Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hüdrometeoroloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
atmosfäär, soojus, pilved, vihm, grad, meteoroloogia, õus, gradient, gaas, piisk, kraad, vertikaal, kondensatsioon, peegel, päikesekiirgus, hüdro, temperatuuriskaala, soojusjuht, õhuvoolu, prakt, soojusjuhtivus, tuult, voolud, teenistus, reziim, õhurõhu, aurumise, erisoojus, geogr, õhurõhk, föön, konvektsioon, kiirte, albeedo, reziimi, sulamandmete ja andmete töötlemise kohta. päevas. jooksul ja tuul pöördub NWi läbi Ni. mingi lainepikkusega langev kiirgusvoog Ka sellekohaste asutuste võrk. Selle Barograaf(< kr. baros "raskus" tekitab hulka kuuluvad ka veel hüdro ja Atmosfääri mõiste: Atmosfäär on Maad + grapho "kirjutan"), baromeeter õhurõhu sama lainepikkusega hajunud kiirguse. agrometeoroloogiajaamad. ümbritsev kihilise ehitusega õhukest automaatseks registreerimiseks. Lahendile avaldab suurt mõju keskkonna Meteoroloogia on teadus, mis uurib (lämmastiku, hapniku, argooni, Elavhõbebaromeetrid ja aneroidi geomeetriline atmosf
Maa saab päikseselt pidevalt energiat juurde. Energia tuleb meile elektromagnetväljade näol. Lainetuse näol. Et olukord oleks stabiilne, peab Maa olema energeetilises tasakaalus. Nii palju kui juurde saab energiat, nii palju peab ka ära andma. Kliima soojenemises ei suuda Maa nii palju energiat ära anda, kui sisse tuleb. Maa kesksmiseks temp. on 15 kraadi. On perioode, kus maa soojeneb ja jaheneb jälle. Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab ainult osa maapinnale, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele täiesti läbipaistev. Päikesekiirguse nõrgestajateks on veeaur ja tolm. Päikesekiirguse nõrgendamine toimub sel teel, et osa kiirgust hajutatakse, teine osa aga neelatakse atmosfääri poolt. Päikesespekter kogu päikeselt tulev kiirgus: 1. 290 400 nm ultravioletkiirgus, mida meie ei näe. Mida väiksem on laine pikkus seda väikem on ühes kvandis olev energia. Võib tappa elusorganismi kui otse peale tuleb. Kahjulik. Enamus siiski ei jõua maapinnale
10 Wieni seadus, Adiapaatilised protsessid atmosfääris. Maale, sõltub Päikese kõrgusest. Kõige rohkem soojust aasta jooksul saavad aasta jooksul ekvaatorilähedased ja troopilised alad, kõige Wieni seadus – kiirgusvõime maksimumile vastav temperatuur on pöördvõrdeline temperatuurile vastava lainepikkusega. Tλm = b. T- vähem polaaralad. Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab siia ainult osa, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele läbipaistev. Päikesekiirgust maapinnatemperatuur, b-2,90∙103μm∙K, λm-maksimumile vastav lainekiirgus. Kiirguse neeldumine on selektiivne. Mida kõrgem on nõrgestavad õhukoostisesse kuuluvad gaaside aatomid ja molekulid. Eriti suurteks kiirguse nõrgestajateks on veeaur ja tolm. Soojushulk, mida temperatuur, seda rohkem kiirgab, kiirgusvõime maksimum lainepikkus sõltub temperatuurist. Wieni nihkeseadusega saab arvutada maa- ja
Kestus võib ulatuda kuni 12h. 3) Segatüüpi öökülm tsükloni taganedes külma õhu sissevool, millele järgneb kiirguslik jahtumine. Prognoosimine õhutemp. langus võrreldes eelmise päevaga (näitaba külmema õhumassi saabumist); pilvitus ja õhuniiskus vähenevad, õhtud selgemad, sademeid ei esine; tuul pöördub põhja, õhtul tuul nõrgeneb või pole üldse; õhurõhk tõuseb; nähtavus hea, õhk kuiv ja selge; kollane koidu- ja ehavalgus; kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule. Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse soojuse kiirgamist, levitavad põledes soojust), udu tekitamine, õhu soojendamine; metsaribade rajamine põhjasuunda, valida kohad, kus öökülmadeta periood on kõige pikem, mitte kasutada põhjanõlvasid, saagi õigeaegne koristamine. Pilet nr 4. Insolatsioon, otsekiirgus, hajukiirgus, summaarne kiirgus. Aurumine ( potentsiaalne ja tegelik aurustumine)
Pilet nr. 2 Päikesekiirgus ja spekter Päikesekiirgus on ilma ja selle muutumise peapõhjustajaks. Sellest sõltuvad ka koha klimaatilised tingimused. Kiirgusenergia hulk, mis langeb Maale, sõltub Päikese kõrgusest. Kõige rohkem soojust aasta jooksul saavad aasta jooksul ekvaatorilähedased ja troopilised alad, kõige vähem polaaralad. Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab siia ainult osa, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele läbipaistev. Päikesekiirgust nõrgestavad õhukoostisesse kuuluvad gaaside aatomid ja molekulid. Eriti suurteks kiirguse nõrgestajateks on veeaur ja tolm. Soojushulk, mida maapind saab Päikeselt ei sõltu ainult päikesekiirte kaldenurgast. Sellele avardavad mõju atmosfääris toimuvad protsessid (kiirguse neeldumine, hajumine; kiirte peegeldumine pilvedelt jm.). Päikese horisondiline kõrgus Maast on 90° (siis on ta seniidis).
Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse
Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab
õhuniiskus ja tuul. 11. mis on aluspinna soojusbilanss ja soojusbilansi võrrand? Soojusbilanss- termodünaamilisse süsteemi siseneva ja sealt väljuva soojushulga jaotus süsteemi koostisosade või süsteemis toimuvate protsesside vahel. B + P + H + T + F + V = 0, kus B on kiirgusbilanss, P ja H vastavalt soojusvoog aluspinnalt õhku või sügavamatesse pinnasekihtidesse (või vastupidi), T vee aurustumisel neelduv või veeauru kondenseerumisel eralduv soojus, F soojuse kulu fotosünteesis ja V tuule kineetiline energia. Harilikult on soojusbilansi võrrandi liikmed F ja V väga väikesed, seetõttu neid ei arvestata. B on päeval harilikult positiivne, P, H ja T negatiivsed, öösel vastupidi. 12. mis on aluspinna kiirgusbilanss ja milline on selle struktuur? Kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe.
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab,
osakesed on lihtsalt kaootilises liikumises. SOOJUSMASIN -muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina kasutegur (eeta)- tehtud töö ja soojendist saadud soojushulga suhe. Mida suurem on soojushulkade (jahuti ja soojendi temp) vahe, seda rohkem tööd saab süsteem teha. Carnot seadus: 3 Et saada maksimaalset võimaliku kasutegurit (et muuta saadav soojus täielikult tööks), peaks olema jahuti absoluutsel nulltemperatuuril (T 2= 0K), aga see on võimatu. KÜLMKAPI TÖÖ ALUSED 1.kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad; 2.kui vedelik aurustub neelab ta soojust (ujumisel veest välja tulles hakkab külm); 3.külmutusaine ringleb külmkapi torudes; 1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku P ja T tõuseb 2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab
Keskonnafüüsika kordamisküsimused, RAK 1. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur.
METEOROLOOGIA 1.Õhkkond e. atmosfäär. Õhu koostis. Mida kõrgemale maapinnal tõusta, seda hõredamaks õhk muutub. Õhk koosneb 3 liiki ainetest: alalised, muutlikud ja juhuslikud. Puhta ja kuiva õhu koostisosadeks on lämmastik, hapnik ja argoon. Nende hulk puhtas ja kuivas õhus on muutumatu. Muutlikud ained (nende hulk õhkus pidevalt muutub) on süsihappegaas ja veeaur. Juhuslike ainete hul oleneb kohelikest oludest, õhus leidub alati ka tolmu, mille hulk muutub. Õhku leidub ka pinnases
Küsimused ja vastused 1. Miks on atmosfäär elutegevuseks tähtis? Inimese ning teiste looma- ja taimeliikide elukeskkond asub atmosfääri kui suure õhukeskkonna põhjas. Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse kuumenemise ja jahtumise ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõikidele aeroobsetele orgnanismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel 2. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: temperatuur, koostis, vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3
sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfääriprotsesside iseärasused: atmosfäär on ruumiliselt mittehomogeenne ja ajas muutlik, veeauru olemasolu õhus, protsessid on sageli globaalsed ja mastaabid on väga erinevad. Meteoroloogilisteks suurusteks (elementideks) on: õhutemperatuur, õhu rõhk, õhu niiskus, tuule suund ja kiirus. Nähtused atmosfääris: virmalised, udu, äike, jäide, tuisk, kaste, härm. Meteoroloogilised vaatlused meteoroloogiliste suuruste mõõtmine ja hinnang. Meteovõrk koosneb observatooriumitest, jaamadest ja vaatlus punktidest.
suvisel ajal kuuma äikeseilma korral ja on alati seotud äikesepilvega. 8.Hüdrometeoroloogilised vaatlused maismaal ja merel. Hüdroloogilis vaatlusi merel alustati jääolude kirjeldamisega, kuna see on üks olulisemaid meresõitu piiravaid tegureid. Põhjalikult uuriti jääreziimi. Peale sõda alustati Eestis koheselt hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste vaatluspunktide võrgu taastamist. 1919 loodi Tallinna Mereobservatoorium järgmisel aastal see likvideeriti ja loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium. Jäävaatlusi tehti kuni 28 punktis. Nende põhjal on tänapäevaks koostatud korralikud jääkaardid. Enamik vaatlusmaterjale asub Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudis. EMHI hüdroloogia vaatlusvõrgus on 16 jaama mererannikul: Toila, Kunda, Narva-Jõesuu, Loksa, Muuga, Dirhami, Paldiski, Rohuküla, Heltermaa, Virtsu, Pärnu, Kihnu, Ruhnu, Ristna, Vilsandi, Sõrve. Vaatlusjaamade programmis on meretaseme, tuule suuna ja
(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel temperatuuri kõikumised õhus vähenevad. Veel esineb õhus pisikesi tolmu-, tahma ja soolaosakesi, mida nimetatakse aerosooliks. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine: 1. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange
Ilm on see, mis praegusel hetkel väljas on. Ilma kujundavad need protsessid, mis toimuvad atmosfääris, need on füüsikalised protsessid. Meteoroloogiat on nimetatud ka atmosfäärifüüsikaks. ATMOSFÄÄR on maad ümbritsev gaasikiht, tema alumiseks pinnaks loetakse maapinda või siis ookeanipinda. Ülemise piiri määramine on ilmselt raske, sest seda kohta kus see ära lõppeb ja algab ei saa täpselt määrata. Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaasi on 0,03% (osades kohtades on rohkem, osades vähem, muutuv suurus). 2. Veeaur veemolekulid on õhumolekulide hulgas (me neid ei näe!) 3
- raadiolained üle 1mm Sfäärid Maa atmosfääris kõrguse suurenedes maapinnast õhurõhk kahaneb Õhurõmuhõõtmise ühikud: mm elavhõbedasammast(mmHg) millibaar=1cm/Hg= 13,3 mb hektopaskal (hP) 1mb=1hP normaalne õhurõhk merepinnal: 760mmHg=1013mb(hP) Troposfäär 0-8km valdav osa õhkkonna massist temp. langeb 6c km kohta tropopaus - õhukiht millest kõrgemale temp. enam ei lange 8-9km polaaralade kohal eestis 11km ja ekvatoriaalsetel 15-16 km seal tekivad pilved stratosfäär- ulatub -50km kõrgusele, moodustab umbes 20% atmosfääri masssit. seal hakkab temp. kõrguse kasvades tõusma kuna seal neelatakse enamus UV kiirgusest mesosfäär - 50-85km osooni enam pole ja temp. lange kõrguse kasvades üsna palju , õhk on hõre Termosfäär - õhumolekul on seal nii vähe et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. u 1000km paks osoonikihi pakust mõõdetakse Dobsoni ühikutes Hüdrosfäär
3. Ultraviolettkiirgus 0,01μm< _ <0,39 μm 4. Nähtav valgus 0,39μm< _ <0,76 μm Violetne 0,390-0,455 μm Sinine 0,455-0,485 μm Helesinine 0,485-0,505 μm Roheline 0,505-0,575 μm Kollane 0,575-0,585 μm Oranz 0,585-0,620 μm Punane 0,620-0,760 μm 5. Infrapunane kiirgus 0,76μm< _ < 3000 μm 6. Raadiolained _ > 3000 μm Solaarkonstant Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti olevale pinnaühikule langev kiirgusvoog 10. Molekulaarne ja aerosoolne hajumine. V: Atmosfäär on päikesekiirguse jaoks hägune keskkond. Hägusus (sumedus) on eelkõige seotud mitmesuguste lisandite (aerosoolide) olemasoluga atmosfääris. Ilma aerosoolideta atmosfäär hajutab samuti päikesekiirgust. Seejuures on hajutavateks elementideks molekulaarsed kompleksid. Aerosoolne hajumine -hajutavad osakesed suured (tänu sellele on pilved valged) Molekulaarne hajumine –hajutavad osakesed väikesed (hajumine molekulide kompleksidel) 11. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris
teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides (0,5-4%). Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti. Veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemperatuuri kõikumised vähenevad. 4) Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. · Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6oC kilomeetri kohta. Troposfäär on 10-15 km paksune kiht ning seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus - troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu.
Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. Pööripäevad kuupäevad, millal päike läbin võrdpäevsusepunkte(kevade ja sügise algus) või päikeseisaku punkte(suve ja talve algus). Polaaröö maapinnale ei lange üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Maapinnale jõuab pool kiirgusest. Otsekiirgus päikesekiirgus mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena. Hajuskiirgus päikesekiirgus mille hajutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus otse-ja hajuskiirgus. Albeedo tagasipeegeldunud kiirgus maailmaruumi. Mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Lühilaineline kiirgus valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus soojuskiirgus. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Tuule suunda
järgmisest soojusülekande protsessist: latentse soojuse ülekanne Atmosfääri mingi omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse: advektsiooniks Soojusülekandeprotsessi, mis sõltub õhu liikumisest nimetatakse: konvektsioon Tõusva õhuosakese temperatuur: langeb tänu paisumisele Maa kiirgust nimetatakse sageli pikalaineline kiirgus, samas kui päikesekiirgust nimetatakse lühilaineline kiirguseks. Pilved neelavad infrapuna ja peegeldavad nähtavat kiirgust. Selgel tuuletul külmal hommikul enne päikesetõusu võib sageli näha jäätumist parkivate autode katustel, isegi siis, kui temperatuur jääb jäätumispunktist kõrgemaks. See juhtub tänu sellele, et autokatused jahtuvad tänu: radiatsioonile. 3 Sesoonne ja päevane käik: Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22
CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel vajalik fotosünteesiks 3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. * 1) TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi.
hõredalt asustatud Galaktika piirkonnas. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. o 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus. Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis 1
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust
Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. EHITUS: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri
M=1,989*1030 kg 332 946 x suurem kui Maa mass r= 6,955*108 m 109x suurem kui Maa raadius k=1409 kg/m3 1) tuum - 200,000 km T=15 000 000 K 2) kiirgustsoon - 300,000 km T=7 000 000 K 3) konvektsioonitsoon- 200,000 km T=2 000 000 K 4) fotosfäär - tekib nähtav kiirgus, < 500 km, T=5750 K - 5780 K 5) kromosfäär - alumine Päikese atmosfääri kiht, 1500 2500 km 6) kroon - välimine Päikese atmosfääri kiht, läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks Päikese atmosfäär = kromosfäär+kroon Päikese laik Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset. Päikese energiaallikad Termotuumareaktsioon - kergete tuumade ühinemisreaktsioon, mille käigus vabaneb energia. 7. Plancki valem. Wieni nihkeseadus.
Päike ja kuu paistavad neist läbi. Kiudkihtpilved kujutavad endast valget või kergelt sinakat katet astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit taevavõlvil. P ja K on hästi nähtavad, nende ümber on enamasti halo. Sademeid kilomeetrit annavad need pilved väga madala õhutemp korral Ida-Siberis.Kõrgrünkpilved on parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks valged, helehallid või sinakas hallid, esinevad lainelise kihina või kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m pilvetompudena. P ja K paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul
Aatomid lagunevad – elektronid eemalduvad Esineb näiteks päikesel Molekulaarfüüsika eeldused: Kõik ained koosnevad molekulidest Molekulid on pidevas liikumises (soojusliikumine) Molekulide vahel on vastastikmõju Temperatuuri skaala: Celcius Tc = 5/9 (TF – 32F) Fahrenheit T = TC + 273 = K Rõhk: 1 atm = 101 300 Pa = 1013 hPa = 1.013 bar = 760 torr/mm Hg Ideaalne gaas vs reaalne gaas: Reaalse gaasi mudel, kus: o Molekulidel ei ole mõõtmeid (punktmassid) o Molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed – kiirus ei muutu, muutub suund o Molekulide vastastikmõju ei arvestata Reaalsed gaasid sarnanevad ideaalsele gaasile suurtel hõrendustel, kus molekulide mõõtmed on väikesed võrreldes nende vahelise kaugusega Ideaalse gaasi olekuvõrrand: PV/T = konstantne
NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse.
annaabi.ee 
