II Lüofiilsed nõrk vastastoime III Assotsieerunud kolloidid: seebid Koloidosakese laengu tekkimine: Ioniseeruvad rühmad osakeste pinnal. Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Flokulatsioon-osakeste ühinemine"siduvate"osakeste kaudu. Kaogulatsioon- kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule. Tiksotroopia-välismõju tagajärjel sisemine struktuur laguneb ja süsteem läheb üle sooliks. Sorptsioon- mingi komponendi isevooluliselt kulgev kogunemine faasidevahelisele piirpinnale. Adsorptioon-komponentide konsentratsiooni muutus pindkihis faaside sisemisekontsentratsioon suhtes. Adsorbent- faas mille pinnal adsorptsioon toimub
a. radioaktiivsed metallid). (Keskkonnas leiduvad metallid: peamiselt kõik Mendelejevi tabelis leiduvad metallid on loodusest leitavad [viide: https://www.thoughtco.com/how-many-elements-found-in-nature- 606635 ]). Tähtsamad omadused, metalliühendite lahustuvus ja selle tähtsus, sõltuvus pH-st. Metallid sõltuvad pH-st ja redokstingimustest. Lahustuvuskorrutis: [Pb2+]×[SO42-]>Ksp Lahustumine määrab metallide sisalduse vees; määrab loodusliku vee koostise. Metalliioonide sorptsioon, sõltuvus pH-st; metallide omaduste sõltuvus redokstingimustest. Metallide sorptsioon: seondumine tahke ainega. Tüüpiliselt metalliioonide sorptsioon väheneb kui pH väheneb (v.a. As ja Cr(VI) korral). Metallide omadused sõltuvalt redokstingimustest: d-metallid (B-rühmades), poolmetallid; võimalikud erinevad oksüdatsiooniastmed: Fe2+ lahustub vees, Fe3+ sadeneb rasklahustuva Fe(OH)3-na Cr6+ kantserogeenne, Cr3+ vajalik biometall
Osmoos on oluline protsess bioloogilistes süsteemides. Osmoosi kirjeldas teaduslikult Jean-Antoine Nollet 1748. aastal. 6. Adsorptsioon ja absorptsioon Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.[1] See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises.[2] Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. Sarnaselt pindpinevusega on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast. Ainehulgas on aatomid iooniliste, kovalentsete või metalliliste sidemetega seotud teiste sama aine aatomitega. Adsorbendi pindmised aatomid pole täielikult ümbritsetud, mistõttu saavad seonduda adsorbaadiga. Sideme iseloom sõltub osavõtvatest ainetest, adsorptsiooni jaotatakse tavaliselt füüsikaliseks
hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades- Settimine, keemiline sadenemine orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades- fosfori osakeste settimine ja keemiline sadenemine, mulla sorptsioon, lahustunud fosfori taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise fosforina. ökotehnoloogia mõiste- tehnoloogilised lahendused, mis tarbivad võimalikult vähe energiat ja loodusressursse, tekitavad minimaalselt jäätmeid ning mõjutavad nii vähe kui võimalik looduslikke tasakaalusüsteeme. ökotehnoloogia põhimõtted- isekujundlikkus, säästlikkus, ökosüsteemide kaitse, süsteemne lähenemine . ökotehnoloogia peamised rakendusvaldkonnad:
0.6 0.8 1 1.2 Leidke lämmastiku kontsentratsioon veepro Liitstandardmääramatuse arvutamisel tu ääramine spektrofotomeetrilisel meetodil (ISO GUM) mise spektrofotomeetrilise meetodi aluseks on ammooniumi vilise kompleksi moodustamisega, mida saab spektrofotomeetriliselt ensiivsus otseselt sõltub ammooniumi kontsentratsioonist proovis; sorptsioon, seda kõrgem on ammooniumi sisaldus. kontsentratsioon, väljendatud kui lämmastiku kontsentratsioon miseks koostati kalibreerimisgraafik kasutades erineva andardlahuseid: aadi vastavad signaali intensiivsused: 0; 1,0 AU (arbitrary units) tõusu (b1) ja algordinaadi (b0) standardhälbed olid vastavalt 0,005 AU*l/mg ja 0,003 AU. t seda lahjendati 1,25 korda. määramatust saab hinnata kui 0,5% lahjendusfaktori (fd) väärtusest. i kompleksi signaali intensiivsuseks (Asample) 0,186 AU.
II Lüofiilsed nõrk vastastoime III Assotsieerunud kolloidid: seebid Koloidosakese laengu tekkimine: Ioniseeruvad rühmad osakeste pinnal. Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Flokulatsioon-osakeste ühinemine"siduvate"osakeste kaudu. Kaogulatsioon- kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule. Tiksotroopia-välismõju tagajärjel sisemine struktuur laguneb ja süsteem läheb üle sooliks. Sorptsioon- mingi komponendi isevooluliselt kulgev kogunemine faasidevahelisele piirpinnale. Adsorptioon-komponentide konsentratsiooni muutus pindkihis faaside sisemisekontsentratsioon Adsorbent- faas mille pinnal adsorptsioon toimub
orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine lämmastiku eemaldamine tehismärgalades lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades fosfori eemaldamine tehismärgalades- fosfori osakeste settimine ja keemiline sadenemine, mulla sorptsioon, lahustunud fosfori taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise fosforina. filtratsioonisüsteemid ja nende töö põhimõte Vabaveeline tehismärgalapuhasti, ujuvate veetaimedega tehismärgalapuhasti, ujuvate veetaimedega tehismärgalapuhasti, horisontaalse pinnasisese vooluga tehismärgalapuhasti, vertikaalse allavooluga tehismärgalapuhasti, vertikaalse ülesvooluga tehismärgalapuhasti, kombineeritud tehismärgalapuhasti.
Kui KK väärtus on <1, siis kasutatakse (HK) hajuvusklarki, mis on KK pöördväärtus. Neid kahte näitajat kasutatakse mitmesuguste elementide võrdlemisel, eriti graafikute abil. Arvatakse et KK ja HK on paremad kui logaritmgraafik. 11. Migratsiooni vormid Mehhaanilise migratsiooniga seostatakse mitmesuguseid puistleiukohti (Au), tuule- ja vee erosiooni jm. Keerukamad on need protsessid mida määravad füüsika ja keemia seadused difusioon, lahustumine, väljasettimine, sorptsioon, desorptsioon jne. Neil juhtudel on tegemist füüsikalis-keemilise migratsiooniga. Veelgi keerulisem on biogeenne migratsioon. Organismid elavad erilises infoväljas, kus on omased juhtimis- ja infotöötlusprotsessid. Kõige keerukam tehnogeenne migratsioon, mis on seotud ühiskondlike protsessidega. 12. 3 maastikutüüpi migratsiooni vormi järgi. Migratsiooni vormist sõltuvalt eristatakse kolme tüüpi elementaar- ja geokeemilisi maastikke: 1
seondumine sorbentidele. Sorbentideks on nii tahked, kui ka vedelad ained. Absorptsioon seondumine kogu sorbendi mahu ulatuses sorbendiks on vedelik. Adsorptsioon seondumine sorbendi pinnal sorbeeruvad ained kontsentreeruvad faaside kokkupuutepinnal. (liikuv vedel faas üuutub kokku liikumatu tahke sorbendiga) Adrptsiooni kutsuvad esile molekulaarsed jõud. Kui sorptsioonil aine ei muutu keemiliselt (säilitab oma individuaalsuse) füüsikaline sorptsioon. Protsess on pöörduv, aine või sorbendilt kergesti vabaneda desorptsioon.On vähespetsiifiline, võib kulgeda suvalisel pinnal suvalise aine suhtes. Konst.temp-l intensiivistub gaasi rõhu või aine konts-ni kasvades. Kui sorptsioonil toimub sorbendi ja sorbaadi tugev vastasmõju,nii, et nende struktuur muutub keemiline sorptsioon. Toimub faaside kookupuuutel keemiline reaktsioon. Desorptsioon on raskendatud. Staatiline S. kui S toimub kiiresti ja kvantitatiivselt
• Materjal niiskub siis kui aururõhk õhus (sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist) on suurem aururõhust materjali pinnal (sõltub tema niiskusest ja temperatuurist). Vastupidisel juhul materjal kuivab. • Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta tasakaaluniiskuse. • Seega: Materjali hügroskoopsuse mõõduks on tema tasakaaluniiskus. • Näiteks: puidu tasakaaluniiskus on 12-15%, harilikul tellisel 0,2-0,5% MATERJALIDE SORPTSIOON • Õhu niiskusesisalduse suurenedes niiskub ka materjal ja vastupidi – õhu niiskusesisalduse vähenedes materjal kuivab. Seda nähtust nimetatakse sorptsiooniks ja sellekohast niiskust materjalis sorptsioonniiskuseks. • Niiskumise ja kuivamisega kaasnevad paljude materjalide mahumuutused, mille tagajärjeks võib olla ehitise pragunemine. • Materjalide niiskusemahutavus on väga erinev:
ning orgaaniliste ainete koostis ja sisaldused. 12. Ohtlikke ainete muundumine hüdrosfääris: olulisemad protsessid. Nimetage ja seletage. Reoainete muundumised hüdrosfääris toimuvad füüsikaliste, keemiliste ning biokeemiliste protsesside käigus, kus olulised on järgmised protsessid: hüdrolüüs kui molekul lõhustub H2O molekuli liitumise teel; sadestumine ning sellega kaasnev kolloidosakeste aglomeratsioon; oksüdatsioon-taandumine (tavaliselt mikroorganismide mõjul); sorptsioon, kus osalevad põhjasetted, heljuvas olekus mineraalid ja orgaanilised osakesed; biokeemilised protsessid, mis hõlmavad hüdrolüüsi ning oksüdatsioon-taandumise reaktsioone; fotokeemilised reaktsioonid. 13. Valkude koostis, struktuur ning bioloogilised funktsioonid Valgu molekulides moodustavad aminohapped kolmemõõtmelise struktuuri. Valkudes on primaar-, sekundaar-, tertsiaar- ja kvaternaarstruktuur. Primaarse struktuuri paneb paika aminohapete reastus
mõõtmed on 10-7...10-9 m. Sõltuvalt dispersioonikeskkonnast (nt vesi, orgaaniline vedelik) eristatakse hüdrosoole, organosoole jt kolloidsüsteeme[1]. Keemilist sünteesimeetodit, milles hüdrolüüsi ja polükondensatsioonireaktsioonide tulemusena tekib kolloidlahusest diskreetsetest osakestest või polümeeride ahelast koosnev geel, nimetatakse sool-geel-meetodiks. Sorptsioon. Sorptsioon (ka sorbeerumine, sorbeerimine) on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või tahkes aines või kogunemine tahke aine pinnale. Materjali, milles toimub mingi aine neeldumine, nimetatakse sorbendiks. Sorptsiooni protsess toimub, kuni tekib tasakaal tahke aine (pinnakihi) poolt seotud või vedelikus neeldunud aine molekulide ja, vastupidi, sealt eraldunud (desorbeerunud) aine molekulide vahel.
hingamisteede ärritus, inimeste haigestumine Kaudne keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused Mõju on veel globaalne ülemaailmne, puudutab kogu inimkonda, nt kasvuhooneefekt regionaalne suhteliselt suure piirkonna saaste, nt Läänemere ja Vahemere saaste lokaalne kohalik saaste, väikse regiooni saaste, nt farmide ja tööstuste ümbruses 103. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende levikut keskkonnas. Lahustvus vees, lenduvus, sorptsioon, püsivus. 104. Saasteainete klassifikatsioon. Agregaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus. 105. Bioakumulatsioon. On nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained kiiremini, kui neid metabolismi käigus organismist eritatakse. Näiteks pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, lõpptulemusel võib inimene surra. 106. Toksilisust mõjutavad tegurid. Aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk, manustamise viis,
Massispektromeeter (MS) - GC-st väljuv voog skaneeritakse lühikeste intervallide tagant, analüüsi lõppedes on olemas igale ainele vastavad massispektris, mida võrreldakse kataloogis olevatega. Puudus: kõrge hind MS-le, kataloogide ebatäielikkus. Kahemõõtmeline (2D) kromatograafia Täielik GC (2D comprehensive GC), esimesest kolonnist väljuv effluent suunatakse perioodiliselt teise kolonni, mis on ühendatud läbi modulaatori (mehhaanilised klapid, sorptsioon/desorptsioon via temperatuur). Saadakse pikk ühemõõtmeline kromatogramm, organiseeritakse 2D pildiks. Kasutatakse keeruliste seguse analüüsiks. Esimese kolonni aeglahutus võrdub teise kolonni lahutusajaga. Rõhu ühikud Briti ja meetrilistes süsteemides 1 atm 760 mm Hg 1 at - 1 kg/cm^2 Pa=N/m^2 1 bar=0,987 atm=1,02 at=10^5 Pa=14,5 psi 1 pound=0,453 kg 1000 psi = 70 bar, 100 bar=1450 psi atm=psi/14,5 Elektroforeesi nähtus ja kapillaarelektroforees
Kaudne keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused Mõju on veel globaalne ülemaailmne, puudutab kogu inimkonda, nt kasvuhooneefekt regionaalne suhteliselt suure piirkonna saaste, nt Läänemere ja Vahemere saaste lokaalne kohalik saaste, väikse regiooni saaste, nt farmide ja tööstuste ümbruses 103. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende levikut keskkonnas. Lahustvus vees, lenduvus, sorptsioon, püsivus. 104. Saasteainete klassifikatsioon. Agregaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus. 105. Bioakumulatsioon. On nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained kiiremini, kui neid metabolismi käigus organismist eritatakse. Näiteks pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, lõpptulemusel võib inimene surra. 106. Toksilisust mõjutavad tegurid. Aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk, manustamise viis,
keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. 104. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? Otsene negatiivne mõju: metsade hävimine, kalade, loomade hukkumine, silmi ja ülemiste hingamisteede ärritamine, inimeste haigestumine. Kaudne negatiivne mõju- keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused. Globaalne, Regionaalne, Lokaalne. 105. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende lavikut keskkonnas.(lahustuvus vees, lenduvus, sorptsioon, püsivus) 106. Saasteainete klassifikatsioon(agrekaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus) 107. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. 108. Toksilisust mõjutavad tegurid: (aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk-aine hulgast sõltub tema efekt ravimi/ mürgina; manusatmise viis- kopsude, naha, suu kaudu;
Muldkeha suvine kuivamine (tahenemine) meie tingimustes on suurema tähtsusega pinnasevee kapillaartõus(pinnasevesi asub suhteliselt kõrgemal) ja väiksema tähtsusega niiskuse aurustumine muldehast. Sõltuvalt veekile paksusest on vee kivimi pinnal erinevad omadused. Üldiselt on kivimi pinnal negatiivne laen ja vahetult kivimi pnnal negatiivne laen ja vahetult kivimi pinnal olevad vee molekulid orjenteeuvad poitiivse laenguga kivimi poole. Sorptsioon on vedeliku neeldumine tahkes aines või kogunemine selle pinnale. Sellised vesi on kivimiga tugevalt seotud. Solvatsioon on lahuse (vee) moleklide liitumine lahustanud aine osakestega, tekkinud solvaadid on ebapüsivad. Vee puhul nimetatakse solvatatsioon hüdratatsiooniks. Sortsioonvesi on liikumatu, solvatatsioonivesi on raskelt liikub ja tera pinnast üle 0,0005 mm kaugusel olema vesi liikuv s.o. Vaba. Lisaks veele on pinnase pooride ka vee aur , mis ligub raskusjõust sõltumatu.
kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal). 6. Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.[1] See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises.[2] Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. 7. Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega. Keemiline kineetika uurib, kuidas eksperimendi tingimused võivad mõjutada keemiliste reaktsioonide kiirusi ning anda informatsiooni reaktsioonimehhanismi ja reaktsiooni vaheolekute kohta. Lisaks tegeleb keemiline kineetika keemilisi
Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Kui pindpinevus suureneb kontsentratsiooni kasvades dσ/dc>0, siis <0 ja lahustunud aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem, kui lahuse ruumalas Kui pindpinevus väheneb kontsentratsiooni kasvades dσ/dc<0, siis >0 ja aine kontsentratsioon pinnakihis on suurem, kui kogu ruumalas 81. Adsorptsioon ja absorptsioon (erinevus). Sorptsioon on komponentide kontsentratsiooni isevoolulist muutumine kahte faasi eraldavas pindkihis. Sorbent on heterogeenses süsteemis olev aine, milles või mille pinnal toimub sorbeeruva aine kogunemine(üldistatult –kontsentratsiooni muutus). Faasidevahelisse pindkihti kogunevat ainet nimetatakse sorbaadiks ehk sorptiiviks. Sorptsiooniprotsess võib toimuda kas ainult faasidevahelisel piirpinnal või laieneda faasi sisemusse.
• Kaaluline veeimavus- mitu % muutub materjal raskemaks, kui imeb end vett täis(materjali mass märjalt- kuivalt/ruumalaga*100%) • Mahuline veeimavus väitab mitu % moodustab sissseimetud vesi materjali kogumahust.(materjali mass märjalt-kuiv/märjaga*100%) Hügroskoopsus- võime imeda niiskust endasse õhust. Tema mõõduks on tasakaaluniiskus, ehk et materjal ei kuivaks ära ega tõmbask vett täis. (puidu tasakaaluniiskus on 12-15%) Sorptsioon- õhu niiskuse suurenedes niiskub ka ma ja vastupidi, et kui õhuniiskus väheneb, siis materjal kuivab, seda nimetataksegi sorptsiooniks. Selle tagajärjel muutub materjali maht, mis võib põhjustada asjade paisumise ja lõhkemise. • Puit ja kipsplaadid võivad muututda 150kg/m3 • Betoon ja silikaattellised 100kg/m3 kohta Materjalide veekindlus- materjalide võime vett mitte läbi endast lasta. Veekindlsu peab
niiskusest, Omadused eri suundades erinevad, omadusi mõjutavad kasvuvead, Vastuvõtlik bioloogilistele ründajate: seened ja mardikad 4.1 Tihedus · Absoluutne tihedus kokkuleppeliselt 1,5 g/cm3. · Tihedus on puidu eri liikidel erinev. · Reeglina esitatakse materjalide tihedus kuiva materjali kohta. · Puit on hügroskoopne materjal ja niiskus varieerub oluliselt sõltuvalt keskkonna niiskusest (sorptsioon) · Ehitus- ja kandekonstruktsiooni puidu puhul võetakse standardniiskuseks 12%. · Kui puidu niiskus on erinev, tehakse ümberrehkendus · Puidu tihedust mõjustab oluliselt tema struktuuri tihedus, s.o rakuseinte summaarne maht. · Puidu tihedust näitab aastarõngaste asetsemine üksteise suhtes (kaugus üksteisest), 4.2 Soojusjuhtivus · Puidu soojusjuhtivus sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes,
tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pinnaaktiivsus. 46. Mis on adsorptsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises. Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. Sideme iseloom sõltub osavõtvatest ainetest, adsorptsiooni jaotatakse tavaliselt füüsikaliseks adsorptsiooniks (iseloomulikud nõrgad van der Waalsi jõud) ja kemosorptsiooniks (iseloomulikud kovalentsed sidemed). Füüsikaline adsorptsiooni alla kuuluvad ka elektrostaatiliste jõudude mõjul tekkivad sidemed. 47. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus).
pinnakihis on suurem, kui kogu ruumalas *Adsorptsiooniisoterm vastavalt pindpinevuse isotermile Lahustunud ained ...on võimalik jaotada kahte gruppi: Pindaktiivsed ained (PAA) kahuste pindpinevus on väiksem puhta lahusti pindpinevusest (>0) Pindinaktiivsed ained (PIA) ained, mis lahuses suurendavad pindpinevust (<0) *PAA molekulidevaheline vastastikune tõmbumine on väiksem lahusti molekulidevahelist tõmbumisest Sorptsioon on komponentide kontsentratsiooni isevoolulist muutumine kahte faasi eraldavas pindkihis. Sorbent on heterogeenses süsteemis olev aine, milles või mille pinnal toimub sorbeeruva aine kogunemine(üldistatult kontsentratsiooni muutus). Faasidevahelisse pindkihti kogunevat ainet nimetatakse sorbaadiks ehk sorptiiviks. Sorptsiooniprotsess võib toimuda kas ainult faasidevahelisel piirpinnal või laieneda faasi sisemusse.
on suurem, kui kogu ruumalas *Adsorptsiooniisoterm vastavalt pindpinevuse isotermile Lahustunud ained ...on võimalik jaotada kahte gruppi: Pindaktiivsed ained (PAA) kahuste pindpinevus on väiksem puhta lahusti pindpinevusest (>0) Pindinaktiivsed ained (PIA) ained, mis lahuses suurendavad pindpinevust (<0) *PAA molekulidevaheline vastastikune tõmbumine on väiksem lahusti molekulidevahelist tõmbumisest Sorptsioon on komponentide kontsentratsiooni isevoolulist muutumine kahte faasi eraldavas pindkihis. Sorbent on heterogeenses süsteemis olev aine, milles või mille pinnal toimub sorbeeruva aine kogunemine(üldistatult kontsentratsiooni muutus). Faasidevahelisse pindkihti kogunevat ainet nimetatakse sorbaadiks ehk sorptiiviks. Sorptsiooniprotsess võib toimuda kas ainult faasidevahelisel piirpinnal või laieneda faasi sisemusse.
Veeauru rõhku piirdetarindile saab arvutada sise- ja väliskeskkonna temperatuuride ja õhuniiskuste järgi. NB! Inimene tajub suhtelist mitte absoluutset õhuniiskust. 17 Küllastusniiskus vs.temp. Kastepunkt vs. RH ja temp. Veeaurusisaldus vs.temp. Veeauru max.osarõhk vs.temp. 18 9 Sorptsioon-niiskus: Kõigi poorsete ehitusmaterjalide niiskussisaldus sõltub ümbritsevast keskkonnast, sh.õhuniiskusest. Õhu niiskusesisalduse suurenedes niiskub ka materjal ja vastupidi kui õhu niiskusesisaldus väheneb, siis materjal kuivab. Seejuures sõltub materjali niiskus mitte absoluutsest, vaid õhu suhtelisest niiskusest (RH). Niiskumise ja kuivamise graafikud (sorptsioonikõverad) seejuures ei kattu. Niiskudes on materjal sama õhuniiskuse juures pisut kuivem kui välja
GAASIDE ERALDAMISMEETODID Peale tolmu on tööstuslikes heitgaasides ka kahjulikke gaasilisi ühendeid, mis tolmupüüdurites ei eraldu. vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (Nox), väävelvesinik (H2S), kloorvesinik (Hcl), fluorvesinik (FH) jt. Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikaliskeemilisi meetodeid, kolm põhigruppi: absorptsioon (kemosorptsioon) adsorbsioon põletus ja katalüütiline töötlus sorptsioon ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi (lahustumine) absorptsioon gaasifaasist tahkesse faasi adsorbsioon Kui gaasi ja vesilahuse vahel toimub keemiline reaktsioon kemosorptsioon. Absorptsiooni kasutatakse hästilahustuvate gaaside kõrvaldamiseks NH3, HCl, HF, (lahustiks on vesi), SO2 (lubjapiim), HF (ammoniaakvesi), aromaatsed süsivesinikud (viskoossed õlid), Absorptsiooniks kasutatakse täidiskolonne, taldrikkolonne, pihustustorne, Venturi
annaabi.ee 
