Vaske ja pronksi Rauda Pliid Elavhõbedat Keraamikakunsti Klaasi Rasv+taimetuhk > seep Kangaste värvimist Nahaparkimist Toiduainetetehnoloogiat Paljusid medikamente Kosmeetikavahendid Lupja ehitusmaterjalina 2) Metalliside Esineb niisuguste elementie puhul, mille väliskihis on 13 elektroni. Eksisteerib aint siis, kui metall on tahkes või vedelas olekus. Metalli kristallvõre sõlmpunktides asuvad posit laetud ioonid. Ioonide vahel liiguvad poolvabad elektronid, mis mood elektrongaasi. Kui elektron läheb metalliioonile, siis viimane muutub teatud ajaks aatomiks, mis järgmisel korral loovutab elektroni ja muutub jälle iooniks
Metallid on läbipaistmatud, iseloomuliku läikega, plastsed, suure soojus ja elektrijuhtivusega ained. Omadused sõltuvad aine atomaarsest sktruktuurist ja aatomite ruumilisest paiknemisest. Amorfsetes ainetes on aatomite asetus korrapäratu, kaootiline ; kristallilistes ainetes asuvad aatomid korrapäraselt, kindlal kaugusel üksteisest, moodustades geomeetrilisi kujundeid kristallvõresid. Kõikidel metallidel on tahkes olekus kristalliline ehitus. Metalliside : tüüpiliste metallide aatomeis on üsna vähe valentselektrone 1, 2 või 3. Metallide aatomeis valentselektronid eralduvad aatomeist ja moodustavad elektrongaasi, mis levib kogu kristalli ulatuses. Ioone liidavad sillaks külge tõmbejõud, mis moodustavad nende ja elektrongaasi vahel. Metallide omadused : 1) metallid on plastselt deformeeritavad kuju saab välisjõudude mõjul muuta, ilma et puruneks.
Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side, metallide aatomite vahel metalliline side. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja mittemetallide vahel. Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, elektrivõnkumiste võimendamiseks kõigis sagedusvahemikes ning tüüritavate
toimivaid jõudusid ja keemilise sideme omadusi molekulis. Mida kaugemal tuumas tuleb kihte juurde, seda keerulisem sfäär. 3. Teadmised vanas Egiptuses Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine, värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske ja pronksi, rauda, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, seepi, kangaste värvimist,, toiduainetetehnoloogiat, paljusid medikamente, lupja ehitusmaterjalina. 4. Metalliside - Kõige tüüpilisemad metallisidemega elemendid on leelismetallid, kuid MS esineb kõigis metallides, sulamites ja metalliitides.Metalliside (MS) on keemiline side, mis on tingitud nn. elektrongaasi vastastoimest kristallivõre positiivselt laetud ioonide skeletiga. 5. Einsteini valem + massidefekt Massidefekti moodustab energiana eraldunud massi osa: E = mc2 kus E energia m mass c - valguse kiirus vaakumis Energia ja massi ekvivalentsuse seadus (Einstein, 1905)
polaarsed, mõlema vesinikuaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad, O aatomil kaks vaba (sidemetes mitteosalevat) elektronpaari. Mõju - molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile, ainete lahustumisele, kristallumisele, molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile. Vesiniksideme esinemine/puudumine mõjutab aine omadusi - vesiniksideme tõttu on kõrge elektronegatiivsusega elementide ühenditel anomaalselt kõrged keemis- ja sulamistemperatuurid. Metalliside (MS) on keemiline side, mis on tingitud nn. elektrongaasi (valentselektronide) vastastoimest kristallivõre positiivselt laetud ioonide skeletiga. Doonoraktseptorside kompleksühendites (koodrinatsiooniline side koordinatiivsetes ühendites) - keemiline side kompleksühendites, kus üks või mitu aatomit moodustavad suurema arvu sidemeid, kui seda võimaldab nende aatomite kõrgeim formaalne valents. Kompleksühendi sisesfäär on üldiselt püsiv, seda püsivust
eri tüüpi orbitaalide selline liitumine, et tekivad ühesuguse kujuga energeetiliselt võrdsustunud hübriidorbitaalid MOLEKULORBITAALIDE TEOORIA: mitmeaatomilistes molekulides vastab igale elektronile kindel kogu molekuli hõlmav orbitaal, need molekulorbitaalid moodustuvad mitte ainult valentskihi, vaid kõigi elektronide osavõtul Vesinkside- on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust. Metalliside- keeminine side, mis on tingitud nn elektrongaasi vastastoimest kristallivõre positiivselt laetud ioonide skeletiga. Doonor-akseptorside e koordinetsiooniline side-keemilien side kompleksühendites, kus üks või mitu aatomit moodustavad suurema arvu sidemeid, Ku seda võimaldab nende aatomite kõrgeim formaalne valents (d-ja f-elemendid, kompleksühendid) ISOMEERIA KOMPLEKSÜHENDIDTES: geomeetriline isomeeria-isomeerid erinenvad ligandide erinevalt paigutuselt ühendite
molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Metalliline side. Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Anorgaanilisete ühendite põhiklassid ja nende omadused. 12. Metallid - Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. 13
Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side. Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide leelis- ja leelismuldmetallide korral. Vähem aktiivsetes metallides esinevad lisaks metallilisele sidemele mingil määral ka aatomitevahelised kovalentsed sidemed
annaabi.ee 
