· Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Tasakaal nihkub saaduste tekkimise suunas, kuid vähem kui enne. · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahus muutub heledamaks, raud(III)tiotsüaniidi värvi intensiivsus on väiksem, seega tema kontsentratsioon on väiksem reaktsioon on lähteainete suunas nihkunud. 2) Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik:
227 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Kohalikud pinged Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon Kohaliku pinge põhjused (allikad): · varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; · väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused;
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Lahuste valmistamine ja omadused Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahkest ainest, lahuste omaduste uurimine, üleküllastatud lahused. Kasutatavad ained Tolueen, etanool, destilleeritud vesi, Tahked ained: kristallhüdraat CoCl2·6H2O, jood, NaCl, NH4NO3, Na2SO3 ja kaaliumkromaat K2CrO4 või kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] . Töövahendid Katseklaasid, gradueeritud katseklaas (20 mL), mõõtsilindrid (10 mL, 25 mL, 100 mL), mõõtkolb (50 mL), keeduklaasid (50 mL), klaaspulk, spaatel, tehnilised kaalud ja lehter. Katse tulemused: Katse 1. Kolme kuiva katseklaasi panna mõni joodi kristallike. Ühte katseklaasi lisada 1 ...
14.18. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru tugevust? 14.19. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru jäikust? 14.20. Mille poolest erineb (võib erineda) vabas olekus tõmbevedru pingeolukord vabas olekus survevedru pingeolukorrast? 14.21. Kuidas vältida saleda survevedru nõtket? 14.22. Mis seab piirangu(d) survevedru sammu väärtusele? 14.23. Mis juhtub, kui tõmbevedru nihkepinged ületavad materjali voolavuspiiri väärtuse? Vedru venib välja 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Mis on pingete kontsentratsioon? = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge 15.2. Nimetage olulisemad pingete kontsentratsiooni allikad! varda (detaili) geomeetria muutused; väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; lokaalsed soojuseffektid (keevisõmblus); materjali struktuuri järsud muutused (defektid) (Aste, sisselõige, ava, pinnakonarused, korrosiooniarm, mõlk) 15.3. Mis on pingekontsentraator?
1. Alalisvool - elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu 2. Vahelduvvool perioodiliselt muutuva suunaga vool 3. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus (n=N/V; N laengukandjate arv) 4. Ohmi seadus Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline ahelaosa takistusega. (I=U/R; I voolutugevus,U pinge, R takistus) 5. Jadaühendus Rööpühendus I=I1=I2=I3 I=I1+I2+I3 U=U1+U2+U3 U=U1=U2=U3 R=R1+R2+R3 1/R=1/R1+1/R2 6. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist
Impulsi jäävuse seadus - väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv [m 1v1 - m2v2 = m1v1 ' + m2v2 '] Elastne põrge - kehad jäävad pärast põrget lahku Mitteelastne põrge - kehad jäävad kokku Gaasi rõhk tekib molekuli põrgetest vastu anuma seina Kontsentratsioon - osakeste arv ruumalaühikus [m -3] F = 1/3 m0 n S deltat v2 Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa Hõõrdejõud/takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrde...
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Ülesandeks on valmistada lahus liiva ja soola segust, nende erinevat lahustuvust kasutades eraldada liiv ning tiheduse kaudu määrata soolalahuse kontsentratsioon. Selle eesmärk on leida soola sisaldus esialgses segus. Sissejuhatus Lahuse kontsentratsioon on lahustunud aine hulk kindlas lahuses või lahusti koguses. Kontsentratsiooni saab väljendada massiprotsendiga Lahuse massi ja mahu seob tihedus Lahustatud aine massi leidmiseks saab kasutada seost: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, 250 cm3 mõõtesilinder, areomeeter, filterpaber, NaCl segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodikad Filtreerimine
Keemia KT Elektrolüüdid ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega Hüdraatumine e. hüdratsioon lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga Ioonsed ained (leelised ja soolad) tugevad elektrolüüdid Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline (H jaguneb mitu korda) Soola hüdrolüüs neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, milles sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse
Töövahendid ja reaktiivid: Ph-meeter Klaaselektrood Kalomelektrood Magnetsegaja Bürett 0,01 M KOH lahus pH 4,01 puhverlahus pH 9,18 puhverlahus Cola-jook Töö käik: Mõõda 100 ml Cola-jooki Erlenmeieri kolbi, kata kolb uuriklaasiga, keeda tasasel tulel 20 min, et eemaldada CO2 proovist. Jahuta toatemperatuurini ja lahjenda proov 100 ml mõõtekolvis destileeritud H2O-ga märgini, s.o. 100 ml-ni. Kleebi kolvile silt oma andmetega. Määra kindlaks KOH täpne kontsentratsioon. Pese büretti 3x KOH lahuse väikeste portsjonitega. Täida bürett KOH-a, fikseeri algnäit. Pese 20 ml pipetti 3x väikeste koguste dekarboniseeritud Cola-joogiga. Mõõda 20 ml Cola-jooki 100 ml-sse keeduklaasi. Kalibreeri pH-meeter puhverlahusega. Seejärel mõõda Cola-joogi pH ning tiitri 0,5 ml kaupa KOH lahusega. Märgi üles ml ja pH näit igakordsel NaOH lisamisel. Tiitri kuni teise ekvivalentpunktini. Ka3 on väike, seega ei ole tarvis kolmandat prootonit tiitrida H3PO4-s.
3. Millest sõltub lahuste tihedus? Tihedus sõltub lahuse massist ja mahust, lahustunud aine sisaldusest lahuses 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? Massiprotsendiga, molaarse kontsentratsiooniga, molaalse kontsentratsiooniga 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250-s milliliitris lahuses on 8 grammi? Väljendab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Arvutamine: mitu mooli on 8g (n=m/M)? siis ristkorrutis 250 ml-s x mooli, siis 1L lahuses...=molaarne konts. 9. Kuidas arvutatakse molaarne kontsentratsioon ümber protsendilisuseks? Kuna lahustunud aine mass on sellisel teisendamisel muutumatu suurus, siis saab molaarse kontsentratsiooni ja protsendilisuse valemi pooled võrdsustada. 10
Soolhappelahuse valmistamine ja konsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Lahuse valmistamine konsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, konsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus: Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. HCl+NaOHNaCl+H2O Tiitrimisel lisame lahusele indikaatorit. Kui NaOH lisamisel lahus muudab värvust, siis on saavutatud stöhhiomeetriline punkt, mil kogu soolhape on ära reageerinud, määrame ühetilga täpsusega. Kasutatavad valemid: V HCl * C M ( HlC ) = V NaOH * C M ( NaOH ) V NaOH * C M ( NaOH ) c M ( HCl ) = V HCl Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid:
vastab molekuli pikkusele. Kui 1m2 pinnal adsorbeerub max mooli ainet, siis molekulide arv pinnaüh on max NA ja ühe molekuli ristlikepindala pindkihis Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele,saan seosest max M = l0 kus M on aine molaarmass g/mol, -aine tihedus g/m3, l0 - adsorptsioonikihi paksus 5) Leian propanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109o. Lahuse kontsentratsioon Tilkade arv n Pindpinevus mJ/m2 C ; mol/l Katse I Katse II Katse III Keskmine Vesi 42 42 41 41,7 71,97 1 65 66 65 65,3 45,96
2. Määrasime jodomeetriliselt Na2SO3 kontsentratsiooni lahuses. Selleks 250 ml mahuga koonilisse kolbi pipeteerisime 25 ml 0,1 N J 2 + KJ lahust ja lisasime joodilahusesse, vältides analüüsitava lahuse kokkupuudet õhuga, 10 ml proovi reaktorist. Proovi tiitrisime tärklise lahuse juuresolekul (tärklis lisasime lahusele kui selle värvus muutus helekollaseks) 0,1 N naatriumtiosulfaadi lahusega sinise värvuse tekkeni 3. Naatriumsulfiti kontsentratsioon lahuses arvutasime [1]. ja [2]. valemite järgi 4. Käivitasime segisti ja reguleerides segaja pöörlemissagedus 5. Käivitasime õhupuhur reguleerides õhu kulu 6. Lisasime katalüsaatori lahus ja käivitasime stopper 7. Iga 5 min järel võtsime proove ning määrasime neis eespool kirjeldatud viisil Na 2SO3 sisaldust. Tiitrimistulemuste põhjal esitasime graafiliselt sõltuvus c Na2 SO3 = f (t ) (joonis 1) 8
Algandmed O2 lahuse maht 10 l mg/l p 300 ob/min 0 õhu kulu 13,2202 l/min 1 titranti alg maht 9,7 ml 2 titranti lõpp maht 12,2 ml 3 katse aeg 16,6 min 4 lahuse t 21 C 5 õhu t 24,5 C ...
D550 C(Mn) = E550 b E 430 D 430 - D550 C (Cr ) = E 550 E `430 b D vastavad kontrolllahuse optilised tihedused E Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmine E`- Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmine Molaarse neeldumisteguri väärtused arvutatakse: D E= c b D lahuse optiline tihedus mõõdetava lainepikkuse juures c kontsentratsioon (mg/ml) b lahusekihi paksus (cm) Märkused töö käigus: Mõõtsin Mn ja Cr standardlahuste optilised tihedused ja ka kontrolllahuse oma. Tulemused on esitatud tabeli. Lahusekihi paksus (b) on 1 cm. Cr1 Cr2 Cr3 Mn1 Mn2 Mn3 Kontrolll. 430 0,133 0,269 0,339 0,017 0,029 0,03 0,216 550 0 0 0 0,191 0,229 0,35 0,199
Kombineeritud meetodid: kromatograafia ja massispektromeetria see võiks olla vedelikkromatograafia + massispektromeetria. Kõigepealt peaks tutvustama mõlemat meetodit 1-2 kausega, Siis mainima ära, et kuna töö teema on 2 meetodi ühendusest, siis on valitud kummastki meetodiklassist üks esindaja pidades silmas, et need omavahel sobiksid. Siis võib rääkida vedelikkromatograafiast - mis head seal on, kuidas seda keeruliste segude lahutamisel toimib ja ka mis seal puudu jääb (vahel ei lahutu piigid hästi, ainete identifitseerimiseks on vaja standardeid). Massispektromeetria lisamine toob sisse lisavõimalusi nende puuduste ületamiseks. Edasi peaks pisut lähemalt rääkima massist. Valida võiks näiteks ESI ioonallikaga massi, selgitades, et see on tavaliselt esimene ioonallika valik koos vedelikkromatograafiga kasutatvatel süsteemidel. Rääkida natuke ESI massist (1 slaid). Ja siis tuua välja, mis toredaid tulemusi on saadud LC-ESI...
html ) haigused Mis on Veredoping ? Veredoping on spordis reeglivastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste ( http://jooksuportaal.blogspot.com/2010_08_01_archive.html ) saamiseks. Veredopinguks nimetatakse meetodeid, mis suurendavad hapniku kandvate punaste vereliblede arvu. Doping võib olla keemiline aine, mis on vastavate spordiorganisatsioonide reeglites keelatud ainete nimekirja kantud ning mille kontsentratsioon sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri. Terminoloogia (http://spacecollective.org/Wildcat/4139/Enhancement-here-it-comes ) 1970 aastal kasutusele võetud meedia poolt "vere dopingu" mõiste Vere doping esilekutsutud polütsüteemia Hemoglobiin põhised hapniku kandjad Ajalugu Sõna "doping" ilmus esmakordselt 1889 a. ühes inglisekeelses sõnastikus. Terminiga nimetati oopiumi ja teiste narkootikumide
Kalakasvatus 2012 Vees lahustunud ainete eraldumine Destillatsiooni teel saadud ja peamiselt lahustunud sooladest puhastatud vesi Näitena vee ja piirituse eraldumine Piiritus 78 °C Vesi 100 °C Kondenseeritakse destillatsiooni kolonnis Destillaatori tööpõhimõte Destilleeritud vee omadused 2 x 105 m bidestilleeritud vesi ehk bidestillaat pH = 5,4-5,6 (5,8) Ei moodusta kristallstruktuuri Ei juhi elektrit H+ kui ka OH kontsentratsioon 10-7 mol/l Looduses puhtalt ei esine Külmub 0°C Kasutus Pliiakude laadimisel Jahutusvedelikena Akvaariumides Laborites laborinõude puhastuseks Veepuhastusteenus Membraantehnoloogia Kosmeetika ja farmaatsiatööstuses Tööstus Viinavabriku vasksed üleajamisaparaadid Tööstuslikud destillatsiooni tornid Destilleeritud vee joomine Ohustab tervist Vedeliku tasakaal viiakse paigast
kontsentratsioon kasutades tiitrimist. Tiitrimisel KOH lahusega peaks teoreetiliselt tiitrimiskõveral olema kolm potentsiaalihüpet vastavalt igale dissotsiatsiooniastmele. Kuna tiitrimisel esineb tugev lahjenemine ja kolmas dissotsiatsiooniaste on väga väike, siis tavaliselt esineb kõveral vaid kaks hüpet. Praktikas kasutatakse tiitrimist esimese lõpp-punkti määramisega H3PO4 + KOH = KH2PO4 + H2O Töö käik. Määratakse kontsentreeritud fosforhappe kontsentratsioon. Selleks tuleb lahjendada fosforhapet 100 korda. (Võtta 2,5 cm3 konts. fosforhapet ja viia 250 cm3 mõõtekolbi, mis täidetakse selle järel dest. veega mõõtjooneni.) Kolb suletakse korgiga ja loksutatakse korralikult lahus segamini. Kolvist pipeteeritakse 150 cm3 keeduklaasi ühemahupipetiga 25,00 cm3 lahjendatud fosforhappe lahust ja lisatakse mõõtesilindriga 25 cm3 vett Bürett täidetakse 0,2 M KOH lahusega ja fikseeritakse selle täpne (0,0001M) kontsentratsioon
Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Meetod Kontsentratsiooni määramine reageerinud aine järgi. Sissejuhatus Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga lahusega toimub reaktsioon Kontsentratsiooni arvutamine reageerinud ained järgi: Töövahendid Kontsentreeritud lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk.
glükoonhapet ja vesinikperoksiidi. Selle meetodi järgmises etapis kasutatakse rõika peroksüdaasi, mis on koostiselt liitvalk, mis sisaldab mittevalgulise osana heemi. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist, kasutades elektronide aktseptorina teist substraati, H2O2, mille redutseerumisel tekib H2O. Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt, siis saab POx-i reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. Peroksüdaasi reaktsioonil võib kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraat(II) ehk kollast veresoola. POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasneb peroksiidi redutseerumine veeks. Tekkic kaaliumheksatsüanoferraat(III) ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410nm. Selle töö ülesandeks on glükoosisisalduse määramine mingis bioloogilises objektis, nagu
kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi Lahustunud aine massi leidmiseks saab tuletada seose Molaarne kontsentratsioon (CM) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes dm 3 (ühes liitris) lahuses. Lahustunud aine massi saab leida Molaalsus (Cm) Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis Moolimurd (CX) Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis Normaalne kontsentratsioon (Cn)
lisada 2-3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2-4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võtta keskmine. Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistatud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Katseandmed: Valmistatava lahuse massiprotsent 2,2% Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm3 Konts. soolhappe massiprotsent 36,0 % Vaja on võtta konts. hapet 5,23 ml
Väikeses kontsentratsioonis annab osoon õhule iseloomuliku "värske" lõhna, mida võib tunda männimetsas või peale äikest, see on inimorganismile kasulik. Osoonikiht ehk osonosfäär asub 10 -50 km kõrgusel maapinnast. Osoon tekib seal tänu sellele, et valguse toimel dihapniku molekulid lagunevad hapniku aatomiteks. Kui need aatomid põrkuvad hapniku molekulidega, tekivad osooni ehk trihapniku molekulid, mis loovutanud energialiia ja stabiliseeruvad. O +O2 ® O3 (osoon). Suurim osooni kontsentratsioon on 20 - 26 km kõrgusel. Osooni hulk atmosfääris on suurim talvel ja kevadel polaaraladel. Troopilistel aladel muutub osoonikihi paksus aasta jooksul vähe. On täheldatud ka osoonisisalduse muutumist ööpäeva jooksul - kõige vähem on õhus osooni öösel, päikesetõusuga hakkab selle hulk suurenema. Osoon neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja kaitseb seega elu Maal. 1970.- 80
30 11,65 Lahusti külmumis temperatuur To 0,49 31 11,62 Lahuse külmumistemperatuur T -4,8 32 11,58 Lahuse külmumistemperatuuri langus T=To-T 5,29 33 11,55 Lahus massiprotsent: 10 % 34 11,52 Siit: lahustunud aine hulk g = x g 35 11,48 Lahusti hulk G = 9x g 36 11,45 Tekkinud lahuse molaalne kontsentratsioon (analüütilisel kujul): 37 11,42 Arvutatud molaarmass: M=g*1000/mG M=x*1000/2,844*9x 38 11,38 M=39,1 g/mol 39 11,34 etanool 40 11,32 41 11,28 Järeldus 42 11,25 Määrasime etanooli molaarmassi krüoskoopilisel meetodil ning lahuse külmumistempera
Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis 2010 / 2011 Ravimi farmakokineetika Ravimi kineetikast tulenevad kliiniliselt olulised näitajad: manustamisjärgselt toime saabumise aeg, toime kestus, ravimi kontsentratsioon vereplasmas. Farmakokineetikast sõltub ravimi annustamine: 1 tablett 3 korda päevas ei sobi kõikidele ravimitele ja kõikidele patsientidele. Farmakokineetika uurib protsesse, mis on seotud - ravimite imendumisega, - jaotumisega, - biotransformatsiooniga, - eritumisega. Ravimite imendumine Ravim peab toime avaldamiseks jõudma toimekohta, mis on tavaliselt raskesti kättesaadav. Ta läbib bioloogilisi barjääre ehk imendub. See on oluline kõikidel
kraaniga 11 ja mõõtmine rotameetriga, kasutades kalibreerimisgraafikuid. Kolonni läbinud ammoniaagi vesilahus suunatakse mahutisse 7. Kolonni läbinud lahust kasutatakse jälle tööks, olles eelnevalt lisanud lahusele vajaliku koguse kontsentreeritud ammoniaagilahust. Mõõdetavad parameetrid 1. Õhu kulu. 2. Ammoniaagi vesilahuse kulu. 3. Selge vedeliku kihi kõrgus alumisel taldrikul. 4. Ammoniaagi vesilahuse algkontsentratsioon. 5. Ammoniaagi vesilahuse kontsentratsioon pärast kolonni läbimist. 6. Lahuse ja õhu temperatuurid. Töö käik AMMONIAAGI KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Ammoniaagi vesilahuse kontsentratsiooni määramiseks võtsime alglahuse mahutist 10 ml proovi, lisasime indikaatorina metüüloranzi ja tiitrisime 0,1N HCl-ga kuni proovi kollane värvus muutus roosaks. Tegime seda 2 korda, esimesel korral kulus HCl 4,35 ml ja teisel korral 4,30 ml. NH3 normaalsuse arvutamiseks võtsime kahe arvu keskmise (4,325 ml). NH3
Füüsika kontrolltöö 1. Mõisted Alalisvool elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Valentselektronid metalli aatomi väliskihi elektronid laengukandjad. Juhtivuselektronid valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu ühes ruumalaühikus. Elektrivool laengukandjate suunatud liikumine. Takistus - füüsikaline suurus, mis näitab kui palju aine mõjutab liikuvaid laengukandjaid. (ühik:1 oom) 1 oom juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstel rakendatud pinge 1 W tekitab juhis voolu 1 A. eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus.
tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH COOC H a H O CCH COOC H CH COOC H C H O H O Ka = 3 2 5 = 2 3 2 5 3 2 5 2 2 a CH COOH aC H OH CCH COOH CH COOH CC H OH C H OH 3 2 2 3 3 2 5 2 5 kus ai komponendi aktiivsus lahuses Ci komponendi tasakaalne molaarne kontsentratsioon, mol/L i komponendi aktiivsustegur lahuses molaarsuse järgi1 Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel ja elektrokeemiliste meetoditega. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'C, mis avaldatakse molaarsete kontsentratsioonide Ci kaudu: CCH 3COOC2 H5 C H 2O K C = CCH 3COOH CC2 H5OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt:
Leedu (~70%) Slovakkia ja Belgia (~55%) Rootsi (~50%) USA (~20%) Valmimas on 27 uut reaktorit 11 riigis. Tuumaelektrijaamade paiknemine Eesti tuumaressurss Eestis leidub tuumakütuse tootmiseks kõlblikku uraani, kuid see on madala kontsentratsiooniga, raskesti kaevandatav, väga suure keskkonnamõjuga ja pigem teoreetilist laadi maavara. Kõige rikkam on uraani poolest Põhja-Eesti graniit, kus parimates kohtades on uraani kontsentratsioon kuni 928 g/t, Ida-Eesti diktüoneemakildas aga maksimaalselt 304 g/t, samas on selle kihi maksimaalne paksus kõigest 1 meeter. Loode-Eesti suunas on diktüoneemakildas uraani kontsentratsioon madalam, aga kihi paksus ulatub 6 meetrini. Toolse maardla varusid peetakse 27 149 t vääriliseks. Kui aastas kaevandada 2 milj. t kilta, siis saab selle baasil toota 200 t uraani. Sellest saadav energiakogus võrdub 600 milj. t nafta põletamisega.
Keemilised protsessid jagunevad pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni, vastupidiselt need reaktsioonid ei kulge. Pöörduvad reaktsioonid aga kulgevad nii ühes kui teises suunas, reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi, mille vahekord varieerub sõltuvalt erinevatest tingimustest. Keemiliseks tasakaaluks nimetatakse olukorda, kus pöörduvate reaktsioonide puhul ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu, vastassuunalised protsessid kulgevad ühesuguse kiirusega. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc). [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm 3 (A, B on lähteained, C, D on saadused) a, b, c, d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp). pA...pB gaasiliste ainete A..
Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p CM gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. 1. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. C%= 2. Molaarne kontsentratsioon (CM)
Pöördumatu reaktsioon reaktsioon, mis kulgeb ühes suunas ja lõpuni. pöörduv reaktsioon reaktsioon, mis toimub mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni, vaid mingi taskaaalu olekuni. Le Chatelier' printsiip pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. Keemiline tasakaal pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. ·Lähteaine kontsentratsiooni suurendamisel - saaduste suunas vähendamisel - lähteainete suunas ·Saaduse kontsentratsiooni suurendamisel - lähteainete suunas vähendamisel - saaduste suunas ·Rõhu tõstmisel - väiksema gaasi molekulide arvu suunas alandamisel - suurema gaasi molekulide arvu suunas ·Temperatuuri tõstmisel -endotermilises suunas (H>0)(soojuse neeldumine) alandamisel - eksotermilises suunas (H<0)(soojuse eraldumine) *Reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid. Protsesside kiirust iseloomustatakse alati ajaühiku jooksul toi...
Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumis- soojuseks. Gaaside lahustuvus Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal, kus on gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3, p on gaasi osarõhk lahuse kohal (atm) ja kh on antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Rõhu kiire vähenemine põhjustab osa gaasi eraldumise lahusest (CO2 eraldumine mineraalvee pudeli avamisel). Seadus ei kehti veega reageerivate gaasiliste ainete kohta (NH3, SO2, CO2 jt). Näiteks NH3 ja SO2 reageerivad osaliselt veega ja nende lahustuvus osutub oodatust oluliselt kõrgemaks NH3 + H2O NH3 H2O SO2 + H2O H2SO3
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 5 Voogsisestusanalüüs Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Pump Registraator Süstimisseade Reagent Pump Detektor Reaktori aas (i.k. Reactor coil ...
sagedust ja sügavust? Hingamist reguleerib piklikaju hingamisekskus, mis saadab käsklusi hingamislihastele. Hingamiskeskus saab teavet olukorra kohta organismis kemoretseptorite kaudu, mis reageerivad keemilistele stiimulitele. 2. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus (CO2, O2)? Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapillaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik erütrotsüütidega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsihappegaas verest alveoolidesse. Kuna veres on süsihappegaasi kontsentratsioon kõrgem kui alveoolides, tungibki see gaas kopsualveoolidesse. 3. Kuidas jaotatakse laiemas mõttes hingamistrakt? Milline osa sellest on steriilne ja
arsti, vanemate ja lapse vahel. ( . .) Dieet ja füüsiline koormus on optimaalsed meetodid liigse kehamassi vähenemiseks. ( . .) 5 C-peptiid moodustub pankrease Langerhansi saarekeste beeta-rakkudes sünteesitud proinsuliinist selle jagunemisel insuliiniks ja C-peptiidiks. Teda sekreteeritakse verre koos insuliiniga ekvimolaarsetes hulkades. C- peptiid bioloogilist aktiivsust ei oma, kuid tema kontsentratsioon vereseerumis on heaks orientiiriks endogeense insuliini sekretsiooni hindamisel. (biomedicum.ut.ee) 6 Leptiin on oluline rasvarakkude poolt toodetav hormoon, mis reguleerib toidu manustamise hulka ja energia kulutamist (nt füüsilise aktiivsuse taset). Leptiin aktiviseerib lihaskonnas AMPK tekitades võimaluse suuremaks rasvhapete kasutamiseks. (www.quattromed.ee) 7 Cushingi sündroom on haigus, mis on põhjustatud glükokortikoidhormoonide liiga kõrgest tasemest
väärtuse, mille juures uuritavas lahuses sisalduvad ioonid hakkavad redutseeruma tilkelektroodil. Elektroodil kulgeva protsessi kiirust iseloomustab difusioonivoolu tugevus, mis sõltub ioonide kontsentratsioonist lahuses. Tasakaalu olukorras on difusiooni piirvoolu tugevuse ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel lineaarne seos: Id = k c, kus · Id difusiooni piirvoolu tugevus · k Ilkovitsi konstant · c depolarisaatori kontsentratsioon Lineaarne seos difusiooni piirvoolu tugevuse ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel on aluseks kvantitatiivsele polarograafilisele analüüsile. Polarograafilise laine asend pingetelje suhtes sõltub depolarisaatori keemilisest iseloomust. Laine asend määratakse poollainepotentsiaali abil, mis iseloomustab elektroodi potentsiaali, mille juures voolutugevuse kasv on saavutanud poole difusiooni piirvoolu tugevusest.
Mida väikesem on Km , seda suurem on reaktsioonivõimelisus, seda vähem dissotsieeruvam ja tugevam on vahekompleks ES. Michaelis-Menteni võrrandi järgi, kui S = Km , siis v= Seega on vmax teadmine tähtis ensüümi töövõime mõõtmiseks. Selle mõistmiseks on vajalik tutvuda (veel kord) Michaelis-Menteni võrrandi tuletuskäiguga. Laboratoorse töö teoreetilised alused: Reaktsiooni produktideks on glükoos ja fruktoos: Reaktsioon kulgeb vesilahuses (kusjuures vee kontsentratsioon on tunduvalt suurem sahharoosi kontsentratsioonist) esimest järku reaktsioonina. Inversioonireaktsiooni kiirus on neutraalses keskkonnas väga väike, seetõttu kiirendatakse reakstsiooni katalüsaatorite kas mineraalhapete või (antud töös) ensüümkatalüsaatorite abil. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse lahust läbiva polariseeritud valguse polarisatsioonitasandi pöördenurga ajalise muutuse kaudu. Seda võimaldab suhkru ja tema lagunemisproduktide optiline aktiivsus
PROTSENTARVUTUS % · 100% LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI Lahuse protsendiline kontsentratsioon: % · 100% ehk % · 100% W% - lahustunud aine protsendiline sisaldus lahuses m mass MOLAARSUS Molaarse kontsentratsioni kaudu väljendadakse lahustunud aine moolide arvu ühes
Lahuse pH skaala 1) Mida näitab lahuse pH? Lahuse pH näitab lahuse happelis-aluselisi omadusi. 2) Milliste osakeste kontsentratsioon lahuses ja kuidas määrab, kui happeline või aluseline on lahus? Mida madalam on lahuse pH, seda suurem on selles lahuses vesinikioonide kontsentratsioon ehk seda happelisem on vastav lahus. Mida kõrgem on lahuse pH, seda suurem on selles lahuses hüdroksiidioonide kontsentratsioon (vähem vesinikioone) ehk seda aluselisem on vastav lahus. 3) Mida näitab kontsentratsioon? Kontsentratsioon näitab aine või aineosakeste sisaldust lahuse ruumalaühiku kohta. 4) Millisesse arvude vahemikku jäävad happeliste lahuste pH-d? Happeliste lahuste pH-d jäävad vahemikku 0-7. 5) Millisesse arvude vahemikku jäävad neutraalsete lahuste pH-d? Neutraalsete lahuste pH on 7. 6) Millisesse arvude vahemikku jäävad aluseliste lahuste pH-d?
t. et piigi retentsiooniaja järgi saab kindlaks teha aine, mis sellele piigile vastab (joon. 1). Joon. 1. Tüüpiline kromatogramm Saasteainete kvantitatiivne määramine: Saasteainete kvantitatiivse sisalduse määramiseks kasutatakse välisstandardmeetodeid, kus kaliibrimine teostatakse välisstandardlahustega. Selleks süstitakse kolm standardlahust erineva saasteaine kontsentratsiooniga, kusjuures suurim kontsentratsioon ei tohiks ületada väiksemat üle kolme korra. Tulemuste põhjal tehakse graafik, mille Y-teljele kantakse standardlahuste kontsentratsioon ja X-teljele piikide kõrgused või pindalad. Saadud graafiku kaudu leitakse uuritava proovi kontsentratsioon. Kaliibrimisvõrrandi põhivalem on CL = a x A/A0 + b (g/l), kus CL komponendi kontsentratsioon lahuses, (g/l), A määratud komponendi piigi kõrgus või pindala, A0 sisestandardi piigi kõrgus või pindala (analüüsitud proovis),
VNaOH (kontroll-lahuse maht)= 7cm3= 0,007 dm3 CM,NaOH (saadud kontroll-lahuse kontsentratsioon)= 0,0758 mol/dm3 CM,NaOH (tegelik kontroll-lahuse kontsentratsioon)= 0,0746 mol/dm3 V (kontroll-lahuse mõõtkolvi maht)= 200cm3= 0,2 dm3 M(NaOH) (naatriumhüdroksiidi molaarmass)= 40 g/mol 5. Katseandmete Leida NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarne töötlus ja kontsentratsioon: tulemuste analüüs Leida kontroll-lahuse molaarne kontsentratsioon (kontroll-lahus nr 5): Leida mõõtkolvis oleva lahustunud NaOH mass: Arvutada katse suhteline süstemaatiline viga: 6. Kokkuvõte või Laboratoorse töö ülesandeks oli happe ja leelise lahuste järeldused kontsentratsiooni määramine tiitrimise teel. Katse tulemusena leidsin
parameetrit, mis pidevalt muutub kui proov voolab läbi detektori raku. Meetodi eelisteks on proovi sisestamine on täpsem kui segmenteeritud analüüsil, kõikide operatsioonide täpne ja reprodutseeruv ajastus, kontrollitud dispersioon, informatsiooni on võimalik saada mittetasakaalulistes tingimustes. Dispersiooni kvantitatiivse kriteeriumi leidmiseks on sisse toodud dispersioonikoefitsient D= C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon. Töö ülesanne: Vismuti kontsentratsiooni määramine spektrofotomeetriliselt, kasutades ühekanalist süsteemi, mille puhul toimub kandelahuse reaktsioon süsteemi süstitud reagendiga, mille tulemusena moodustub Bi- EDTA. Töö vahendid: Vismuti standardlahus- 100 g/ml Reagendi lahus- kompleksoon III- EDTA 0.001 M MilliQvesi Mõõtpipetid Mõõtkolvid, 50 ml
rõhul veel lahustu o küllastunud lahus - lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) o üleküllastunud lahus - aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet rohkem kui lahustuvusega määratud kogus väljasadenemine - lahustunud aine eraldumine lahusest (sademe teke); tahke kristallilise aine puhul nimetatakse kristallisatsiooniks kontsentratsioon - lahustunud aine hulk kindlas lahuse või lahusti koguses (tavaliselt mahus) lahustumissoojus - soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mool) lahustumisel teatud koguses lahustis Kui nii lahusti kui ka lahustunud aine on vedelikud, kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. Kontsentratsioon ja selle väljendamisviisid Tähtsaim lahust iseloomustav suurus on kontsentratsioon.
Kordamisküsimused (membraantransport, ensüümid, vitamiinid, regulatsioon) 1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). dG=RTln(Cin/Cout) 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. Positiivne. Tasakaaluolek (dG=0) võib erineda olukorrast Cout=Cin juhul kui membraanil esineb membraanipotentsiaal ja transporditav aine on laenguga. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess, mida iseloomustab dG. Raku sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine. 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) Glükoos kõige aeglasem.
REAKTSIOONI KIIRUS keemilise reaktsiooni kiirus – saaduste/lähteainete hulga muutust ajaühikus. (Homogeense) reaktsiooni kiirus (v), põhiühik mol/dm3⋅s – ruumalaühikus ajaühiku jooksul toimuvate reaktsiooni elementaaraktide arv; mõõdetakse lähteaine või saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus, seejuures lähteainete kontsentratsioon ajas väheneb (Δc<0) ja saaduste kontsentratsioon kasvab (Δc>0). c 2 c1 v t 2 t1 keskmine kiirus: hetkeline e tõeline kiirus: c dc v lim ( ) t 0 t dt reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon (gaasiliste ainete korral rõhk), temperatuur, segamine, peenestamine, katalüsaatorid. a) kiiruse sõltuvus kontsentratsioonist
. - Detektor: UV-SFM, ISE, AAS Dispersioon on voogu süstitud proovi riba laienemise protsess selle riba transportimise käigus läbi reaktori. Dispersiooni annavad VSA-s panuse prooviriba molekulaarne difusioon ja konvektsioon: toru keskel liigub voog kiiremini kui servades. Dispersioon VSA-s ei ole mitte ainult kontrollitav, vaid ka manipuleeritav. Dispersiooni kvantitatiivse kriteeriumi leidmiseks on sisse toodud dispersioonikoefitsient D. D = C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon. D sõltub konkreetset VSA süsteemist, detektorist ja detekteerimismeetodist. Eristatakse erinevaid dispersioonipiirkondi: D<1 allasurutud D=1 2 piiratud D=2 10 keskmine D>10 suur D<1 annab märku, et detektorisse jõudnud proovi kontsentratsioon C on suurem kui proovi algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1..
kollane lahus (NaOH) muutus punaseks. Mõõtsime kui palju hapet oli vaja, et kolvis olevat leelist neutraalseks muuta. Kordasime katset kolm korda ja arvutasime katsetulemuste aritmeetilise keskmise. 4. Katseandmed Tiitritud NaOH ruumala: 1. katsel:10,8 ml 2. katsel: 10,85 ml 3. katsel: 10,8 ml 4. keskmine: 10,82 ml Tiitritud NaOH kontsentratsioon: 0,1004 mol /dm 3 Tiitritud leitud kontsentratsiooniga HCl ruumala: 1. katsel: 8,5 ml 2. katsel: 8,4 ml 3. katsel: 8,5 ml 4. keskmine: 8,47 ml HCl-ile NaOH-d lisades muutus värvusetu lahus fenoolftaleiini tõttu punaseks. HCl-i ruumala tiitrimisel: 10 cm3 Kontroll-lahusele HCl-i lisades muutus lahus metüülpunase tõttu kollasest punaseks.
Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL................................................................................4 1.1 Süsinikmonooksiid............................................................................................ 4 1.2 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2002- 2004.................4 1.3 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2005-2010..................5 1.4 2011.- 2012. aasta CO kontsentratsioon Õismäel............................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
