Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"plutoonium" - 70 õppematerjali

plutoonium - 239 pommides kasutatakse kriitilise massi ületamiseks alakriitilise plutooniumi tihendamist ülekriitiliseks sissepoole suunatud plahvatuse (implosiooni) abil.
thumbnail
1
doc

Tuumafüüsika

Näeme, et eralduv energia kasvab plahvatuslikult ehk ahelreaktsion kujutab endast tuumapommi plahvatust. Paljunemistegur ­ mingi põlvkonna eraldunud neutroni arvu jagatis eelneva põlvkonna neutroni arvuga. k= väljunud n / sisenenud n. k>1 toimub ahelreaktsioon k<1 ahelreaktsioon sumbub k=1 toimub ahelreaktsioon Plutoonium(Pu) ­ osutub et looduslik U-238 poolt neelatud neutron on samuti kasulik. Tekib u-239, -aktiivne, poolestusaeg 23 min. Tekkiv plutoonium on sarnaste omadustega nagu U-235, st temaga saab tekitada ahelreaktsiooni ehk tuumaplahvatust, kasutada tuumakütusena. Kriitiline mass ­ osutub et ahelreaktsiooni tekkimiseks tavatingimustes on vaja et U kogus ületab üht kindlat väärtust. Seda kgoust millest alates algab iseeneselik ahelreaktsioon nim kriitiliseks massiks. Tavaolukorras on selleks 50kg kerakujulin U-235 pall. Tuumareaktor - Algselt saadi tuumaenergia kätte plahvatuslikult ­ tuumapomm(k > 1). Hiljem õpiti energiat

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tuumarelvad

Tartu Karlova Gümnaasium Kristjan Kalve Tuumarelvad Referaat Juhendaja:õp. Silver Mägi Tartu 2009 Sisukord 1.Ajalugu 1.1Teaduslik areng 1930ndatel 1.2Manhattani projekt 1.3Nõukogude Liidu tuumarelvastus 1.4Arendus Külma Sõja ajal 2.Ehitus 2.1Tuumareaktsioon 2.2Tuumakütused 2.3Erinevad stardiplatvormid ja kandjad 3.Tuumaplahvatuse tagajärjed 3.1Plahvatus 3.2Soojuskiirgus 3.3Radiatsioon 4. Kasutatud Kirjandus 1.Ajalugu 1.1.Teaduslik Areng 1930ndatel Aastal 1898 avastasid Pierre ja Maria Curie uraani radioaktiivsuse. Aastal 1932 John Cockroft ning Ernest Walton poolitasid esmakordselt aatomituuma. Aastal 1934 patenteeris Leo Szilard aatomipommi. Kolumbia ülikool korraldas aastal 1939 esimese tuumareaktsiooni. 1.2.Manhattani Projekt Manhattani proje...

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tuumaenergia kokkuvõte

TUUMAENERGIA Tüüpilises tuumareaktsioonis eraldub miljoneid kordi rohkem energiat kui seda tüüpilises keemilises reaktsioonis. Aatomite ja molekulide ümberkorraldusi nimetatakse keemilisteks reaktsioonideks (Lihtsamatest osakestest võivad kombineeruda keerulisemad ja omakorda võivad need veel laguneda) Keemiliste reaktsioonide käigus muutuvad ühed ühendid teisteks. Tuumade ümberkorralduste, ühinemiste ja lagunemiste protsesse nimetatakse tuumareaktsioonideks, mis tavaliselt toimuvad aatomite põrkumisel teiste tuumadega või elementaarosakestega, radioaktiivse lagunemise jaoks ei ole aga väliseid põhjuseid tarviski. Tuumade radioaktiivne muundumine on sisuliselt nende lagunemine. Tuumareaktsiooni (kuid ka keemilises reaktsioonis) käigus võib eralduda või neelduda energiat (ehk põlemine) Väiksest aine kogusest saadakse tuumareaktsioonis väga palu energiat, aga keemilises reaktsioonis seevastu saadaks...

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Metall - Uraan

Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm3. Uraani sulamistemperatuur on 1132 ja keemistemperatuur 1797 kraadi. Uraanist algab radioaktiivse lagunemise rida uraani rida. Ajalugu Uraani avastas 1789 saksa keemik Martin Heinrich Klaproth ja nimetas selle 1781 avastatud planeedi Uraani järgi. 1896 avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. Kuni 1940. aastani, mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element. Uraani leidub maakoores kõikjal, kivimites, mullas ja samuti merevees. Siiani on teda majanduslikel kaalutlustel toodetud peamiselt mineraalsetest maakidest, kus sisaldus ületab 0,1 %. Uraanimaak kaevandatakse kas avatud karjääridest või allmaakaevandustest ja saadetakse tavaliselt lähedal asuvasse tehasesse. Maak

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Keemia Esitlus

Uraani sulamistemperatuur on 1132°C ja keemistemperatuur 1797°C Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed!!! Neptuunium (Np) Neptuunium on keemiline element järjenumbriga 93. Kõik neptuuniumi isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 237, mille poolestusaeg on 2,14 miljonit aastat. Tema tihedus normaaltingimustel on 20,25 g/cm3 Ta esineb kõrgematel temperatuuridel veel kahe kristallmodifikatsioonina ja sulab temperatuuril 637°C Plutoonium (Pu) Plutoonium on keemiline element järjenumbriga 94. Kõik plutooniumi isotoobid on radioaktiivsed. Plutoonium on uraani kõrval üks levinuimad tuumapommide valmistamise algmaterjale. 9. augustil 1945 Nagasakile heidetud pomm oli plutooniumipomm. Omadustelt on plutoonium aktinoid. Plutoonium sulab temperatuuril 639°C Pallaadium Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46. Välimuselt on pallaadium hõbevalge intensiivse läikega metall.

Keemia → Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
27
pptx

Tuumaenergia esitlus

Uraan Click to edit Master text styles Second level Uraan on Third level väheradioaktiivne Fourth level element Fifth level Pooldumisaeg on 4,7 miljardit aastat. Uraaniklaas Uraani graanul Plutoonium ja Toorium Alternatiiv uraani kütusele on plutoonium või toorium. Tavalise tuumareaktsiooni käigus muutub uraan-238 tihti plutoonium- 239 ks ning see lõhustub vabastades energiat. See moodustab kuni ühe kolmandiku energiast. Tuumajäätmed Radioaktiivsed jäätmed on jäätmeproduktid, mis sisaldavad radioaktiivset materjali. See on tavaliselt tuumaprotsesside produkt, nagu tuumalõhustumine Radioaktiivsus väheneb aja jooksul, seega jäätmed on vaja isoleerida

Füüsika → Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

TUUMAPOMM - esitlus

TUUMAPOMM Mikko Buht Kristo Peterson 12a Mis on tuumapomm? · Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur · Suure plahvatusjõuga lõhkekeha · Energia vabaneb Ülesehitus · Ahelreaktsioon · Vajalik kriitilise massi olemasolu · Kütus = Plutoonium- 239 · Tuumakütus tuleb viia üle kriitilise massi · Implosioon = ahelreaktsiooni käivitaja · Implosioon kestab vaid sekundi murdosa VEEL TUUMAPOMME · Termotuumapommid = vesinikpommid · Neutronpommid ­ surmav neutronkiirgus Tilgake ajalugu : ) · 1945 New Mexico kõrbes esimene tuumapommi testimine · Tuumapommiga on hävitatud Hiroshima ja Nagasaki linnad · 27000 tuumapommi · 1970 ­ tuumarelvade leviku tõkestamise leping PRAEGU OMAVAD TUUMAPOMMI · Prantsusmaa · USA · UK · Israel · Venemaa · Hiina · Pakistan · India · Põhja- Korea Kahjustavad mõjud · Valguskiirgus · Lööklaine · Läbistav kiirgus · Radioaktiivne saastumine · Elektromagnetimpulss ...

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Aatomid Tabel

elektromagnetiline kiirgus. Neutroneid aeglustatakse reaktoris selleks, et need provotseeriksid uraan-235 lõhustumist. Sääraseid neutroneid nimetatakse tihti soojuslikeks neutroniteks ja reaktoreid, kus pruugitakse neutronite aeglustamist soojuslikeks reaktoriteks. Juhul kui hoopis uraan-238 tuum neelab suure kiirusega neutroni, saab uraan-238 tuumast uraan-239, mille lõplik lagunemissaadus on plutoonium-239. Ka plutoonium seob neutroneid või lõhustub, moodustades selliseid aktiniidide isotoope nagu ameriitsium või küürium. Mõnedes tuumaelektrijaamades proovitakse kasutada kütusena oksiidkütusesegu, mis sisaldab rikastatud uraani, mis on segatud kasutatud kütuse töötlemisel saadud plutooniumiga. Seda mõistetakse kütuse taaskasutusena ja tuumarelvadele sobivate plutooniumi varude kontrolli all hoidmisena. Kütus on tuumareaktoris kogutud südamikku, kus on ka aeglusti, mis tegeleb neutronide

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Tuuma kohta töö

Kergete tuumade hinemiseks on vaja likrget,kmnetesse ja sadadesse miljonitesse kraadidesse ulatuvat temperatuuri rasked tuumad lhustuvad eriti hsti aeglaste neutronite toimel, tekivad kaks "kildtuuma" ja kaks-kolm neutronit pjhiliseks tuumaktuse elementideks/isotoopideks-Plutoonium 239Pu ja uraani isotoop 235U Kriitiline mass on vhim tuumktuse kogus, milles tuumalhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina, Uraani 235 U kriitiline mass on 50kg ahelreaktsiooni kivitavad neutronid saadakse maa atmosfri,kus tekivad neutronid kosmiliste kiirte mjul tuumareaktoreid kasutatakse tuumktuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja -laevadel ningi tuumafsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks philised looduskaitseprobleemid-radioaktiivsed jtmed, katastroofi vimalused, halb kiirguste mju elusorganismidele Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi hikuks on 1 J/kg dosimeeter-mterist kii...

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Tuumkütused

Tuumkütused Ressursi olemus ja teke ❖ Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast ❖ Koosneb reaktiivsest osast, uraanist, plutooniumist. ❖ Kõige tavalisemad tuumkütused on uraan-235 ja plutoonium-239 Leiukohad ❖ Peamiseks toormeks on uraan, mida leidub pea kõikjal maakoores ❖ Umbes 64% maailmas kaevandatud uraanimaagist pärineb kolmest riigist: ➢ Kasahstanist 36,5% ➢ Kanadast 15% ➢ Austraaliast 12% https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a4/Karte Urangewinnung.png Kasutamise võimalused ❖ Tuumareaktorites energia tootmiseks http://www.kiip.ee/wp-content/uploads/2014/08/Tuumar eaktor.jpg Tuumakütuse tsükkel http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/tuumak%C3%BCtuse_ts%C3%BCkk el_suur.jpg Plussid ja miinused Plussid: Miinused: ❖ väga suur ❖ Rajami...

Geograafia → Geograafia
0 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Tuumaenergia ja tuumatööstus

Tuumaenergia ja tuumatööstus Katrin Männik ja Kerttu Kangur 11.B Mis on tuumaenergia ja kuidas see tekib • Tuumaenergia ehk aatomienergia all mõistetakse raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhustumisel vabanevat energiat ja samuti kergete aatomituumade (vesiniku isotoobid deuteerium ja triitium) ühinemisel vabanevat energiat. • Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, mille protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat, mis vabaneb soojusena. Tuumaenergia Plussid Miinused

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Minu projekt

Disposal of Nuclear Waste Mattias Allpere 5.b Radioactive waste is waste that contains radioactive material.Radioactive wastes are usually the by-product of nuclear techology and they are the remnants of nuclear fission. There are different types of nuclear waste.Low-level waste,intermediate-level waste and high-level waste.Radioactivity diminishes over time.Low-level waste is stored in sealed facilities for hours,days or weeks,but high-level waste stays isolated for thousands of years,it is buried deep underground. Radioactive waste comes from different sources as used nuclear fuel and from nuclear weaponry.If contracted, it will cause radiation sickness. http://en.wikipedia.org/wiki/Acute_radiation_syndrome Radioactive waste is also planned to be d...

Keeled → Inglise keel
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

FÜÜSIKA TUUMAREAKTSIOONID

kaasne radioaktiivset kiirgust. Esimese kunstliku tuumareaktsiooniviis läbi E. Rutherford 1919. aastal. Selle võrrand on järgmine: 14 4 17 7N + 2He = 8O + prooton Ahelreaktsioonidega kaasnevad alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Alfakiirguseks on heeliumi aatomituumad, beetakiirguseks elektronid ja gammakiirguseks elektromagnetlaine. Radioaktiivseteks aineteks on nt uraan ja plutoonium. Tuumapomme on kasutatud II MS lõpus 1945. a (Hiroshima ja Nagasaki Jaapanis). Aatom koosneb tuumast ja elektron-kattest. Selle tuum koosneb aga neutronitest ja prootonitest. Isotoobid on ühe ja sama aine aatomid, mis erinevad neutronite arvu poolest. Valgus on elektromagnetikine lainetus. See on suurim võimalik kiirus looduses. c= 300 000 km/s= 3*108 m/s Seisuenergia on peidus igas massis. Valem: E=mc2 . Valem tähendab lahtiseletatuna, et iga aine mingis koguses on mingi energiahulk

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Tuumapomm

Koostas:Kadi Vildersen TUUMAPOMM Mis on tuumapomm? o Aatompomm o Suure plahvatusjõuga lõhkekeha. o Lõhkekeha,kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. o Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat. o Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas. o Pommis toimub kontrollimatu ahelreaktsioon. ülesehitus o Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, vastasel korral lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. o Kütusena kasutatakse plutoonium-239. o Tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. o Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). o Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks. o Implosioon kestab vaid sekundi murdosa, seepärast on neutronkahur ülimalt oluline saavutamaks efektiivset tuumap...

Füüsika → Füüsika
51 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Tuumafüüsika konspekt

Kergete tuumade liitumisreaktsioon on termotuumareaktsioon. Termotuumareaktsioonideks on vaja ülikõrget temperatuuri, kuna tuumade ühinemisel peavad tuumad ületama elektrilised tõukejõud ja seda saab teha kiiruse abil, kuid mida suurem on kiirus, seda kõrgem on ka temperatuur. Maa peal ei saa termotuuma reaktsioone tekitada. Päikese ja tähtede energiaallikas on termotuumareaktsioon. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Näiteks tehneesium ja promeetium ja plutoonium. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna masssiühikus, nim. Neeldumisdoosiks. Mõõtühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg. Biodoos on ekvivalentne kiiritusdoos. Mõõtühik on siivert (Sv). Röntgen on röntgenikiirte või gammakiirguse doosi mõõtühik.(R) Kürii on radioaktiivsuse ühik, mis määrab lagunemiste arvu mingis ajaühikus.(Ci) 1Ci=3,7*10 s

Füüsika → Füüsika
57 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Radioaktiivse kiirguse mõju inimorganismile

lähtudes kiirguse iooniseerimisvõimest. Ligikaudu 1 Gy võrdub 100 R. Kürii (Ci) - ühes grammis raadiumis (poolestusaeg 1600 aastat) toimub sekundis 37 miljardit lagunemist, seda tähistab suurem aktiivsuse ühik kürii: 1 Ci = 3,7x1010 Bq. Radioaktiivse kiirguse allikad Radioaktiivsed preparaadid ja röntgenseadmed Tuumapommi, elktrijaama reaktori plahvatamine ( väga inensiivne neutronite voog) Tuumajäätmed Plutoonium, stronsium ja tseesium Maa kiirgustaust ehk looduslik kiirgus Looduslik kiirgus ehk kiirgustaust 30 aasta looduslik kiirgusdoos inimesele Kosmiline kiirgus 20...40 mSv Maa radioaktiivsus 10...15 mSv Radioaktiivne kaalium 6 mSv Radioaktiivne süsinik 0.5...1 mSv Kokku : 40...60 Meditsiinilise kiirguse kasutamine võib seda doosi isegi kahekordistada Dosimeeter Mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks.

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Keemiliste elementide nimetused

l0Neoon 50 Tina Sn 90 Toorium Tb 51 Antimon Sb 1 1 Naatrium Na [?L Protaktiinium Pa 12 Magneesium Mg 52 Telluur Te ~ Uraan U 53 Jood I 13 Alumiinium Al ~?L Neptuunium Np 14 Räni Si 54 Ksenoon Xe 15 Fosfor P 55 Tseesium Cs E~-- Plutoonium Pu ~ Ameriitsium Am l6VääveI S 56 Baarium Ba 96 Kuurium Cm 17 Kloor CI 57 Lantaan La 97 Berkeelium Bk 18 Argoon Ar 58 Tseerium Ce 98 Kalifornium Cf 19 Kaalium K 59 Praseodüüm Pr 99 Einsteinium Es 20 Kaltsium Ca 60 Neodflflm Nd 100 Fermium Fm 21 Skandium Sc 61 Promeetium Pm 101 Mendeleevium Md

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika-tuumareaktsioon

Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest (energiast). Ioniseerivat kiirgust kasutatakse laialdaselt meditsiinis, tööstuses, teadusuuringutel ja mujal. Mõõtes ioniseeriva kiirguse materjalis neeldumist on võimalik hinnata materjali paksust ja kvaliteeti. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Alfakiirgus on tulenevalt oma väikesest läbimisvõimest inimesele suhteliselt ohutu. Beetakiirgus on beetaosakestest () koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest (­) elektronidest) või positiivne (koosneb positiivsetest be...

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Tuumaelektrijaam - plussid ja miinused

Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70-200 aastaga. Tuumaenergia Tuumaenergia all mõistetakse raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhestamisel vabanevat energiat ja samuti kergete aatomituumade (vesiniku isotoobid deuteerium ja triitium) ühinemisel vabanevat energiat. Aatomituumade lagunemisel eralduv energia on mitme suurusjärgu võrra suurem kui mistahes sama kaaluosa aine põlemisprotsessis eralduv energia. Veelgi suurem energia kogus eraldub aga kergete aatomituumade ühinemisel. Raskete aatomituumade lõhestamisel vabanevat energiat kasutatakse aatomielektrijaamades. Energia saamine kergete aatomituumade

Füüsika → Füüsika
132 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Radioaktiivne saastumine

Radioaktiivne saastumine Robert Derevski 12E Ülevaade · Ääretult ohtlik saaste liik · Radioaktiivsuse mõõtmisühik Sv, norm 2-8 mSv aastas · Igas riigis erinev radioaktiivsuse tase, Eestis 2,5 mSv/a Ukrainas kuni 15 mSv/a Soomes kuni 9mSv/a Ülevaade · Radioaktiivsus keskkonnas: looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbm...

Bioloogia → Keskkonnareostus
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vesinikupomm

Vesinikupomm Vesinikupomm, ehk termotuumapomm on suurima ja tugevaima löögijõuga pomm, mille on inimene kokku pannud.Tänapäeval on vesinikupommi katsetused keelatud. Siiski on neid varem mitmel pool tehtud. Novaja Zemlja elanikkonna enamiku moodustavad sõjaväelased: saartel on Venemaa tuumapolügoon. Suur osa saartest on radioaktiivselt saastatud: alates 1950ndatest lõhati seal Nõukogude tuumapomme ja 1961 maailma suurim vesinikupomm. Pärast tuumakatsetuste keelustamist atmosfääris lõhati pomme maa-alustes sahtides ja atmosfäärist väljas, kosmoses. Marshalli saarte hulka kuuluval Enewetaki saarel paiknes USA sõjaväebaas ja seal viidi läbi tuumapommi katsetusi. 1948­1958 toimus atollil 42 tuumapommi katsetust. Seal toimus 1953. aastal ka esimene vesinikupommi katsetus, mille tagajärjel hävis Elugelabi saar. 1970ndatel hakkasid inimesed Enewetakile naasma. 1977 hakati saari radioaktiivsete...

Füüsika → Füüsika
135 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tuumafüüsika

Prootonitest, neutronitest 11. millega võrdub tuuma massiarv? prootonite ja neutronite summaga 12 mis on looduslik radioaktiivsus? Looduslik radioaktiivsus on keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lõhustumine, mille käigus vabaneb radioaktiivne kiirgus ja tuumad muutuvad teiste elementide tuumadeks. 13. mis on loodusliku radioaktiivsuse põhiliigid Alfa Beeta Gammakiirgused 14.missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumakütuseks ? uraan 235, plutoonium 239 15.mis on alfaosake? heeliumi aatomituum (kaks prootoni, kaks neutroni) 16. mis on beetaosake? suure energiaga elektron, see elektron tuli kui neutron lagunes elektroniks ja prootoniks 17.mis on gammaosake? radioaktiivne kiirgus 18.kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Esialgne tuum muutub hoopis uueks tuumas, muutub ka massiarv. Massiarv läheb nelja võrra väiksemaks 19.missugune on beetalagunemise protsess? Lähtetuumas muutub üks neutron prootoniks, elektroniks ja neutriinoks

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tuumaenergia

maa-alustes kaevandusdes. Kuigi uraani leidub igal pool maailmas, on kontsentreeritud maagid pigem erandid. Kui kindlad uraani aatomid ahelreaktsioonis lõhustuvad, vabaneb energia. Kui tuumaelektrijaamas toimub selline lõhustumine aeglaselt, siis tuumapommis toimub see väga kiiresti, kuid mõlemal juhul peab lõhustumine olema hoolikalt juhitud. Tuumade lõhustumine toimub kõige paremini kui kasutatakse isotoope, sama aatomnumbriga kuid erineva neutronite arvuga aatomeid - uraan 235 (või plutoonium 239). Uraan 235 on tuntud kui lõhustuv isotoop tänu oma kalduvusele ahelreaktsioonides lõheneda, vabastades energiana soojust. U- 235 lõhustumisel vabaneb kaks või kolm neutornit, mis teiste U-235 aatomitega põrkudes omakorda need lõhustavad, vabastades jällegi kaks kuni kolm neutronit. Ahelreaktsioon leiab aset ainult niinimetatud kriitilise massi ehk piisava arvu U-235 aatomite olemasolul. Seejuures on iga 1000 looduslikult esineva uraani aatomi hulgas ainult seitse U-235 aatomit

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika küsimused

Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Mida suuremaks läheb massiarv, seda suuremaks läheb seosearv. 4.Missugustes tingimustest on võimalik kergete tuumade ühinemine? Väga kõrgete temperatuuride juures. 5.Too näide lihtsamast sünteesireaktsioonist!Kui palju eraldub selles energiat? Vesiniku ühinemine heeliumiks. Eraldub väga palju energiat. 6.Kuidas toimub raskete tuumade lõhustumine? Neutronite abiga. 7.Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Plutoonium ja uraan. 8.Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? Väga palju energiat. 9.Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks? Radioaktiivse aine mass, millest alates toimub ahelreaktsioon plahvatuslikult. ~ 50 kg. 10.Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Loodusest, teised tekivad reaktsiooni käigus. 11.Kirjelda tuumareaktori ehitust. Betoonümbris, tuumkütus, juhtvardad, aeglusti, neutronipeegeldi. 12.Milleks kasutatakse tuumareaktoreid

Füüsika → Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika küsimused ja vastused

Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Mida suuremaks läheb massiarv, seda suuremaks läheb seosearv. 4.Missugustes tingimustest on võimalik kergete tuumade ühinemine? Väga kõrgete temperatuuride juures. 5.Too näide lihtsamast sünteesireaktsioonist!Kui palju eraldub selles energiat? Vesiniku ühinemine heeliumiks. Eraldub väga palju energiat. 6.Kuidas toimub raskete tuumade lõhustumine? Neutronite abiga. 7.Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Plutoonium ja uraan. 8.Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? Väga palju energiat. 9.Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks? Radioaktiivse aine mass, millest alates toimub ahelreaktsioon plahvatuslikult. ~ 50 kg. 10.Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Loodusest, teised tekivad reaktsiooni käigus. 11.Kirjelda tuumareaktori ehitust. Betoonümbris, tuumkütus, juhtvardad, aeglusti, neutronipeegeldi. 12.Milleks kasutatakse tuumareaktoreid

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Tuumafüüsika rakendused ja loodushoid

TUUMAFÜÜSIKA RAKENDUSED v Tuumarelvad v Elektrienergia tootmine v Radioaktiivsete isotoopide meetod v Allveelaevad ja jäälõhkujad (tuumkütused) Tuumarelvad v Relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel v Mõjutegurid lööklaine, valguskiirus ja radioaktiivne kiirgus v Neid loetakse ka massihävitusrelvadeks. v Tuumarelvaks on näiteks tuumapomm Tuumapomm Tuumapommis on ahelreaktsiooni tekkimiseks vaja teatud kriitiline mass ainet. Kui kriitilise aine mass on kriitilise massiga võrdne, siis k=1 ja reaktsioon toimub muutumatu kiirusega. Kui k>1 (aine mass on kriitilisest massist suurem) toimub plahvatus, viimast kasutataksegi tuumapommides. Tuumpommid on uraanipommid või plutooniumipommid. Uraan on looduslik, aga seda rikastatakse. Plutooniumi toodetakse spetsiaalsetes reaktorites. Tuumapomm Elektrienergia tootmine v Elektrienergiaga on tegu energeetika sei...

Füüsika → Füüsika
40 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Tuumapommid

Tuumapommid · Tuumapomm ehk aatomipommon suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · termotuumapommid · neutronpommid · kombineeritud tuumarelvad Toime · Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks · Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit- pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. · Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid. Ülesehitus · Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. · Uraan-235(esimesed pommid) · Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahv...

Füüsika → Füüsika
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tuumakütus, tuumapomm ja reaktor

· K=1 on kriitiline. Kõik tuumajaamad töötavad selles reziimis. Tuumakütuseks sobivad elemendid: · Enamuse reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ja uraan-238 · Mõnedes reaktorites üritatakse kasutada kütusena oksiidkütusesegu, mis sisaldab rikastatud uraani, kuhu on segatud kasutatu kütuse töötlemisel saadud plutoonium. · Osadeks võivad lõhustuda ainult mõnede raskete elementide tuumad.Tuumade lõhustumisel kiirgub 2-3 neutronit ja gammakiired · Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Uraani isotoop ja Plutooniumi isotoop 8. · Tuumapommi ja reaktori võrdlus: TUUMAREAKTOR: seade tuumaenergia saamiseks. Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks,

Füüsika → Termodünaamika
14 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Referaat: Uraan

Uraanist algab radioaktiivse lagunemise rida uraani rida. Ajalugu Uraani avastas 1789 saksa keemik Martin Heinrich Klaproth ja nimetas selle 1781 avastatud planeedi Uraani järgi. Planeet omakorda oli nimetatud jumalate isa Uranose järgiantiikmütoloogiast. Metallilisena eraldas uraani 1841 Eugene Melchior Peligot. 1896 avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. Kuni 1940. aastani, mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element. Kui avastati, et radioaktiivsel lagunemisel eraldub palju energiat, hakati välja töötama tuumarelva. 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale Jaapanis. 60 kilogrammi uraan-235 plahvatusel hukkus 80 tuhat inimest kohe ja 60 tuhat sama aasta jooksul. 9. augustil Nagasakile visatud pomm sisaldas 8 kilogrammi plutooniumi. Ka seal hukkus vähemalt 100 tuhat inimest.

Keemia → Keemia
30 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid Koostas: Katariina Ingerma Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku ­ Manhattani projekt, 2013). Kahekümne...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Radioaktiivuse kasutamisvõimalused

leidub õhumulle või mitte. Nii saame informatsiooni selle kohta, kui kvaliteetne mingi metall on. Metallide uurimine põhineb gammakiirgusel. Radioisotoobid tööstuses: - tseesium ­ kõrgust ja täitvust kontrollivad seadmed. - koobalt- sterilisaatorid, tööstuslik gammaradiograafia, kõrgust ja täitvust kontrollivad seadmed - strontsium- Elektri generaatorid - iriidium- gammaradiograafia - ameriitsium ja plutoonium - suitsudektorid 7 Kasutatud kirjandus: http://www.envir.ee/kiirgus/image/nelijarve/6.pdf http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2001n1l3.html http://et.wikipedia.org/wiki/Radios%C3%BCsiniku_meetod http://health.yahoo.com/cancer-treatment/radiation-therapy-using-radioactivity-to-kill- cancer-cells/mayoclinic--5A1CD4FF-DE3F-41F1-BC2BE6E08A6075DF.html

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Radioaktiivsed jäätmed

Üle 95% kasutatud tuumkütusest moodustab väheradioaktiivne uraan, mille käitlemine on praktiliselt ohutu. Järgmise koostisosa (~4%) moodustavad lõhustusproduktid, mille massist enamus on stabiilsed isotoobid, kuid umbes kümnendiku moodustavad radioaktiivsed tugevat beetakiirguse kiirgavad isotoobid.  Kasutatud kütuse suurimaks ohuallikaks on hoopis massilt kõige väiksemad komponendid  Nendeks on pika poolestusajaga intensiivset alfakiirgust kiirgavad plutoonium ja nn. väikeaktiniidid: ameriitsium, neptuunium, kuurium jt.  Kiirgusohutuse tagamiseks tuleb neil lasta radioaktiivselt laguneda biosfäärist isoleerituna sadade tuhandete aastate jooksul. See väike kogus annab ka suurima osa kasutatud tuumkütuse radioaktiivsel lagunemisel tekitatud soojusest enam kui 1500 aasta jooksul. Lõppladustamisel muutub just eralduv soojus lõpphoidla mahtu määravaks teguriks. Asjaolu, kui kõrgeid

Loodus → Jäätmekäitlus
74 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Füüsika konspekt - tuumafüüsika

Füüsika konspekt 1.Nimeta tuumareaktsioonide liigid.Millised neist on energeetiliselt kasulikud ja miks? 1) Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 2) Termotuumareaktsioon ehk sünteesreaktsioon ­ kergete tuumade ühinemisreaktsioon,mille tagajärjel tekivad raskemad tuumad. Termotuumareaktsioon on kasulik energeetiliselt,sest selle tulemusel eraldub nii palju energiat,et saaksime poole rohkem energiat. Teised energiaallikad on ammenduvad. Termotuumareaktsioon on saastevaba. 2.Millised komponendid tekivad uraani tuuma lõhustumisel? 1) 2 kildtuuma ­ radioaktiivsed isotoobid 2) vabanevad 2-3 kiiret neutroni 3) vabaneb umbes 200 MeV energiat 4) tekib radioaktiivne kiirgus(eriti intensiivne gammakiirgus) 3.Mida nimetatakse ahelreaktsiooniks? Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 4.Mis on neutronite paljunemis...

Füüsika → Bioloogiline füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat: Radioaktiivsus

Kui otsustatakse seda mitte teha, näiteks põhjusel, et see pole majanduslikult kasulik, siis radioaktiivsete jäätmete matmine (nt, kaevandustesse) ei põhjusta mingeid erilisi keskkonnariske. Nendest samadest kaevandustest uraan ju välja toodigi. Kasutatud kütuse suurimaks ohuallikaks osutub hoopis massilt kõige väiksem komponent ­ umbes 1%, see on 10 kg iga kasutatud kütuse tonni kohta. Selle moodustavad pika poolestusajaga intensiivset alfakiirgust kiirgavad plutoonium ja nn väikeaktiniidid: ameriitsium, neptuunium, kuurium jt. Kiirgusohutuse tagamiseks tuleb neil lasta radioaktiivselt laguneda biosfäärist isoleerituna sadade tuhandete aastate jooksul. See väike kogus annab ka suurima osa kasutatud tuumkütuse radioaktiivsel lagunemisel tekitatud soojusest enam kui 1500 aasta jooksul. Lõppladustamisel muutub just eralduv soojus lõpphoidla mahtu määravaks teguriks.

Füüsika → Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumafüüsika

Tuumafüüsika 1. Prootonite arvu tuumas määrab aatomi järjenumber perioodilisuse tabelis e. aatominumber, mille tähis on tavaliselt Z. (Keemilise elemendi järjenumber Mendelejevi tabelis). · Neutronite arvu tähistatakse tähisega N, nukleonide koguarvu tähistatakse sümboliga A. Aatominumbrit tähistatakse tähega Z. Selleks, et arvutada neutronite arvu tuumas, tuleb lahutada nukleonide koguarvust aatominumber e. prootonitearv aatomis. (N=A-Z) 2. Isotoobid on tuumad, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid. Näide: süsinuku tuumas on alati 6 prootonit, kuid neutroneid võib seal olla 5;6;7;8;9 või isegi 10. 3. Radioaktiivsel elemendil on radioaktiivne poolestusaeg, mis iseloomustab radioaktiivsete elementide aatomite eluiga. See on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled antud elemendi aatomitest ehk poolestusaja jooksul väheneb radioaktiivse aine mass...

Füüsika → Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kas tuumafüüsika arengust on inimkonnale olnud rohkem kasu või kahju?

odavat energiat, kuigi selle eelduseks on vaja kõigepealt täita vastavad turvanõuded. Fukushima tuumajaamad ehitati valmis kiirustades, mõtlemata võimalike probleemide peale – tegelikult piirkonna järgi ei tohiks Jaapanis olla mitte ühtegi tuumareaktorit, sest tegu on seismiliselt aktiivse piirkonnaga. Fukushima katastroofi järel seisneb kõige suurem probleem selles, et iga päev voolab Vaiksesse ookeani ligikaudu 400 tonni üliradioaktiivset vett. Uraan, plutoonium, segatud oksiidkütus, tseesium-137, strontsium-90 ning muud haruldased ühendid ja erinevad gaasid voolavad koos veega merre, segunedes kooriumis. Lisaks tekivad ka uued elemendid. Kõikidel nendel ainetel on erinev pooldumisaeg ja teiste materjalidega reageerides võib tekkida üha uusi radioaktiivseid elemente. Teine ebameeldiv asjaolu Fukushima puhul on see, et reaktorite vahetus läheduses jookseb merre maa-alune jõgi. Jaapani rannikult liigub võimas

Ühiskond → Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keemiliste elementide nimetuste saamislood

Mitmed elemendid on saanud oma nimetuse taevakehade järgi. Nii on heelium saanud nime Päikese järgi (kreeka keeles helios, sama nime kandis ka päikesejumal), sest avastati esmalt just Päikeselt tulevas valguses. Telluur, seevastu, on aga nime saanud Maa järgi (ladinakeelne Tellus: Maa ja roomlaste maa jumalanna). Oma element on ka maa kaaslasel Kuul – see kannab Kuu ja kuujumalanna järgi nime seleen. Planeetidega seotud nimesid kannavad keemilistest elementidest plutoonium, uraan, neptuunium. Populaarne on olnud nimetada planeete ka maailmajagude, riikide, pealinnade, külade ja teiste geograafiliste kohtade järgi. Nii on meile tuntud ameeritsium ja euroopium. Prantsusmaa järgi on nime saanud koguni kaks elementi: pealinnas Pariisis avastati frantsium ning prantsuse teadlane Boisbaudran nimetas enda saadud elemendi Prantsusmaa muistse nime eeskujul galliumiks. Saksamaale on pühendatud germaanium, Poolale poloonium,

Keemia → Keemia ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Tuumaenergia

rakendamine. Sel juhul töödeldakse aeglaste neutronite reaktorite kasutatud tuumkütus ümber, eraldatakse tema põhikomponendid, millest igaüht käideldakse erinevalt. Uraani, plutooniumi ja väikeaktiniide kasutatakse uue tuumkütuse valmistamiseks kiirete neutronite reaktori jaoks. Viimastes väikeaktiniidid "põletatakse" muudeks lühemaealisteks radioaktiivseteks isotoopideks. Kiiretes reaktorites uraanist briiderprotsessiga toodetud plutoonium, kasutatud kütuse väikeaktiniidid ning järelejäänud uraan töödeldakse omakorda ümber uueks tuumkütuseks. Tulemusena klaasistatakse ainult lõhustusproduktid ja paigutatakse maapinna-lähedasse hoidlasse mõneks sajandiks ohutuks lagunema. Maa-alust lõppladustamist vajavate jäätmete kogus väheneb sel juhul kümneid kordi ja samast tuumkütusest saadakse lisaks 50 - 60 korda rohkem kasulikku energiat. Senini kahjuks ainult põhimõtteliselt!

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Tuumapomm (Referaat)

Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Tuumapommi sünd ja areng USA-s................................................................................3 2. Tuumapommi sünd ja areng NSV Liidus....................................................................... 5 3. tuumarelva ülesehitus......................................................................................................7 4. tuumareaktsioon..............................................................................................................8 5. tuumariigid......................................................................................................................9 kokkuvõte...................

Sõjandus → Riigikaitse
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Metallide füüsikalised ja keemilised omadused

Lantanoidid on f-elemendid, välja arvatud viimane lantanoid luteetsium. Perioodilisussüsteemis paigutatakse nad sageli koos aktinoididega peatabelist allapoole. Aktinoidid on 15 keemilist elementi järjenumbritega 89...103. Nad on nime saanud neist esimese, aktiiniumi järgi. Keemilistes omaduste poolest sarnanevad kõik aktiiniumiga. Aktinoidid on f-elemendid, välja arvatud viimane aktinoid lavrentsium. Aktinoidid on kõik radioaktiivsed. Nende hulka kuuluvad tuumakütused uraan ja plutoonium. Perioodilisussüsteemis paigutatakse nad sageli koos lantanoididega peatabeli alla.

Keemia → Keemia
159 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Relatiivsusteooriad, Tuumareaktsioonid, Kiirgused, Vastastikmõjud

RELATIIVSUSTEOORIAD ERIRELATIIVSUSTOORIA ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA peamiselt LIIKUMISE KOHTA LIIKUMINE+GRAVITATSIOON (kiirus)v<>C(valguskiirus) Ruumikõverus: suure massiga taevakeha juures potents.auk valguskiirusel liikudes muutub aeg aeglasemaks- kaksikute paradoks kehade mõõtmed tõmbuvad kokku taustsüsteemi jaoks Ei kehti meie matemaatika- nurkade liitmine teistsugune nii saab valgus meieni tulla päikese tagantki-valg.-> mass= E=mC2 energia suurenedes mass kasv ruumikõv. Taustsüsteem- ei liigu/liigub sirjooneliselt Aja dilatatsioon- Liikuvates süsteemides toimuvate protsesside aeglustumine paigalseisva vaatleja jaoks (kaksikute paradoks) Pikkuse kontraktsioon-valguskiirusele läheneval kiirusel liikuv keha tõmbub liikumissuunas kokku.(...

Füüsika → Füüsika
64 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Aatompomm

Aatompomm Kuidas on võimalik aatomitest energiat kätte saada? Saksa füüsikult Albert Einsteinilt pärineb teaduse ehk kõige kuulsam valem. See kõlab järgmiselt: energia võrdub massi ja valguse kiiruse ruudu korrutisega (E=m x c2) ning tõestab, et mass ehk mateeria pole midagi muud kui üks energia liike. Teoreetiliselt on seega võimalik mateeriat energiaks muundada ning saadud energia hulka selle valemi abil välja arvutada. Esimeseks sellise "muundamise "tulemuseks praktikas olid aatomipommid, mis lõhkesid Teise maailmasõja lõpus esmalt (katsetamise eesmärgil) New Mexico kõrbes (USA) ning heideti ...

Füüsika → Füüsika
68 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Kalamajandus

Energiavarud jagunevad: 1. Taastuvad 2. Taastumatud Taastuvad: 1. Päikeseenergia 2. Tuuleenergia 3. Prügienergia 4. Hüdroenergia 5. Lainete energia 6. Loodete energia (tõus ja mõõn) 7. Geotermaalenergia 8. Biomassienergia (puit jne) Taastumatud: 1. Fossiilsed kütused: - Nafta - Maagaas - Süsi (pruun- ja kivisüsi) - Põlevkivi - Turvas 2. Tuumakütused: - Uraan - Plutoonium Energiatehnoloogiad - arengusuunad 1. Traditsioonilised - On teatud riigis pikka aega kasutusel olnud tehnoloogiad ja ka mingi kindel energiavara, millest energiat saab - Enamasti fossiilsed kütused ja vananenud tehnoloogiaga hüdroelektrijaamad - Saastavad keskkonda - Fossiilsete kütuste puhul varud piiratud 2. Alternatiivsed - Olemasolevatele energiatehnoloogiatele ja energiavaradele millegi võrreldava pakkumine

Loodus → Loodus
5 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tuumafüüsika

Tuumafüüsika · Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsus on aatomituumade iseeneslik muunudumine, selle avastas juhuslikult Becquerel aastal 1896. Ta avastas, et kui teatud aineid valgustada, siis nad kiirgavad pärast (vahel ka röntgenkiiri). Ta võttis ained ja viis päikse kätte, et päikese kiired langeksid peale. Siis pani ta need ained fotoplaadile, ilmutas plaadi ja seal oli kiirgus nähtav. Ainete hulgas olid ka uraanisoolad. Ühel päeval aga päikest polnud, ta pani uraanisoolad koos fotoplaadiga sahtlisse ja unustas need sinna. Hiljem leidis need uuesti ja otsustas plaadi ilmutada. Tema üllatuseks oli näha, et aine kiirgas ise. Becquerel leidis seega,et uraan suudab õhku ioniseerida ning uraanist tulev kiirgus ajas ei muutu. Kiirgus on omane uraanile (elemendile) mitte ühendile. Ehk siis kõik ühendid kus on uraan on radioaktiivsed. Curie'd otsisid erinevaid aineid mis kiirgavad, leidsid ka täiesti uue keemilise elemendi pollooni...

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika – Tuumafüüsika

Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Tuumafüüsika Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid, tema läbimõõt on suurusjärgus 10 -15 m. Tuuma on koondunud enamus aatomi massist, tema tihedus on 10 18. Tuuma tähtsaim koostisosa on positiivse laenguga prooton, mille arv tuumas määrab keemilise elemendi. Aatomnumber e. laenguarv e. laeng z näitab tuuma laengut e. prootonite arvu. Neutron on elektriliselt neutraalne osake, mis vastavalt suurendab tuuma massi. Tuuma massiarvuks A nimetatakse prootonite ja neutronite koguarvu. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui ele...

Füüsika → Füüsika
341 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tuumaelektrijaamast

Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. (http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60) 1.1Mis on tuumaenergia Tuumaenergia all mõistetakse raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhestamisel vabanevat energiat ja samuti kergete aatomituumade (vesiniku isotoobid, deuteerium ja triitium) ühinemisel vabanevat energiat. Aatomituumade lagunemisel eralduv energia on mitme suurusjärgu võrra suurem kui mistahes sama kaaluosa aine põlemisprotsessis eralduv energia. Veelgi suurem energia kogus eraldub aga kergete aatomituumade ühinemisel. Raskete aatomituumade lõhestamisel vabanevat energiat kasutatakse aatomielektrijaamades. Energia

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Relatiivsusteooria, aatomi ehitus, tuumafüüsika

Kõige tuntum vaheosake on footon ­ ta ei oma seisumassi, eksisteerib ainult liikudes. Footon tuleb mängu energia kandumisel. On veel vaheosakesi, nt mesonid ja gluuonid. Kriitiline mass- Olukord/ aine kogus, mille korral ahelreaktsioon hakkab iseeneslikult toimuma. Looduses sellises koguses ainet pole. ( kuigi uraani kasutatakse reaktsioonides) Isotoop- Element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev. Enamasti on maailmas stabiilsed isotoobid, aga ebastabiilsed on nt plutoonium ja uraan. Nendest lähtuvalt ehitatakse tuumapomme- radioaktiivsed isotoobid. 2. SELGITA KIIRUSTE LIITMIST NEWTONI TEOORIA JA RELATIIVSUSTEOORIA KOHASELT Relatiivsusteooria kohaselt liidetakse kiirused valemi albil. Kiiruste liitmise tulemus ei saa üle minna valguskiirusest. Mida suurem on kiirus, seda raskem on kiirust tõsta. Keha mass muutub suuremaks kiiruse muutudes. U' = u+v : 1+ UxV/c2 Newtoni teooria kohaselt liidetakse kiirused lihtsalt u+v 3

Füüsika → Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

Energeetika ja keskkond

 Tõusu-mõõna energia  Merelainede ja hoovuste energia  Geotermiline energia MITTETAASTUVAD ENERGIAALLIKAD Mittetaastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem kui kasutamine.  Fossiilsed kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi  Tuumakütus – materjalid, mis eraldavad energiat raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhestamisel (tuumaenergia) ja samuti kergete aatomituumade (deuteerium ja triitium) ühinemisel (termotuumaenergia)  Kerged elemendid – vesinik, heelium, liitium Päikeseenergia ja inimkonna poolt toodetud energia võrdlus Maale langev 1,8•10(17) W päikeseenergia Maapinnale saabuv 1,3•10(17) W päikeseenergia Energia tootmine (1994.a) 1,2•10(13) W Energia tootmine (2,5–3,0)•10(13) W (prognoos 2050.a)

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Tuumapomm

Tuumapomm Aatompomm · Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · Aatompommis kasutatakse U-235 ja Pu-239. Tuumapommis on kaks vastastikku asetatud, aga teineteisest eraldatud radioaktiivse aine (Uraan või Plutoonium) poolkera. Kummagi poolkera mass on napilt alla kriitilise massi (kriitiline mass on mass millest alates algab tuumade lõhustumise ahelreaktsioon). Tuumapommi käivitamisel lükatakse poolkerad plahvatusega teineteise vastu ja algab ahelreaktsioon ehk tuumaplahvatus. Tuumaplahvatus - kontrollimatu ahelreaktsioon kus vabad neutronid tungivad raskemate ainete tuumadesse, purustavad need vabastades tuuma seoseenergia ning muudavad raskemad ained kergemateks. Aatompommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumareaktsiooniga käib kaasas radioaktiivne...

Füüsika → Füüsika
81 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Inimene ja elektriväli

Nad mõjuvad kahjulikult rakkude paljunemisele ning inimese tervisele. Veesooni võib ette kujutada nähtamatute seintena, mille kahjulikku mõju on meditsiiniliselt põhjalikult ja pikka aega uuritud. Looduses võib täheldada veesoonte läheduses kasvavatel puudel sageli haigusi ja väärkasvu. Ioniseeriv ja radioaktiivne kiirgus Looduses kohtab ka radioaktiivset ja ioniseeruvat kiirgust. Seda tekitavad radioaktiivsed ained nagu uraan, plutoonium, toorium. Radioaktiivne kiirgus võib olla tehniline või looduslik. Tehnilist kiirgust põhjustavad ehitusmaterjalid nagu tuhaplokid, röntgenseaded, tuumajaamad, radioaktiivseid elemente sisaldavad seadmed ja aparaadid, aatomikatsetused jm. Radioaktiivsete kiirguste vastu on elanikel praktiliselt võimatu end kaitsta. Radoon tungib läbi igasugustest hoonete pragudest ja on hoonetes ca 10 korda suurem, kui väljas. Bioloogilist mõju

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun