ainest välja. Vastupidisel juhul kui sagedus väheneb on võimalik leida piirsagedust millal algab fotoefekt antud aine korral f p =A/h. Sellest sagedusest alates algab antud aine fotoefekt. Enamus ainetel punase valguse vahemikus- nimetus punapiir. Fotoefekti näited ja kasutamine- jaotatakse kaheks, väline fotoefekt ja sisene fotoefekt. Väline fotoefekt- sel juhul lüüakse elektronid aine pinnast välja. Kasutatakse fotokordisti (registreerib nõrku valgusallikaid), füüsikakatsed, ööbinoklid. Sisemine fotoefekt- sel juhul toimub elektronide liikumine valguse mõjul aine siseselt. Nt bioloogia- fotosüntees, keemia- fotomaterjal (Ag, Br). Füüsika- pooljuhid (nende valgustundlikus- fotoelemendid) m0∗v 2 ülesanneteks: h*f=A+ , fp =A/h, h=6,62*10-34J*s, c=3*108m/s. c=λ*f, E=mc2, 2
elektroluminestsentspaneel Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement e. fotorakk 4.2.3.2 Fotokordisti 4.3 Valgust emiteerivad seadised 4.3.1 Hõõglamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.2 Huumlamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.3 Vaakuumluminestsentsindikaator 4.3.4 Valgusdiood ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.5 Laserdiood 4.3.6 Plasmapaneel 4.3.7 Elektroluminestsentspaneel 4.3.8 Elektronkiiretoru 4.4 Optronid 4.5 Valguskiirgust mõjutavad seadised 4.5.1 Vedelkristallid ja LCD-paneel Kasulik meelde jätta: - Valgusdioodid
Kasutatakse võimsates valgustites (kinolambid), metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Sädelahendus õhk muutub väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks. Näiteks on välk, auto süüteküünla elektroodide vahel. Termoemissioon ja termoelektrilised nähtused Väljumispotentsiaal ja väljumistöö. Termoemissioon ja selle mittelineaarne volt- ampertunnusjoon. Termoelektrilised nähtused. Rakendusi: elektronlambid (diood, triood), fotoelement, fotokordisti, termopaar-termomeeter. Elektrivool pooljuhtides Voolukandjate liigid pooljuhtides; pn-siirde mittelineaarne volt-ampertunnusjoon. Rakendusi: pooljuht-diood, transistor, valgusdiood, dioodlaser. Elektrivool gaasides Sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus. Ionisatsiooniprotsessid ja juhtivuse teke gaasides. Gaaslahenduse kui mitteoomilise juhi mittelineaarne volt-ampertunnusjoon. Huumlahendus. Kaarlahendus. Sädelahendus. Koroonalahendus.
23. Kirjuta fotoefekti punase piiri sageduse valem. f = A/h 24. Kirjuta fotoefekti punase piiri lainepikkuse valem. = c/f = ch/A, kus (loe lambda) 0n valguse lainepikkus ja c = 300 000km/s = 3.108 m/s on valguse kiirus vaakuumis, f valguse sagedus ja A elektroni väljumistöö ainest. Kirjuta vihikusse näidisülesanne lk 86 ja lahenda ülesanded 1-9 lk 87-88 ja vasta paragrahvi lõpus toodud küsimustele R 05.05.2006 Fotoefekti rakendused 14.1 Fotoelement ja fotokordisti 1. Mis juhtub fotoelemendis pealelangeva valgusega? Valguse toimel tekib elektrivool ehk valguse energia muundatakse elektrienergiaks. 2. Joonista fotoelemendi skeem. Selgita töö põhimõtet. Fotoelement on õhutühi kolb, mille sisemine pind on osaliselt kaetud metallikihiga, mille väljumistöö on väike. See on katoodiks. Kolvi keskel on traatsilmus--anood, kuhu siirduvad katoodilt väljalöödud elektronid, mis loovad fotovoolu. Mida tugevam vool, seda intensiivsem valgus langes. 3
50 punkti millimeetril, filmirullis on tavaliselt kuni 1000 kaadrit. Tavaline nn. Pankromaatiline film on tundlik valgusele lainepikkusega alla 720 nm. Alumise piiri seab lääts, mis tavalise klaasi korral laseb läbi valgust alates 350 nm ja kvartsklaasi korra alates 300 nm. Lähis-infrapuna kiirguse jaoks saab filmi ülemise tundlikkuspiiri tõsta 900 nanomeetrini. Kasutatakse mustvalgeid filme, värvifilme ja valevärvides filme infrapunakiirguse jaoks. Fotokordisti on väga tundlik kiiretoimeline mõõteriist. Tema puudused on tundlikkus mehhaanilistele vigastustele, suured mõõtmed ja kõrge tööpinge. Fotodiood on diood, millele rakendatud pinge toimel tekib vooluimpulss kui selles neeldub footon. Pidev valgus annab tulemuseks pideva voolu, mis sõltub valguse intensiivsusest. Fotodiood on fotokordistist väiksemate mõõtmetega, põrutuskindlam ja madalama tööpingega, seega kaugseires kõlblikum. Kujutise saamiseks tuleb moodustada
Ensüümiaktiivsuse määramisel kasutatakse peamiselt stsintillatsioonimeetodit. Stsintillatsioonimeetodi põhimõte: kasutatakse radioaktiivset substraati, substraat ja produkt on teineteisest kergesti eraldatavad (näiteks ekstraktsioon), Radioaktiivsel lagunemisel tekkivad osakesed ( või osakesed) põrkuvad läheduses asuvate molekulidega ja ergastavad neid, ergastatud molekulid kiirgavad valguskvandi (fluorestsents), mis registreeritakse fotokordisti vooluimpulssidena, stsintillatsiooniloenduritega mõõdetakse radioaktiivsust cpm ühikutes (counts per minute), reaktsioonis tekkiva produkti hulga arvutamiseks tuleb eelnevalt määrata substraadi eriradioaktiivsus (cpm/mool). 4. Ensüümkatalüüsi regulatsioon: Ensümaatilise reaktsiooni kiirus sõltub ensüümi kontsentratsioonist ja ensüümi katalüütilisest aktiivsusest: Igas metaboolses rajas on regulatoorne ensüüm ehk võtmeensüüm, mille poolt
Rünkpilved cumulus 0,8-1,5 km,Rünksajupilved (ehk äikesepilved) cumulonimbus 0,4-1,0 km,Tähtsamad pilvi kujundavad protsessid,Pilvede tekkimise ja kujunemisega seotud skeem atm.,Pilvede struktuur (loeng),Pilvituse mõiste (long),Pilvede kõrgue määramie: Valguslokaatoritga, sinna kuuluvad 2 metallkasti- ühes on nõgus peegel, mille kohal võimas lamp. kui lamp süttib langeb kiirgus pilve alumise pinnale. Teises kastis ehk vastuvõtjas asub samuti nõgus peegel , mille kohale on asetatud fotokordisti (see muudab valgusimpulsid energeetiliseks ja võimendab veed) Seal on veel aparaat mis määrab aja mis kulub valguskiirte liikumiseks pilvedeni ja sealt fotokonderisse ning selle aja järgi määratakse pilvede kõrgus.2)Laserkiirega: pilootpalli abil ja see meetod nõuab rohkem aega kui esimene, seda ei saa kasutada siis kui tuul on väga tugev v pilv on alla 6 km. Teostus: pallikest täidetakse vesinikuga ning arvutatakse täidetud palli tõusujõud ning tõusu kiirus
väiksem kui udu korral. Nähtavus 110 km. ehk vastuvõtjas asub samuti nõgus peegel , äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis Kondensatsioonituumade osatähtsus Nähtavuselt on ta hallikas. Ei tekita mille kohale on asetatud fotokordisti (see tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise Kondensatsioonituumad võivad olla niiskusetunnet ega udu. muudab valgusimpulsid energeetiliseks ja tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere tahked, vedelad või gaasiosakesed. Somp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
