Nad vallutasid kogu mägismaa ning XVI sajandiks olid neil hiigelriik. Rahval olid omad kindlad kohustused- ehtiada teid, korrastada neid, harida oma maatükki ning templi ja valitseja oma ka. XVI sajandi esimesel poolel vallutati nende riik nagu ka askeetide oma eurooplaste poolt. Kasutatud materjalid: Õpik http://www.google.ee/imgres? q=Ameerika&hl=en&biw=1440&bih=785&gbv=2&tbm=isch&tbnid=H05gH1dgaU1AfM:&imgref url=http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/6sihid/elutuba/3-6- 19paevnew.htm&docid=f_Bhb0oQu0TuyM&imgurl=http://www.miksike.ee/documents/main/elehe d/3klass/6sihid/elutuba/ameerika.jpg&w=386&h=628&ei=j_9LT9nZFonf4QTf- pXqAw&zoom=1&iact=hc&dur=1214&sig=110341746658454778003&page=1&tbnh=116&tbnw =71&start=0&ndsp=30&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=106&ty=173&vpx=168&vpy=106&hovh=286&ho vw=176 Helen-Carol Sepp
tähnidega kahjurputukas. Männikärsaka toiduks on peamiselt männikoor. Suvel tehtud metsaraie loob väga head paljunemis tingimuse männikärsakale. Männikärsakas on u. 1cm pikk. Männikärsakad munevad maist juunini. Männikärsaka vastsed nukkuvad. Nukkudest kooruvad valmikud, valmikud elavad 2-3 aastat. Männikärsakad tapavad iga aasta sadu tuhandeid istutatud männiistikuid. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/mnnikrs.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd#Kahjurputukad "Loodusõpetus" VI klass, II osa, Sirje Kaljula ja Hendrik Relve, Koolibri, 2005.
Veeõitsengud Kemikaalid jõuavad toiduahele kaudu meie organismi. Maailmamere hapestumine Õlireostus Probleemide lahendused Tööstustest merre(ookeani) sattuva reovee eelnev puhastamine. Prügi mitte vette viskamine Piirata CO2 sattumist õhku Õlireostuse ennetamiseks ehitada mitmepõhjalisi tankereid, laevu. Rahvusvahelised kokkulepped ÜRO mereõiguse konventsioon HELCOM Allikmaterjalid http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/3maahoi d/maahoid10-1.htm http://www.envir.ee/959602 http://oilrigjobsinfo.com/wp- content/uploads/2009/10/oil_platform-1.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Maailmameri http://kliima.blogspot.com/2007/04/kasvuhoonegaasid- alandavad-ookenide-ph.html www.minugeoabi.wikispace.com http://www.omasaar.ee/index.php? content=artiklid&sub=5&artid=5738
kikkis. Kõikidel koertel on hambarida ühesugune ning lõuad on sirged. Saba on koertel väga vajalik, sest see aitab hästi tasakaalu hoida ja tunnete vahendamiseks teiste koertega. (Clutton- Brock Koer) 1.2 Toitumine Koer sööb liha, juurvilja, leiba ja teisi toite. Koer võib süüa sama toitu, mis inimene. Koertele meeldib väga närida konti ja süüa liha, kondi närimine aitab koera luustiku tugevamaks teha ja vastupidavamaks. (http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/koer.htm) 1.3 Tõud Terves maailmas on 400 tõugu. 4243 koera oli kantud Eesti Kennelliidu registrisse aastal 2007. 1.3.1 Saksa-lambakoer 1.3.2 Chow chow 1.3.3 Berni karjakoer 1.3.4 Bernhardiin 1.3.5 Alaska malamuut 1.3.6 Śoti terjer ( http://et.wikipedia.org/wiki/Koer) 2. Haigused Koera levinumad haigused on hepatiit, katk, kennelköha, leptospiroos, marutaud, parvoviroos. 2.1 Hepatiit- ehk maksapõletik, hepatiidil ei esine kopsupõletiku
Erinevad tähestikud Raine Siimuste 3klass 2015 Venemaa tähestik Viimane suurem kirjareform toimus 1917–1918, mil tähestikust eemaldati mitu tähte (І, Ѣ, Ѳ). Tänapäeval kuulub vene tähestikku 33 tähte: А, Б, В, Г, Д, Е, Ё, Ж, З, И, Й, К, Л, М, Н, О, П, Р, С, Т, У, Ф, Х, Ц, Ч, Ш, Щ, Ъ, Ы, Ь, Э, Ю, Я.
RANNIKURIIGID Araabia rannikul asuvad Saudi Araabi poolsaar,Iraan, Pakistan ja India.Suurimad sadamad, mis asuvad Araabia mere rannikul on Bombay, Karatsi, Aden ja Colombo. KESKKONNAPROBLEEMID Araabia mere liivas on palju naftat, see reostab Araabia merd suhteliselt palju. Ja kuna seal on palju naftat, siis käib seal palju laevi, mis omakorda reostavad seda merd. KASUTATUD KIRJANDUS: · http://et.wikipedia.org/wiki/Araabia_meri · http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/6sihid/araabi a.htm · ENE · Õpiku kaart
Kaspia meri Christopher Tammesoo 8.a Egerti Kiisk 8.a Üldandmed Kaspia meri on väljavooluta järv. See on jäänuk kunagisest ookeanist. Maht: 78 200 km³ Pindala: 374 000 km² Soolsus: 11% Kõrgus merepinnast: -28 m Keskmine sügavus: 209 m Nende andmete põhjal on Kaspia meri maailma suurim järv. Asukoht Kaspia meri asub Euraasia mandri keskel, koordinaatidel 42° N, 51° E. Seda läbib piir Euroopa ja Aasia vahel. Sellel pole looduslikku ühendust teiste merede ja ookeanidega. Selle valgla maad on: Aserbaidžaan, Gruusia, Armeenia, Türgi, Iraan, Kasashstan, Venemaa, Türkmenistan. Kaspiasse suubuvad Volga jõgi, Kura jõgi, Tereki jõgi, Uurali jõgi, Žemi jõgi ja ajuti Kuma jõgi. Vesi Kaspia meres Kaspia mere vesi sisaldab erinevalt ookeaniveest rohkelt sulfaate ja karbonaate. ...
Selle järel lõi talurahvas vallavolikogu.19.sajandil talupere eluasemeks oli tavaliselt roo-või õlgkatusega suitsutare.Rehetuba kasutati kõige rohkem.Kõke vajaminevat valmistas pere ise. 7.Lisad 1.Uusaeg I. Ajalooõpik 8.klassile. Kolmas,ümbertöötatud trükk. 2.Jõgi, Liis. Eestlased 19.sajandi algul. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/19saj_eestlased.htm 3.Toomet,Tiia. Eesti talupoegade elu-olu. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/eestitalu.htm 4.Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/5eestimaa/5-5-20-2.htm 5.Sarapuu, Jaak.Talupoja elu. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/talupoja.htm
Kes mida leiutas ? Raine Siimuste 3klass 2015 Kes leiutas esimese mootorratta? See tundub olevat lihtne küsimus, kuid vastus sellele on pisut keerulisem kui algul näib. Mootorrattad põlvnevad "turvalisest jalgrattast", ehk siis sellisest jalgrattast, millel mõlemad rattad on sama suurusega ja millel on pedaalidega väntmehhanism tagaratta ringiajamiseks. Need jalgrattad omakorda põlvnevad kõrge esiratta ja väikese tagarattaga, sõitmiseks akrobaadi oskusi vajavast (ratta juht
järelvalvele, vähenevad ebapärlivarud pidevalt. Pärlipüügi käigus saab väga palju karpe asjatult otsa. Selleks, et Eestis leida üks pärl on vaja keskmiselt lahti kangutada 10 000 karpi. Tänapäeval on kõigele muule halvale lisandunud ka vee reostus. Ebapärlikarp suudab elada vaid puhtas vees. Kasutatud kirjandus: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel579_569.html http://et.wikipedia.org/wiki/Ebap%C3%A4rlikarp http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/1laheme/ebaparli.htm http://matefus.onepagefree.com/files/Ebap%C3%A4rlikarbi%20%C3%B6koloogia.pdf
Tornimäe Põhikool Haug Referaat Sven Aruvee 2010 Tornimäe Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala. Haug elab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa sisevetes. Ta on üks kõige laiemalt levinud mageveekala. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas, kus elab amuuri haug. Ukrainas puudub haug ainult Krimmis. Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel lamenenud. Seljauim on keha tagaosas, suurendades saba tõukepinda. See võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas- sinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge. Haugi hambad on suunatud sissepoole, et vältida saagi pagemist suust. Alalõua hambad on eri suuru...
Juulist oktoobrini tormab üks taifuun teise kannul, hulguvad aeglaselt vesipüksid. Mere loodeosa on novembrist märtsini kinni külmunud. 9. Kollase mere rannik on tasane, kuid merest loodesse jäävad Mongoolia mäestikud ja läände Tiibeti mäestik. 10. Kollase mere rannikuriikideks on Hiina, Lõuna- ja Põhja-Korea ning suurimad sadamad on Quingdao, Tianjin, Lüshun, Lüda ning Intshon. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/6sihid/kollane.htm http://farm1.static.flickr.com/30/39698927_b12f98786d.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Kollane_meri http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/5/51/Kollane_meri.JPG
inimene ikka ise tegema. Sünne Valtri 3. Eestil on kombeks üks president korraga. Lennart Meri KÕNEKÄÄNUD 1. Punane kukk katusel 2. Hammast ihuma 3. Tal on pikad näpud 1. Tulekahju 2. Teise peale viha kandma 3. Varastab LAULUPAROODIA https://www.youtube.com/watch?v=eMsKRnhcB9Y https://www.youtube.com/watch?v=pib40Quqdwc KAASUTATUD MATERJAL http://www.folklore.ee/Sonamang/ https://tsitaadid.ee/topic/eesti-tsitaadid?page=1 https:// www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/algkl_emak_olumpiaadiks_ ettevalm_konekaanud_merikerahtma.htm https://www.youtube.com/watch?v=eMsKRnhcB9Y https://www.youtube.com/watch?v=pib40Quqdwc https://www.google.ee/search?q=smile&rlz=1C1GCEU_etEE83 1EE831&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwj29M7eqJDhA hUr4aYKHWbSCdwQ_AUIDigB&biw=1920&bih=969#imgrc=bTbvgfay 8NeF0M : TÄNAN KUULAMAST!
Viimase 10 aasta jooksul on temperatuuri rekordid purustatud ja kohalikud inimesed on teatanud sellistest sündmustest, mida pole seal enne aset leidnud-äikse tormidest ja vihmadest. 1997. ja 1998. aastal toimusid seal vee temperatuuri muutustest tingitud sündmused - suur osa Beringi merest oli kaetud vetikatega (vetikate õitsemine). KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Beringi_meri 2. http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/beringi.htm 3. Suur maailma atlas,leheküljed 21,78-79
vaalakiuseid. Vaalad ei püsi aasta vältel üheainsas kohas. Toitu otsides rändavad nad pikki vahemaid. Kunagi võis vaalu kohata kõigil meredel. Nüüd on neid rohkesti ainult lõunapoolsetes vetes. Põhjapoolsetel meredel jääb vaalu järjest vähemaks. Mitme liigi kohta on kehtestatud osaline või täielik jahikeeld. Kasutatud Kirjandus 1. Dorling Kindersley "Looduse Entsüklopeedia" Tallinn 1999 2. http://www.miksike.ee/lisa/3klass/1L AHEME/vaal2.htm 3. Eneke nr. 4, lk. 145
Helen Kauksi 11c Bartolomeu Dias Christoph Kolumbus Vasco da Gama Fernão de Magalhães Umbes 1450-29.05.1500 Portugali meresõitja ja maadeavastaja 1488 purjetas Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatippu Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu. 1841.aastal saatis Dias ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule Õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelvaataja Arvatakse ,et oli sõjalaeva tüürimees 1486.aasta määras Portugali kuningas Diasi salajase ekpeditsiooni juhiks. Algas 1487.a Lissabonist Tüürimehed aafriklased Kõigepealt purjetas Palmase neemest Kongo jõe suudmesse Nelja kuuga Kongoni Dias jättis aeglase laevastiku maha 6.jaanuaril suund lõuna poole 3.veebruaril 1488 maabus lahes Guinea laiuskaardilt eemaldutakse Aafrika rannikust Purjetas ümber Nõelaneeme Avastati ,et tee Indiasse on vaba Dias hakkab tagasi sõitma Tagasi teel 1488 aasta mais silmas Hea Loo...
Vihmaussid Referaat Tallinn 2008 Ehitus Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline nung mõlemast otsast ahenev keha. Keskmise pikkusega vihmaussi (~15cm) kehas on kuni 180 lüli. Neil puudub pea, silmad, kõrvad ning ning nende keha on kaetud õhukese, limanäärmerikka nahaga. Nende kehapind tundub karedana, kuna iga lüli koosneb kaheksast pisikesest harjast. Neid tunneb vaid vastukarva silitades. Vihmaussid hingavad läbi pindmise limanaha. Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja suurematel veresoontel, mis kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke. Kõige äkilisem jäätmetest vabanemise viis on vihmaussil sabast ilmajäämine, mida ta küll vabatahtlikult ei tee. Asemele kasvab uus saba, jälle noor ja hele. Nende peaaju paikneb suuõõne kohal. Veel tähtsam on neile kõhtmine aju, neid mööda jookseb häire, kui on vaja ennast ohu eest kaitsta ehk kokku tõmbuda. Silmi vihmaussil pole, aga kehaseinas leidub valgustund...
Jooniste kirjeldus: Joonis 1. Kalahari kõrbe asukoht. Joonis 2. Kalahari kõrbest pilt. Joonis 3. Kalahari kaart. Joonis 4. Kalahari kõtbe inimesed. Joonis 5. Kivitaim. Joonis 6. Leopard. Joonis 7. Rahvastiku tiheduse kaart.(Kalahari kõrb on tõmmatud joonega ümber) Kasutatud materjalid : http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F %252Fwww.miksike.ee%252Fdocuments%252Fmain%252Freferaadid %252Fkorbed.htm http://miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/6sihid/elutuba/36 17paevnew.htm http://www.koolielu.ee/files/suured_korbed.ppt http://nature.1001chudo.ru/botswana_1448.html http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/global.jsp# http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D0%BB %D0%B0%D1%85%D0%B0%D1%80%D0%B8 http://www.kontiki.ee/client/default.asp?
elu ja retkede kohta.Ma kasutasin selle referaadi kirjutamise jaoks nii raamatuid kui ka otsisin internetist. Kokkuvõte Kolumbuse elust on see ,et ta oli kuulus maadeavastaja ja ta sai kuulsaks kui Ameerika avastaja kuid ta tahtis hoopis Indiasse jõuda.Tema retked olid nii põnevad kui ka ohtlikud.Kuid ometigi ta ei hukkund oma merereisidel. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kolumbus http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/6sihid/christoph.htm Ene nr.4 LK 665 Rainer Köthe ,,Nutikad küsimused,arukad vastused" Siegfried Fischer Fabian"Ameerika avastaja Christoph Kolumbus"
Kollane meri 1.Mere asend Kollane meri on Vaikse-Ookeani ääremeri.Meri on suhteliselt laia kujuga. Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast aga põhja ja lõuna Koreaga. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht. Hiina Kollane meri Ida-Hiina meri Hiina Joonis 1. Kollase mere asend. 2. Mere nimi Mere nimi tuleb Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo. Löss on peeneteraline materjal, kergesti hõljumina edasikantav. Hõljum annab jõe ja ka mere veele kollaka värvuse ning sellest ka mere nimi. 3. Ääremeri Kollane meri on Vaikse ookeani ääremeri ,mis on ühenduses Huang He ja Yangtze jõgedega ,Ida- Hiina merega ja Korea poolasaare väina kaudu ka Jaapani merega. 4.Suurus Kollase mere pindala (k.a Bo Hai laht) on 416 000 km² .See on suhteliselt vähe võrreldes Vahemerega ,...
karjameedel, kus ta on mäletsevaid lambaid ründava maksakaani vaheperemees. Kuuluvus: Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond:Llimused (Mollusca) Ülemselts: heterobranchia Selts : Kopsteod (Pulmonata) Sugukond: Mudatigulased (Lymnaeidae) Perekond:Llymnaea Liik: Suur mudatigu Pilte: KASUTATUD KIRJANDUS: · http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=396527/Fototahvlid_9 16_OK.pdf · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/1kala/elutuba/317paev.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_mudatigu · Loomariik rühm 6 kaart 37 · http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1017&teema=1000715
arengutasemele osutab ka õppimisvõime. Ta on võimeline eristama väikest ruutu suurest, valget sõõri samasuurest mustast, kolmnurka rombist jne. Väikese harjutamise järel tunneb ta oma sõbra näo järgi ära. Korduvalt on inimesed kaheksajalgu kodustanud. Jutud tema hirmulugudest on aga, nagu elu näitab, suuresti liialdatud. Kodustatud kaheksajalaga saab rahumeeli mängida. Kasutatud kirjandus: 1http://et.wikipedia.org/wiki/Forell 2http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/1laheme/kaheksa.htm 3http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaheksajalg_rauno.htm
Viigerhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Kokkuvõte Referaadi tegemise käigus sain teada palju uut ja huvitavat Läänemeres elavate hülgeliste kohta. Sain teada, mis vahe on viigerhülgel ja hallhülgel, kus nad elavad, mida söövad jne. Inimesed on neid küttinud, hävitanud nende elukohti ja võtnud kasutusele nende ajaloolised asupaigad. Selle tulemusena on oht ilma jääda millestki nii ilusast. Sellest oleks kahju. Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/lisa/3klass/1LAHEME/viigerh.htm http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm http://kodu.neti.ee/~ur226a/huljes/ http://kodu.neti.ee/~ur226a/huljes/pildid/pildid.html http://home.delfi.ee/~loodus/arhiiv/marts98/hyljes.htm
· Kui kaheksajalg kaotab ühe oma kombitsatest, võib talle uus kasvada. · Kaheksajalg on õppimisvõimeline. · Kaheksajalad on suguluses harilike aias elutsevate tigudega. · Tuukritel õnnestub harva kaheksajalga näha. · Kaheksajalad suudavad keerata lahti purgi, kus on nende toit sees. Kasutatud kirjandus : - http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaheksajalg_rauno.htm - http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/1laheme/kaheksa.htm - http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kaheksajalg_liina.htm - http://images.google.ee/images?hl=et&lr=&q=kaheksajalg&um=1&ie=UTF-
25% , peab minimaalne nakkevõrgu silmasuurus olema 64 mm. Selle sain selektiivsuskõveralt , kus võtsin minimaalseks kala pikkuseks 19mm ( see on ahvena alammõõt) ning vedasin joone kuni 25 % linear jooneni ja lugesin x-teljelt vastava silmasuuruse. Sain 64 millimeetrit. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/1laheme/ahven.htm 2. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Ahven 4. http://y.delfi.ee/norm/108861/5344505_IJgoNl.jpeg 5. A.Järviku materjal ; Loeng 2 ppt, slaid 4 10
kuid need ei tohiks muutuda tavapäraseks, sest siis kaoks kogu selle võlu. Kautatud kirjandus 1. http://search.msn.com/images/results.aspx? q=auster&go=&form=QBIR#focal=7f2bb06a2af8d74cbc60117269eaad51 &furl=http://www.wkofoto.at/bilddb/data/media/105/Auster_mit_Perle.jp g 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Ebap%C3%A4rlikarp 3. http://miksike.ee/documents/main/referaadid/aarded%5Fparlisadamas.htm 4. http://miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/1laheme/ebaparli.htm 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Tehisp%C3%A4rl 6. http://www.unc.edu/~ksburton/lapidary/images/Pearl1.jpeg 7. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ed/Margaritifer a_margaritifera-buiten.jpg/200px-Margaritifera_margaritifera-buiten.jpg 8. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/24/Black_pearl _and_his_shell.jpg/800px-Black_pearl_and_his_shell.jpg 9. http://www.apus.ru/im.xp/049056054124052057056055049050.jpg 10. http://www
Talvel aga seiskub elu pealmises mullakihis, kuna see jäätub. Siiski alumistes kihtides elu toimib. Seega muld on eluliselt tähtis "asi" elus. 8 KASUTATUD KIRJANDUS: 1) Rein Kuresoo, Triinu Karolin, Andres Korolin "Loodusõpetuse õpik 5. klassile" lk. 81-84, 89-91 2) Loodusõpetuse vihik 3) Tallinna kirjastus Valgus "ENE" köide nr. 2 lk. 196 4) http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/muld2.htm 5) http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/muld.htm 6) http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/ (muldl_374hikonspekt).pdf 7) http://www.envir.ee/rapinapolder/dokumendid/Mullastik.pdf 8) http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel839_818.html 9) http://216.239.59.104/search? q=cache:OrXfTEBc4ZcJ:www.piritamg.tln.edu.ee/doc/materjale/ MULD.ppt+MULLALOOMAD&hl=et&ct=clnk&cd=6&gl=ee 10) http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vihmauss_eini ke
Hobused olid suureks abiks ka jahil. Komantsi naised käisid koos meestega antiloobijahil. Tänu hobustele suutis terve kogukond piisonikarjade kannul püsida. Hobused surid jääajal välja. 16. sajandil tõid hispaanlased loomad uuesti mandrile. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8. klassi muusikaõpik Karolina Sepp jt. ENE 3. kirjastus "Valgus" 1988. "Põlisameeriklased" Judith Simpson jt. http://www.miksike.ee/ http://vana.miksike.ee/elehed/3klass/6Sihid/elutuba/indiaanlased.htm 8
KOKKUVÕTE Minu jaoks oli kõige huvitavam info maalamba kohta. Ning varem ma ei teadnud et lamba villaehitus nii keeruline on. Oli huvitav. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti maalammas - http://www.maalammas.ee/index_main.php Eesti valgepealine lammas - http://www.etll.ee/?Lambad_ja_kitsed Eesti tumedapealine lammas - http://www.etll.ee/?Lambad_ja_kitsed Meriinolammas - http://www.lambanahk.ee/01/06/ www.google.ee Lammastes üldiselt http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/lammas.htm Lammaste vill - http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/?Villkarvade_liigid 9
5. PILDID latikas kaheksajalg 7 Kalad meie toidulaual tursk KASUTATUD MATERJAL http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ABRBRA2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Latikas http://kalala.emu.ee/userfiles/KALALA/Mageveekalad/LATIKAS.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kaheksajalg http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/1laheme/kaheksa.htm http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/GADMOR2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Tursk http://www.terviseleht.ee/200113/13_kala.php 8
o Paranes ettekujutlus pärismaailmast. Marco Polo rändas mööda Siiditeed Hiinasse. Vasco de Gama - avastas meretee ümber Aafrika ja jõudis Indiasse. Christoph Kolumbus - avastas Ameerika. Amerigo Vespucci - sai aru, et Kolumbuse avastatud maa on hoopis uus manner. Fernaro de Magalhaes - tegi esimesena maailmale ringi peale. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Marco_Polo 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Vasco_da_Gama 3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/vasco.htm 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus 5. http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/christoph.htm 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Amerigo_Vespucci 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Fernao_de_Magalhaes 8. Raamat ENE 9. Raamat Eneke
Magistraaltorustik- katlamajast elamukvartalisse 400-1200mm Jaotustorustik-magistraaltorust majade lähedale 100-300mm Majaühendused-jaotustorust majani 50-200mm Asetsevad:betoonrennides 50-70cm sügavusel,tunnelites(palju torusid) ja otse pinnases(isoleeritud torud) Gaasitorustik-gaasijaotusjaamadest reguleerpunktini,jaotustorust gaasireguleerimispunktist kohalikereguleerimisseadmeteni,majasisestusest Magistraaltoru jaguneb:kõrgsurve 1klass(üle25kg/cm2)2klass(12-25) ja 3klass kuni12 Linnavõrgud jaguneb:madalsurve alla0,5: kesksurve kuni3: kõrgsurve kuni 12 Linnade ja asulate torud maareljeefi 1,5m sügavusel,languga mitte alla 0,02(märg gaas) Kuiv gaas 1m languta. Tööstusettevõte torud ka estakaadidel. Torud valmistatakse teras ja plast. Teedega ristumisel hülsidesse.Kraanid,hüdrolukud kuni maapinnani Eritorustikeks -on suru-,bensiini-,nafta-,leelis-,masuuditrassid ettvõtte hoovides ja on terastorud.32-200mm sügavusel kuni 1,5m
vikerkaarevärvilised rõngad ümber Päikese või Kuu, valepäikesed (eba- päikesed), poolringid, kaared, valgussambad. Udutaoliste kiudkihtpilvede puhul on see ainus märk nende olemasolust. Alamliigid: · Niitjad kiudkihtpilved (Cirrostratus fibratus) 9 Udutaolised kiudkihtpilved (Cirrostratus nebulosus) Kasutatud kirjandus: · http://miksike.ee/docs/elehed/3klass/2ilm/elutuba/3-2- 7paev.htm · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pilveliigid_ helerin.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Kihtpilved · http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rgr%C3%BCnkpilved · http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rgkihtpilved · http://et.wikipedia.org/wiki/Kihtsajupilved · http://et
Niña. 6 jaanuaril nähti taas Pintat, kuid Kolumbus polnud enam vihane. 14 veebruar tekkis hirmus torm, lained olid 3-meetrised. Nii Kolumbus kui ka Pinta kapten arvasid, et teine on otsa saanud. Kolumbus jõudis Palos'esse 15.märts ning Pinta kapten kõigest 1 tund hiljem. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus 2. http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/christoph.htm 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Christopher_Columbus
7. Katsed õhurõhu kohta ·http://www.youtube.com/watch?v=8-KqSY5EEtA ·http://video.delfi.ee/video/ ·http://www.youtube.com/watch?v=ctJyu5ete6Y ·http://www.youtube.com/watch?v=jmQ8FWnM0fA&feature=related ·http://www.youtube.com/watch?v=WkGoG9g1QX4 ·http://www.youtube.com/watch?v=oHIVqAlV3ck Kasutatud kirjandus : ·http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95hur%C3%B5hk ·http://meteo.physic.ut.ee/et/showdoc.php?did=10 ·http://miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/2ilm/elutuba/3-2-10paev.htm ·http://www.slideshare.net/vilve/hurhk-8173144 ·http://mehaanika8kl.wordpress.com/rohumisjoud-2/ohurohk/ ·http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/kliima/ohurohk.html ·http://web.zone.ee/funnelcloud/ohurohk.htm
The History Channel 2/5 http://www.youtube.com/watch?v=qqgjMfPw8LU&feature=related - Who killed the Maia? The History Channel 3/5 http://www.youtube.com/watch?v=Ye-sIfq0epQ&feature=related - Who killed the Maia? The History Channel 4/5 http://www.youtube.com/watch?v=wAWr89CMXjA&feature=related - Who killed the Maia? The History Channel 5/5 Kasutatud kirjandus : ,,Inimene, ühiskond, kultuur" - Helmut Piirimäe http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/6sihid/elutuba/indiaanlased.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maiad_evelin.htm http://www.annaabi.com/materjal-41462-maiade-kunst http://www.tlu.ee/files/arts/2652/Astee7fed1dfb68290caf2ff2e4f074eae0ca.pdf http://www.annaabi.com/materjal-19322-maiad-powerpoint http://www.annaabi.com/materjal-7000-ameerika-p%C3%B5liskultuurid http://helios.kolhoos.ee/stories/storyReader$155 http://forte.delfi.ee/news/teadus/maiad-aastal-2012-ei-tule-mingit-maailmaloppu.d? id=26203811
Alaskal on ka eriline ajalugu, eriti seoses sealse kullapalavikuga ja Alaska ostmisega. Tänu sellel referaadile sain ma teada rohkem Alaska ajaloost, et Alaska pole koguaeg olnud USA osariik, vaid USA ostis selle Venemaalt leivapätsi hinnaga. Kunagi sooviksin ka mina sinna minna, sest seal on ilus loodust, kelgukoerad ja rohkelt lund. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Kirjalikud allikad: http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/mehine.htm http://www.ekspress.ee/viewdoc/C9440FF7224775E8C2256C3700411D77 http://web.zone.ee/alaskakelgukoerad/TOUTUTVUSTUS.html http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr27/alaska.htm Kasutatud kirjandus (teatmeteosed) : ,,ENE 1" Talinn Kirjastus Valgus, 1985. Lk. 127 ,,Ameerika Ühendriigid" Kuningas, Tiit. Kirjastus Ilo, 2001. Lk. 89-90 13 LISAD Lisa 1. Alaska kaart 14
Elupaikade taastamine ja hooldamine Rannaniitude taastamine kõre elupaikadena. Karjäärielupaikade hooldamine. Väikeveekogude taastamine ja rajamine: 260 veekogu Lõuna- ja Kagu-Eestis. Asurkondade elujõulisuse tõstmine Toetav kudu ja kulleste üleskasvatamine. Allikad: http://tammelill.blogspot.com/p/kontrolltoo-ussid.html www.scribd.com/doc/75486298/zooloogia-kokkuv6te http://et.wikipedia.org/ http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/vihmauss.htm http://aedjakodu.tarbija24.ee/420534/vihmauss-on-aedniku-sober/ http://www.green-pik.eu/et/knowledgebase/20-vihmaussid-ehk-vermikoloogia http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=19&cts=1331725481057&ved=0CFwQFjAIOAo&url=h ttp%3A%2F%2Fpmk.agri.ee%2Ffiles%2Ff341%2FM%2520Ivask %25202010.ppt&ei=CoRgT7rSNqOe0QWTjKChBw&usg=AFQjCNE04ytIwMccYf028VRDcFwF _w9jJQ&sig2=-8H7TriqOuuHkK4j8S9hlw http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/biomultifarious/species/invertebrates www
1 Amerigo Vespucci reisid 1 Kasutatud kirjandus http://carreiradaindia.files.wordpress.com/2006/12/juan-sebastian-elcano.jpg http://www.wpclipart.com/famous/explorer/Marco_Polo.png http://web.zone.ee/siimurom/ameerika.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus http://www.annaabi.com http://et.wikipedia.org/wiki/Amerigo_Vespucci http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-4-2.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/christoph.htm http://wapedia.mobi/et/Vasco_da_Gama http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/marcopolo_anneliiskaerma.htm http://wapedia.mobi/et/Marco_Polo Ajaloo õpik KESKAEG II 8 klass 1
kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Uued nakkushaigused süüfilis. Kasutatud kirjandus: 7. kl. Ajaloo õpik, II osa http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/maadeavastused_reformatsioon_karoliinekorol.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/marcopolo_anneliiskaerma.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/keskaegsed_maadeavastajad_evelinviks.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/vasco.htm http://www.hot.ee/tiiakuusk/kolu.html http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus http://et.wikipedia.org/wiki/Marco_Polo http://et.wikipedia.org/wiki/Amerigo_Vespucci http://et.wikipedia.org/wiki/Amerigo_Vespucci http://web.zone.ee/siimurom/ameerika.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Fern%C3%A3o_de_Magalh%C3%A3es Lisad: Marco Polo Vasco da Gama Christoph Kolumbus Amerigo Vespucci Fernao de Magalhaes
- kipsi saab kasutada happevihmadest kannatada saanud hoonete restaureerimisel. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist. Allikas : http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-9-1.htm & http://www.miksike.ee/docs/elehed/3klass/3maahoid/elutuba/3-3-7paev.htm - 29 - KASVUHOONEEFEKT Õhus sisalduv CO2 täidab teatud filtri ja ekraani ülesannet. Päikese lühilaineline valguskiirgus läbib teda, kuid Maal tekkinud pikalaineline soojuskiirgus neeldub temas ja ei pääse kosmosesse tagasi. Nii takistab CO2 maapinna kiirgusjahtumist. Analoogia tõttu CO2 ja kasvuhooneklaasi vahel nimetatakse nähtust kasvuhooneefektiks.
alus 26 km kõrgusel),Kõrgrünkpilved arvesse kõik taevalaotuses olevad Piisakeste läbimõõt on siiski väga väike altocumulus 26 km,Kõrgkihtpilved pilveliigid; teise korral arvestatakse Sc, St, ¤ Metsas kujutab härm teataval määral tuhandikud millimeetrid, ainult väga altostratus 25 km,3klass Alumised pilved Ns, Cu, Cb nende aluse kõrgus on alla 2 lisasademeid (kuni 10% üldisest soodsatel tingimustel 0,05 mm ja vahel (alus kõrgus alla 2 km),Kihtrünkpilved km. Madalpilvituse hulk arvestatakse kogu sademete hulgast). Sisaldab sademeist rohkem. stratuscumulus 0,61,5 km,Kihtpilved stratus taevalaotusest. Kogu taevalaotus peab
tagajärjel.Klassifikatsioon:Pilved on erinevate kujudega. Pilvede väline kuju peegeldab protsesse, mille tulemusena nad tekivad. Pilved ´´kõnelevad´´ meile atm. toimuvaid sündmusi. 1 klass Ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel)Kiudpilved cirrus 7-10 km,Kiudrünkpilved cirrocumulus 6-8 km,Kiudkihtpilved cirrostratus 6-8 km,2 klass Keskmised kõrgusega pilved (nende alus 2-6 km kõrgusel),Kõrgrünkpilved altocumulus 2-6 km,Kõrgkihtpilved altostratus 2-5 km,3klass Alumised pilved (alus kõrgus alla 2 km),Kihtrünkpilved stratuscumulus 0,6-1,5 km,Kihtpilved stratus 0,1-0,7 km,Kihtsajupilved nimbostratus 0,1-2,0 km,4 klass Vertikaal suunas arenevad ehk konvektsioonipilved ( alus 0.4 1,5 km , kuid pilvede tipud võivad ulatuda isegi 10 km kõrgusele).Rünkpilved cumulus 0,8-1,5 km,Rünksajupilved (ehk äikesepilved) cumulonimbus 0,4-1,0 km,Tähtsamad pilvi kujundavad protsessid,Pilvede tekkimise ja kujunemisega seotud skeem atm
e2bn.net/e2bn/leas/c99/schools/cd7/website/images/VikingShipFigurehead.jpg http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-2-3.htm http://i.ehow.com/images/GlobalPhoto/Articles/4601586/vikings_Full.jpg http://media.photobucket.com/image/gripsholm%20stone/shantidove/A-RUNE-STONE-AT- GRIPSHOLM-.jpg http://www.loitsukeller.ee/txt/ennust.htm#ruunid http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/runid http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Vene http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/6sihid/elutuba/3-6-10paev.htm http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=74061 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/7riik/viikingi.htm http://staap02.wordpress.com/uus-eesti-viikingid/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eir%C3%ADkr_Punane http://et.wikipedia.org/wiki/Leifr_%C3%95nnelik 33 http://et.wikipedia.org/wiki/Rjurik http://et.wikipedia.org/wiki/Oleg http://www.theoccidentalobserver
Elektriseadmed liigitatakse nelja ohutusklassi, sõltuvalt sellest kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektriseadme ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku tähise järgi. 1. tavalise pistikuga elektriseadmed - 0 klass (eestis ei ole lubatud kasutada) 2. elektriseadmed mille pistik on kaitsekontaktiga - 1klass 3. kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega 4. kaitseväikepingel töötavad (kuni 50V) elektriseadmed - 3klass samaotstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega: seda määravad seadme kasutamis võimaliused, mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. 3 ohutusklassi seadmed on kõige ohutumad. Tavalise pistikuga elektriseadmel on vaid põhiisolatsioon, isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektriseadme tunneb ära tema ühendusjuhtme otsas oleva täisringikujulise otspinnaga pistiku järgi.
annaabi.ee 
