100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 47 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lexynator
Õppematerjali autor
alles seitse tugevamat vürstiriiki, millest igaüks püüdis vallutada kogu maad. Lõpuks jäi selles võitluses võitjaks Qini riik, mis hävitas ja liitis endaga ülejäänud kuus. Sellega https://www.youtube.com/watch? algas Hiinas keiririigi ajastu, mis v=dT6gjb48_N0 kestis kuni 1911. aastani. Qini dünastia rajajaks oli Ying Zheng, kes kuulutas ennast keisriks Shi Huangdi (Esimene Keiser) nime all. HIINA Hiina keisri võim oli piiramatu. Teda peeti „Taeva pojaks” ja ta oli riigi kõrgeim seaduseandja, ülemkohtunik, sõjaväe ülemjuhataja ning ülempreester. Keisri ainuvõimu kindlustas laiaulatuslik ametnikond, kes aitas ellu viia keisri käske ja andis talle nõu. Samas olid kõik keisri alamad tema hirmuvalitsuse all, sest ebasoosingusse sattumine võis enesega kaasa tuua pagendusse saatmise või isegi hukkamise. Kõik inimesed riigis olid jagatud
sõdurite alistumine ja tohutu hulga varustuse hõivamine. Ajavahemikus 1948. aasta novembrist 1949.aasta jaanuarini peeti Huai jõe ja Longhai raudtee vahel maha otsustav Huai-Hai lahing. Kommunistide väed lõikasid rahvuslaste 200 000- mehelise väe järjekindlalt ära ja sundisid selle alistuma. Võimule tuli Hiina Kommunistlik Partei, mille juhiks oli 1935. aastast alates Mao Zedong. Kodusõda tõi endaga kaasa inflatsiooni ning majandus oli kokkuvarisemise äärel. Augustis asendas valitsus väärtusetu rahaühiku fabi kuldjüaaniga. Oktoobris tõstis valitsus tarbekaupademakse, mis omakorda põhjustas riknematute kaupade ostupaanika, hukatusliku kaubapuuduse ja kolme kuu pärast rahareformi läbikukkumise. Üritati talupoegade poolehoidu võita
1933. a. kujunesid diplomaatilised suhted USA-ga. 1934. a. võeti NSV Liit vastu Rahvasteliidu liikmeks. Kuid alates 1939. aasta maikuust muutus järsult NSV Liidu välispoliitiline kurss. See tähendas ümberorienteerumist lääne demokraatialt natsionaalsotsialistlikule Saksamaale. NSV Liit osales ka kahes sõjalises konfliktis - Hispaania kodusõjas 1936-1939 vabariiklaste poolel ja Hiina-Jaapani sõjas Hiina poolel 1937-1939. Abi anti raha, relvastuse ja sõjaliste spetsialistide näol. Üldse kasvas NSV Liidu sõjaline võimsus 1930. aastail tunduvalt. Riigi majanduslik võimsus võimaldas armeed hakata varustama moodsama relvastusega. Kuid 1937. a. algasid repressioonid, mil tapeti parimad sõjateoreetikud, väejuhid ja põhiline osa ohvitserkonnast. 12. LADINA-AMEERIKA, AASIA JA AAFRIKA 20. SAJANDI ESIMESEL POOLEL LADINA-AMEERIKA. KUUBA. 19
Hiina Rahvavabariik pärast II MS Nõo Reaalgümnaasium aprill 2012 ' Koostaja: Ardo Klaos Juhendaja: Ege Lepa Eellugu Sündmused sajandi algul. Hiina oli võrreldes Jaapaniga nõrk ja mahajäänud maa. Võõramaine Quingi (mandzu) dünastia (1644 1912) oli äärmiselt ebapopulaarne. Xinhai revolutsiooniga (1911 1912) see kukutati. 1. jaanuaril 1912.a. kuulutati välja Hiina vabariik. Page 1 of 1 Monarhia kukutamine ei toonud siserahu . Maa eri osades haarasid võimu omavahel rivaalitsevad kindralid. Keskvõim oli nõrk ja reforme ei toimunud. Küll aga oli vabariigi väljakuulutamine soodne kultuurielule (koolivõrk, ajakirjandus, tõlketeosed, kunst; idee kirjakeele reformist) Hiina oli 1917. a. astunud I maailmasõtta Entente'i poolel, lootes nii parandada oma siseolukorda. Saadeti 130 000
Hiina pärast II maailmasõda: Hiina jaguneb rahvavabariigiks ja hiina vabariigiks, tuntud ka kui Taiwan Hiina praegune president Xi Jinping Pealinn Peking, rahvarohkeim riik, suuruselt 4. Hiina teises maailmasõjas: Teise maailmasõja ajal toimus aastatel 1937-1945 Hiina-Jaapani sõda, mis lõppes Jaapani alistumisega Hiinas moodustus kaks vastandlikku jõudu: Lõuna-Hiinas Guomindang (Hiina Rahvuslik Rahvapartei) ja Loode-Hiinas HKP (Hiina Kommunistlik Partei) Kodusõda: 46-49 Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee haaras oma valdusesse Mandzuuria Veerand riigi territooriumist oli hiina KP 1049 oli Rahvavabastusarmee käes pealinn Nanking Chang Kaishekil, Guomindangi liidril ei jäänud midagi üle ja ta taandus Taiwani saarele, kus USA sõjajõudude kaitse all säilis Hiina Vabariik Kaasa võttis sõjaväe ja kulla Hiina Rahvavabariik: 1049 1.10 kuulutas HKP liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi Temast sai HRB diktaator (suur tüürimees)
kontroll SM üle. 1954 - Pr sõjaline lüüasaamine kagu-aasias. pärast 2. ms taastati Pr. volitused seal, kuid vietnamlased korraldasid neile seal sõjalise katastroofi. kagu-aasia sõda lõpetati läbirääkimistega pariisis, toimus nelja suurriigi konverents. See sõda, mida ameeriklased 1964 alustasid vietnamis, see ka lõpetati Pariisis. Prantslased lõpetasid oma sõja ja ka ameeriklaste rahukõned peeti Pariisis. Pariisis oli palju vietnamlasi nagu ka Hiinas. Hiina kompartei tekkis shanghais ja Pariisis. Prantslaste järgmine kaotus 1956 Israeli, prantsuse ja SB ühis aktsioon egiptuses 1961- alzeerias 1954. a. kui olid tunnistanud lüüasaamist vietnamiga tõid prantslased ära vietnamist ja mujalt suure osa oma naisterahvad. lubati armukesed kaasa võtta, maksti kinni. Velgi massilisemalt toodi kohalikke (naisi eriti ) kaasa alzeeria kodusõja lõppemise järel 61/63. 58
VIII. KOMMUNISTLIKUD RIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (NSV LIIDU ja HIINA RV näitel): 1. NSV LIIT 1945.-1985.a.: 1.1. NSV Liit J.Stalini valitsusajal (1945.a.-1953.a.): · Majandus: II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud. Sõja ajal hukkus 20- 30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal. Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KONTROLLTÖÖKS 9. kl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid