetodid,mis oleksid kasulikumad,mida jaguks pikemaks ajaks ja mida oleks soodne ülal pidada.Sellisteks allikateks on tuuleenergia,vee-energia,tuumaenergia ja loomulikult biogaasi tootmine.Kuid,kas Eestis tasub seda toota? Nii kodumajapidamistes, tööstustes,kui põllumajanduses tekib suurel hulgal jäätmeid, mida oleme seni vedanud prügilatesse. Tegelikult on orgaanilisi jäätmeid võimalik anaeroobselt käidelda ja sel moel toota biogaasi, millest omakorda saab toota elektri- ja soojusenergiat.Teadlased on välja arvutanud, et sõnnikust, reoveemudast, biolagunevatest jäätmetest ning suuremates prügilates tekkivast biogaasist oleks Eestis võimalik toota aastas umbes 336 GWh elektrit ja 354 GWh soojust
Mõisted Anaeroobne ilma hapnikuta. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine glükoosi osaline ENERGIAT SAAB lagundamine hapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. TOOTA KA ILMA Piimhappekäärimine anaeroobne glükolüüs, mida HAPNIKUTA teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka ka loomade lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape. Etanoolkäärimine anaeroobne glükolüüs, mida teostavad
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a)...
BBC Chemistry – A VOLATILE HISTORY – Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit.
inimesi - oma tööjõu, teadmiste ja oskustega, loodusvarasid, mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks ja kapitali - varasema majandustegevusega loodud väärtusi (hooned, masinad, seadmed jne, samuti raha), et laiendada ja parandada tootmist. Neile teguritele toetub igasugune majandus ja nendeta on majandamine võimatu. Absoluutne eelis – absoluutset eelist omab see tootja, kes suudab mingit kaupa kõige produktiivsemalt (vähima ressursside kuluga) toota. Efektiivsus – ühiskonna suutlikkus saada võimalikult suurt kasu oma piiratud ressurssidest Kahanev piirprodukt – tootmisfunktsiooni omadus, mille kohaselt sisendi piirprodukt väheneb, kui antud sisendi kasutatav kogus suureneb. Konstantne mastaabiefekt – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb. Maksevalmidus – maksimaalne summa, mida ostja on kauba eest nõus tasuma
1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel
Tootmisressursid Tootmisressursse on neli liiki loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Majanduse põhiküsimused Majadnuse põhiküsimused on: mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Majandsuküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti õeldes tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja ka üks või teine majandussüsteem. Tänapäeva maailmas eksisteerib kolme tüüpi majandussüsteeme tavamajandus, käsu ehk plaanimajandus ning turumajandus. Majandussüsteemid ja nende võrdlused TAVAMAJANDUS kõige algelisem, toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbib kohapeal oma kogukond või
Lingvistika - Foneetikast ja fonoloogiast Rääkimine on inimese üks igapäevasemaid tegevusi. Võimet toota ja mõista kõnet peetakse nii iseenesestmõistetavaks, et sellele ei pöörata tavaliselt üldse tähelepanu. Tähelepanelikuks muutume vaid siis, kui keegi hääldab mõnd häälikut teistmoodi või siis paneb näiteks sõnas rõhu mujale, kui meie seda teeme, või hääldab sõna muus vältes, kui me ise hääldame. Inimene võib oma häälduselunditega moodustada tohutult palju erinevaid häälikuid (ka selliseid, mida tema oma emakeeles ei ole). Emakeelegi häälikute laadi mõjutavad
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja-hooldus Lemmikloomade mõju loodusele Ökoloogia referaat Triin Viilvere Tartu 2009 Palju räägitakse sellest, kuidas mõjutab inimene keskkonda ning millist mõju ta loodusele avaldab, kuid tegelikult kujundab iga osake elukeskkonnas looduse käekäiku. Inimese üheks suuremaks vajaduseks on sotsiaalsus, seega suur osa inimestest, kellel puuduvad lähisugulased, võtavad omale koduloomi, et leida endale kaaslane ning rahuldada suhtlemisvajadus. Koduloomad avaldavad oma peremeestele sageli üllatavalt positiivset mõju nii heaolu kui ka isegi tervist parandades, kuid koduloomade pidamises on ka palju problemaatilisi teem...
1929. aasta majanduskriisi põhjused: Esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Riigi toetusel võetu palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu. See oli erinev varasematest, sest Suur tööpuudus, kriis kestis väga kaua, võimaldati kaupu palju toota, kuid neile ei jätkunud piisavalt tarbijaid. Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: Teostati uus kurss, mille kava elluviimine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne. Kuidas muutis konveieri kasutuselevõtt tööliste tingimusi? Töö muutus tervist kahjustavaks, võimaldas kasutada tootmises standardseid detaile ja tõhusamaid töövõtteid.
Koda on see südame osa, kuhu veri siseneb. Kojast liigub veri edasi vatsakesse, mis surub selle soontesse. Soonimööda liigub veri lõpustesse, kus see rikastub hapnikuga. Lõpustest liigub veri kehasse ja sealt tagasi südamesse, kust alustab jälle sama teekonda. Kala kehas voolab veri aeglaselt, sest süda pumpab selle kõigepealt lõpustesse, mis aeglustuavad vere liikumist. Aeglaselt liikuv veri jõuab edasi kanda vähe hapnikku. Seepärast ei saa rakud toota nii palju soojust, et kala kehatemperatuur oleks püsiv. Kui ümbritseva vee temperatuur langeb, langeb ka kala temperatuur. (vt õp lk 93) Kui loomad asusudi elama maismaale ja neil arenesid kopsud, siis sai veri hakata liikuma kaht teed pidi. Tekkis suur ja väike vereringe. Suur vereringe on kehavereringe, milles veri liigub südamest kehasse, annab seal ära hapniku ning kogub süsihappegaasi ning liigub tagasi südamesse. Väikeses vereringes ehk
.................................................................6 4. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................8 1. SISSEJUHATUS Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on defineerida mikroökonoomikas käsitleva turu mõiste ning erinevad konkurentsiliigid, mis ettevõtluses esinevad. Igas ühiskonnas, sõltumata tema arengutasemest või valitsevast ühiskonnakorraldusest, on oluline teha valikud, mida toota ja milliseid tootmistegureid selleks kasutada ning kuidas toodetud hüviseid jaotada. Kuna ressursid on piiratud, siis on eelmainitud küsimused just iga majandussüsteemi põhiküsimused. 2 2. TURG Mis on turg? Turu nimetuse puhul on tegemist üldnimega, mis tähistab mis tahes institutsiooni, mille kaudu tarbijad ning pakkujad või tootjad omavahel suhtlevad ning kaupu ja teenuseid
Tallinna Laagna Gümnaasium “Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud” Veronika Tsehhojeva TLG 12B Tallinn 2014 Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu
Loomad, inimesed ja klorofüllita taimed kasutavad toiduks roheliste taimede toodetud orgaanilisi aineid, nad on heterotroofid. Süsihappegaasist ja veest orgaaniliste ainete moodustamise protsessi, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes nimetatakse fotosünteesiks. Fotosünteesi iseärasus seisneb selles, et erinevalt teistest protsessidest toimub selle käigus süsteemi vaba energia kasv. Fotosünteesi vältel taim akumuleerib valguse energiat oma lehtedega ning kasutab seda, et toota suhkrut -glükoosist- veest ja süsihappegaasist. Glükoosi on tarvis nii “kütuseks” kui ka kasvuks vajalike ainete tootmiseks. Fotosünteesi käigus lehed adsorbeerivad päikesevalgust. Juurte kaudu saavad nad vett ning õhust süsinikdioksiidi. Hapnik tekib jääkproduktina. Glükoos transporditakse lehest üle kogu taime. Samal ajal suundub hapnik õhku. Taimed sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. See pigment on fotosünteesiks hädavajalik. Ta
Jäätmekäitlus konspekt Jäätmekäitlus – jäätmetega tehtavad toimingud ning kontroll jäätmetega seotud tegevuse üle. Eesmärk – säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Majandusharuna saada kasumit ja vältida raiskamist. Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele • Prügi pandi maapinnalohkudesse ‘silma alt ära’ – nii tekkis inglise keelde mõiste landfill. • Prügi tuli ladestada võimalikult väikesele alale – nii tekkisidki prügilad.
Kliendisuhete juhtimine, mõisted Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Philip Kotleri definitsioon on, et teenus on tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand. Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise hetkel. Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi vahel) klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja „veaolukordade”
Euroopas, eelkõige Saksamaal.Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunfti moodustasid mingi kindla kästitöö alaga tegelejad. Kergesti haavatava turu tingimustes kaitsesid tsunftid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, kus oli kindlaks määratud, kes võis tsunfti kuuluda, kui palju ta võis toota ja millise hinnaga. Oli ka teada mitu õpipoissi võis ühel meistril olla. Tsunfti põhimäärusest kinnipidamist jälgiti väga rangelt. Reeglite eiramise eest karistati. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Tsunftide töö korralduses oli nii negatiivset kui positiivset. Näiteks õpipoisiks võis kandideerida ainult meessoost isik, kes oli sündinud kristlikust abielust. See tingimus pidi olema kindlasti täidetud. Töö oli
näiteks banaan (Equador), õun (Poola, Belgia), tomat ja kurk (Hispaania) jne. Hooajaliselt saame ka isekasvatatud puu- ja köögivilju Maitseaineid imporditakse samuti välisriikidest, näiteks suhkur Taanist, sool Rootsist jne Igapäevaselt tarbitud kohv on pärit Columbiast ning tee Inglismaalt Miks me ostame sisse nii palju erinevaid toidukaupu? Kuna paljusi toidukaupu pole võimalik Eestis toota ega kasvatada, tuleb neid teistest maadest sisse osta (kohv, eksootilisemad puuviljad jne) Samuti, et oleks suurem tootevalik, kuna inimeste soovid ning maitsed on erinevad Mõningaid tooteid on odavam importida, kui ise kasvatada või toota Miks mujalt imporditud köögiviljad või puuviljad on odavamad kui Eestis kasvatatud? Välisriikides toodetakse rohkem ning on odavam tööjõud
Ei, see on nn. second-hand müük (kuna on kajastunud varasema/oma valmimise aasta SKP-s). Näide 3: Pakkuja müüb arvutidetaili PC-sid tootvale firmale. Ei, tegemist on vahetoodanguga. SKP-s kajastub detailidest kokku pandud PC-de müük lõpptarbijale. Näide 4: Eraisik ostab maaletoojalt auto. Ei, sest pole antud riigis toodetud (uue auto ost võib kajastuda RKP-s, kasutatud auto ost ei kajastu kummaski). Majandussüsteemid – 3 majanduse põhiküsimust Mida toota? Kuidas toota? (tootmisotsus) (“tehnika valik“) ? Kellele toota? (jaotusotsus) Majandussüsteemid - 3 majanduse põhiküsimust ● Mida toota? (tootmisotsus) – milliseid tooteid ja teenuseid ning millistes kogustes toota? Lihtne vastus: toota tuleb seda, mida ühiskond vajab ning mille eest indiviid on nõus maksma. ● Kuidas toota
Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad teisel kohal olev valik kirjeldab esikohal oleva ostu loobumis kulu. Majandust saab ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Ressursid on kõik kokkuvõtta 3 kõsimusega: -mida toota? –Kuidas toota? –kellele toota? Ettevõtlikuse tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside tugisambad –eraomand –hinnasüsteem –turukonkurents –ettevõtlikus. hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital, informatsioon ja ettevõtlikkus. Aktiivsed: Käsumajandus on majandus, milles: -riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tööjõud, ettevõtlikus. Passivsed: maavarad, kapital ja info
Kohta, need on kontrollimata, oletavad teadmised. Hüpoteesil on tavaliselt järgmine kuju: kui on A, siis on ka B (ceteris paribus). Prognoos on teadusliku ettenägemise erivorm, mingi nähtuse perspektiivide spetsiaalne uurimine. 6. Mida väljendab TVK? Vastus: TVK on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis, eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 7. Mis on majanduse 3 põhiküsimust? Vastus: 1. Mida toota? Siin on küsimus selles, milliseid hüviseid ja kui palju toota? Alati võib toota energiat, toitu, riideid, eluaset. 2. Kuidas toota? Selle üle otsustavad tootjad. Käsitsi või tehnikaga(masstoodang). 3. Kellele toota? Näiteks toota ettevõttele, tavatarbijale. Näide: Suvel ei osteta kuuski, vastavalt inimeste vajadustele otsustatakse mida toota.
MAJANDUSE PÕHITEGURID : Majandusprotsessid: teenuste tarbimine,tootmine,müümine. Edukas majandustegevus: majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumisekavandamine(pere-või riigieelarve koostamine). Tootmisressursid ehk tootmistegurid : INIMRESSURSID: tööjõud KAPITALIRESSURSID: tööriistad,hooned,rahalised vahendid(investeeringud) ETTEVÕTLIKKUS: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineeria Majanduse põhiküsimused : 1.Mida ja kui palju toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid: NATURAALMAJANDUS: ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Kõik eluks vajalik toodetakse ühiskonnaliikmete poolt ise. Vahetuskaubandus(kui ressursside puudumise tõttu ei saada toota,vahetatakse kaup kaubavastu). Raha ei kasutata, tootmisvahendid/meetodid on algelised.Tööjaotus vähe arenenud. Teadmised pärandatakse põlvest põlve.( Kasutusel Aafrikas, Aasias, Ida-Siberi ja Ladina-Ameerika põlisrahvad) TURUMAJANDUS- kõige enam levinud
3.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Majandussüsteemid ÜLDIST Nappuse tingimustes tuleb leida vastused: MIDA TOOTA? KUIDAS TOOTA? KELLELE TOOTA? Ressursside jaotamise probleem lahendatakse majandus- süsteemi rakendamise abil. Erinevad majandussüsteemid toovad tootjad ja tarbijad kokku erineval viisil. Alustame äärmustest: Käsumajandus Turumajandus 1 3.02.2014 TURUMAJANDUS Määrav on turg: toodetakse nii palju ja selliste hindadega,
Alternatiive on palju! Ettevõtja-ärimees ja riik peavad täpselt teadma, põhiküsimused mida oma vahenditega peale hakata. •Mida? Valiku(te) tegemisel tuleb lähtuda järgnevast: •Kuidas? Milliseid kaupu/teenuseid toota? •Kellele? Kuidas neid kaupu/teenuseid toota? Kellele neid kaupu/teenuseid toota? 18.11.2016 Aino Juurikas - PKHK 1 Kuidas eksperimenteerida Mida toota? võimaliku tulevikuga
Tootmisressursid:1.Tootmisressursid(maa, maavara, mets, vesi)2.Inimressursid (tööjõud)3.Kapitaliressursid(tööriistad, hooned, raha)4.ettevõtlikus. Majanduse põhiküsimused: Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik toodetakse ise, vahetuskaubandus, raha vähetähtis, nt aafriak, aasia, ida-siber, ladina-ameerika. Turumajandus- nõudluse ja pakkumiste suhe, hind sõltub turul olevast hinnast, laenud, palgad, kasumid, erahoiused. Käsumajandus- riik otsustab mida ja kuidas kellele toota, eraomandus puudub. Eelarve: rahandusministeerium paneb kokku, toimub 3lugemist, Eelnõu-valitsus, hääletab riigikogu, võtab vastu president.
- Nappuse tõttu tuleb mõnedest valikutest loobuda-tekib loobumiskulu ehk alternatiivkulu. - Loobumiskulu on parim alternatiiv, millest valikut tehes loobutakse. - Nappus paneb meid tegema kompromisse. TOOTMISRESSURSID Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. - maa (loodusvarad) - töö (inimressursid) - kapital - (ettevõtlikkus) - [informatsioon] MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST (-VALIKUT) - Mida toota? (mida vaja toota ja kui palju) - Kuidas (tuleks neid kaupu ja teenuseid) toota? - Kellele (on vaja neid kaupu ja teenuseid) toota? - Nendele küsimuste üle otsustab Eesti turumajandussüsteem. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA - Mugavuse tõttu uurivad majandusteadlased üksikisiku, perekonna ja ettevõtte valikuid eraldi nende moodustatud riigi valikutest. - Mikroökonoomika- uurib esimesena nimetatuid valdkondi. - Makroökonoomika- viimasena nimetatud valdkonda.
4. Ettevõtja peab hinna määramisel arvestama: omahinda konkurentide hinda ja hulka nõudlust turul toote unikaalsust kauplemise traditsioone hinnasoodustusi Ressursid: loodusressursid; tööjõud; kapital; ettevõtlikkus; alternatiivkulu. 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest võimalusest, mida me tegelikult ei kasutanud. Majanduse kolm põhiküsimust: mida toota, kuidas toota, kellele toota. 1. Mida toota? See on küsimus ressursside ratsionaalsest paigutusest, tootmise alternatiivkulust ning tarbijate vajadustest. 2. Kuidas toota? See on küsimus kasutatavast tehnoloogiast, efektiivsusest, suhtelisest eelisest. 3. Kellele toota? See on küsimus jaotamise efektiivsusest ja õigusest. Majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajandus. Majandussüsteemide plussid ja miinused. 1
tarbimine, müümine) on igapäevaelu osa. Ühiskonnas alati ressursid piiratud, seega tuleb majanduslikke otsuseid alati kaaluda. Tootmisressursid ehk tootmistegurid: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, vesi 2) Inimressurss: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kombineerida. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele majanduse põhiküsimusele: 1) MIDA JA KUI PALJU TOOTA? 2) KUIDAS TOOTA? 3) KELLELE TOOTA? Majandussüsteemid Naturaalmajandus Leidub maakera vaesemates ja tööstuslikult vähemarenenud piirkondades Kõik eluks vajaliku valmistavad ühiskonnaliikmed ise Toodetakse kaupu, mida toodetud juba palju aastaid (vastavalt tavale) Toodetakse algeliste tööriistadega ja väikese tootlikkusega Enamik kaupa tarbitakse ära kohapeal. Traditsioon olulisem kui ratsionaalsus ja efektiivsus!
6. Sisendid ja tootmine Lk 124- 146 6.1 Sisendid ja toomisfunktsioon Lk 124-128 Tootmisprotsessi sisendid ressurssid ehk tootmistegurid, mida tootja kasutab, et kaupa või teenust toota. Sisendid kitsamad tähenduses hooned, masinad, seadmed, gaas, vesi, ohutusseadmed jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikus Tootmisprotsessi väljund koguprodukt (total product TP) kaupade ja teenuste koguhulk (Q), mis on valmistatud teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga.
Kompromisse ehk valikuid me teeme igapäevaselt. Näiteks juuste kammimine hommikul. Me peame otsustama kas hommikul varem tõusta ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult peame me eelnevalt välja mõtlem, ka selle lõpplahenduse, mida me siis ootame. 4. Milliseid põhilisi majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal? Ühiskond peab vaatama mida tal on kasulikum toota. Kui ühiskond muutub majanduses mitmekesisemaks, siis on see märk sellest, et kasulikum oleks rakendada tööstust kui põllumajandust. 5. Piirprintsiib tekkib kompromissis piirtulude ja piirkulude vahel. See tähendab, et lihtsa otsusega kaasneb ekstra ehk lisakulu. 6. Millised on majanduse põhivalikud? Selgita nende olemust. * Mida (milliseid teenuseid toota ja millises mahus) * Kuidas (neid toota ja teenuseid toota)
HINDADE KASUTAMIST PIIRATUD RESSURSSIDE JAOTAMISEKS.. KONKURENTS TÄHENDAB VÕISTLUST OSTJATE JA MÜÜJATE SEAS RESSURSIDE JA KAUPADE OSTMISE JA MÜÜMISE PÄRAST. KASUM ON SEE MIS JÄÄB JÄRELE SIIS KUI ON TASUTUD ÄRITEGEVUSE KULUD. SEE ON FIRMADE KOGUTULUDE JA KOGUKULUDE VAHE. TURUMAJANDUS MAJANDUSSÜSTEEM MIS KASUTAB TURGE KUI PÕHILIST TOOTMISE ORGANISEERIMISE JA KOORDINEERIMISE VAHENDIT KÄSUMAJANDUS MAJANDUS SÜSTEEM KUS PÕHILISTELE MAJANDUSOTSUSTELE MIDA TOOTA KUIDAS TOOTA KES SAAB TOODETU VASTAB TAVALISELT VALITSUS Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressursid e tööjõud on inimeste füüsikalised ja vaimsed jõupingutused mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus on hoiak mida iseloomustab loov ja uuenduslik mõtlemine riskijulgus
Ka avalikkuses palju tähelepanu pälvivad vaidlused riigieelarve umber on tingitud ressursside nappusest. Riigieelarves ei ole kunagi piisavalt palju raha, et maksta pensione ja lastetoetusi ning pidada üleval sõjaväge nii, et kõik, kellele toetud on määratud, ka selle suurusega rahule jääksid. Seega on majanduse keskne küsimus: kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes. Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme. Tootmistegurid Majanduslike ressursside kogumit, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, nimetatakse tootmisteguriteks. Ressursside paremaks juhtimiseks liigitakse need omadustelt ja käitumistelt sarnastesse gruppidesse. Kõige üldisemalt jagunevad tootmistegurid kolmeks. Looduslikud ressursid, nagu maa, mets, maavarad, aga ka kliima, mida tähistatakse mõistega maa
Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaas aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ainelised ressursid jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks.
Erki Varandi 9.a klass Eesti majandus ja ressursside kasutamisvõimalused Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. Inimeste vajadused on piiramatud, kuid ressursid nagu maa, kapital, inimkapital, on piiratud. Majanduses targalt käitumiseks on vaja teada majanduse põhiküsimusi: mida toota, kuidas toota, kellele toota. Kuna tänapäeva majanduses on suured rahalised probleemid ja väga raske on majandada eraettevõtet, ei pea paljud ettevõtted selles karmis maailmas vastu. Selleks et toota, läheb vaja tootmistegureid, milleks on: maa, loodusressursid, kliima, inimkapital, tööjõud, ettevõtlikkus, kapital (reaalkapital, finantskapital). Majanduse keskne küsimus on kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes.
Eesti majandus ja ressursside kasutamisvõimalused Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. Inimeste vajadused on piiramatud, kuid ressursid nagu maa, kapital, inimkapital, on piiratud. Majanduses targalt käitumiseks on vaja teada majanduse põhiküsimusi: mida toota, kuidas toota, kellele toota. Kuna tänapäeva majanduses on suured rahalised probleemid ja väga raske on majandada eraettevõtet, ei pea paljud ettevõtted selles karmis maailmas vastu. Selleks et toota, läheb vaja tootmistegureid, milleks on: maa, loodusressursid, kliima, inimkapital, tööjõud, ettevõtlikkus, kapital (reaalkapital, finantskapital). Majanduse keskne küsimus on kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes.
omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Ressurss kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks.: - maa/loodusressursid see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab; - töö füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks; - kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Majanduse põhiküsimused: - mida toota? - kuidas toota? - kellele toota? Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus. Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu.
hotell inimkapital; toidupood kapital; eraülikool inimkapital; elektrijaam kapital; logistikakeskus inimkapital; it-ettevõte kapital; suhtekorraldus firma inimkapital; start-up ettevõte kapital. 5. Millisest ressursist valitseb Eestis suurim puudus? Põhjenda. Eestis valitseb suurim puudus rahast, sest inimesed elavad vaesemalt võrreldes isegi naaberriikidega. Soomes on miinimumpalk 1200 eurot, Eestris aga ligi 300. 6. Millised on majanduse põhiküsimused? 1) MIDA TOOTA? 2) KUIDAS TOOTA? 3) KELLELE TOOTA? 7. Pane kokku usutav äriplaan lähtuvalt põhiküsimustest. Mida toota? Maapõuest tulnud puhast ja värsket vett Kuidas toota? Saab hakkama ka sellega, et oma väikses talus neid pudelite kaupa toota. Korjad vett, puhastad selle ning paned pudelisse. Kellele toota? Absoluutselt kõigile, tervele rahvale Milliseid ressursse vajate soovitud eesmärgi saavutamiseks? Kapitali Milliseid ressursse teil napib? Kapitali
ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? Majandus = tootmine + ettevõtlus 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? Tootmisressursid on loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Ressursside piiratus on see, et asjadel on mingisugune piirang ja neid ei saa igavesti toota/kasutada. Sellega kaasnevad 3 küsimust: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? 3.Millised on eri majandustüübid? · Tavamajandus algelisem, toodetakse lihtsaid tööriistu ja väikeste tootlikusega, tarbib kogukond või vahetatakse välja. · Plaani- ja käsumajandus iseloomulik NSVL ning teistele diktaktuuri riikidele; monopol loob eeldused kuidas riigi poolt majandust käsutada; majandust saab seaduste ja määruste jõul muuta.
KAPITAL hooned, seadmed, masinad --> intress ETTEVÕTLIKUS omadus(aktiivsus,suhtlemisoskus,töökus,riskijulgus,lai silmaring, nutikus) --> kasum Mikroökönoomika uurib majanduse üksikosalejate(kodumajapidamised, ettevõtted) valikuid. Makroökönoomika uurib majandust kui tervikut. Sisendid --> TOOTMINE --> Teenused,kaubad --> Hüvised Otsesed maksud : tulumaks, sots.maks Kaudsed maksud : käibemaks Majanduse põhiküsimuse Mida toota ? Kuidas toota ? Kellele toota ? MAJANDUSSÜSTEEMID : 1. Turumajandus 2. Käsu e. Plaanimajandus 3. Tavamajandus 4. Segamajandus Cetenis paribus muudel võrdsetel tingimustel Maslow' vajaduste hierarhia Füsioloogilised vajadused -->Turvalisuse vajadus --> Sotsiaalsed vajadused -->Isiksuse vajadused --> Eneseteostuse vajadused.
3.Hinnad annavad informatsiooni *tarbijate käitumise kohta, *ressursside kasutamise loobumiskulude kohta *ressursside väärtuste kohta *tootmiskulude kohta 4.Hinnad motiveerivad 1)ettevõtjaid-kõrged hinnad motiveerivad rohkem tootma, madalad vähem. 2)tarbijaid-madalad hinnad motiveerivad rohkem ostma, kõrged mitte 3)ressursiturge-kõrged palgad motiveerivad ettevõtjaid vähem tööjõudu palkama, töötajaid aga intensiivsemalt konkureerima töökohtadele. 5.hinnasüsteem: Mida toota? Kui ostjad soovivad rohkem kaupu on nad nõus selle eest ka rohkem maksma, kõrged hinnad meelitavad ka teisi ettevõtjaid tootma, tootmise kasvades tõusevad ka palgad. Kui nõudlus toodangu järgi kahaneb toimub vastupidine. Kuidas toota?toota võimalikult väikeste kulutustega, saades võimalikult suurt tulu. Kellele toota? väärtustatakse tehtavat tööd 6.Konkurents tekib kuna kaubad ja ressursid on piiratud. 7.Inimesed konkureerivad 1)ressursside pärast-loodus,inim, kapitali
majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomiline tasakaalu küsimused: tööjõu tasakaal, eelarve tasakaal, impordi-ekspordi tasakaal. 1.1 MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED Lk 9 12 Mida toota? Tootmises kasutatavad ressurssid ehk sisendid: Inimressurssid: Töö Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised. Alternatiiv- ehk loobumiskulu väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. (inimene ei saa töötada juristina, kui ta on arst) Kuidas toota?
Majandusteaduse alused Sissejuhatus majandusteadusesse. võimaliku tootmise piir. majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt tööjõuturg ja kaubaturg). - mikroökonoomikas lähtutakse ühiskonnast - MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut uurimisobjektideks on üldised rahvamajandus ● ...
Majandus Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on toota kaupu ja teenuseid ühiskonna ära elamiseks. Jaguneb mikro- ja makromajandus. Põhineb tootmisteguritel: Loodusressurss – maa, loodus- ja maavarad, kliima Kapital – reaalkapital (kättesaadavad vahendid, mis võimaldavad toota), finantskapital (raha, väärtpaberid) Inimressurss Ettevõtlikkus 3 küsimust: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Tava- e naturaalmajandus – inimene vastab ise 3’le majandusküsimusele ja toodab kõik vajaliku ise endale. Läheb vaja palju inimressurssi. Vähene effektiivsus. Käsu- e plaanimajandus – tootmistegurid (ka inimesed) peavad olema riigiomandis või käsutuses. Majandusküsimustele vastab riik. Toimib tavaliselt diktatuurirežiimides. Kui riik kõike otsustab, kaob ära inimese ettevõtlikkus.
Majandus ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine Majandusharud: põllumajandus, tööstus, teenindus, transport, kaubandus Inimvajadused (piiramatud) Mida toota? - toota asju vastavalt vajadusele ja selle olemasolule Ressursid (piiratud) Kuidas toota? - toota asju, mis suurema tõenäosusega ostjad leiavad Kellele toota? - toota asju, mille tarbijaskond on potentsiaalne ostja Majandust on vaja reguleerida, et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdseid võimalusi, vabadust, inimväärseid elutingimusi. Probleemid peab lahendama demokraatlik õigusriik. Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahva olukorra parandamisega. Majandusteadus on ka nappuse ja valiku teadus, sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtudes tuleb teha kasulikke valikuid. Tootmisressursid: 1
PLAANI EHK KÄSUMAJANDUSE KOLME PÕHIKÜSIMUSE LAHENDAMINE 1 10A SISUKORD Plaani ehk käsumajandus Plaani ehk käsumajanduse eelised Plaani ehk käsumajanduse puudused Plaani ehk käsumajanduse näide 2 3 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUS Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Inimeste soovid on piiramatud, ressursside hulk nende rahuldamiseks on piiratud 4 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUS Määrab riigi kehtestatud plaan Riik kontrollib kogu majandussüsteemi Hinnad kehtestab valitsus Kaupade või teenuste valik on väike või puudub Tarbimisvõime oleneb sotsiaalselt positsioonist Tarbija vajadused EI ole olulised 5
teenida kasumit, peavad samuti valima, kuidas muudavad. Nõudluse suurenemine tähendab aga, tegutseda, ning oma tegevuses piirprintsiipi arvestama. et inimesed soovivad osta iga hinnaga roh kem Tarbijad, ettevõtted ja valitsus moodustavad majandussüsteemi. kaupa. Nõudluse vähenemise korral on ini mesed Iga majandussüsteem peab vastama valmis ostma iga hinnaga vähem kaupa. kolmele põhiküsimusele: mida toota, kuidas Hinnamõju on liikumine mööda olemasolevat toota ja kellele toota? nõud luskõverat. Nõudluse muutust näitab kogu Majandusteadus jaguneb kaheks haruks: makroja nõudluskõvera nihe paremale või vasakule. mikroökonoomikaks. Makroökonoomika te ge - leb ma janduse kui tervikuga, mikroökonoo mika pakkumine uurib üksikisikute ja ettevõtete tegutsemist majanduses.
Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitaja analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi: MIDA toota? KUIDAS toota? KELLELE toota? Need küsimuse peab lahendama, sõltumata sellest, milline on majandussüsteem ja iga süsteem leiab (võimaldab) erinevaid lahendusi. Majandussüsteem on majanduse toimimiseks vajalike institutsioonide, asutuste ja organisatsioonide kogum. MAJANDUSSÜSTEEMID: 1)traditsiooniline, tavamajandus – põhineb ühiskonna tavadel, traditsioonidel. On tegemist väikeste majandusüksustega, tootmistehnoloogia on algeline, seega on valitsev naturaalmajapidamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
