Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhas...
a. radioaktiivsed metallid). (Keskkonnas leiduvad metallid: peamiselt kõik Mendelejevi tabelis leiduvad metallid on loodusest leitavad [viide: https://www.thoughtco.com/how-many-elements-found-in-nature- 606635 ]). Tähtsamad omadused, metalliühendite lahustuvus ja selle tähtsus, sõltuvus pH-st. Metallid sõltuvad pH-st ja redokstingimustest. Lahustuvuskorrutis: [Pb2+]×[SO42-]>Ksp Lahustumine määrab metallide sisalduse vees; määrab loodusliku vee koostise. Metalliioonide sorptsioon, sõltuvus pH-st; metallide omaduste sõltuvus redokstingimustest. Metallide sorptsioon: seondumine tahke ainega. Tüüpiliselt metalliioonide sorptsioon väheneb kui pH väheneb (v.a. As ja Cr(VI) korral). Metallide omadused sõltuvalt redokstingimustest: d-metallid (B-rühmades), poolmetallid; võimalikud erinevad oksüdatsiooniastmed: Fe2+ lahustub vees, Fe3+ sadeneb rasklahustuva Fe(OH)3-na Cr6+ kantserogeenne, Cr3+ vajalik biometall
Osmoos on oluline protsess bioloogilistes süsteemides. Osmoosi kirjeldas teaduslikult Jean-Antoine Nollet 1748. aastal. 6. Adsorptsioon ja absorptsioon Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.[1] See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises.[2] Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. Sarnaselt pindpinevusega on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast. Ainehulgas on aatomid iooniliste, kovalentsete või metalliliste sidemetega seotud teiste sama aine aatomitega. Adsorbendi pindmised aatomid pole täielikult ümbritsetud, mistõttu saavad seonduda adsorbaadiga. Sideme iseloom sõltub osavõtvatest ainetest, adsorptsiooni jaotatakse tavaliselt füüsikaliseks
hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades- Settimine, keemiline sadenemine orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades- fosfori osakeste settimine ja keemiline sadenemine, mulla sorptsioon, lahustunud fosfori taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise fosforina. ökotehnoloogia mõiste- tehnoloogilised lahendused, mis tarbivad võimalikult vähe energiat ja loodusressursse, tekitavad minimaalselt jäätmeid ning mõjutavad nii vähe kui võimalik looduslikke tasakaalusüsteeme. ökotehnoloogia põhimõtted- isekujundlikkus, säästlikkus, ökosüsteemide kaitse, süsteemne lähenemine . ökotehnoloogia peamised rakendusvaldkonnad:
1. Kalibreerimislahuse valmistamine (ISO GUM) Valmistatakse Ni kalibreerimislahus AAS analüüsi jaoks. Selleks pipeteeritakse 5 ml lahust 50ml-sse kolbi. Saadud lahus lahjendatakse ed (lõpplahus on 100-kordne lahjendus) Milline on saadud stanardlahuse kontsentratsioon ja selle standardmääramatus? Pipeteerimise ja kolvi täitmise määramatused koosnevad kahest komponenist: Korduvuse standardhälve ja märgiviga. Pipeti korduvus 0,006 ml; kolvi mahu korduvus 0,05 ml. Märgiviga, ml Märgiviga/3, ml Korduvus Pipett, ml 0.015 0.0087 0.006 Kolb, ml 0.06 0.0346 0.05 u(Calg), mg/L 2.309 Lahjendus mg/L 0 999 Ni purgil 10x 99.9 Kolviil 100x 9.99 Pipetil Järelikult: Valmistatud N...
Faasid- ruumiliselt üksteisest eraldatud homogeensed süsteemiosad. Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustum...
orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine lämmastiku eemaldamine tehismärgalades lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades fosfori eemaldamine tehismärgalades- fosfori osakeste settimine ja keemiline sadenemine, mulla sorptsioon, lahustunud fosfori taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise fosforina. filtratsioonisüsteemid ja nende töö põhimõte Vabaveeline tehismärgalapuhasti, ujuvate veetaimedega tehismärgalapuhasti, ujuvate veetaimedega tehismärgalapuhasti, horisontaalse pinnasisese vooluga tehismärgalapuhasti, vertikaalse allavooluga tehismärgalapuhasti, vertikaalse ülesvooluga tehismärgalapuhasti, kombineeritud tehismärgalapuhasti.
Kui KK väärtus on <1, siis kasutatakse (HK) hajuvusklarki, mis on KK pöördväärtus. Neid kahte näitajat kasutatakse mitmesuguste elementide võrdlemisel, eriti graafikute abil. Arvatakse et KK ja HK on paremad kui logaritmgraafik. 11. Migratsiooni vormid Mehhaanilise migratsiooniga seostatakse mitmesuguseid puistleiukohti (Au), tuule- ja vee erosiooni jm. Keerukamad on need protsessid mida määravad füüsika ja keemia seadused difusioon, lahustumine, väljasettimine, sorptsioon, desorptsioon jne. Neil juhtudel on tegemist füüsikalis-keemilise migratsiooniga. Veelgi keerulisem on biogeenne migratsioon. Organismid elavad erilises infoväljas, kus on omased juhtimis- ja infotöötlusprotsessid. Kõige keerukam tehnogeenne migratsioon, mis on seotud ühiskondlike protsessidega. 12. 3 maastikutüüpi migratsiooni vormi järgi. Migratsiooni vormist sõltuvalt eristatakse kolme tüüpi elementaar- ja geokeemilisi maastikke: 1
seondumine sorbentidele. Sorbentideks on nii tahked, kui ka vedelad ained. Absorptsioon seondumine kogu sorbendi mahu ulatuses sorbendiks on vedelik. Adsorptsioon seondumine sorbendi pinnal sorbeeruvad ained kontsentreeruvad faaside kokkupuutepinnal. (liikuv vedel faas üuutub kokku liikumatu tahke sorbendiga) Adrptsiooni kutsuvad esile molekulaarsed jõud. Kui sorptsioonil aine ei muutu keemiliselt (säilitab oma individuaalsuse) füüsikaline sorptsioon. Protsess on pöörduv, aine või sorbendilt kergesti vabaneda desorptsioon.On vähespetsiifiline, võib kulgeda suvalisel pinnal suvalise aine suhtes. Konst.temp-l intensiivistub gaasi rõhu või aine konts-ni kasvades. Kui sorptsioonil toimub sorbendi ja sorbaadi tugev vastasmõju,nii, et nende struktuur muutub keemiline sorptsioon. Toimub faaside kookupuuutel keemiline reaktsioon. Desorptsioon on raskendatud. Staatiline S. kui S toimub kiiresti ja kvantitatiivselt
• Materjal niiskub siis kui aururõhk õhus (sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist) on suurem aururõhust materjali pinnal (sõltub tema niiskusest ja temperatuurist). Vastupidisel juhul materjal kuivab. • Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta tasakaaluniiskuse. • Seega: Materjali hügroskoopsuse mõõduks on tema tasakaaluniiskus. • Näiteks: puidu tasakaaluniiskus on 12-15%, harilikul tellisel 0,2-0,5% MATERJALIDE SORPTSIOON • Õhu niiskusesisalduse suurenedes niiskub ka materjal ja vastupidi – õhu niiskusesisalduse vähenedes materjal kuivab. Seda nähtust nimetatakse sorptsiooniks ja sellekohast niiskust materjalis sorptsioonniiskuseks. • Niiskumise ja kuivamisega kaasnevad paljude materjalide mahumuutused, mille tagajärjeks võib olla ehitise pragunemine. • Materjalide niiskusemahutavus on väga erinev:
1. Joonistage geoloogilist ringet ning kirjeldage lühidalt selles toimuvaid protsesse. 2. Mis on mineraal ning mis on kivim? Maakoor koosneb kivimitest. Kivimeid moodustavad mineraalid. Mineraalideks nimetatakse looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahkeid keemilisi ühendeid või ehedaid elemente. Neid iseloomustab kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja füüsikalised omadused. Kuigi mineraalide hulk ulatub 3000-ni, on nendest ainult umbes 50 mitmesuguste kivimite koostises laialdasema levikuga. 3. Nimetage peamised kivimitüübid ning nende päritolu. Sõltuvalt kivimi teket põhjustanud teguritest eristatakse kolme kivimirühma tardkivimeid, settekivimeid ja moondekivimeid. Kolm kivimirühma erinevad üksteist mitte ainult tekkeviisilt, vaid enamasti ka mineraalselt koostiselt, struktuurilt ja tekstuurilt. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunu...
Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 1955 juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd Mool ja kordsete suhete seadus. Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keem...
hingamisteede ärritus, inimeste haigestumine Kaudne keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused Mõju on veel globaalne ülemaailmne, puudutab kogu inimkonda, nt kasvuhooneefekt regionaalne suhteliselt suure piirkonna saaste, nt Läänemere ja Vahemere saaste lokaalne kohalik saaste, väikse regiooni saaste, nt farmide ja tööstuste ümbruses 103. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende levikut keskkonnas. Lahustvus vees, lenduvus, sorptsioon, püsivus. 104. Saasteainete klassifikatsioon. Agregaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus. 105. Bioakumulatsioon. On nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained kiiremini, kui neid metabolismi käigus organismist eritatakse. Näiteks pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, lõpptulemusel võib inimene surra. 106. Toksilisust mõjutavad tegurid. Aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk, manustamise viis,
Kordamisküsimused “Lahutusmeetodite” kursusest sügis 2014. Kromatograafilise lahutuvuse põhiidee ja taldrikute mudel Ainete lahutamine nende erinevate omaduste põhjal (polaarsus, afiinsus) Teoreetilised taldrikud – Igal tasemel saabub uuritava aine tasakaal mobiilse ja stats.faasi vahel. Mobiilne faas kandub edasi järgmisele teoreetilisele taldrikule. Selektiivsus - parameeter, mis on seda suurem, mida erinevamad on kahe aine retentsiooniajad ja kitsamad nende piigid. Efektiivsus - kolonni iseloomustav suurus, mis sõltub piigi retentsiooniajast (aeg, mis kulub ainel kolonni läbimiseks (sissesüstimise hetkest detektorini jõudmiseks)) ja laiusest; Kuidas avaldub seos elueeruva aine retensiooniruumala tema jaotuskoefitsiendi (mobiilses ja statsionaarses faasis) kaudu Retensiooniruumala – mobiilse faasi ruumala, mis on vajalik ½ aine koguse elueerimiseks (väljaviimiseks) kolonnist; CS ( ) ...
Kaudne keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused Mõju on veel globaalne ülemaailmne, puudutab kogu inimkonda, nt kasvuhooneefekt regionaalne suhteliselt suure piirkonna saaste, nt Läänemere ja Vahemere saaste lokaalne kohalik saaste, väikse regiooni saaste, nt farmide ja tööstuste ümbruses 103. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende levikut keskkonnas. Lahustvus vees, lenduvus, sorptsioon, püsivus. 104. Saasteainete klassifikatsioon. Agregaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus. 105. Bioakumulatsioon. On nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained kiiremini, kui neid metabolismi käigus organismist eritatakse. Näiteks pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, lõpptulemusel võib inimene surra. 106. Toksilisust mõjutavad tegurid. Aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk, manustamise viis,
keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. 104. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? Otsene negatiivne mõju: metsade hävimine, kalade, loomade hukkumine, silmi ja ülemiste hingamisteede ärritamine, inimeste haigestumine. Kaudne negatiivne mõju- keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused. Globaalne, Regionaalne, Lokaalne. 105. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende lavikut keskkonnas.(lahustuvus vees, lenduvus, sorptsioon, püsivus) 106. Saasteainete klassifikatsioon(agrekaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus, bioakumuleeruvus, ohtlikkus) 107. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. 108. Toksilisust mõjutavad tegurid: (aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk-aine hulgast sõltub tema efekt ravimi/ mürgina; manusatmise viis- kopsude, naha, suu kaudu;
Geotehnika alused Sissejuhatusases *geotehnika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad , tunnelid , teed , maanteed-projeteerimisek ja ehitamiseks. *geodeesia on teadus, mis k2sitleb maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvärja määramist ning tegeleb maa pinnasosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasamdile Mõõtkava n2ide 1:10000 Pinnase klassifikatsioon Fraktsioon Alafraktsoon Rahvusvaheline Osaleste suurus tähis Väga jäme Suur rahnud LBo /630 pinnas Rahnud Bo /200kuni 630 Veerised Co 63 kuni 200 Jä...
Piletite vastused 1) 1. See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui ka kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. 2. nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikalise pendli võnkeperiood sõltub keha kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. 3. Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga 4. 5. On teada 118 keemilist elementi. Neist 92 leiduvad looduses, ülejäänud on saadud tehislikult. Esimesel 80 elemendil leidub vähemalt üks stabiilne isotoop, järgmistel on kõik isotoobid radioaktiivsed element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (eh...
1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Fosfori avastas 17.saj Saksa keemik Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Aur kondenseerus valgeks vahaseks aineks, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperi...
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde...
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07...
tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pinnaaktiivsus. 46. Mis on adsorptsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises. Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. Sideme iseloom sõltub osavõtvatest ainetest, adsorptsiooni jaotatakse tavaliselt füüsikaliseks adsorptsiooniks (iseloomulikud nõrgad van der Waalsi jõud) ja kemosorptsiooniks (iseloomulikud kovalentsed sidemed). Füüsikaline adsorptsiooni alla kuuluvad ka elektrostaatiliste jõudude mõjul tekkivad sidemed. 47. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus).
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpret...
GAASIDE ERALDAMISMEETODID Peale tolmu on tööstuslikes heitgaasides ka kahjulikke gaasilisi ühendeid, mis tolmupüüdurites ei eraldu. vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (Nox), väävelvesinik (H2S), kloorvesinik (Hcl), fluorvesinik (FH) jt. Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikaliskeemilisi meetodeid, kolm põhigruppi: absorptsioon (kemosorptsioon) adsorbsioon põletus ja katalüütiline töötlus sorptsioon ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi (lahustumine) absorptsioon gaasifaasist tahkesse faasi adsorbsioon Kui gaasi ja vesilahuse vahel toimub keemiline reaktsioon kemosorptsioon. Absorptsiooni kasutatakse hästilahustuvate gaaside kõrvaldamiseks NH3, HCl, HF, (lahustiks on vesi), SO2 (lubjapiim), HF (ammoniaakvesi), aromaatsed süsivesinikud (viskoossed õlid), Absorptsiooniks kasutatakse täidiskolonne, taldrikkolonne, pihustustorne, Venturi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
