Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kiirgusvoog" - 61 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

Iga suund 38.Kütuse niiskus, mineraalosa ja tuhk. Niiskus on põhivõrrand: M=Fc/v= ·Fc=const < statsionaarse on iseloomustatav nurgaga , mille ta moodustab pinna kütuse kahjulik komponent, mis vähendab kütteväärtust, voolavuse pidevuse võrrand, tingimus M=const. Meid normaaliga n. Seadus: abs. musta keha kiirgusvoog on suurendab põlemis-gaasi mahtu, halvendab süttimist jne. huvitab adiabaatiline voolamine, st. soojusvahetust ei Kütuse niiskus koosneb välisest e. mehaanilisest ja toimu, antud juhul, keha voolab torus nii kiiresti, et võrdline abs. temp-i neljanda astmega. Eo=oT4 , sisemisest e...

Soojustehnika
725 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Läbipaistvuse koefitsent on väikseim kohalikul keskpäeval, mil Päikese kõrgus on suurim; hommikul ja õhtul aga pm väärtus kasvab. 6) Peegeldunud kiirgus ja aluspinna albeedo ­ aluspinnale jõudnud kiirgusest osa neeldub, osa aga peegeldub tagasi õhku. Pinna peegeldamise võimet iseloomustabki albeedo, so. arv, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Albeedo sõltub aluspinna iseloomust (paljas maa, rohi, lumi, vesi jm), olukorrast (kuiv, märg, tasane), Päikese kõrgusest jt teguritest. Väga suur albeedo on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. Sama pinna albeedo oleneb tunduvalt pinna niiskusest ­ mida märjem pind, seda väiksem on tema albeedo. Näiteks tasane kuiv must muld peegeldab 13%, niiske must küntud muld 4%, kuiv tasane liiv 40%, niiske liiv 20%...

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvestuse spikker

Albeedo- isel näol saab aga juurde energiat. Maapinna(tegevpinna) õhumasside horisontaalne liikumine. Pikalaine kiirgus pinna peegeldumise võimet, see arv näitab kui suure osa efekt kiirgus-Maalt lahkunud ja maale juurdetulnud atm- avaldub atmosf maakiirguse ja atmosf kiirguse näol. moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale pikalaineliste kiirguste vahe. Maapinnalt lahkub Atmosf kiirguse see osa, mis suundub maa poole tagasi langenud kiirgusvoost. Sõltub aluspinna isel (paljas maa, maakiirgus ja maapinnalt tagasi peegeldunud atmosfääri nim atmosf vastukiirguseks. Osa sellest peegeldub tagasi rohi, lumi, vesi), olukorrast (kuiv, märg, tasane), Päikese vastukiirgus...

Agrometeroloogia
122 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ökoloogia lühikonspekt

organismid · Generalistid ­ laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Albeedo ­ arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass ­ pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus ­ energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab...

Ökoloogia
326 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Eksami materialid

lange kõrguse kasvades üsna palju , õhk on hõre Termosfäär - õhumolekul on seal nii vähe et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. u 1000km paks osoonikihi pakust mõõdetakse Dobsoni ühikutes Hüdrosfäär ookeanide summaarne veekogus on umbes 1,4x 10 km³ Veekiht kus temp. väga kiiresti kahaneb nim. temperatuuri hüppekihiks Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi Insolatsioon­Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal-ja kaldpinnale; insolatsioonatmosfääriülemiselpiiril(S'): S'= S * sinh, kus S - insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h- päikesekiirte langemisnurk Solaarkonstant(S)-Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1380 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 *min1) Neelamisvõime - arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale...

Maateadus
225 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

Nähtava valguse lainepikkused. 760-630 nm (punane) 630-600 nm (oranz) 600-570 nm (kollane) 570-520 nm (roheline) 520-470 nm (helesinine) 470-420 nm (sinine) 420-280 nm (violetne) 143. Kvandi energi valem (Plancki valem). E=hf (f on sagedus, h on Plancki konstant) 144. Mis on kiirgusvoog , neelamisvoog? Soojuskiirguse iseloomustuseks on ühes sekundis ühe ruutmeetri pinna kiiratud energiavoog ehk kiirgamisvõime, kui pinnaühikule langeb energiavoog, siis osa sellest neeldub aines (neeldumisvõime) 145. Milles seisneb fotoefekti nähtus? Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Kui elektronid väljuvad ainest (metallist) räägitakse välisfotoefektist, kui valguse mõjul muutub elektroni energeetiline olek muutub aine (pooljuhi)...

Füüsika
143 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maateaduse alused

Uus-Guinea asub: 5 lõunalaiust ja 141 idapikkust (Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, lk 75). Uus-Guinea kuulub Austraalia ja Okeaania maailmajakku, paikneb Vaikses ookeanis. Uus-Guineast lõunas asub Austraalia ja neid eraldab teineteisest Torrese väin. Läänes asub Indoneesia saarestik. Põhjas asub Ida-India saarestik. 2. Leia ala keskmine aastane ja min ning max pinnasele langev Päikese kiirgusvoog (W/m2) ja kirjelda selle sesoonset kõikumist. Keskmine kirguse tase on umbes 200-220 W/m2. (Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, lk 48). 3. Kirjelda valitud piirkonna valdavad õhumassid ja nende liikumisteed. Kogu aasta valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid, mis on kuum ja niiske. Peamiselt puhuvad passaadid, mis on ekvatoriaalsele vööndile omane. (Eva Jeleisky, lk 2). 4. Kirjelda ala aasta keskmisi ja min ning max temperatuure ning kuu sademete hulkasid....

Maateadus
45 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Kiirgusbilanss

·Hajumine (scattering) A ·Peegeldumine (reflection) D ·Neeldumine (absorption) U S Vasakul: pilvitu taeva korral Paremal: pilvise taeva korral Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi M Insolatsioon ­ Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale; insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S'): S' = S * sin h, A kus S - insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad A pinnaga risti, h - päikesekiirte langemisnurk Solaarkonstant (S) - Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale TE pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus;...

Maateadus
69 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inseneriökoloogia vastused

Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
121 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkonnafüüsika arvestuse spikker

O2+O+M=O3+M. ergastatud olekusannab Ringlained -tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse energia teisele molekulile. M(muu aine). O 3 lagunemine valguse toimel. kiirusega. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2. Inimene põhjustab selle lagunemist NO x ­ Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog . gaaside ja freoonide õhkupaiskamisega. Vulkaanipursetega paiskub õhku SO2, Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa mis veeauruga reageerides tekitab H 2SO4, mis lõhub osooni kihti. Atmosfääri kiirguse summa. aerosooli keemiline koostis varieerub tugevasti sõltuvalt kohast. Atmosfääri...

Füüsika
103 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ehitusfüüsika

Absoluutselt must keha? Keha, mis neelab kogu talle langeva energia. 7. Absoluutselt musta keha kiirgusspekter. ...kiirgusspekter on sõltuvusest keha temperatuurist. 8. Wieni nihkeseadus? Absoluutselt musta keha kogu kiirgusvoo saame integreerides Asendades B (,T ) Plancki seadusest saame B =T 4, Stefan-Boltzmanni seadus kus = 5.6703210-8 W /(m2 K 4) on Stefan-Boltzmanni konstant. Vastavalt valemile on absoluutselt musta keha kiirgusvoog võrdeline tema temperatuuri neljanda astmega. Wieni II seadus ütleb, et absoluutselt musta keha maksimaalne kiirgusvõime B (m,T ) kasvab koos temperatuuri 5-nda astmega. kus c'' = 1.30110-5 W /(m3 K5). 9. Päikese kiirgusspektri jaotus? Päikese kiirgusspekter on jagatud reaks vahemikeks (sulgudes on näidatud lainepikkuste piirid): · -kiirgus ( < 10-5m); · Röntgenikiirgus (10-5m << 10-2m); · Ultraviolettkiirgus (UV) (10-2m << 0...

Ehitusfüüsika
182 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Marcus Aureliuse referaat

juba sellega lood enda ümber avarust, et mõttes ümber haarata kogu maailm, mõelda igavikule, milles ise elad, ja mõtiskleda, kui kiiresti iga asi ositi muundub, kui lühike on kõik sünnist lagunemiseni ning milline haigutav igavik on ühtmoodi nii enne sündi kui ka pärast lagunemist (,,Iseendale" 9.32 vt ka 2.17, 5.23, 7.47, 12.32). Lõikudes nagu see, teeb Marcus kaudseid viiteid paljudele stoilikele teooriatele. Siinkohal on ka esiletõstetud Heraclituse stoiline füüsikaline kiirgusvoog . Võib-olla veelgi olulisem aga on viide inimese otsustamisvõimele ning väide, et see ongi viletsuste allikas. Järgides Epictetust, väidab Marcus, et hea ja halva omistamine on inimliku otsustamisvõime tulemus. Epictetuse epistemoloogilise teooria järgi: kujutised, mida inimene saab ja mis peegeldavad nende asjade iseloomu, on juba ühendatud. Need ei hõlma mitte ainult mõne välise objekti ettekujutust vaid ka tahtmatut ja alateadvusetut otsust selle ettekujutuse kohta...

Filosoofia
86 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Hüdrometeoroloogia

Prisam murrab kõige 1 vähem punaseid ja kõige rohkem violetseid kiiri, sinna vahele jäävad ülejäänud: orantz, kollane roheline, sinine.Päikese aktiivsus ­ päikese pinnatemp. on umb 6000K.Kiirgusvälja karakteristikud ja mõõtühikud - Kiirgusvoog : läbi antud pinna S ühe ajaühiku jooksul läinud kiirgusenergia hulk. =E/t ühikuks cal/min või W. Kirgusvoo tihedus: ühes ajaühikus üht pinnaühikut läbinud kiirgusenergia hulk F=E/St ühikuks W/m2Päikesekiirgus atmosfääri ülemisel piiril ­ S´=S*sin h . S´- insolatsioon suvalises punktis atm-i ülemisel piiril. S ­ päikesekiirguse intensiivsus atm-i ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad risti pinnaga. h ­ päikesekiirte langemisnurk...

Hüdrometeoroloogia
79 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskkonnafüüsika

Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ­ ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks ­ nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klass...

Bioloogiline füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
17
doc

ökoloogia lühikonspekt

1 kcal = 1000 cal Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Solaarkonstandi arvväärtus on ligikaudu 2,0±0,04 cal/cm2 minutis (1372±30 W/m2 Albeedo ­ arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass ­ pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus ­ energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab...

Ökoloogia
99 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Maateadus

6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) -Insolatsioon- Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale: insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S') = S*sin h -Solaarkonstant(S)- Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langeva aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. -Neelamisvõime- arv, mis näitab, misssuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) -Peegeldamisvõime (alabeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost(%)...

Maateadus
100 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füüsika 1

Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nim. täielikuks peegeldumiseks. 5p.Valguse parameetrid-Valguse parameetrid on: valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog , mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. (luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. I (kandela cd ) Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. E (luks lx ) Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat. R (lx ) Heledus iseloomustab valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. B (nitt nt) 2p...

Füüsika
342 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskkonnafüüsika kodamisküsimuste vastused.

Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. 11. Bougueri seadus- neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. 12. Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog . Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. 14. Atmosfääri koostis- N2 ­ 78%, O2 ­ 20,95%, Ar ­ 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht ­ 10-15 km kõrgusel...

Keskkonnafüüsika
201 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua...

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Tuumafüüsika

See on ioniseeruva kiirguse energia ja kiiratava aine massisuhe.kiirguse mõju organismile sõltub kiirgusedoosist. Kergemal juhuln võivad tekkida päikesepõletust meenutavad kahjustused , see aga võib põhjustada ka silmakaed , vereloome häired , leukeemia , ja suurtes doosides surm . inimene talub pikemajalist ühtalstdoosi paremini kui korraga saadud suurt kiirgus hulka. tegelikult ümbritseb meid igapäevaselt looduslik kiirgusvoog ,aga ta ei ole sellises koguses kahjulik. Atmosfääris tekkib kosmilisekiirguse koostises esinevate neutranite mõjul süsinikku radiaktiivse isotoobi aatomit.Õhuhapniku toimel oksuteeruvad nad ja on sõsihappe gaasi koostise sja osalevad niimoodi sõsiniku ringluses. Peale organismide surma väljuvad nad süsinikke ringest ja tasapisi hakkab süsiniku kogus vähenema. Hiljem saabgi määrata surnud objektis määrata kui palju isotoope on vähenenud ja niiviisi määratksegi vanus....

Füüsika
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun