Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat füüsikas TERMOMEETRID Õpetaja: Õpilane: Klass: 9B Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on termomeeter? 3. Termomeetrite ajalugu, Termomeetrite erinevad skaalad 6. Erinevad termomeetrid 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles referaadis tuleb juttu erinevatest termomeetrites ja erinevatest skaaladest. Natuke ka termomeetrite ajaloost. Sissejuhatuseks teemasse: Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. [2, lk 17]
Sisukord · Sissejuhatus · Termomeetrite ajalugu · Erinevad termomeetrid · Termomeetrite skaalad · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Termomeeter- intstrument milleta tänapaeval ei kujutaks elu ettegi. Kes teaks palju on täna väljas soojakraade, kas jätan salli ja kindad koju varna ja jooksen jopeta kooli?! Kes oskaks beebit vannitada või haiguse ajal kraadida? Selle jaoks on termomeeter, aga just see termomeeter, mis on vastavalt selleks sobiv. Oma referaadis tutvustangi erinevaid
...........................................................................2 Sissejuhatus .......................................................................................... 3 Üldine ................................................................................................. 4 Ajalugu ................................................................................................4 Termomeetrite skaalad ...............................................................................5 Termomeetrid ......................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................8 2 Sissejuhatus
VOLTMEETRID, AMPERMEETRID, MULTIMEETRID (TESTRID) JA TERMOMEETRID Voltmeetrid Mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks Ühendatakse vooluahelasse rööbiti Mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse eeltakisteid Volt on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi elektromotoorjõu, potentsiaali ja pinge ühik Tähiseks on V Ampermeetrid Seade voolutugevuse mõõtmiseks Ühendatakse vooluahelasse jadamisi Multimeetrid(testrid) Multifunktsionaalne mõõteriist Standardne multimeeter on elektrivoolu tugevuse ja pinge mõõtmiseks
vahend." (4) "Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti." (1) Sõna termomeeter võttis kasutusele prantslane Jean Leuréchon aastal 1624. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga (elavhõbe, etanool või gallium) täidetakse anum.Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. (3)
Termomeeter Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt: klaastermomeetrid (ehk kraadiklaasid ehk vedeliktermomeetrid), manomeetrilised termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Termomeetrid, mis säilitavad pärast seadistamist esinenud miinimum- või maksimumnäidu, on vastavalt miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Maksimumtermomeeter on ka inimese ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaas. Igal termomeetril on oma mõõtepiirkond. Kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaasil on see tavaliselt 35...42 °C.
Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid :Elektroonilised termomeetrid, painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku, infrapuna termomeetrid Kehatemperatuuri mõõtmine. Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne kehatemperatuur 36-38 C. Hommikul on temperatuur madalam ja õhtupoole kõrgem. Kehatemperatuuri on kõige kergem mõõta pärakust (eriti imikul), kaenla alt, suust või kõrvaaugust. Kraadimine pärakust annab kõige kiiremini tulemuse. Suust mõõtmine selleks mitte ettenähtud
Kontaktivabalt mõõdetakse temperatuuri soojuskiirguse mõõtmisega selliseid mõõteriistu nim. püromeetriteks. Kasutatakse enamasti kõrgetel temperatuuridel (temp). Termomeetrite liigitus: Kontakttermomeetrid jagunevad paisumistermomeetriteks (ruumpaisumise sõltuvus temperatuurist), manomeetrilisteks termomeetriteks (rõhu sõltuvus temperatuurist), takistustermomeetriteks (elektrilise takistuse sõltuvus temp-st), termoelektrilised termomeetrid (elektrimotoorjõu sõltuvus temp-st) 9. Paisumistermomeetrid. Vedeliktermomeetrid. Manomeetrilised termomeetrid. Dilatomeetrilised termomeetrid. Paisumistermomeeter - ruumpaisumise sõltuvus temperatuurist. Vedelikuga või mehaanilised (haruldased). Vedeliktermomeetrid siseskaalaga või kepptermomeetrid. Tehnilised alati siseskaalaga (täpsemad) nt elektrikontakt-Hg-termomeetrid. Laboratoorsed nt kalorimeetrilised väikeste temp-i muutuste mõõtmiseks (kütuse
Kontaktivabalt mõõdetakse temperatuuri soojuskiirguse mõõtmisega selliseid mõõteriistu nim. püromeetriteks. Kasutatakse enamasti kõrgetel temperatuuridel (temp). Termomeetrite liigitus: Kontakttermomeetrid jagunevad paisumistermomeetriteks (ruumpaisumise sõltuvus temperatuurist), manomeetrilisteks termomeetriteks (rõhu sõltuvus temperatuurist), takistustermomeetriteks (elektrilise takistuse sõltuvus temp-st), termoelektrilised termomeetrid (elektrimotoorjõu sõltuvus temp-st) 9. Paisumistermomeetrid. Vedeliktermomeetrid. Manomeetrilised termomeetrid. Dilatomeetrilised termomeetrid. Paisumistermomeeter - ruumpaisumise sõltuvus temperatuurist. Vedelikuga või mehaanilised (haruldased). Vedeliktermomeetrid siseskaalaga või kepptermomeetrid. Tehnilised alati siseskaalaga (täpsemad) nt elektrikontakt-Hg-termomeetrid. Laboratoorsed nt kalorimeetrilised väikeste temp-i muutuste mõõtmiseks (kütuse
Temperatuuri mõõtmiseks peab olema Teine tase termomeeter viidud mõõdetava objektiga Kolmas tase soojuslikku kontakti. Neljas tase Viies tase Termomeeter Termomeetereid liigitatakse järgmiselt : klaastermomeetreid, manomeetrilased termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja Muutke teksti laade termoelektrilised termomeetrid Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Joonlauad
TEADUS JA KINO KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Kumb levib kiiremini kas valgus või heli? 2. Kuidas nimetatakse taimi uurivat teadust? 3. Millisel temperatuuril vesi keeb? 4. Mida mõõdavad termomeetrid? 5. Kes on peategelane filmis ,,Ratatouille"? 6. Milline piraat oli Peeter Paani filmis halb? 7. Kes otsib endale aju filmis ,,Võlur Oz"? 8. Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? 9. Linastumise ajal oli ,,Titanic" kõigi aegade kalleim film. Õige või vale? 10. Kumb on pehmem kuld või plaatina? TEADUS JA KINO KLASS ................................................... 1-6.KLASS
Fahrenheiti isa oli rikas kaupmees. Kui ta oli 15. Aastane surid tema vanemad, 14-dal augustil 1701 ja siis ta saadeti Amsterdami, et teha tööd ja õppida poepidajaks, et teha äri. Pärast nelja aastat seal hakkasid Fahrenheiti huvitama teadustöö ja instrumentide ehitamine. Kuigi ta elas Amsterdamis suurema osa oma elust , on ta palju reisinud et jälgida teiste teadlaste saavutusi ja valdkondi. Fahrenheit lõpetas oma esimese kahe termomeetrite valmistamise 1714-dal aastal. Esimesed termomeetrid, Galileo ja Guillaume Amontonsi kombinatsioone kasutades, pani ta kokku alkoholi ja vee, siis tõusis temperatuur. Need termomeetrid ei olnud eriti täpsed, nad muutsid kergel õhurõhku. Ta otsustas asendada alkoholi elavhõbedaga. Fahrenheiti termomeetril oli uus meetod, puhastada elavhõbedat mis võimaldasid temperatuuril tõusta ja langeda ilma kleepumiseta kolvi külgedele. Tema loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad,
Sissejuhatus Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, elusorganismide ja tahkete ainete temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt: klaastermomeetrid (ehk kraadiklaasid ehk vedeliktermomeetrid), manomeetrilised termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Sõna võttis prantsuskeelsena (thermometre, praeguses kirjaviisis thermomètre) 1624 kasutusele Jean Leuréchon. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos "soe" ja metron "mõõt" pärinevatest koostisosadest. Ajalugu On teada, et õhutemperatuuri erinevusi mõõtis õhktermoskoobiga 4. saj. e.m.a. Philo Bütsantsist ja 3. saj. e.m.a
Viies tase Fahrenheiti skaala Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sübmboliks on °F. Fahrenheiti termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940. aastani. 1 °F = °C *(9/5) + 32 Fahrenheiti skaala Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Nendel termomeetritel on skaala
Mõõtevahend- tehniline vahend, millel on normeeritud metroloogilised omadused ja mis on ette nähtud mõõtmiseks. Jaotatakse viide rühma: 1. Mõõdud- seadeldised mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks. Kaaluvihid, nihikud. 2. Mõõtesüsteem- mitmest mõõtevahendist koostatud seadeldis. 3. Mõõteriist- mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid vaatlejale vahetult tajutaval kujul. Osutmõõteriistad, klaas-vedelik termomeetrid, multimeeter. 4. Mõõtemuundur- mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks ja pole varustatud vahendiga vaatlejale vahetu indo saamiseks, puudub näiduseadis. Mõõtevõimendi, termopaar. 5. Abimõõtevahend- kontrollitakse mõõteriista töötingimusi, füüsikalisi mõjureid jne. Normaal- ja töötingimused- mõõtevahendil on lubatud mõõtevead, põhiviga kõige tähtsam, näitab max viga normaaltingimustel, kõige täpsem. Töötingimustel täpsus juba langeb.
Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (seega ei tohi neid paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust. Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusese paigutada. Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad: · Aegunud ravimid; · Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; · Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); · Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; · Vanad akud; · Patareid; · Happed, leelised; · Värvi- laki- ja liimijäätmed; · Lahustijäägid; · Pestitsiidid; · Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon; · Asbest; · Elektroonikajäätmed; · Vanad kütused; · Fotokemikaalid ja muud kemikaalid; · Meditsiinijäätmed.
kinnoveri) oksüdeerimisel HgS + O2 Hg + SO2 Ei reageeri hapetega (v.a. H2SO4 ja HNO3) Hg + H2SO4 HgSO4 + H2 Hg + 2HNO3 Hg(NO3)2 + H2 Temperatuuril 300 °C reageerib hapnikuga, tekib elavhõbe(II)oksiid Hg + O2 HgO Ühendid Oksiidid HgO, Hg2O Kloriidid HgCl2, Hg2Cl2 (kalomel) Sulfiidid HgS (kinover) Jodiidid HgI2, Hg2I2 Bromiidid HgBr2, Hg2Br2 Fluoriidid Hg2F, Hg2F2 Amalgaam Na(Hg), HgCl2 Metüülelavhõbe [CH3Hg]+ Kasutamine Termomeetrid, baromeetrid, manomeetrid jne. Elavhõbelamp Hambaplommid Kosmeetika Füsioloogiline toime Mürgistuse sümptomid Poolestusaeg 3 aastat Nõrkus Aur on ohtikkum kui Valu neelamisel vedelik Metallimaitse suus 0,4 mg = mürgistus Süljeeritus 150-300 mg = surm Iiveldus ja oksendamine Palavik 38-40° Huvitavat Vedel elavhõbe ei ole nii mürgine, nagu elavhõbeda aur Elavhõbe on esimene ülijuht
Elavhõbe on läikiv hõbevalge metall. Normaaltingimustes vedelal kujul. Voolab laiali kas üliaeglaselt või üldse mitte. Foto:[6] Skeem:[7] Kaevandamine[3] Elavhõbe on looduses üliharuldane Leidub kinevarina(HgS) Suurimad leiukohad on Hispaanias Enamus kaevandusi on praeguseks suletud Enim kaevandatakse elavhõbedat veel Hiinas ja Kõrgozstanis Vanad suletud kaevandused on tugevalt saastatud Kasutus[4] Termomeetrid Baromeetrid Hambatäidistes(Minevikus, praegu keelatud) Luminofoorlambides(päevavalguslampides ) Kosmeetikas Kloori tootmine Ohud[5] Elavhõbe ja enamus seda sisaldavaid aineid on ülimalt mürgised. Elavhõbedat tohib kuumutada ainult õhukindlas ruumis või tõmbekapis. Kõige ohtlikumad on elavhõbeda orgaanilised ühendid nagu näiteks metüülelavhõbe. Elavhõbe mõjub peamiselt närvisüsteemile. Elavhõbedat leidub ka kalades(saastunud vee
Välimus Elavhõbe on läikiv hõbevalge metall. Normaaltingimustes vedelal kujul. Voolab laiali kas üliaeglaselt või üldse mitte. Kaevandamine Elavhõbe on looduses üliharuldane. Leidub kinevarina(HgS). Suurimad leiukohad on Hispaanias. Enamus kaevandusi on praeguseks suletud. Enim kaevandatakse elavhõbedat veel Hiinas ja Kõrgostanis. Vanad suletud kaevandused on tugevalt saastatud. Kasutus Termomeetrid. Baromeetrid. Hambatäidistes. Kosmeetikas. Kloori tootmine. Ohud Elavhõbe ja enamus seda sisaldavaid aineid on ülimalt mürgised. Kõige ohtlikumad on elavhõbeda orgaanilised ühendid nagu näiteks metüülelavhõbe. Elavhõbe mõjub peamiselt närvisüsteemile. Elavhõbedat leidub ka kalades (saastunud vee tõttu). Elavhõbeda kokkukorjamine Aine kokkukogumiseks on erinevaid viise, selleks
Bimetalltermomeeter Bimetallilised termomeetrid on kontakt temperatuursensorid, neid leidub erinevatel kujudel, kui tead kust otsida. Nt. Lihtsates kodusoojendus süsteemi termostaatides. Need on metallist spiraalid, millele on kontaktid külge fikseeritud. Need on tuttavad paljudele tööstustes töötajatele kui miniatuursed taskutermomeetrid, mida kasutatakse sügavkülmas oleva rasva või liini peal oleva tõrsi temperatuuri mõõtmiseks. Võimalik, et parim osa metalltermomeetrist on see, et ta on suletud
Tänapäeval vajatakse elavhõbedat kõige rohkem kvartslampide valmistamiseks. Samuti ka meditsiinis bakterite hävitamiseks. Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse keemia- ja metallitööstuses, elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid), farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid ja vaktsiinid), meditsiinis (termomeetrid, baromeetrid, desinfektsioonivahendid), hambaravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat), värvides ja värvainetes. Anorgaanilisi elavhõbeda ühendeid kasutatakse puidutööstuses hallituse tõrjeks. Orgaanilisi Hg ühendeid kasutatakse taimekaitsevahendites teraviljade töötlemiseks. Elavhõbeda rakendusi piirab oluliselt tema aurude toksilisus. KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Elavhobe.htm http://web.zone
soojuspaisumiseks. 26.Milline seaduspärasus esineb gaaside soojuspaisumisel? Gaasi ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. 27.Milline seaduspärasus esineb vedelike soojuspaisumisel? Vedeliku ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. 28.Milline seaduspärasus esineb tahkete kehade soojuspaisumisel? Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. 29.Kuidas kasutatakse soojuspaisumise nähtust igapäevases elus? Too näiteid ja selgita! Näiteks termomeetrid, reservuaaris on vedelik mis paisub.Paisumisel liigub vedelik mööda paisumis toru üles. 30.Millist mõõteriista kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks? Termomeetrit kasutatakse temp. Mõõtmiseks.
Teema Töö planeerimine Ülesanne Õpik Toiduvalmistamine suurköögis Lk.50 Töövahendid suurköögis 1. Loetle vastavalt kasutusotstarbele töövahendite rühmad ja sinna kuuluvad töövahendid, määra kasutamise eesmärk: Mõõtevahendid: mõõtekannud, kulbid, termomeetrid. Eeltöötlusvahendid: koorimisnoad, köögiviljanoad, üldnuga, lihanuga, kokanuga, fileerimisnuga, leivanuga, lõikelaud, lihavasar, köögiköörid, riiv, sõel, kastmesõel, vahukulp, sidrunipress, kausid, vormid, tainarull, lõikurid, pintslid, visplid. Kuumtöötlemisvahendid: Potid / Keedunõud, kastrulid, (prae)pannid, kastmekastrulid, pannilabidad, üintsetid. Loetle plastikust lõikelaudade värvid ja kasutamine tooraine ja toidu töötlemisel Sinine- Värske kala.
KASUTAMINE SÄILITAMINE ON VAJALIK (olenevalt): · Muutustest varustamisel · Sobivusest, mugavusest · Hulgiostu ettevõttest KUIVTOIDU SÄILITAMINE: · Puhtus · Ventilatsioon, kuivus · Toodangu järjepidevus, "esimesena sisse, esimesena välja" · Toidu säilitamine kaetult · Kasutada vajalikku valgustust (mitte lõunapoolsed aknad) · Mitte hoida põrandal · Optimaalne temperatuur 15º c KÜLMIKUD +2 kuni +6º c · Külmiku asukoht · Kerge puhastada · Termomeetrid · Mitte panna toitu sisse kuumalt · Ei tohi olla ristkontaminatsiooni · Regulaarne ülessulatamine, puhastamine · Toodete järjepidevus (kuupäev, mis asi) · Personali teadlikkus · Ei tohi olla liiga täis · Hoida eraldi kiirestiriknevad toiduained · Mitte jätta uksi lahti SÜGAVKÜLMIKUD 18° C · Asukoht · Kerge puhastada · Termomeetrid · Mitte panna külmikusse kuuma toitu · Ei tohi olla ristkontaminatsiooni · Regulaarne ülessulatamine
piimakombinaatides jahutusseadmed, külmhooned jne. Ammoniaak avaldab ärritavat mõju organismile, eriti silmadele ja limaskestadele. Kloori - Cl2 - kasutatakse vesinikkloriidhappe, mitmete orgaaniliste lahustite ja ujumisbasseinis tarvitatava bakterivastase aine valmistamiseks. Samuti bakterite hävitamiseks joogivee puhastamisel ja desinfitseerivates vahendites. Elavhõbe - Hg - väikestes kogustes leidub majapidamises (termomeetrid), keemialaborites. Raske hõbeläikega vedel metall. Aurud äärmiselt mürgised. Ennetamine: *Tarbekeemiatooted tuleb hoida eemal toiduainetest! *Kemikaale tuleb hoida omaette kapis või ruumis, kus nad pole lastele kättesaadavad! *Mürgiste ainete peitmine juhuslikesse kohtadesse võib põhjustada kurvalt lõppevaid eksitusi! *Mürgiste ainete hoidmiseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud pakendeid, näiteks toiduainete taarat jne!
Seinareeperite asukohad valiti kindla konstruktsiooniga ehitistesse või suurtesse rändrahnudesse. Käikude planeerimise puhul lähtuti põhiliselt 1933-1943 rajatud üle-eestilistest kõrgtäpsetest ja täpsetest nivelleerimiskäikudest. Samuti võeti arvesse veemõõdujaamade nivelleerimiskäikudesse lülitamise võimalust. 4. Milline on mõõtevahendite komplekt kõrgtäpsel nivelleerimisel? Digitaalnivelliir, invar-koodlatid, meteoinstrumendid (digitaalsed termomeetrid, digitaalne hügromeeter, digitaalne baromeeter, anemomeeter). 5. Milline on nivelleerimise metoodika erinevus võrreldes varasemate kordusnivelleerimiste metoodikatega? Kindlasti peamiseks erinevuseks on, et uue nivelleerimise puhul kasutati digitaalnivelliire ning mitmesuguseid mõõteseadmeid meteoroloogiliste andmete kogumiseks. Üheks erinevuseks võib tuua ka, et mõõtmistel kasutati ainult sfäärilise pinnaga
Aspiratsiooni ehk Assmann`i psühromeeter. Aspiratsioonpsühromeeter on kompaktne ja ei vaja onni. Psühromeetri skeem on joonisel. Nii "kuiva" kui ka "märja" termomeetri reservuaarid asuvad kaitsetorudes 1 mis veidi kõrgemal ühinevad üheks toruks 2 mille ülemises otsas asub õhupump ehk aspiraator 5 Õhupumba käivitab vedrumehanism või elektrimootor. Töötamisel imetakse õhku aspiraatorisse läbi torude, milles paiknevad termomeetrid ja paisatakse välja aspiraatori külgavade kaudu. Nii tagatakse kindla kiirusega õhuvool ja ühtlasi psühromeetri konstandi kindel väärtus - k = 0,000662 . Parempoolse termomeetri reservuaari ümber on mähitud batistist lapp, mis vaatluse ajaks niisutatakse destilleeritud veega. Niisutamiseks on kummiballoon, mille otsas on klaaspipett. Enne vaatlust täidetakse pipett veega nii, et veetase pipetis jääks umbes 1cm allapoole ülemist serva.
Füüsika instituut Üliõpilane: Sergei Ovsjanski Teostatud: Õpperühm: IAEB 21 Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Skeem Nr Temp Temp Metall Pooljuht Ln(R) 1/T (1/K) °C K Oom Oom 1 34 307 28 237.8 5.471 0.0033 2 36 309 28.6 209.5 5.345 0.0032 3 38 311 28.6 195.2 5.274 0.0032 4 40 313 28.9 190.1 5.248 0.0032
muuduga: V=B t (v2-v1)=Bt2-t1 Näit: gaas: õhupall, |vedelik: termomeeter|tahke: hõõglamp elektripirn klaas, metal sarved, raudkeltoon. Temperatuur on f suurus mis iseloomustab kehade soojuslikku seisundit.Aine ehituse seisukohalt on temp. määratud molekulide keskmise liikumise kiirusega. Termomeeter mõõteriist temp. mõõtmiseks. Termomeetri töö põhineb asjaolul, et mõnede lihtsalt mõõdetavate suuruste väärtused sõltuvad temp. 1) Soojuspaisumis termomeetrid: a)Galilei t. (gaas): esimesi, kehv b)Ved. t. (elavhõbe, piirtusl.) c) Tahke t.(bimetall t.) 2) Värvus t. 3)Kiirgus t. 4) Elektrilised t. Temperatuuri skaalad püsipunktidel: Celsiuse skaala 0 100C Reomüüri 0 80 R(prants, oli) Farenheidi skaala inglise orient. maades.(halvad püs. Punkt). Kelvini skaala - t=0 K t= -273,17, abso null temp, mol ei liigu. Siseenergia on molekulide liikumise ja vastastikmõju energia. Alaliigid : 1) Mol
Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (seega ei tohi neid paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust. Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusesse paigutada. Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad: Aegunud ravimid; Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; Vanad akud; Patareid; Happed, leelised; Värvi- laki- ja liimijäätmed; Lahustijäägid; Pestitsiidid; Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon; Asbest; Elektroonikajäätmed; Vanad kütused; Fotokemikaalid ja muud kemikaalid; Meditsiinijäätmed. Ohtlikke jäätmeid pole soovitav ka pikka aega kodus hoida, kuna nii säilib terviserisk
energiaga olekusse ja neelab ,kui ta : läheb väiksema energiaga ,suuremasse olekusse. 23.Enne kui aatom pole ergastatud ,ta valgust (või teisi elektromagnetlaineid) kiirata ei saa.Soojuskiirguse korral ergastatakse aatomid : Soojusenergiaga. 24.Soojuskiirgus on ka silmale nähtamatu infravalgus .Millistes seadmetes ja milleks kasutab inimene infravalgust.? Infravalgust näevad mitmed öise eluviisiga röövloomad.Infravalguse kasutamisel põhineb ka öönägemisseade ,kontaktivabad termomeetrid,ja liikumisandurid. 25. Kuidas ergastatakse aatomid luminestsentskiirguse korral? Too mõned näited ergastusviisidest ja luminestsentsi kasutusaladest. Aatomite ergastamine toimub teiste energialiikide ,mitte soojuse arvel. Kasutatakse nt : päevavalguslampides,kompaktpirnides e. säästupirnides. 26. Pidevspektris on esindatud kõik nähtava valguse lainepikkused (värvused).Pidevspektri annavad kõik : Kõrge temperatuurini kuumutatud
elavhõbedabaromeeter või vererõhu mõõtmise seade. Tänapäeval vajatakse elavhõbedat kõige rohkem elektrivoolualaldite ja kvartslampide valmistamiseks. Viimaseid kasutatakse meditsiinis bakterite hävitamiseks jm. Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse keemia- ja metallitööstuses, elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid), farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid ja vaktsiinid), meditsiinis (termomeetrid, baromeetrid, desinfektsioonivahendid), hambaravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat), värvides ja värvainetes. Anorgaanilisi elavhõbeda ühendeid kasutatakse puidutööstuses hallituse tõrjeks. Elavhõbeda orgaanilisi ühendeid kasutatakse laialdaselt pestitsiididena ja fungitsiididena. Need elavhõbedaühendid sisaldavad elavhõbeda arüülühendeid nagu elavhõbeda fenüüldimetüülditiokarbamaat, mida kasutatakse paberivabrikutes, ja
Hg2Cl2 ehk kalomel ja elavhõbe(II)kloriid HgCl ehk sublimaat. Sublimaati kasutatakse desinfektsiooniks ja nahahaiguste raviks, kalomel on lahtisti. 3. Elavhõbeda kasutamine Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse keemia- ja metallitööstuses, elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid), farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid ja vaktsiinid), meditsiinis (termomeetrid, baromeetrid, desinfektsioonivahendid), hambaravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat), värvides ja värvainetes. Puidutööstus kasutas puitmaterjali lima ja hallituse tõrjeks anorgaanilist elavhõbedat. Sageli sattus viimane aga reovetega veekogudesse, mille põhjamuda bakterid muundasid selle metüülelavhõbedaks. See põhjustas kalade, eriti röövkalade ja kalatoiduliste loomade tugevat mürgitatust.
Kui põleti sisseasetamisel leek mingil põhjusel kustub ja gaas voolab kalorimeetrisse, tuleb enne põleti uuesti kalorimeetrisse asetamist kalorimeetri kere tingimata ventileerida (plahvatusoht). 13. Asetada kalorimeetri kondensaadi väljavoolutoru 14 alla kogumisnõu. 14. Reguleerida ventiili 1 abil vee sissevool kalorimeetrisse selliselt, et siseneva ja väljuva vee temperatuurivahe oleks 8...12ºC (termomeetrid 9 ja 10). Kontrollida veetaset survepaagis 4. enne mõõtmisele asumist tuleb kalorimeetril lasta töötada kuni tema kõigi osade püsitemperatuurini ja kuni kondensaadi väljavoolutorust hakkab ühtlaselt kondensaati tilkuma. Mõõtmised Algnäit Vahenäit 1 Vahenäit 2 Lõppnäit Jahutusvee V1=1,2371 m3 - - V2=1,2620 m3 ruumala
Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (seega ei tohi neid paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust. Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusesse paigutada. Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad: Aegunud ravimid; Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; Vanad akud; Patareid; Happed, leelised; Värvi- laki- ja liimijäätmed; Lahustijäägid; Pestitsiidid; Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon; Asbest; Elektroonikajäätmed; Vanad kütused; Fotokemikaalid ja muud kemikaalid; Meditsiinijäätmed. Ohtlikke jäätmeid pole soovitav ka pikka aega kodus hoida, kuna nii säilib terviserisk
tähiseks on T90 ja sümboliks K, kui ka rahvusvahelise Celsiuse temperatuuri, mille tähiseks on t90 ja sümboliks °C. Ühtlasi seotakse need kaks skaalat omavahel. t90/°C = T90/K - 273,15 Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Töö teoreetilised alused. Küllalt laias temperatuurivahemikus sõltub juhi takistus temperatuurist järgmiselt: R = (1 + t ) [1] Kus Ro on takistus 0 oC juures, t on temperatuur oC ja on takistuse temperatuuritegur 1 1
Taaskasutatavad jäätmed - tuleb koguda liikide kaupa omaette mahutitesse.Kogutakse eraldi klaasi ja vanapaberit. Ohtlike jäätmete nimistu Fotojäätmed Kasutusest kõrvaldatud röntgenfilmide ilmutus- ja kinnituslahused, aegunud röntgenfilmid Ravimijäätmed Kõik ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, mille kõlblikkuseaeg on möödas(aegunud) või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud. Kemikaalide jäätmed Elavhõbedajäätmed Purunenud , vanad termomeetrid ning elavhõbedat sisaldavad reagendid Kasutatud elavhõbedalambid Kasutusest kõrvaldatud halogeentorud, päevavalguslambid ning elavhõbeda (luminessentslambid) lambid valgustitest Ohtlike jäätmete nimistu Kasutatud (vananenud) või riknenud akud ja patareid Garaazijäätmed Õlijäätmed , seadmete, sõidukite hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed, kasutatud liiklusrehvid, õli ja õhufiltrid Radioaktiivsed jäätmed
ei ole raske välja arvutada, millise osa (mitu %) võimalikust moodustab tegelik. Milles väljendatakse? ilmaennustuses on suhteline niiskus parem näitaja kui absoluutne. 11. Hügromeeter. Kasutus, liigitus. Õhuniiskuse mõõtmiseks kasutatakse hügromeetreid. Kirjelda psühromeetri töötamist. Psühromeetrilise meetodi puhul mõõdetakse atmosfääri niiskust kaudselt kahe temperatuurisensori (tavaliselt termomeetri) abil. Mõlemad termomeetrid on ehituselt ühesugused, erinevus seisneb selles, et ühe neist – “märja” termomeetri – reservuaar hoitakse märjana. “Märja” termomeetri reservuaarilt aurab vesi. Selleks kulunud auramissoojuse tõttu on “märja” termomeetri temperatuur madalam “kuiva” omast. Mida suurem on niiskuse defitsiit, seda kiirem on aurumine ja seda suurem on termomeetrite lugemite vahe. 12. Millal suureneb suhteline niiskus? Mis on kastepunkt? Kui temperatuur langeb
Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, poolju-hi omajuhtivuse autotransformaator, oommeeter, lüliti, tekkimiseks vajali-ku ühendusjuhtmed. aktivatsioonienergia arvutamine. Skeem Töö teoreetilised alused. Küllalt laias temperatuurivahemikus sõltub juhi takistus temperatuurist järgmiselt: R = (1 + t ) [1]
Esimese katse kirjeldus ja lahendamine: Selleks,et teada saada kui suure ümbermõõduga on on sipelga pesa oli autoril vaja ka selle uuringu jaoks vajalikke vahendeid, milleks oli näär, mõõdulintja pliiats. Uuringu tulemusena selgus on, et sipelgapesa ümbermõõt oli 134cm. Enne uurimustööd tegema hakates tundus sipelgapesa väiksem, kuid siiski on see suurus suurem. Teise katse kirjeldus ja lahendamine: Sipelgapesa temperatuuri uurimiseks läks vaja järgmisi vahendeid: termomeetrid maapinna ja õhu soojuse mõõtmiseks, kell ja pliiatsid. Erinevalt inimestest hoiavad sipelgad oma ümbrusega sama temperatuuri. Et uurimustööd läbi viia, pidi uurija sipelgapesa temperatuuri mõõtma sipelgapesa viiest erinevast kohast. Mõõda maapinna temperatuuri sipelgapesa lähedal oli 6 kraadi, sipelgapesa päiksepoolsemast küljest ja maapinna umbes 10cm ulatuselt sipelgapesas oli 11 kraadi, varjupoolses küljes oli 17
Töövahendid köögis MÕÕTEVAHENDID: MÕÕTEKANNUD – Püsib hästi püsti, mittetilkuva äärega, selge mõõtemärgistus nõu siseküljel, roostevabast terasest, plastmassist või klaasist. KULBID – Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. TERMOMEETRID – Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. EELTÖÖTLUSVAHENDID: KOORIMISNOAD – Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalunuga. Tera peab olema piisavalt pikk, u. 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. KÖÖGIVILJANOAD – Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt
Kui põleti sisseasetamisel leek mingil põhjusel kustub ja gaas voolab kalorimeetrisse, tuleb enne põleti uuesti kalorimeetrisse asetamist kalorimeetri kere tingimata ventileerida (plahvatusoht). 13. Asetada kalorimeetri kondensaadi väljavoolutoru 14 alla kogumisnõu. 14. Reguleerida ventiili 1 abil vee sissevool kalorimeetrisse selliselt, et siseneva ja väljuva vee temperatuurivahe oleks 8...12ºC (termomeetrid 9 ja 10). Kontrollida veetaset survepaagis 4. enne mõõtmisele asumist tuleb kalorimeetril lasta töötada kuni tema kõigi osade püsitemperatuurini ja kuni kondensaadi väljavoolutorust hakkab ühtlaselt kondensaati tilkuma. Mõõtmised Algnäit Vahenäit 1 Lõppnäit Jahutusvee V1=3,900 m3 V2=4,018 m3 ruumala Gaasikell V1=24,658 m3 V2=24,688
VASTUS: 2. KRAANIVESI ON 14 KRAADI SOE.PESUMASIN SOOJENDAB SELLE 42 KRAADINI.MITU KRAADI VESI SOOJENEB? VASTUS: 3.(RASKEM ÜLESANNE) KÕRBES ON PÄEVAL SOOJA +50 KRAADI. ÖÖSEL LANGEB TEMPERATUUR – 6 KRAADI PEALE.MITU KRAADI TEMPERATUUR LANGEB? VASTUS: KONTROLL TÖÖ 1.TÄIDA TABEL. KELL KELL 1H KELL 1 KELL 45 PRAEGU PÄRAST MIN MIN PÄRAST PÄRAST 16.30 13.45 15.32 2.VÄRVI TERMOMEETRID VASTAVALT KRAADIDELE. + 5 KRAADI - 6 KRAADI - 20 KRAADI + 50 KRAADI 2.KLASS KORRUTAMINE KORRUTAMINE ON VÕRDSETE LIIDETAVATE LIITMINE.KORRUTAMISE TÄHIS ON X. 5+5= 5 X 2 3+3+3=3 X 3 1.ARVUTA 3 X 3= 6 X 4= 2 X 5= 5X5= 4X5= 3 X 7= 8 X 8= 7 X 3= 5 X 9= 3 X 5= 5 X 3= 3X5 2. TÕMBA JOON LÄBI VAID NENDEST LAHTRITEST,MILLES OLEVAD ARVUD JAGUVAD 5-ga. 4 20 5 87 25 6 987 7777 1212
Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. [1.] Vedeliktermomeetritkasutatakse ka organismide kehatemperatuuri mõõtmisel. Termoelektriline termomeeter Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest otsast kokku ja millede
seade. Tänapäeval vajatakse elavhõbedat kõige rohkem elektrivoolualaldite ja kvartslampide valmistamiseks. Viimaseid kasutatakse meditsiinis bakterite hävitamiseks jm. Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse keemia- ja metallitööstuses, elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid),farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid ja vaktsiinid),meditsiinis(termomeetrid,baromeetrid,desinfektsioonivahendid),hamba ravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat), värvides ja värvainetes. Anorgaanilisi elavhõbeda ühendeid kasutatakse puidutööstuses hallituse tõrjeks. Elavhõbeda orgaanilisi ühendeid kasutatakse laialdaselt pestitsiididena ja fungitsiididena. Need elavhõbedaühendid sisaldavad elavhõbeda arüülühendeid nagu elavhõbeda fenüüldimetüülditiokarbamaat, mida kasutatakse
Rõhureleed. Sülfoonmanomeetri tajuriks on sülfoon - õhukeseseinaline roostevabast terasest, messingist, fosfor- või berülliumpronksist gofreeritud toru. Rõhk võib mõjuda sülfooni välimisele põhjale või ka sülfooni põhjale seestpoolt. Sülfoonmanomeetriga mõõdetakse rõhku 0,1 0,2 MPa, sülfooni käik on 0,1 0,2 mm. Sülfoone kasutatakse eelkõige rõhureleedes. Rõhurelee täidab põhimõtteliselt sama funktsiooni mis kontaktmanomeeter. 5.Dilatomeetrilised termomeetrid. Dilatometriline termomeeter kujutab endast suure soojuspaisumisteguriga messingtoru, millesse on paigaldatud väikese soojuspaisumisteguriga invarist (Fe+Ni 36%) varras Puuduseks on suur inerts. Väliskkorpusel on suurem soojuspaisumine, mille tulemusel korpus pikeneb ja liigutab varrast mis asub korpuse sees, samuti kaasa.
Ettevalmistudtööd Pinnas peab olema ära tihendatud ja üks tasapind olema ehk sile. Raketis tuleb teha täpselt jooniselt saadud mõõtudega, et ei peaks hiljem kontrolli käigus neid muutma, sest muutmine on keeruline. Raketis peab olema vastupidav sellele tulevatele koormistele ehk siis betoonile. Armatuur tuleb paikutada sisse. Talvise betoonimise nõuetega tuleb juba arvetada raketise tegemise ja sarruse paigaldamisel. Samal ajal paigaldatakse võimalikud soojenusjuhtmed, termomeetrid ja raketis jaoks vajalik külmakaitse. Raketist tuleb ka kaitsata võimaliku lume saju eest. Vahetult enne betoonimist: o Raketised ja sarrused tuleb puhastada lumest ja jääst. Lumi ja jää takistavad raketisel täituda üleni betooniga. Sarruse ümber olev jää takistab või nõrgestab betooni nakkuvust sarrusega. o Valubetooniga külgnevaid külmi pindu(nagu pinnas, kivi või olemasolev betoonitarind) soojendatakse niipalju, et valatav betoonisegu ei jahtuks.
2007. a tekkis 157 tonni (2004 a. 93 tonni) vanaõli. Prognoos: Hinnanguliselt aastaks 2013 tekib Narvas kuni 300 tonni vanaõli. Ohtlikud jäätmed kodumajapidamises Majapidamistes tekkivad ohtlikke jäätmeid peab eraldama nende tekkekohas, kuna need kujutavad ohtu nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Missugused ohtlikud jäätmed tekivad kodus? vanad ravimid; päevavalguslambid; Säästupirnid; elavhõbedaga termomeetrid Vanaõli,õlised kaltsud; värvi, laki ja liimijäätmed; kodukemikaalid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tallinnas tehtud olmejäätmete uuringu alusel on olmejäätmetes 0,77% ohtlikke jäätmeid.
(07:00 - 08:00) ja õhtul (17:00 - 18:00). Mõõtmise koht oleneb haigusest. Mõõta kehatemperatuuri kraadiklaasiga võib kaenla all, suus ja pärakus. (Obuhovets jt 2005: 351). Olulised muutused termomeetri tehnoloogias tekkisid viimase 20 aasta jooksul. Klassikaline elavhõbega termomeeter muutus uueks infrapunaseks termomeetriks, mis vähendab patsiendi diskomforti ja resultaat saadakse kiiremini. Samal ajal tekkisid küsimused, missugused termomeetrid mõõdavad temperatuuri paremini. (Bazak jt 2012: 472). 4 3. TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT Kaenlaaugus kontrollitakse naha temperatuuri, mis aga näitab väiksema täpsusega organismi süvatemperatuuri, kuna seda mõjutavad nii ümbritseva keskkonna temperatuur kui nahaalune verevarustus antud kraadimiskohast. Saadud näit on tavaliselt madalam suuõõnest või pärasoolest saadud näitust. Soovitatakse kasutada kaenlaauku sellel puhul,
manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega, milleks võib olla gaas, vedelik või aur, toimuvaid rõhu muutusi. Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest. Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse täiteaineks gaasi. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. 5. Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest otsast