Hiina uuem ajalugu ja kultuur (0)

1. Lõuna Songi dünastia tekkimise põhjused. (millal, miks  põhja- songist sai lõuna dünastia)  
Ei olnud rahvusvahelist tugevat positsiooni, kitanite asemele tilud churchanid, kellega tehti lepingu 
kitatanite vastu. Kuid churchanid vallutasid need alad, nähtes kui nõrgad kitanid on. Nad asutasid 
LÕuna- dünastiat.  Valitsus ei  saanud oma vahel  põhajs  läbi, nõrk sõjavägi,  majanduslikult  oli ka 
nõrgad ja nomaadid kasutasid seda ära. Churchanid lõid oma riigi, nad olid 
tugevad.' 
Kui tshid vallutasid põhja alad,  keiser  Huizong  langes 1127 vangistusse. Eelmise keisri noorem poeg 
Gaozong  ei  langenud  vangistusse.  Koos  Songi  dünastia  õunkonnaga  põgenes  lõunasse,  kus  nad 
rajasid  uut  linna.  Sellest  hetkest  algas  Lõuna-Songi  dünastia,  tasapidi  said  Lõuna-Hiina  alad  oma 
kontrolli alla. Suhteline stabiilsus  saavutati üsna varsti peale kolimist, aga sellist hiilgust, nagu P-S 
ajal, ei saavutatud.  
Gaozongi ajal märgata tagasilööki, progress jääb tahaplaaniline. Probleemid – kuidas hoida lõuna ala 
nii, et seda uuesti ära ei vallutataks. L-S ajal vastasseis konservatiivide ja reformatistide vahel kaob 
ära. Konservatiivide neokonfutsianism muutub ametlikuks hiina riigi idealoogiaks.  See on ka aeg, 
kui neokonfutsianism levib ka mujale, Hiinast välja Koreasse ja  Jaapanisse .   
Riigi  halduse  poolest  L-S  ülesehitatud  teistpid.  Valitsuses  ametnikud,   keisrid   olid  riigipeaks 
formaalselt. Keisril oli õigus vetostada midagi, mitte nõus olla jne. Sellegipoolest osalesid keisrid 
seaduseloome protsessis, riigiotsuste tegemise protsessis üsna vähe.  L-S samm tagasi, ei liikunud 
paindlikuma lääne valitsuse poole, vaid autokraatsema süsteemi poole. P-S ajal oli valitsussüsteem 
tsentralisseeritud,  aga  võimu  teostas  mitu  inimest,  mitte  üks  valitseja.    Areng  toimus  kiiresti  ja 
huvitavalt, palju uusi asju tuli sisse. 
P-S ajal sõja ja raha asjad haldusest lahus, kuid nüüd L-S ajal astuti samm suurema tsentraliseerimise 
poole. Arvatavasti keiser ise oli selle poolt, et saaks parema kontrolli olukorra üle. Alguses kui L-S 
algas, siis ikkagi endiselt oli grupp ministreid, kes tegeles seaduseloomega, aga alates 1139. aastast 
oli määratud juhtivminister, kes hakkas ainuisikuliselt vastutama asjade eest. Keiser oli küll see kes 
otsustas, aga  täitevvõim peaministril.  
Sõja alustamine või rahu alustamine oli lihtsam autoritaarsema valitsusega.  
Kui Gaozong oli noor valitseja, kes sobis hästi oma rolli, siis teised  valitsejad  põdurad ja nõrgad. 
Hakkab  selline  olukord,  kus  nõrgad  keisrid  loovutavad  oma  positsiooni  teistele  otsustajatele(oma 
ministritele).  Paljud   ministrid   olid  ametisse  saanud  tänu  oma  sugulussidemetele.    Nõuandjad  olid 
pigem  karjääriinimesed,  kellel  polnud  tugevad  sisu.    Hakkab  jälle  väga  lugema  see,  kes  kellega 
sõbruneb. Tekivad üksteisega mitte hästi läbi saavad jõud. Eunuhhid mängivad seal väga suurt rolli, 
nemad palju otsustavad, kellest saab järgmine valitseja.  
Tihtilugu saadi ametisse naisliini pidi 
Sõjaliselt  L-S endiselt väga nõrk. Uus  sisepoliitika . Lubatud lindpriidele amnestia, pidid töötama riigi 
jaoks  sõjaväes  ja olema riigile lojaalsed, muidu määrati  karistus . Röövlid olid ka riigikodanikud, neile 
ei meeldinud see, et põhja alad loovutatud nomaadidele.  
 
2. Songi dünastia valitsuse  debati sisu reformimeelsete ja konservatiivide vahel. 
(songi dünastia valitsuse debati sisu kirjeldamine, millist poliitikat toetasid ühed ja teised, miks 
nad  ei saanud omavahel läbi. ) 
Majanduspoliitika  oli see, miks nad ei saanud läbi. 
 
3. Ühiskonna korraldus Yuani dünastia ajal 
(kes valitsesid hiinat) 
mongolite  valitsemine,  esimene  võõrvõim  hiina  territooriumil.  milline  ühiskonna  jaotus  kehtis? 
ülimad olid  priviligeeritud . Madalamal  astmel  asusid  Lõuna-Hiinast pärid isikud. Millised reeglid 
kehtisisd nende üle? Miks sellist jaotust oli vaja ? 
Juba  1271  kuulutas  Hubilai -khaan uut Yuani dünastiat.  Sellel võib olla mitu dateeringut. Aasta kui 
kuulutas välja, mõnikord  1279  – siis kui Yuani dünastia hakkas valitsema  tervet  Hiinat.  Viimane 
Songi dünastia keiser sai 1279. aastal surma.  
 Esimest korda läbi terve ajaloo sattus Hiina täielikult võõrvõimu alla.  Mongoli võim Hiinas palju 
karmim, tahtsid et ülejäänud rahvad muutuksid mongolite sarnaseks. 
Valitsemise  ajal  oli  ka  huvitavaid  momente  –  palju  rohkem  vabadust(nt.  usuvabadus  kestis  palju 
paremini. 70 aastaga kasvas Mongoolia   impeerium hiigelsuureks. 
Viisid pealinna Karakurumist Pekingisse. Pekingi kohale uus pealinn nimega Dadu(hiina nimi sellest, 
mongolitel oma nimi).  Keisrina asus troonile Hubilai-khaan.  Väga rüüstatud ja sõdadest laastatud 
olid eriti põhja alad. Tšurtsenid vaenlased, eriti siis kui  hiinlased veel liitlased.  
Hiina maatasa tegemise plaan  käiku  ei läinud, vähemalt kui mõtles kogemuse peale.  Mongolite suhe 
nende poolt allutatud hiinlastega oli väga huvitav. Ühest küljest arvastid et väga hea, tuleb võtta seda 
ka  kasutusele.  Teisest  küljest   mongolid   suhtusid  etnilistesse  hiinlastesse  väga  suure  põlguse  ja 
üleolevusega. Eriti  Yuani  dünastia ajal kui  riigis  hakkavad  tekkima  reeglid, oli näha et  rahvas oli 
jagatud klassideks, etnilised hiinlased olid kõige madalamal astmel.  
Hiina ajaloo kroonikad väga erinevad, osaliselt kahjulikud ja kehvad, teisest küljest vb ei maini  seda 
mis oli positiivne.  
Mongolid  olid  arvatavasti  ainukesed  kes  ei  hakanud  hiina  väärtusi  omaks   pidama   mingil  hetkel. 
Algusest lõpuni olid üleolevad, väljaarvatud mõned kasulikud asjad.  
Kui Hubilai keisrina troonile astus proovis veel riike allutada.Jaapan saareriigina eemal, 1274 – enne 
Hiina vallutamist ja 1281 teine kord kui üritasid. Mõlemal korral see ebaõnnestus. Mongolid lõpuks 
tegid  endale  ka  merelaevu,  aga  jõelaevastiku  järgi  ehitatud  nii  et  mitte  väga  hea   laevastik .  Teisel 
korral tuli  taifuun Jaapanile appi, hävitas poole Mongoli sõjalaevastikust.  
Ka  Kagu- Aasia   riigid  osutasid  vastupanu.  Osa  Nanzhaost  suutsid  vallutada,  sellest  edasi 
partisanisõjad.  Hubilai-khaan  suri  1294.  aastal.    Siis  hakkas  mongolite  seas  jälle  pärilusvõitlus. 
Mõned   soovisid   järgida  hiina  tava  ehk  panna  troonile  Hubilai  järglase,  teised  soovisid  mongolite 
kommete kohaselt määrata uus valitseja ülikute nõukogu otsusega. Iga kord kui mongoli keiser suri, 
kordus see sama asi. Lõpuks oli võimu võitlus nende endi seas üks põhjus, miks dünastia nii kiiresti 
alla käis.  
Peale tema surma troonile teine poeg Temür. Tema oli veel hullem kui sõda, sest oli hiinastamise 
poolt.   Arvas ,  et  hiina  valitsejana  peab  olema  rohkem  hiinlaste  moodi.  Täpselt  samamoodi  nagu 
tsuhidega, nõrgestas neid. 
Üldiselt Yuani dünastiast 
Kestis ainult ~100 aastat. Kaks asja millest räägitakse : 1)ebastabiilne olukord 2) põlglik suhtumine 
hiina traditsioonilisse kultuuri. Vaatamata sellele oli Yuani dünastia riik üles ehitatud Songi dünastia 
mudeli  järgi.  Ei  suutnud   omalt   poolt  midagi  välja  mõelda,  järgiti  hiinlaste  ülesehitust.  Ainukese 
vahega, et teenistuses oli üsna vähe hiinlasi(kas mongolid või põhjas elanud  endised  nomaadi rahvad, 
kes  selleks  ajaks  hiinastunud).  Otsustas  säilitada  oma  sekreteriaadi.  Osaliselt  oli  võetud  ka 
õukonnarituaalid(   riietumisstiil ,  osaliselt  ka  mingi  rituaalne  tegevus,  nagu  kuidas  toimud  suhtlus 
ametkondade ja alamate vahel). Üks kõige olulisem eksamisüsteem kaotati ära!  Mongolid arvasid, 
et Konfutsiust pole vaja, et see pole kasulik.   
Ametisse  sai   sünnipära   järgi,  need  keda   ametkond   heaks   kiitis .  Muidu  suhteliselt  avatud 
välismaailmale,avatud erinevatele maailmavaadetele(v.a  konfutsianism ), riigis elas palju välismaalasi. 
Yuani dünasti ajal eelkõige lähis-idast tulnud inimesi, mõningal määral ka eurooplasi. ~5000 kristlast. 
Veneetsia  kaupmees Marco Polo? Ei saa teaduslikult tõestada, kas ta sinna jõudis.  Kõrgetel ametitel 
oli väga palju muslemeid. Rahadusnõuniku koha peal usbek .  
Positiivne terve riigi suhte see, et tänu lähis-idast pärit rahvastele hakkasid  kaubateed  jälle toimuma, 
sest kuulus kõik Mongoli impeeriumi  aladele .  Kõige rohkem kannatasid hiina päritolu inimesed. See 
oli   alandav ,  et  muslemid  kõrgemal  kohal.   Kahtlemata   suurendas  pingeid  ka  endise  eliidi  ja 
uustulnukate vaheline kastisüsteem.  Välismaalastest kõige  kindlam  koht turgi rahvastel, uiguurid, 
hiina päritolu ametnikud päris tihti süüdistasid teisi korruptsioonis ja võimu kuritarvitamises. Sest ei 
käinud konfutsianistliku moraalinormi järgi. 
 Kogu  hiina  elanikkond  oli  jaotatud   neljaks   kategooriaks  –  1)  mongolid  ise,  priviligeeritud  klass, 
võisid otsustada teiste kodanike  saatuse  üle 2) välismaalased, keda Yuani ajal päris palju. eelkõige 
need,  kes  töötasid  riigistruktuurides,  polnud  nii  suur  võim  kui  mongolitel,  aga  võim    soosis  neid 
rohkem kui etnilisi hiinlasi. Juriidiliselt rohkem õigusi. 3) Põhja-Hiina elanikud. Eelkõige kitanid, 
dsutseenid?,  korealased.  Mongolite  valitsuse  esindajad  usaldasid  neid  mõnevõrra  vähemkui  uusi 
välismaalasi, aga eeldasid,et neid saab rohkem  usaldada  kui Lõuna-Hiina eliiti.  NANREN – lõuna 
inimesed.  4)Endine ametnikkond,  kõige alampositsioonil, nendele langesid  igasugused keelud,  ei 
tohtinud  gruppidena  kokku  saada,  ei  tohtinud  võõrkeeli  õppida,  arvatavasti   kartuses   et  meelitavad 
välismaalased oma poolele. Öösel ei tohtinud linnas liikuda , kui jäid vahele määrati karistused.  
Oli strateegiline jaotus. Mongolid tahtsid õhutada vaenu lõuna ja põhja vahel.  Hiina  haritlaskond  
enamasti ei pooldanud mongoli valitsust.  Paljud lahkusid maale, mägedesse, kus elasid eraklikult. 
Paljud tegelesid kirjutamise ja maalimisega. Paljud ametnikud  leidsid  oma nišše haritlusvaldkonnas, 
hakkasid oma kogemusi  jagama . Eraharidus väga  populaarne . Vaatamata kõikidele keeldudele hakati 
13.saj  lõpul  avama  ka   koole ,  kus  tutvustati  konfutsianistlikke   tekste ,  kuigi  suhtumine  kriitiline  ei 
keelatud erakoolides. Sinna suundusid paljud Lõuna-Hiina haritlased.  
Mõned  haritlased  siiski  otsustasid  ka  asutada  mongoli  võimustruktuuridesse.  Nende  seos  oli  nt 
neokonfutsianistlik õpetlane Xu Heng. Arvas,et ignoreerimine on suurem kahju. Parem teha koostööd 
ja seestpoolt süsteemi põhja lasta.  Ta oli  idealist , kes arvas et kui rohkem harituid hiinlasi on võimalus 
mongoleid harida, muutuvad inimlikumaks ja targemaks.  
Xu  ja  temasuguste  teeneks  võib  pidada  et  Hubilai  ja  järgased  andsid  nõusoleku  ajaloobüroo 
asutamisele.  Tegeles kroonikate koostamisega nagu ka teiste dünastiate ajal. Riigi eksamisüsteem 
taastati  40 aastat pärast mongolite võimule tulekut.  Taastati kujul kus hiina kandidaate ei soositud, 
pidid kõvasti pingutama. 
 Kuna  mongolid  kontrollisid  suurema  osa  siiditeest  muutus  kaubavahetus  lihtsalt.  Esimest  korda 
toimus otse, ei olnud vahendajat.  
Usutunnistuselt  olid  mongolid   Tiibeti   budismi   pooldajad .  Üks  tiibeti   munk   hiina  patriarhiks.  Kui 
Songi ajal budismi roll vähenes, siis mongolite ajal  budism  jälle parandas oma positsiooni. Muidugi 
tekkis see L-Hiina haritlaste seas pingeid. Ei eitanud seda aga ei arvanud, et see peaks riigi asjades 
olulisel kohal olema. 
Konfutsianismi  mongolid  ei  soosinud.  Hubilai  ei  osanud  hiina  keelt  ja  ei  saanud  tekstidest  aru,  ei 
tahtnud  või  ei  osanud  hiina  keelde  tõlkida.  Konfutsianistidel  parem  oskus  riikliku  süsteemi  üles 
ehitada. Mongolid ise tahtsid oma algupärast šamanistliku usku hoida, aga ei levitanud seda hiinlaste 
seas.  Üldiselt Yuan erilise usuvabaduse poolest tuntud. Nt Mongolite valitsemise alguses korraldati 
avalikke debatte, kus  kahe konkureeriva maailmavaate vahel  oli võimalik ennast  näidata paremast 
küljest.  
 
4.  Vastasseis õukonnas  Mingi dünastia ajal 
Eunuhhid ja õpetlasametnikud oli omavahel olid tugevas vastasseisus. MIks? millest oli tingitud? 
Mingi  dünasti  valitsejad  usaldasid  eunuhhe.  Eunuhhide  arv  kasvas  mitmekordselt;  nad  hakkasid 
täitma riigifunktsioone, eriti sõjanduses . Valed otsused, pole kompetentsi  jne. 
Zhu Yuangzhang 1308. aastal sündis, tema  kodukohas oli aktiivne valge  lootose   sekt . Viis Mingi 
dünastia kuulutamiseni. Oli sõjakäigus kaotanud kogu oma vara.   
Tema edu põhjuseks oli see, et ta oskas rahvajuhiks  tõusta , oskas erinevate gruppidega hakkama saada, 
kõik  võtsid teda  liidrina  vastu.   Juba  üsna  noorelt  oli  tal  ülestõusu  juhina  juba  selline  positsioon, 
erinevad klassid ja grupid toetasid teda.  
Ükskõik kui positiivselt kroonikad teda ei kirjelda,  võttas ette palju repressioone. Tagantjärgi hakati 
karistama  neid, kes olid  mongoli alluvusse läinud.  Karistati  kuni  kolm põlve perekonnaliikmeid, 
distsiplineeris veel rohkem.    
Repressioonide  käigus  said  kannatada  ka  uue  keisri  äsjased  toetajad,  need  kes  olid  tema  liitlased 
mongolite  vastu,  pöördus  nende  vastu  sama  moodi.  Tihtilugu  paljude  diktaatoride  tunnusjoon. 
Kardavad oma ümbruskonda, näevad ohtu.  
Armastus  lihtrahva  vastu,  põlgus  konfutsianistlike  ametnike  vastu  –  iseloomustab  kõiki  Mingi 
dünastia  keisreid.    Vaatamata  silmnähtavatele  puudustele,  õnnestul  tal  siiski  see  kasvõi  jõu 
meetoditega.  Aastal  1370  enne  kui  kõik  mongolid  välja  löödud  korraldati  rahvaloendus, 
väljaselgitamisel oli ka riigi vara arvestus, taheti vaadata kui palju inimesed omavad midagi. Samm 
ette võtta, et ennetada maksupettusi.  
Hongwu  tegi  päris  palju   ümberkorraldusi   maksusüsteemis,  maamaksu  koorma  ühtlustamine. 
Maapiirkondades  olid  moodustatud  grupid  –  (li  jia).  Kuskil  100-110sed  grupid,  pidid  vastutama 
maksude  tasumise  eest.  Hongwu  ettevõtmised  liiga  suurejoonelised,  vajasid  liiga  palju 
ümberkorraldusi. Hiljem  ilmnes vigu, keerukas ja kohmakas.  
Hongwu läks ajalukku klassikalise diktaatorina. Kuigi rahvavabastaja ja suur mees, juhtimise stiil 
väga  autoritaarne.  Kirjutas  isiklikut  traktaati  Suur  Hoiatus,  suurte  ametimeeste  kirjeldused,  mida 
valesti tegid, keisri kommentaarid, et nii ei tohi teha.  
See tekst oli kohustuslik igas  majapidamises . Teatud ametnikud käisid ja vaatasid kas see tegelikult 
on majapidamises. Kõik pidid selle tekstiga tuttavad olema.  
Peale  maamaksu,  mis  Mingi  dünastia  alguses  kõigile  kohustuslik,  pidid  ametnikud  täitma 
töökohustust. Oli kindel suurus töökoormus , mida pidi läbima. 
Riiki pidi  taastama , põllumajanduse taastamine päris jõuline. 
1398 keiser Hongwu suri, Nanjingi lähedal. Kroonikad ei anna temale üheselt võetavaid hinnanguid, 
ühest  küljest  kangelane,  teisest  külest  järgnevatele  põlvedele  ei  meeldinud.  Suhtus  kriitiliselt 
haritlaskonda ja ametnikkonda. Need kirjutavad põhiliselt kroonikaid, kriitika sisaldub neis.  
Andis välja käsu, milles tahtis, et pärast tema surma tema  ametliku  naise vanem poeg keisriks. Kui 
tema  sureb , siis saab keisriks hoopis keisri pojapoeg, mitte vend. Süsteem ei toiminud, liiga jäik Hiina 
õukonna jaoks. Kui sünnib pojapoeg Jianwen.  Pidi troonile 1399. Temal  õnnestus võimul püsida 3 
aastat. 1404 aastal kukutas ta võimult tema enda onu.  
Neljas  poeg,  keiser  Jianweni  onu  Zhu  Di.  Temast  räägitakse   kroonikates   päris  hästi,  tahtis 
autoritaarsust vähemaks võtta. Ta üritas vähendada keisri  poegade  loodud vürstkondade autonoomiat. 
Mis andis keisri lastele päris palju võimu. See ei meeldinud Zhu  Dile , mis oleks konkreetselt tema 
võimu vähendanud. Tõstis mässu vennapoja vastu. Üks väidab, et vahetas riided mungariiete vastu ja 
lahkus õukonnast.  
Igatahes Zhu Di see kes tõrjus ta võimult ja hakkas järgmiseks Mingi dünastia keisriks nimega Yongli. 
Valitses 1403- 1424 . Teine väga võimas keiser.  Vahepeal  ei teinud väga midagi erakordset.   Võimukas 
valitseja.  Riik  muutus  jälle  arvestatavaks  võimsaks  riigiks.    Tehti  autoritaarsete  meetoditega, 
pehmendused, mida Jianwen tahtis sisse viia, olid kohe unustatud.  Yongle ajal rahvusvaheline tugev, 
enne keisriks saamist  Hiina põhjapiirkonnas  väejuht . Peale troonile minekut  otsustas pealinna viia 
Pekingisse, kuhu see ka jäi(v.a mõnikord jälle Nanjingis, nt Chiang Kai Shieki ajal).  
Miks Pekingisse? Sest põhjapiirkondades rohkem liikumisi, tahtis rohkem kontrollida seda piirkonda, 
seal  asusid  militaarsed  väed.  Pealinn  kolis  põhja,  et  nedel  silma  peal  hoida.   1420   aastal.  Hakati 
ehitama võimsat keisri paleed – Keelatud Linna. Suurim turistiatraktsioon praegu. Alustati Mingi ajal, 
jätkati järgmise Jingi dün. ajal.  
Kokku hõlmab keelatud linn 300 ha maad. Ehitatud  rangelt  ristküliku vormis, ümbritsetud müüriga 
iga ilmakaare suunas  –  põhja lõuna ida lääne värav. Keisri   palee  pidi asuma maailma, universumi 
keskel.   Väga  sümmeetriline . Üheks  elemendiks  Taevase Rahu  väravad .  Ka tänapäeva Hiinas üks 
suuri sümboleid, ripub Mao Zedongi portree.  
Yongle valitsemisajal üks suur oht  tamerlan, temur – üks mongolite valitsejatest. 15.saj alguses plaan 
Hiinat jälle vallutama hakata.  
Mongoolias oli veel hõime mis Mingi dün. ajal ohtlikud. 
Saadeti 5 korrad sõjakampaaniad. Viimasel keiser suri, üldjoontes edukad  kampaaniad , keiser ise ka 
osales,  aga  ei  suutnud  lõplikult  eemale  tõrjuda,  mongolite  oht  säilis,  kuigi  nad  polnud  enam  nii 
võimsad. Teine piirkond millega raske hakkama saada Anani? Piirkond.   
Oluline ka see, et  Hiinal tekib Mingi  dün.  ajal  esimest  korda päris korralik laevastik. Eriti  keiser 
Yongle ajal maadeavastamise aeg. Hakkavad seilama mööda merd. Hakati avastama mis väljaspool 
hiinat  mere  taga  asub.  Keisri  preztiisi  ja  hiina  rahvusvahelise  koha  tõus,  rahvusvahelise 
merekaubanduse  tõus.  Mingi  dün.  ajal  hakati  ehitama  suuri  laevu,  mis  võimelised  läbima  suuri 
vahemaid, jõudsid Hiina rannikust 1000ndete kilomeetrite kaugusele.  
Tänu mere rännakutele saadi päris palju inffi ka lõuna  naabrite  kohta. Jõudsid ka India sadamatesse, 
Põhja-Aafrikasse, Malaisiasse,  Filipiinidele .. Tekkis kontakt nendega,  eriti Kagu-Aasia riigid Hiina 
mõjusfääri.  Toimus kungi Yongle surmani 1424. Järgmised keisrid pidid oma valdasid jälle kaitsma 
hakkama. Ei laiendanud, tugevdanud, vaid kaitsepositsioon.  
Mingi dünastia langus 
15. sajandil hakkab dünastia  tsükkel  jälle täis saama, impeerium satub raskustesse, kriitiline olukord 
põllumajanduses ja ka keisri õukonnas. Alates Honghust ei olnud heas suhetes riigiaparaadiga, nende 
vastu   umbusk ,  tugi   talurahvas .  Suhtumine  jäi  lõpuni   selliseks .  Õukonnas  tänu  sellele   vastamisi   2 
jõudu.  1  poolt  riigiametnikud,  neokonfutsiaanid,   teiselt   poolt  teised  õukonnainimesed,  enamasti 
moodustasid selle opositsiooni eunuhhid ehk  haaremi  järelvaatajad. Mingi dünastia valitsejad  nägid  
eunuhhides  oma  päris  tuge,  nendega  oli  palju  usaldusväärsem  suhe  kui   ametnikega .  Tendets  läbi 
Mingi dünastia.  
Sellest  räägivad  ka  faktid.  Eunuhhe  hakati  kasutama  ametnike  töös.  Neile  õpetati  eelkõige 
haldusjuhtumist, 1420 avati  spets . eunuhhide kool, kus nad õpetati välja. Õpetati ka raamatupidamist 
jms.    Pole  ka  ime,  et  eunuhhide  arv  järsku  kasvas,    populaarne  amet.  Enamasti  ei  olnud  enam 
probleem, et neid meesteks päris ei peetud. 
Kui Mingi dün. võimule tulekul ~10000  eunuhhi, 16. saj kuskil 10kordistanud see arv.   Lugedes  
kroonikaid  kui  õukonnas  probleemid,  siis  süüdistatakse  alati  eunuhhe.  Rahaahned, 
omakasupüüdlikud, keisrite tallalakkujad.  
Mingi dünastia huvitav, sest eunuhhid piiramatust  võimust räägib 15 sajandist pärit episood : 
1496 aastal astus troonile keiser  Zhengtong, alaealine. Umbes samal ajal mongolite võimu pealik 
üritas   tungida   Hiina  territooriumile.  Lapskeiser,  ei  saa  päris  aru  veel  kuidas  riiki  kaitsta.  Sõjaväe 
etteotsa  eunuhh Wang  Zhen. Ei tea miks pärast just tema, aga ilmselgelt ei olnud väga võimekas. Ta 
sa surma, noor keiser langes vangistusse. Ainult tänu  sellele et noor kindral  Yu Qian tegeles kiiresti, 
saadi tagasi ja keiser vabastati. Kui oli  vangis  pandi troonile tema  poolvend . Kui vabanes 1437 aastal, 
siis Yu Qian hoopis hukati kui vandenõulane.  
15.saj  lõpus  pahameel  korrumpeerunud  õukonna  suhtes  suur.  Õpetlasamenikke  päris  palju 
kõrvaldatud. Need kes said eksamite kaudu võimule. Eunuhhid ei teinud  eksamid , said võimule ainult 
heade suhete kaudu.  
1498 aastal  suutsid  eunuhhid  eemale natukeseks  ajada, kriitiline petitsioon, kus  manitsesid keisrit, 
kes elas liiga luksuslikku, nõudsid suurt puhastamist õukonnas, et saaks eunuhhidest lahke. Üks asi 
palee elu pillav eluviis. 4 
10 aastat hiljem, paljud reformide  tegijad  vangistatud,  hukatud , varandusest ilma.  Üks oht hakkas 
Hiina julgeolekule tulema ka nüüd Jaapani poolt, 16 saj lõpus suunas Hiina poole.  1592  alustas sõja 
Korea pärast aga Jaapan sai ikka lüüa. Jaapan hakkab sellepärast Hiinaga  võitlema. Esialgu jäi Hiina 
peale. 
 
5.  Mandzude vallutus 
Mingi  dünastis  lõppus  ehitati  müüri  ning  järsku  lasti  üle  müüri.  isikud.  põhjused.  Kuidas 
juhtus nii, et mandzude hiina valitsus toimus nii lihtsalt ? 
 
 
 
 
 
 
6.  Patsi kandmise kohustus Qingi  dünastia ajal. 
Han rahvusest olid kohustatud kandma patsi. Allumise sümbol mandzudele, paljud protestisid selle 
vastu. LÕikad juuksed - kaotad pea (ütlus).  MIks nendele oli seda vaja?  Reaktsioon  kohustuse peale. 
 
 
 
7. Oopiumi sõdade põhjused ja tagajärjed. 
Kaks oopiumi sõda, millal olid, põhujsed ( briti  imeerium  tahtis rajada teed Hiina, selleks kasutati 
oopiumi,  valitsus  hakkas  tegema  otsusi  et  piirata  oopiumi  müüki,  sest  tekkis   sõltuvus ,  inglismaa 
reageeris sõjaliselt. tagajärjed - hiina oli kohustatud sadamalinna avada, lepingud, nanjingi leping, 
lääneriigid hakkasid otsustama, 
 2. honkongi rentimine  inglismaale. 
 3. iseseisvast riigist hiina muutus poolkoloniaalseks perefeeriaks. Kiire muutus kaasaegse hiina poole. 
 
8. Taipingi ülestõusu idee ja juhid 
(miks toimus, milline oli taga idee, kes olid juhid?) 
hakka - muulased. Idee - luua paradiis maapeale, jumalik riik, kus kehtiksid teised seadused. 
 
9.  100 päeva reformide sisu ja miks reformid  kukkusid läbi? 
Millal, kes oli võimul (  keisrinna   quan  xu), eesmärk ( viia hiina moderniseerumise teele, reformida 
valitsusaparaadi, ning selle taga olid konstitutsioonilise  monarhia  pooldajad) kukkus läbi kuna selleks 
polnud valmis. 
Miks valiti esimeseks presidendiks? Sest qingi dünastia toetajaid päris palju, Shikailt? otsisid abi, kes 
ametlikult toetas qingi dünastia õukonda. Ülejooksik, meeldis pooli vahetada.  Alguses keisrinna Sici 
100 päeva reformid samuti, viimasel hetkel vahetas pooli, kukkusid läbi.  
1912 1.jaanuar qingi dünastia toetajad ja üldse keisririigi toetajad pöörduvad Yuan Shikai poole, et 
hakkaks võitlema revolutsionääride vastu.  
Vaatas,  et  vabariik  juba  kaalumatu  asi,  neid  inimesi  palju,  otsustas  liituda  nendega.  Sai  aru,  et 
revolutsiooniliste   jõudude  vastu  ei  saa.  Kas  ta  päriselt  toetas  vabariiki?  Kindlasti  mitte,  tema 
arusaamist  mööda vabariik jätk keisririigile. Tol hetkel Qingi dünastia õukonna toetuse asemel  sundis 
Hu Yi? Keisri troonist loobuma.  
Kindral Shikai oli nõus toetama  vabariiki ja selle toetajaid sellel tingimusel, et talle antakse piisavalt 
võimu. Selleks, et mitte temaga tülli kiskuda, oli saavutatud kokkulepe – mitte Sun Yatsen ei saa, vaid 
loovutada koht Shikaile 
Revolutsionäärid tahtsid presidendiks Shikaid. Tark samm.  
Yuan Shikai presidendi aeg – 1912-1916 
Tema vastu olid need, kes pooldasid reformi.  Talle heideti mitut asja ette. 1898 100 päeva reformid. 
Heideti ette, et tol hetkel,   kui samad poliitilised jõud vajasid tema toetust, pööras selja ja toetus 
mandzusid, eelkõige keisrinna Cisi võimu. Eelkõige tema eesmärk ei olnud riiki paremaks muuta. 
Hiinas väga paljusid häiris see seis, millesse ta sattus geopoliitiliselt. Neil ei olnud palju võimalusi 
ise midagi  muuta. ( peale oopiumisõdu). Reformide ja liikumiste taga oli idee teha oma riik jälle 
tugevaks  ja võimsaks, et saaks konkureerida lääne riikidega. Kas Yuan Shikai oli sama  meelt ?  Vaevalt . 
Temale oli oluline tema isiklik positsioon ja võim. Patriootlikud Hiina au taastamise ideed temale 
võõrad.  
Samas, tema kohta võib öelda, et ta oli väga kaval ja tugev poliitik . Tal õnnestus võimul olemise ajal 
päris palju ära teha. Ta üldiselt ei oodanud sellist olukorda, et vabariiki tüüpi riigis tal ei ole ainuvõimu. 
Pidi jagama võimu peaminister  Tang Shaoyiga ja veel nelja ministriga. 
 
 
10. Kelle poolt oli algatatud bokserite mäss ja kelle vastu see oli suunatud ? 
kes olid bokserite mässu taga, millal, miks selline nimetus, miks oluline olid. 
OLid  progressi  vastu, põletati ronge ja telegraafe, tapasid inimesi, kes olid seotud valitseva eliidiga. 
Keisrinna ci xi üritas oma kasuks seda ära kasutada, et meelistada kohalikud ja et oma võimu säilitada, 
kuid see läks liiga jõhkraks. 
11. Väljakutsed Hiina Vabariigi rajamisel. 
Mis  olid  keerulused   momendid ,  miks  vabariigi  rajamine  lihtsalt  ei  läinud,  kes  olid  vastu.  Kelle 
seas  hakkasid meeleolud levima ja kuidas see lõpus läks, põhilised isikud ( cun ja qien ) 
Hiina Vabariigi väljakuulutamine -  10. oktoober 1911. Wuhangis puhkes mäss, juhtisid lääne tüüpi 
ohvitserid . Esialgu linna siis kogu Hubei provintsi, kuulutasid keisririigist sõltumatuks.  
Paari kuuga, detsembriks, ülejäänud  provintsid  järginud eeskuju. 1912 aasta alguses kuulutati välja 
vabariik, presidentis Sun Yatsen. Revolutsioonilise liikumise juht, mõniaeg elas eksiilis, ka kristlane.  
Esimene Hiina soovitud president. 
Miks valiti esimeseks presidendiks? Sest qingi dünastia toetajaid päris palju, Shikailt? otsisid abi, kes 
ametlikult toetas qingi dünastia õukonda. Ülejooksik, meeldis pooli vahetada.  Alguses keisrinna Sici 
100 päeva reformid samuti, viimasel hetkel vahetas pooli, kukkusid läbi.  
1912 1.jaanuar qingi dünastia toetajad ja üldse keisririigi toetajad pöörduvad Yuan Shikai poole, et 
hakkaks võitlema revolutsionääride vastu.  
Vaatas,  et  vabariik  juba  kaalumatu  asi,  neid  inimesi  palju,  otsustas  liituda  nendega.  Sai  aru,  et 
revolutsiooniliste  jõudude  vastu  ei  saa.  Kas  ta  päriselt  toetas  vabariiki?  Kindlasti  mitte,  tema 
arusaamist mööda vabariik jätk keisririigile. Tol hetkel Qingi dünastia õukonna toetuse asemel  sundis 
Hu Yi? Keisri troonist loobuma.  
Kindral Shikai oli nõus toetama vabariiki ja selle toetajaid sellel tingimusel, et talle antakse piisavalt 
võimu. Selleks, et mitte temaga tülli kiskuda, oli saavutatud kokkulepe – mitte Sun Yatsen ei saa, vaid 
loovutada koht Shikaile 
Revolutsionäärid tahtsid presidendiks Shikaid. Tark samm.  
Yuan Shikai presidendi aeg – 1912-1916 
Tema vastu olid need, kes pooldasid reformi.  Talle heideti mitut asja ette. 1898 100 päeva reformid. 
Heideti ette, et tol hetkel,   kui samad poliitilised jõud vajasid tema toetust, pööras selja ja toetus 
mandzusid, eelkõige keisrinna Cisi võimu. Eelkõige tema eesmärk ei olnud riiki paremaks muuta. 
Hiinas väga paljusid häiris see seis, millesse ta sattus geopoliitiliselt. Neil ei olnud palju võimalusi 
ise midagi  muuta. ( peale oopiumisõdu). Reformide ja liikumiste taga oli idee teha oma riik jälle 
tugevaks ja võimsaks, et saaks konkureerida lääne riikidega. Kas Yuan Shikai oli sama meelt? Vaevalt. 
Temale oli oluline tema isiklik positsioon ja võim. Patriootlikud Hiina au taastamise ideed temale 
võõrad.  
Samas, tema kohta võib öelda, et ta oli väga kaval ja tugev poliitik. Tal õnnestus võimul olemise ajal 
päris palju ära teha. Ta üldiselt ei oodanud sellist olukorda, et vabariiki tüüpi riigis tal ei ole ainuvõimu. 
Pidi jagama võimu peaminister Tang Shaoyiga ja veel nelja ministriga. 
Mis  olid  kõige  suuremad  väljakutsed  uut  tüüpi  Hiina  riigi  juhtimisel?  Kõikidel  puudus  kogemus. 
Need kes mujal käinud vb olid teadmised aga riigi juhtimise kogemust kellelgi polnud.  
Varsti  need  kes  nominaalselt  võimu  juures  läksid  tülli.  Teatas  et  aasta  lõpus  esimesed 
parlamendivalimised. Liitus Ühisliit (poliitilise partei mõõtu ühend) veel väiksema nelja parteiga, nii 
moodustati Guomindang  ehk rahvuspartei.  
Tänapäeval Taiwanil aga enam pole valitsev partei 
Guomindang on see sama jõud, kes tulevikus moodustab  vastasleeri  veel üsna eos olnud komparteiga.  
Valimistel  Guomindang  võitis  päris  ülekaalukalt.    Üritasid  parlamendi  võimu  suurendada.  
Guomindangi juhtidele ei meeldinud Shikai hoiak.  Liikus rohkem ainuvõimu suunas.   Astusid  välja 
terava kriitikaga. Yuan Shikai lasi kellegi mõrvata Song Jiaoreni( peaministri? ) tahtis ainuvalitsejaks 
saada. Arvas et presidenti positsioon ei erine põhimõtteliselt keisri omast. Ei saanud vahest aru või ei 
tahtnud aru saada. 
Peale mõrva toimusid sündmused, mida nim. teiseks  revolutsiooniks.   Aprillis  1913 võttis otsuse 
võtta  suur   laen ,    ühisliit.  Jälgis  Hiina  käekäiku.  Võttis  laenu    parlamendiga  nõu  pidamata,  tahtis 
kasutada, et oma poliitilistest  mööda saada. Hakkas üsna varsti järjest vallandama poliitilisi juhte, 
sõjakuberner  Li  Liejun.  Peale  vallandamist  kuulutas  Li  oma  provintsi  iseseisvuks,  mitte  Shikai 
valduses. Suuremaid poliitilisi muutusi siiski ei tulnud, Shikail õnnestus riigiööre maha suruda.  
Riigipööre oht muutis Shikai  juhtimisstiili  totaalselt. Tal olid kõik autoritaarse juhtimise tunnused. 
Vähemalt ta veel käitus adekvaatselt. Peale katset muutus ta diktaatoriks, ei usaldanud enam kedagi, 
hakkas avalikult, varjamatult ainuvalitsejaks. Selle peale kehtestati riigis  sõjaseisukord . Opositsioonis 
olevad  ametnikud  vahistati.  Guomindang  kui  poliitiline  partei  keelati  ära.  Parteiliikmed  kes 
demokraatlikult valitud, kaotasid oma parlamendikohad.  
Toimusid paljud haarangud, paljud inimesed said surma. Provintsiassembleede laiali ajamine.  Tema 
presidendi olemise ajal juhtus veel ebasoodsaid asju 
1915  Jaapan  Hiinale  noodi  –  21   nõudmist ,    1)  Jaapanile  kõik  Saksamaa   valdused ,  eriõigused 
Shandongi provintsis   
2) pikendada ..poolsaare lepingut Jaapanile 
3) Mandzuurias suurendada valdusi 
4) tööstuse üle kontroll? 
5) rahandusadministratsioon 
 Nõudmiste  eesmärk  oli  teha  Hiinast  Jaapani  sõltlasriik.  Korea  juba  oli  selline  riik.    Jaapani  üsna 
agressiivne käitumine sellel ajal.  
Dokument  oli  alguses  mõeldud  ainult  Hiina  juhtkonnale,  lekitati  ajakirjandusse.  Vallandas  suure 
protestide  laine.  Tavalised   inimed  said  teada  ja  olid   vihased .  Suurbritannia  ja  USA  avaldasid  oma 
mure. Sellegipoolest diplomaatilisel tasandil otsustasid vastu võtta, ei tahtnud tüli kiskuda 
Shikai kui ainuvalitseja otsustas nõustuda esimese 4 punktiga , viiendaga otsustas viivitada.  
Piisav  samm  mida  rahvas  tõlgendas  kui  riigi  reetmist.  Yuan  Shikai  maine  sai  sellepärast  kõvasti 
kannatada.  Teades tema eelnevaid otsuseid, kus olid dilemmad, ta alati valis selle mis tema arvates 
temale isiklikult kasulik.  Arvas, et Jaapaniga heade suhete säilitamine ananb talle võimaluse jääda 
Hiinas  ainuvalitsejaks.    Arvas,  et  suurem  osa  Hiina  inimestest  kunagi  ei  toetanud  vabariigi  ideed, 
läksid  kaasa  sellepärast,  et  riik  oli  langenud  suurde   stagnatsiooni .  Tekkisid  tugevad  liikumised. 
Kuulutas 1.jaanuaril 1916 ennast uueks keisriks. 
  Intelligents   oli  kohe  selle  vastu  ja  eelkõige   Liang   Qichao.  Üks   nendest   reformide  juhtidest  alates 
100-päeva  reformide  ajast.  Ta  oli  üks  konstitutsioonilise  monarhia  pooldajatest.  Kui  esimesed 
reformistid tekkisid olid erinevad grupid. Tema oli  kesktee  pooldaja. Jaapani eeskujul, õppis Jaapanis. 
Et oleks riigis keiser, aga samas parlamentaarne riigi juhtimine.  
Huvitaval kombel, kuigi oli jaapani nõudmistega nõus, Jaapani pool poliitilises võitluses ei olnud 
Shikai poolt. Omad plaanid. 
Sõjaväekubernerid  ei  olnud   sugugi   Shikai  pooldajad.  Hakkasid  sõjaväelised  kokkupõrked  riigis.  
Yuan  Shikai   armee   kaotas  võitluses  ja  ilma  armeeta  ei  olnud  tal  palju  jõudu.  Militaarse  taustaga, 
sõjaväekindral, ei osanud teistmoodi riiki valitseda . Ilma selleta tühi koht. 
Märtsis 1916 loobus ise keisriks olemisest ja 3 kuud hiljem suri. 
Sellest  ajast  alates,  1916-1928  on  aeg  millal  Hiinat  valitsesid  erinevad  sõjaväe  diktaatorid.  Ühtset 
provintsi polnud, hajusid laiali. Sõjaväetaustaga mehed, kes võtsid võimu. Oma piirkonnas võimsad. 
Meenutab viit dünastiat ja kümmet kuningriiki.  Üldiselt 1915-16 sündmused näitasid et rahvas ei 
toeta enam diktaatorist monarhi, ei läinud Shikaiga kaasa. Aga samas, parlamentaarne demokraatia 
oli ssamuti Hiinale veel võõras. Suhteliselt teelahkmel, ei tahtnud tagasi minna aga edasi minna ka 
veel ei osanud.  
12 aastat näitavad, et see on aeg millal see  vaakum  toimus. Kogemust polnud, ideoloogilist toetust 
polnud. 
Peale  Shikai  surma  sai  presidendiks  Li  Yuanhong(  pole  vaja  eksamil  teada).   Nominaalne . 
Keskvalitsusel mida ta esindas ei olnud enam üleriigilist võimu. Sisuliselt sõjaväekubernerid. Neid 
kokku ligi  
10, Hiina  territoorium  jaotatud nende vahel. 1 tugev ühe asja poolest, teine teise asja poolest. Kuigi 
nende reziimid olid päris erinevad, võib teha ka üldistusi ja otsida ühiseid jooni nende vahel. Esiteks 
juhtide   sõjaväeline   taust,  kõik  olid  sõjaväekindralid.  Enamasti  provintsi  sõjakubernerid.  Nendele 
allus  mingi  sõjaväeüksus.  Selleks  et  sõjaväge  ülal  pidama,  pidid  raha  koguma.  Mõned  hakkasid 
rahvalt makse koguma.  Tegelesid ka oopiumimüügiga. Endiselt  minev kaup, tõi palju raha sisse. 
Selleks,  et  sõjaväge  ülal  pidada  müüsid  oopiumit.  Mõned  kehtestasid  ka  erinevatele  kaupadele 
monopole, mis jällegi päris jõhker majanduslik piiramise võte. 
Sellel ajal lubas poole Mongooliast kuuutada iseseisvust. Sise-Mongoolia siiamaani Hiina koosseisus. 
Tiibet   sai  peaaegu  taastada  oma  iseseisvuse.  Majandus  kehvas  seisus,  see  oli   valdkond ,  millega 
tegeleti väga omakasupüüdlikult, tahti lihtsalt oma võimu kindlustada.  
Samas, allakäigus ka positiivseid aspekte. Keskvõimu kriisi ajal muutunud hiina vaimuelu, leiti uusi 
ideid. 4.mai liikumise nähtuses – 4.mai 1919 toimus palju muutusi Hiina kultuuris, kirjandus muutus 
lääne tüüpi kirjanduseks, protestistisid traditsioonilise kultuuri ja vormi vastu. Keisririigi ajal levinud 
keel, klassikaline hiina keel kaotas sellel  ajal oma kehtivuse, tekkis kõnekeelel põhinev  kirjakeel .  
Hiina kirjakeel enne 4.mai liikumist oli elitaarne , kirjakeelt valdasid ainult need kes seda õppisid.   
Protestisid,  et  elitaarid,  kellel  mingid  eriõigused.  Nägid,  et  see  pidurdab  riigi  arengut.    Eelistasid 
läänes levinud kirjandust. Realism – üks levinumaid proosakirjanduse vormi Hiinas ka praegu. 
Aastakümneid kui Mao  Zedong  valitses oli  sotsialism ainuke lubatud vorm. 
  
 
12. Iseloomustada 4. mai liikumist 
mis see on:millal tekkist ( 1919), miks tekkis,  versaille  leping. Rahulolematused hiina valitsuse vastu. 
Mõjutas  hiina  kultuuri.  OLi  suunatud  keisririigi  traditsioonide  vastu.  Väga  palju  lääne 
mõjutusi.  OLid oma juhtide vastu. Natsionalistlik liikumine. 
Kuidas tekkis Hiina  kompartei ja suhted Guomindangiga 
4.mai liikumisega seoses – seotud Mao Zedong, ei olnud üks juhte, aga talle ka meeldis idee reformida 
kultuuri ja kirjandust 
Mao Zedong pärit Hunani provintsist, isa vaene talupoeg. 1920. Aastal tekkis  marksistlik   rühmitus , 
4.mai liikumine ka sellepärast oluline. Protestist selle vastu mis Hiina riigis sellel ajal toimus. 1 uutest 
ideedest oli marksism , mis lõpuks seal väga hästi peale läks.  
1920.aastal  Pekingi  ülikooli  juures  tekkis  marksistlik  ühendus.  Seal  olid  oma  pealinna  inimesed, 
samal  ajal  asutas  analoogse  rühmituse  Hunani  provintsis  Changshas.    Umbes  samal  ajal  liitus 
marksistlike üluõpilastega ka  Deng  Xiaoping. 
Esialgu kompartei eesmärk klassikaline – tööliste liikumise edendamine. Nii nagu igal pool mujal 
kus tööstusrevvolutsioonid, mingil hetkel töölised pole rahul oma töö ja elutingimustega, est töösturid 
kasutavad ära. Tekivad ametiühinud, ehk need kes võitlevad proletariaadi õiguste est. Läbiräägivad 
töösturitega, ettevõtete omanikega kes neidpalkab. Ametiühingutest võrduvad sellised grupid 
Kompartei  oli  ka  seotud  ametiühingute  liikumistega  ja  esimene  eesmärk  oli  tööliste  õiguste  eest 
võitlemine 
1922-23 kompartei väga aktiivne, tegevus edukas, päris palju  pooldajaid , korraldasi streike. Streikidel 
vahel  üle  100  000  inimese.  Näitas  et  probleemid  aktuaalsed.  Kompartei  tegevus  ei  meeldinud 
mõistagi nendele kes olid tol hetkel võimu juures(sõjadiktaatorid). Streike hakati maha suruma ja 
komparteid karistama. Huvitava kombel  samasugune  põrandaalune ühing ka guomindangil. See on 
huvitav  aeg,   20ndad ,  millal  kompartei  ja  guomindang  tegid  koostööd.  Mõlemad  sellised 
opositsioonipoliitilsied  jõud.  Peale  parlamendist  välja  heitmist  hoidis  guomindang  üsna  madalat 
profiili.   20ndatel   aastadel  moodustasid  kompartei  ja  guomindang  ühisrinde.  Mõlemal  parteil  luba 
kuuluda  ka   teisse   parteisse,  võisid  olla  mõlemas  parteis  korras.  Mõlemad  olid  seotud  vene 
komiterniga. Venemaal just toimus  oktoobri   revolutsioon , oli teel sinna kus kulmineerus NSV liiduna. 
Komitern oli väga aktiivne, igal pool maailmas paljudes riikides vaadeti seda imetlusega, mida nad 
suutsid seal korraldada.  
Sun  Yatsen  oli  veel  elus  ja  arvas  et  rahvuspartei  vajab  ümberkorraldust,  tuli  Guangzhousse,  oli 
kutsutud mees nimega Mihhail Borodin ?, aitas partei struktuuri muuta.  
Guomindangi  rahaline  seis  hakkas  tasapidi  paranema.  Venemaalt  said  ka  toetust.  1924.  Aastal 
Huanghus asutati sõjaväe akadeemia. Tihe seos rahvusparteiga. Akadeemia juht Moskvas  õppinud  
Chiang  Kaishek ( Jiang  Jieshi). Tema võttis endale eesmärgiks luua rahvuslik revotsiooniline armee.  
Guomindang püüdis kommunistide toetusel  korraldadae streike, mida rohkem  populaarsust võitis, 
seda  suurem  oli  surmaaomanike,  töösturite  ja  ka  kaupmeeste  pahameel.  Alguses  väga  paljud 
kaupmeestest ja suurmaaomanikest toetajad. Lootes, et tuleb jälle kord majja, kuid vasakpoolsuse 
populaarsus hakkas neile mingi hetk närvidele käima.  
1925 suri Sun Yatsen 
Vähestest kujudest, kes populaarne nii Hiinas kui Taiwanil. Riigi isaks nimetatakse. Teda leinas terve 
Hiina.  Sellega hakkas tasapidi tulema teine ajajärk. Oma tegevustes idealistlikum. See hakkas ära 
kaduma. 
Juba  aasta  enne  1924  tekkis  guomindangil  ja  komparteil  ühendatud  ringkonnas  plaan  alustada 
sõjaretke põhja poole, selleks et lõpuks Hiina jälle ühendada.  Mihhail oli seal kohal  ja andis neile 
nõu. Plaan sündis 24 aga ellu viidi hiljem, sõjadiktaatoritel veel palju võimu.  
Sõjaretk, nn. põhja sõjaretk algas 1926 juulis, revolutsiooniarmee( Chiang Kaishekile allunud) oli 
selleks ajaks juba suurem , ka Venemaa abi. 
Sõjaväekuberneride armee inimarvult palju suuremad, aga kehvem väljaõpe ja  halvem  organiseeritus, 
ei teinud nii palju koostööd. 
Vallandas ka rahvaliikumiste laine. Tahtsid valitsevatele reziimidele vastu hakata 
Aga samas põhja sõjaretk oluline, sest lõpuks paljastas guomindangi ja kompartei vahelised  lahkhelid . 
Olude sunnil tegid koostööd. Mida tugevamaks läksid, seda rohkem läksid üksteisestlahku. Chian 
Kaishek sellest ajast peale hakkas välja ilmutama  diktaatori  tunnuseid. Korraldas puhastuse ja oma 
ühisliidu  ridades  hakkas  kõrvaldama  neid  inimesi  kes  kuulusid  komparteisse,  kompartei  taustaga 
inimesi, kuigi oli ühisrinne loodud. Sellega oligi sõprus läbi.  
 
13. Hiina KOmpartei tõus võimule. 
Analüüsida  kogu  protsessi.  Kuidas  kasvatas  endale  jõudu,  49  aastal  sai  riigi  juhivaks  parteiks. 
MIlissed suhted olid Guomindangiga, kuidas said oma suuremat toetust, pikk looderetk . 
Pikk looderetk – kuna  Shang  kaisheki põhiline prioriteed  kommunistid  purustada, siis ta sellel ajal 
kui oli Nanjingi aastakümme( - 37), tegeleti siis põhiliselt kommunistide tagakiusamisega, otsiti üles, 
kes  komparteiga  seotud,  suured  reperssioonid.  Selle  tulemusel  kommunistid  tõmbusid  linnadest 
tagasi  maapiirkondadesse,  nende  peale  oli  suuratu  Rahvuspartei  armee,  selle  asemel  et  võidelda 
jaapanlastega  või  teha  midagi  muud,  rakendasid  seda  kommunistide  tagaajamiseks.  Sellepärast 
alustasid  need  Komparteiga  seotud  jõud  nn.  pika  looderetke,  marssisid  Lõuna-Hiinast  läbi  Kesk-
Hiina. Neil puudus varustud, toidumoon, pidid tohutu vahemaa läbima, et jõuda põhja provintsidesse. 
Paljude meelest üritus, mis aitas hiljem kommunistidel võimule tulla. Mitu liini, kus liikusid.  
Tegemist polnud ühtse organiseeritud manöövriga, olid erinevad salgad, mis liikusid enam vähem 
ühes suunas, selleks et ühe korraga kätte ei saaks.  
Mille poolest pikk looderetk niivõrd oluline? 
Oma rännakus läbi Hiina said kommunistid kontakti maal elavate hiinlastega.  Nendel oli võimalus 
seal inimestega rääkida. Kirusid olukorda, mis riigis oli, süüdistasid kõiges Rahvusparteid.  
Mitmel rindel toimus see, esimest rindearmeed juhtis Mao Zedong.  
Selle aja jooksul Kompartei tagasi tõmbunud.   Tänu sellele said looderetke ette võtta, see ühendas 
neid.  
Nanjingi aastakümme ka tähtis, sest: Kompartei juhid, nagu Mao Zedong, said  tuult  tiibadesse. Üks 
aktiivsematest parteiliikmetest, aga siiski polnud veel selline juhtfiguur keda kõik kuulaksid. Pika 
looderetke järel sai tuntust juurde.  
Nanjingi  aastakümne  lõpuks  oli  rahvuspartei  korrumpeerunud.    Sees  toimus  ka  võimuvõitlust, 
poliitilised mõrvad, inimeste äraostmised. 
Põhilised  tähtsad  kohad  valitsuses  Shang  kaisheki  sõpradele  ja  sugulastele.    4  suure 
perekonnavõimuks.  Ka Shang kaishekil oma armee, mis tema võimu toetas.  
Otsus  rändama  hakata  võeti  vastu  1934.  aastal.    Miks  sinna  poole?    Liiguvad  põhja,  sest  seal 
jaapanlased, kelle vastu tuleb võidelda.   
8000km kokku.  
 
14. Nanjingi aastakümne roll edasise ajaloo kulu kujundamises 
Mis moodi Nanjingi aastakümne  mõjus  guomindangile.  Kuidas algas hiina- jaapani sõda, süüdistati 
hiina valitsust, et nad ei suutnud riigi kaitsta. 
Aeg millal guomindang Hiinas valitseb, nende kümne aasta jooksul üritas Guomindang Hiinas luua 
midagi rahvusriigi sarnast. Üsna patriootlik.  
Rahvuslased  tegid  oma  pealinna  Nanjingi.    Võttes  aluseks  Sun  Yatseni  väite  et  hiinas  ei  saa 
demokraatliku riiki luua, Guomindang kehtestas põhimõtteliselt 1-partei süsteemi, millel olid kõik 
diktatuuri  tunnused.  Osaliselt  süsteem  üles  ehitatud  lääne  eeskujul,  osalt  jälgis  vana  keisririigi 
traditsoone.  Kui   üldistada ,  siis  Guomindangi  ajal  kiire  tööstuse  areng,  palju  uusi  tehased,  lääne 
eeskuju aga hiinalik patriootlikkus.  Kogu tähelepanu linnadele. Said talupoegade toetase, ikka väga 
agraarge riik, talupoegi rohkem kui töölisi. Suur möödapanek, kui rääkida guomindangist neutraalselt. 
Kui  oleks  tahtnud  võimu  kehtima  jätta,  oleks  pidanud  tegelema  võrdselt  erinevate  gruppidega. 
Tegelesid  linnadega  ja  jätsid   tähelepanuta   maapiirkonnad.  Talupojad  vaesusid,  migreerumine 
linnadesse. Chiang  oli jälle üks nendest kes arvas et riik, see olen mina. Nanjingi perioodi lõpuks riik 
korrumpeerunud.  Sidemed midarahvuspartei sai  suurtöösturite,  kaupmeeste, maaomanikega. Käsi 
peseb kätt suhted.   
Tähtsad kohad valitsused Chiangi sugulastele, sõpradele, tuttavatele 
Korruptsiooni pärast guomindangi aega nelja suure perekonna võimuks. Chiang, tema abikaasa(tuli 
jõukast  perekonnast,  lääne   haridus ,  rääkis  suurepärast  inglise  keelt,  oskas  diplomaatilisel  tasemel 
vastu võtta saadikuid)  
Guomindangi  all  tekkis  ka  nn.  uue  elu  liikumine.  Selle  liikmed  kandsid  siniseid  särke,  vihkasid 
kommuniste, imetlesid Itaalia diktaatorit, eesmärk teha samasugune  diktaator Chiang Kaishekist.  
Hiina  kompartei  oli  tagasi  tõmbunud,   lahkarvamused ,  mis  kümmekond  aastat  tagasi  algasid  tulid 
nüüd välja. Seda konkurentsi enam Guomindang ei tahtnud. Esialgu kompartei juhid ei mõistnud, et 
oleks vaja kogu oma senist tegutsemisstrateegiat ümber teha ja  muuta. Tegutsesid samamoodi ja see 
suruti  maha.  Toetus  kommanistidel  üsna  väike.  Osad  juhid  ei  osanud  rahvast  oma  poolele  võita. 
Ülestõuse  mitu  30ndate  alguses,  kukkusid  läbi.   Liidrid   pidid  pagendusse  minema,  et  mitte  vangi 
langeda  ja  seina  äärde  sattuda.  Pidid  maale   kolima .  Mao  Zedongist  teada,  et  pages  mägedesse  ja 
ühines seal bandiidijõukudega.  
Shan  Kaisheki  võttis  mitu  kampaaniat  kommunistide  võstu  ja  1936  võeti  komparteis  vastu  otsus 
asutda nn.  suurele  looderetkele!, kommunistid igalt poolt pagendatud, otsustasid et liituvad ja lähevad 
läbi maapiirkondade, vältides linnasid. Õnnestus sedasi murda Guomindangi blokaadist läbi murda 
ja liikuda edasi läände.  Üks põhjus miks sinna liikusid oli ka võidelda vastu Jaapanile. Oktoobris 
1935 jõudis Mao ja tema toetajad ..baasi. Kuskil  8000  kilomeetrit kokku, pmt kõndisid jala. Paljud 
said surma, karastas kommunistide armeed. Ainuke toetus talupoegadelt, kui nendega kokku puutusid. 
See oli võimalus talupoegade agnitsiooni tööd teha.  Talupoegade toetus tuligi sellest, et nad said 
komparteiga kokku, nii mõnigi hakkas toetama nende ideid, väga  popp .  
 
19/04/16 Jaapani ja  Mandzuuria   vallutamine  
Jaapan pisike  imperialistlik riik. Tänu reformidele tööstus arenes. 
Kui analüüsida Jaapani käitumist, äärmiselt agressiivne naabrite suhtes, natsionalistliku meelega.  
Võrreldav natsi Saksamaa suhtumisega Euroopa riikidesse. Jõhker vallutuspoliitika. 
18.sept   1931 ,  Lõuna-Mandzuuria  raudteel  toimus  plahvatus,  kahju  polnud  väga  suur,  aga  Jaapani 
guandongi armee kasutas seda intsidenti ettekäändena et alustada rünnakut hiina karnisonide vastu. 
31 väljus kandongi armee tsoonist mida pidi kaitsma. Järgm aasta 1932 terve Mandzuuria riik Jaapani 
kontrolli all.  Järgmine aasta Mandzuuria iseseisvaks riigiks Manzhuoguo. Hiina viimane keiser Puyi? 
pandi uuesti troonile, Jaapani valitsuse poolt.  Manzhuoguo oli ainult iseseisev riik Hiinast. Jaapani 
keisrile alluv koloniseeritud  provints . Ka Korea ps ja Taiwani saar. Kuna rahvuspartei ei saanud anda 
vastulööki, Jaapanile vastulöögi andmine ei tulnud kõne allagi. Kuulutas sinna Manzhuoguo riigi. 
Guomindang  kasutas  diplomaatilisi   sidemeid ,  üritasid  rahvusvaheliselt  olukorda  mõjutada.  Käisid 
välisriikide  koridorides,  et  saaks  survet  Jaapani  valitsusele  avaldada.  Vahendid  polnud  piisavalt 
mõjuvad. 
Shang Kai shek, kes oli Guomindangi juht, temal oli kommunistidega võitlemine kinnisidee.  
Pikk looderetk – kuna Shang kaisheki põhiline prioriteed kommunistid purustada, siis ta sellel ajal 
kui oli Nanjingi aastakümme( - 37), tegeleti siis põhiliselt kommunistide tagakiusamisega, otsiti üles, 
kes  komparteiga  seotud,  suured  reperssioonid.  Selle  tulemusel  kommunistid  tõmbusid  linnadest 
tagasi  maapiirkondadesse,  nende  peale  oli  suuratu  Rahvuspartei  armee,  selle  asemel  et  võidelda 
jaapanlastega  või  teha  midagi  muud,  rakendasid  seda  kommunistide  tagaajamiseks.  Sellepärast 
alustasid  need  Komparteiga  seotud  jõud  nn.  pika  looderetke,  marssisid  Lõuna-Hiinast  läbi  Kesk-
Hiina. Neil puudus varustud, toidumoon, pidid tohutu vahemaa läbima, et jõuda põhja provintsidesse. 
Paljude meelest üritus, mis aitas hiljem kommunistidel võimule tulla. Mitu liini, kus liikusid.  
Tegemist polnud ühtse organiseeritud manöövriga, olid erinevad salgad, mis liikusid enam vähem 
ühes suunas, selleks et ühe korraga kätte ei saaks.  
Mille poolest pikk looderetk niivõrd oluline? 
Oma rännakus läbi Hiina said kommunistid kontakti maal elavate hiinlastega.  Nendel oli võimalus 
seal inimestega rääkida. Kirusid olukorda, mis riigis oli, süüdistasid kõiges Rahvusparteid.  
Mitmel rindel toimus see, esimest rindearmeed juhtis Mao Zedong.  
Selle aja jooksul Kompartei tagasi tõmbunud.   Tänu sellele said looderetke ette võtta, see ühendas 
neid.  
Nanjingi aastakümme ka tähtis, sest: Kompartei juhid, nagu Mao Zedong, said tuult tiibadesse. Üks 
aktiivsematest parteiliikmetest, aga siiski polnud veel selline juhtfiguur keda kõik kuulaksid. Pika 
looderetke järel sai tuntust juurde.  
Nanjingi  aastakümne  lõpuks  oli  rahvuspartei  korrumpeerunud.    Sees  toimus  ka  võimuvõitlust, 
poliitilised mõrvad, inimeste äraostmised. 
Põhilised  tähtsad  kohad  valitsuses  Shang  kaisheki  sõpradele  ja  sugulastele.    4  suure 
perekonnavõimuks.  Ka Shang kaishekil oma armee, mis tema võimu toetas.  
Otsus  rändama  hakata  võeti  vastu  1934.  aastal.    Miks  sinna  poole?    Liiguvad  põhja,  sest  seal 
jaapanlased, kelle vastu tuleb võidelda.   
8000km kokku.  
 
15. teine Hiina- Jaapni sõda 
( miilal, kuidas teise maailmasõjaga seotud, milline on jaapani roll (   agressor ), nanjingi  veresaun , 
tüli saarte pärast, miilised chansid olid, aljanss tuli hiinale appi, jaapan kaotas) 
 
 
 
16. Hiina kodusõda  - KIrjeldada Hiina kodusõja käiku 
kelle  vahel,  millal.   Rahvuspartei  -  kommunistid.  Süüdistati  sõjakaotamises,  üritati  kokkuleppida, 
kuid sellest ei tulnud kasu ning sõda puhkes.  KOmmunistid hakkasi juhtima, kasutati uut strateegiat, 
KOmuunistid võitsid, kehtestati Hiina vabariiki. 
Enamasti  heidetakse  Guomindangile  ette,  et  nad  ei  olnud  võimelised  andma  väärilist  vastupanu 
Jaapani võimudele. Peale teise maailmasõja lõppu hakkas kohe Hiinas kodusõda. Paljud vaatlejad 
välismaalt, ei tegelnud Jaapani okupatsiooni vastu võitlemisega piisavalt tõsiselt. Ja see ka põhjus 
miks   Rahvapartei   populaarsus  vähenes.    Kumbki  partei  väitis  olevat  võitnud  sõja  jaapanlastega.  
Tegelikult  ilma  välisabita  ei  oleks  olnud  see  võimalik,  isegi  kui  parteid  oleks  teinud  tol  hetkel 
koostööd.  
Oluline moment 26. Juuli 1945 aastal, siis kui Briti peaminister,  Inglismaalt  Harry   Truman  ja Chiang 
Kaishek  andsid  välja   Potsdami   deklaratsiooni.  Jaapani   kapituleerima .    Deklaratsiooni  teatavaks 
Potsdami konverentsi ajal, seal polnud  fookus  Aasia riigid kindlasti.  Selle eesmärk oli korrastada 
suhteid  ja  võimuvahekordi  sõjajärgsel  Saksamaal.   Stalin   oli  ka  seal.  Stalin  toetas  ka  seda 
deklaratsiooni.  
Edasised sündmused: 
6. august 45 visati USA poolt Hiroshimale aatomipamm. Tagajärjeks ligi 200 000 Jaapani kodanikku 
suri.  8. augustil kuulutas  NSVL  Jaapanile sõja.  Ootasid nutikalt hetke millal Jaapan igasugusest 
toetusest  ilma. 9. augustil  teine tuumapoll Nagasaki  linnale . Kuna Jaapani võimud kartsid, et tuleb 
ka  kolmas  Tokyo  pihta,  valitsus  otsustas  kapituliseerida.  15.  Augustil  riigi  raadios  Jaapani 
allaandmise teade.  
Kapituliseerimise otsus, mida keised pidi raadios edasi ütlema, tähendas seda, et pidi rahvale ütlema, 
et on tavaline lihtinimene, kes teeb vigu. Palju suurema tähtsusega kui esmapilgul tundub. Enamus 
jaapanlasi,  eriti  tol  ajal,  uskusid  et  keisrite  põlvkond  pärineb  jumalatest,  et  neil  suuremad 
otsustamisvõimed.  
Enne sõja lõppu 23.aprill – 11. Juunini toimus 7. rahvuskongress, peaesineja juba Mao Zedong. Üsna 
märkimisväärne partei juht. Kõnes avaldas lootust, et Guomindang jätkub, koostöö. 28. Augustil 45 
Mao ja parem käsi  Zhou  Enlai, lendasid sinna kus pidi kahe partei vahel toimuma läbirääkimised. 
Oluline,  sest  katse  suhteid  parandada.  Kui  oleks  õnnestunud,  ei  oleks  kodusõda  ja  ajalugu  teisiti 
läinud. Kuigi midagi kokku leppisid , kirjutasid alla memorandumile, aga samas kahe poole vahel nii 
palju lahendamata  küsimusi , koostöö ei hakka kerge olema. Järgm. aasta ilmus, et koostööd ei tulegi. 
Esimese samuna 1946 Guomindang üritas võimu kehtestada nii nagu oli enne sõja algust ( Chiangi 
ülemvõim).  Kompartei tahtis kannataja rollist ära saada. 
 1946  armee  Hiina  rahva  vabastusarmeeks.    Nime  muutmine  sümboolne  akt,  kompartei  oma  liini 
ajama, situatsiooni kontrollima. Tahtsid näidata, et see armee hakkab  toimima  oma uute reeglite järgi, 
ei  ole  sama  üksus  mis  tegi  enne  koostööd  rahvuslastega.  Juuni  ja  juuli  paiku  kasvasid 
kaheparteivahelised konfliktid suureks. 46 lõpp, 47 algus algas uus kodusõda.  Rahvuspartei tagasi 
Nanjingi, läbiräkimsitest ei olnud eriti mingit kasu. Jällegi püüdis järgmine USA suursaadik Hiinas, 
George Marshall, võtta enda peale vahendaja rolli.  Samas 47. Aastal pöördus tagasi USA-sse, nähes 
et see täiesti mõttetu.  
Alguses  Guomindang paremini valmiks sõjaks. Esimene  pöördepunkt  20 veebruaril 1947 lahing, seal 
rahvavabastusarmee purustas Guomidangi üksusi. Selleks ajast peale Guomindang pigem  kaitsega  
kui rünnakuga.  Suur üleriigiline rahvavabastuarmee rünnak 47. aasta juunis. Muutsid oma rünnaku 
strateegia nn. rindesõjaks. Aeglane, terve rindejoon.  48. aasta septembris alustati kolme kampaaniat, 
hiljem  nim.  Vabastussõjaks.    49.  Aasta  jaanuariks  terve  Mandzuuria  ja  suurem  osa  Põhja-Hiinast 
kommunistide võimu all. Hiljem paljud  analüütikud  mõtisklesid, kuidas see sai juhtuda.  Päris palju 
kasutatakse  terminit   „talupojanatsionalism“.   
Sõja lõpp 
Juba enne kodusõja lõppu Guomindangile sai selgeks, et nad  kaotavad  sõja. 49 aastal juba üsna ilmne. 
Hakkasid Taiwani poole vaatama, et võib saada nende tagalaks.   Arvasid, et koguvad seal jõudu ja 
siis ründavad Hiinat ja saavad võimu tagasi. Al. 45 aastast Taiwani vallutamine Guomindangi poolt.  
Kehtestasid seal oma võimu. Kui 48-49 selge, et kaotavad kodusõja, hakkasid kõik sinna kolima.  
Chiang  jäi  mandrile,  partei  juht  surmani.  49.  Aasta  jaanuaris  kolis  Chiang  sadamalinna,  oma 
südalinna, sealt  kavatses  kolida Taiwanile. Alguses kõik varandus Taiwanile, ka muid väärtuslikke 
asju, sõjavägi.  48. Dets palus  ka USA valitsust viia Taiwanile kogu  finantsabi, kui olid veel võimul. 
49 loobus Chiang korraks Hiina Vabariigijuhi kohalt. Viidi  ravile , Chiang nimetas uuesti end juhiks. 
Partei juht oli ta ka niikuinii. Automaatselt parteijuhist sai riigijuht .   
Hiina  Rahvavabariigi  kodanikele  meeldibmõelda  et  oktoobris  49  hakkas  uus  ajajärk,  Hiina 
Rahvavabariik. Vabastus ajajärk.  
Kommunistide  ülesanded,  mida  nad  endale  seadsid:  Ei  ole  tegelt  kunagi  võimul  olnud,  neil  oli 
keeruline olukord. Luua konstitutsiooniline baas, pidi esindama ka sotsiaalseid, poliitilisi ja usulisi 
gruppe,  arvestama  nendega  kes  olid  kodusõjas   toeks .  Samas,  välistaks  igasuguse  koostöö 
Guomindangiga.  Guomindangi  hakati  süüdistama  koostöös  Jaapani  võimudega,  kes  vahepeal  olid 
Hiinat vallutanud. Teine asi, mis nad võtsid ülesandeks, olid igasugused massikampaaniad, et saada 
lõplikult lahti vaenlastest. Vaadata kõik kodanikud üle. Kommunistide juhid uskusid, et tavakodanike 
seas veel palj Chiangi spioone ja toetajaid.  
 
17. HRV  1950 - ndatel  eesmärgid ja ettevõtmised. 
eesmärgid - ülesehitada uus riik, saada lahti guomindangi toetajatest, saada kindlam rahvusavheline 
positsiion, massikampaaniad, ühiskonna ümberkujundamine)   suhtud nõukogude liiduga ja koreaga. 
18. Hiina rahvavabariigi suhete dünaamika NLga 50-60ndatel 
Head suhted, siis halvad suhted. OLi vaja liitlasi, Vabariigi juhid ( mao ze  dong ), partnersuhted, peale 
stalini  surma   suhted  muutusid  halvemaks,  sest  Hrustshov  algas  isikukultust,  naeras  välja  mao  ze 
dongi, tekkist tülid. Tagajärg - Mao ze dong  otsustab, et  loobub  NLust ja hakkab ise otsustama. Ta 
võttis ette suurt hüppe, mis oli hävitav. 
Mao Zedongi kampaaniad. 50ndal aastal kohe hakati kohe läbi viima keele reformi  – lihtsustatud 
hiina kiri 
Peale HRV väljakuulutamist, suur oht eelkõige USA-le, geopoliitiline olukord muutus.  
Kritiseeriti võimuvahetuse pärast, USA ei tahtnud tunnistada HRV-d. Eelkõige sellepärast, et USA 
tundis muret sotsialistliku süsteemi laienemise pärast sellest piirkonnas.  Siis kui algas Korea sõda, 
algas ka Külma sõja stiilis isolatsioon.  Sõjas osalesid erinevad riigid. NSV jäi liitlaseks kuni Stalin 
võimul oli.  
 
Kampaaniad 
Massikampaaniad,  1)  kontrevolutsionääride  kampaania  –  endised  Guomindangi  juhid,    eelkõige 
sõjaväeohvitserid,  kes  jäid  mingil   põhjusel   mandrile,  riigistruktuuride  töötajad,  tuhanded 
väikeametnikud, kes valitsuse jaoks töötasid,   
Oktoobrini 1950 – arreteeriti kuni 14000 inimesti. Süüdistati revolutsioonilises tegevuses. Samal ajal 
juulis kirjutas Zhou Enlai, Mao Zedongi rindekaaslane,  kirjutas alla käsule, mis nägi ette kampaania 
veel laiemaks muutmiseks.  Sisuliselt nagu Stalini  repressioonid  30ndatel.  Kampaania käigus hukati 
ka  tuhanded  budistlikud   mungad ,  taoistlikud,   vaimulikud ,  kardeti,  et  nende  tegevus  muutub 
põrandaaluseks. Kõik need, kes polnud Komparteiga koos.  
Avalikustatud dokumentide järgi 500 000-800 000 inimest. Arv võis olla suurem.  
Hiljem ajalehes et ligi 2 miljonit. 
Miks tehti? Eemaldada teisitimõtlemine ja hirmutada inimesi.  Kampaanial  psühholoogiline  mõju. 
Paljud sunniti süüdi mõistma.  
2)  kolm-anti  kampaania  -    suunatud  kolme  kurja  vastu  (korruptsioon,  raiskamine,  bürokraatia). 
Puhastusena  mõeldud.Suunatud  linnaelanike  vastu.  Viidi  läbi  eelkõige  ametnike  seas.  Kampaania 
käigus kehtestadi ka kvoode, kui palju inimesi tuleb  karistada .  Võitluskoosolekud (douzhen dahui), 
kus inimesi rünnati, alandati. Kuidas selekteeriti inimesi, on siiamaani arusaamatu. Massipsühhoos.  
Süüdistavad ei tohtinud sõna võtta, vastu vaielda .  
Andmete järgi, 57 aastal ilmus aruanne, et ligi 25% parteiliikmetest karistati. 
3)  viis-anti  kampaania  –  peaaegu  kõikide  kodanike  vastu  suunatud.  See  pani  suurt  põntsu 
ettevõtlusele. Läks parteiridadest välja. Töösturid,  ettevõtjad .  Viis kurja – pistise andmine ja võtmine, 
maksude maksmisest kõrvale põikamine,  pettused , riigi ja valitsuse vara varastamine, riigi  saladuse  
reetmine.    Läks  linnadest  välja  ka  maapiirkondadest.   Majanduskuriteod ,  ka  väiksed  pettused  turu 
müüjatel. Igale kodanikule oli pandud kohustuseks jälgida.  
 
 
Hiina Rahvavabariigi majanduse seis 50ndatel 
Majandus peaaegu täielikult piirdus põllumajanduse sfääriga,   tehnoloogia  vana.  Ei investeeritud 
seda. 80% elanikest maal. Ühest küljest  linnaelanikud sõltusid täielikult talupoegadest, kes ei suutnud 
jälle  end  ära  toita.  Tööstus  arenes  erineva  tempoga.  Need  piirkonnad  mis  olid  30ndatest  Jaapani 
võimu all, toimus tööstus päris hästi, maavarade poolest ka rikas. Peale sõda jätsid maha selle, seal 
olid  tehased,  kaevandused,  mida  sai  kasutada.  Mujal  Hiinas  olukord  palju  hullem.  Peale  nende 
probleemide toimus umbes 40ndatel aastatel suur inflatsioon . Sellepärast üheks esimesks ülesandeks 
rahanduse sfääri korrastamine. Hiina juääni monopoli teha. NSV Liidu eeskujul tsentraliseeritud riigi 
majanduse programm, vastavalt riigi poolt kehtestatud. Iseloomulik eelkõige sotsialistlikele riikidele. 
Saudi-Araabia,  Iraan .  
Samamoodi mudeli järgi viieaastaku plaanid. Esimene viieaastak, mis toimus 52-57, oli väidetavalt 
isegi täitsa edukas.  Edukam  kui  hilisemad  oli sellepärast, et jälgis loomulikku majanduskurssi ja ei 
rõhunud  ideoloogiatele.  Esimese  viie  aasta  plaan  nägi  ette  rasketööstuse  laienemist, 
põllumajandussfääri  arvelt.  Erasektor  kaotati  praktiliselt  ära,  ühtlasi  kampaaniate  pärast,  ei  olnud 
enam turvaline olla  eraettevõte , iga kell võis keegi peale kaevata.  Kogu rõhk algusest peale hakkas 
olema rasketööstlusel. Võeti vastu suur natsionaliseerimine aastatel 55-56. Kõik ettevõtjad sunniti 
müüma äri riigile. Esialgu kompensatsioonid, lubati jääda ettevõtte juhtkonda, võisid saada divigente. 
See  praktiga  kaotati ära 62. aastal, siis oli puhas natsionaliseerimine. 
Avati palju uusi koole, koolilaste arv tõusis drastiliselt.  Kaotada ära kirjaoskamatus. Paranesid  ka 
inimeste   elutingimused .  Tõusid  palgad.  See  igal  juhul  positiivne.  Samas,  majandusplaanis  päris 
suured möödapanekud. Nt. elektrifitseerimine ja t 
Teine  56-62?.  Mao  soovis  loobuda  NSV  mudelist  ja  luua  uus  programm.  Miks  NSV  mudel  jäeti 
kõrvale? 53 suri Stalin. Stalinit hakati vaatama kui oma võimu kuritarvitanud diktaatorit. Mao Zedong 
vaatas et need arengud on äärmiselt ohtlikud.  Selle tõttu sõprus NSV-ga jahenes. Majandus polnud 
ainus sfäär , kus NSV eeskuju ei tahetud enam jälgida.  See, et NSV majandusmudelist astuti eemale, 
avaldas veel suuremaid muutusi, kuna sisuliselt oli tegu suure hüppe eelmänguga. Suur hüpe algas 
58. Aastal.  
Enne seda: Oluline see, et alates võimuletulekust Hiina kompartei jälgis NSV eeskuju. Peale 53ndat 
aastat,  kui  suhted  jahenesid  ja   Nikita ..  pärast  ei  tahetud  eeskuju  järgida,  Mao  Zedong  hakkas  ise 
mõtlema,  mida  teha.  Tema  positsioon  oli  juba  äärmiselt  tugev.    Eelistas  radikaalseid   meetodeid . 
Rohkem, kiirem, parem, efektiivsem.  50ndate esipoolel  maareform , uus abieluseadus.  Ühest küljes 
naiste   iseseisvumine .  Ka  algselt  Komparteis  naisrevolutsionäärid,  kes  rõhusid  abieluseadusele. 
Vastastikune  nõusolek.    Milleks  vaja?  Hiinas,  eriti  maapiirkonnas,  kuhu  muutused  ei  levinud  nii 
kiiresti,  endiselt  levinud  konkubiinide  pidamine,  lapsed  pandi  paari,  takistati  leskedel  teist  korda 
abiellumist,  vanemad  võisid  tütred  pruudiks  müüa.  Uue  seadusega  need  asjad  rangelt  keelatud. 
Seadust võeti ootuspäraselt palju paremini vastu linnades.  
 
 
Hiljem kommunistid rõhutasid, et tänu abieluseadusele on lahutuste protsent peaaegu olematu.  Mao 
Zedongi  ajal  oli  praktiliselt  nulli  lähedal  protsent.  Põhjus  teine.  Need  kes  lahutasid,  läksid 
kampaaniate alla.  Arvatavasti ei lahutanud, aga elasid oma elu eraldi. 
Vaimuelu 
Intelligents  sel  ajal  elas  väga  rasket  elu.  Osad  haritlased  ühinesid  kommunistidega  vabatahtlikult. 
Pidasid  kommuniste  riigi  vabastajaks  peale  Jaapani  okupats.  Kommunistid  harjunud  tegelema 
rohkem talurahvaga kui linnarahvaga.   
Haritlastel oli elu päris keeruline. Termin intelligents on erinev, mis inglise keeles. Hõlmab ka neid, 
kes on vähegi haritud, keskharidusega inimesed.  
Eesmärk  luua  tugev  kollektiiv,  lääne  mõjud  välja.  Need  kes  mõtlevad  ise  ja  endale,  need  ei  sobi 
kollektiivi,  sest  lõhuvad   ühtsuse   ära.  Selletõttu  raamatukogudest  ja   poodidest   konfiskeeriti 
tõlkekirjandus.  Raamatud,  kus  propageeriti  isemõtlemist,  konfiskeeriti.    Ka  keelati  Hiina 
klassikalised  teosed,    seal  kus  loeti  välja  antikommunistlike  ideid,  keelati  ära.  Nt.   Konfutsius . 
Propageeris feodalistlikku ühiskonda. Rehabiliteeriti alles hiljuti  – 2004 
Võttis Venemaa uue liidri võimuletulekut isiklikult. Lahkarvamus kui rünnak tema vastu. 
Sulaaeg NSV Liidus. Idabloki riikides toimusid ka meeleavaldused.  Oli oht, et laguneb. Peale seda 
karmid meetmed. Kartis sama olukorda Hiinas. Ta nägi selles otsest hoiatust, mis võib juhtuda kui 
poliitika muutub liiga liberaalseks. Oht sõnavabaduse  levikus. 
Saja   lille   kampaania  -      Uus  poliitika  haritlaste  vastu  mai  1956.  Kirjanduse  kunsti  puudutaval 
kohtumisel ,  loosung:  puhkegu  sada  lille,  õitsegu  sada  mõttekoolkonda  Tõlgendatakse  kui 
sõnavabaduse  algust.    Kõik  kes  teadsid  ajalugu,  teadsid,  et  see  on  erinevate  arvamuste 
kooseksisteerimine .    Peale  seda,  kui  Mao  Zedong  isiklikult  esines  loosungiga,  kriitika  inimestelt. 
Pandi  kirja  need  inimesed  ja  said  pärast  seda  kõvasti  kannatada.  Pettemanööver.  Eelkõige  jällegi 
parteiliikmed, need kes ohus. Partei sees, kongressidel.  
Juba  järgmisel  aastal  kampaania,  kus  kodanikud  võeti  ette,  massilised  repressioonid.    Jälle 
ettevalmistusabinõudeks,  suur  hüpe  1958-1965.   Koguaeg   ei  olnud  sama  intensiivne.  Hiina  keeles  
Dayuejin.  Suurem  osa  moboliseeriti  rahvakommuunitesse.  Uus  mudel,  inimesed  pidid  elama 
kommuunides. Anti ülesanded, kommuunil juht, temast kõrgemal veel juht. Seisnes eelkõige terase 
tootmise suurendamises. Mao Zedongil mõte, et läheb mööda kõikidest Lääne riikidest, kui terase 
tootimine suureneb. Kõik kodanikud olid kohustatud tehastes tööd tegema. Leiti ülesanded.  
Kõige radikaalsemad sammud, millega kampaaniad läksid ajalukku, kõik olid kohustuslikud andma 
üle metallivarud. Kontrolliti läbi. Kui 59 aastal 30 miljonit tonni siis hiljem kuni 3 korda suurem.  
Suure hüppe tagajärjed 
Ei saanud aru et majandus riigis peab tasakaalus arenema, mitte et ühte kohta panustatakse palju ja 
tehakse  teiste  valdkondade  arvelt  koguaeg.  Suurim  tagajärg   näljahäda .  Heidetakse  ette  eriti  lääne 
vaatlejate  poolt,  et  polnud  võimeline  iseseisvalt  välja  mõtlema  kuidas  midagi  teha.  Siis  ta  solvus 
hrutsovi  peale, tahtis ise mõelda. Kusagil üsna alguses tekkis partei sees suur vastupanu, aina rohkem 
partei  juhte hakkasid  avaldama oma mure kursi suhtes. Need kes julgemad olid said aru et  see on 
kohutav.  Inimestel väga palju võimalust seda kritiseerida ei olnud.  Esimene suure hüppega seoses 
muutus  oli  meeleolud  partei  sees  tagandas  korraks  isegi  partei  esimene  kohalt.    Li  Shaoqi  võeti 
asemele,  lõhe . Ühes pragmaatilisemad, kes kritiseerisid viimaste aastate ettevõtmisi ja teisesse leeri 
Mao Zedongi toetajad, osad hirmust, osad lojaalsusest. 
 Eelkõige kritiseeriti kommuune, et neil polnud piisavalt arendatud sotsiaalabi sektor .  
Komuun:  lapsed  käivad  ühes  lasteaias,  vanemad  kõik  tööl.  Lapsed  internaatides,  kus  öösel  ka 
lastesõimed. Vanadekodudes need kes enam töötada ei saanud. Mida rohkem töötajaid, seda parem. 
Puhkamist palju polnud. Ühised sööklas, töölistele, vanuritele, lastele. Sööklad külmal talvel kütteta.  
Paljud inimesed surid ära külma pärast. Üks põhjus oli ka see, et kõik kommuunides pidid kandma 
ühesuguseid vormiriideid. Ei saanud soojemaid  riideid  panna. Kõikidele vormiriideid ei jätkunud ka. 
Nende  struktuurides  ei  olnud  ka  piisavalt  väljaõpetatud  personali.  Nt   haigla ,  kus  polnud  arste. 
Pinnapealse , medõe haridusega tegi operatsiooni. Majanduskriisi ei saanud enam ära hoida, eelkõige 
maapiirkonnad.  Maaelanike  seas  kasvas  protest  uue  režiimi  vastu.  Alguses  talupojad  toetasid 
kommunistide, aga ei arvanud, et nii kiiresti  tahetakse elu muuta. Olid elanud aastatuhandeid oma 
teatud seadustega. Nendele ei meeldinud, et nõutakse reas marssimist ja revolutsiooniliste laulude 
laulmist.  Ei mõistnud miks peab sööma koos sööklates. 
58 Rahvavabastusarmee rakendati protestide mahasurumiseks.  
Suurele hüppele järgnes suur näljahäda.  59-62 hullud nälja aastad. Andemte järgi 30-45 milj. inimest 
said  surma.  Hiina  ajaloos  üks  õudsemaid  sündmusi.  Hiina  ametliku  ajaloo  järgi  seovad  seda 
loodusõnnetustega, püüavad vähendada Kompartei osa õnnetuse põhjustamisel. Ametliku andmete 
järgi ligi 15 miljonit inimest. 
Põllumajanduse  hävitati,  ei  lasknud  kasutada  traditsioonilise  viisi  põllumajanduse  rpobleemide 
ennetamiseks.  Juhtkond  erinevateks  leerideks,  tegeles  võimuvõitlusega.  Ei  otsustanud  mida 
majanduse  heaks  teha,  kuidas  näljahäda  ära  hoida,  vaid  tegelesid  juhtkonna  probleemidega. 
Võimuvõitluse  tagajärjel  toimus   tõepoolest   rida   loodusõnnetusi .  Nõukogude  Liit  taganes 
abiprogrammist, mida alguses lubas.  Kolmel aastal leidis aset suur põud, ilmastikuolud kehvad. 56-
60 viljatootmine vähenenud ligi poole võrra.  
Varblaste vastane kampaania.  Rakendati kõik.  
Sündivus   ka  madal.  Eelkõige  kannatasid  provintsid,  linnades  olukord  palju  parem.  Sest 
maapiirkonnad pidid toiduga varustama linnu. Kui endale ei jäänud, siis lihtsalt ei jäänud. Inimesed 
ei surnud ainult nälga, külma, ületöötamise tõttu, haiguste puhangud, inimesed olid nõrgad. Nendel 
aastatel levinud ka  kannibalism . 60ndatel inimkaotus nii suur, et pidid lõpetama kommuunid. Maa, 
koduloomad , hakati tagastama inimestele.  
Suur kultuurirevolutsioon 
66-76  toimus.  Mitte  kõik  aastad  ei  olnud  sama  intensiivne. Alguses  hullem,  lõpupoole  lõdvemaks 
muutunud. Poliitilised intriigid. Asi selles, et selleks ajaks Mao Zedong hakkas  vanaks  jääma, ta ise 
arvatavasti ka teadvustas seda. Partei sees tekkinud  opositsioon  hakkas muret tekitama. Partei sees 
grupp, kes palju pragmaatilisemalt suhtusid. Arvasid, et meetodid peavad olema ratsionaalsed, mis ei 
hävita rahvast vaid toovad kasu.  See sama grupp hakkas muret tegema mitte ainult Mao Zedongile 
vaid ka tema pooldajatele.  
 
19. Suure hüpe  programm ja selle tagajärjed. 
mis see on, millal, mida hiina rahvale tähendas, mida hiinlased tegid. ( metalli korjati  kodudest  ). 
Hüpe kukkus alla. Tagajärg- näljahäda. PÕllumajandus oli halvas seisus. 
Suur hüpe algas 58. Aastal.  
Enne seda: Oluline see, et alates võimuletulekust Hiina kompartei jälgis NSV eeskuju. Peale 53ndat 
aastat,  kui  suhted  jahenesid  ja  Nikita..  pärast  ei  tahetud  eeskuju  järgida,  Mao  Zedong  hakkas  ise 
mõtlema,  mida  teha.  Tema  positsioon  oli  juba  äärmiselt  tugev.    Eelistas  radikaalseid  meetodeid. 
Rohkem, kiirem, parem, efektiivsem.  50ndate esipoolel maareform, uus abieluseadus.  Ühest küljes 
naiste  iseseisvumine.  Ka  algselt  Komparteis  naisrevolutsionäärid,  kes  rõhusid  abieluseadusele. 
Vastastikune  nõusolek.    Milleks  vaja?  Hiinas,  eriti  maapiirkonnas,  kuhu  muutused  ei  levinud  nii 
kiiresti,  endiselt  levinud  konkubiinide  pidamine,  lapsed  pandi  paari,  takistati  leskedel  teist  korda 
abiellumist,  vanemad  võisid  tütred  pruudiks  müüa.  Uue  seadusega  need  asjad  rangelt  keelatud. 
Seadust võeti ootuspäraselt palju paremini vastu linnades.  
 
 
Hiljem kommunistid rõhutasid, et tänu abieluseadusele on lahutuste protsent peaaegu olematu.  Mao 
Zedongi  ajal  oli  praktiliselt  nulli  lähedal  protsent.  Põhjus  teine.  Need  kes  lahutasid,  läksid 
kampaaniate alla.  Arvatavasti ei lahutanud, aga elasid oma elu eraldi. 
Vaimuelu 
Intelligents  sel  ajal  elas  väga  rasket  elu.  Osad  haritlased  ühinesid  kommunistidega  vabatahtlikult. 
Pidasid  kommuniste  riigi  vabastajaks  peale  Jaapani  okupats.  Kommunistid  harjunud  tegelema 
rohkem talurahvaga kui linnarahvaga.   
Haritlastel oli elu päris keeruline. Termin intelligents on erinev, mis inglise keeles. Hõlmab ka neid, 
kes on vähegi haritud, keskharidusega inimesed.  
Eesmärk  luua  tugev  kollektiiv,  lääne  mõjud  välja.  Need  kes  mõtlevad  ise  ja  endale,  need  ei  sobi 
kollektiivi,  sest  lõhuvad  ühtsuse  ära.  Selletõttu  raamatukogudest  ja  poodidest  konfiskeeriti 
tõlkekirjandus.  Raamatud,  kus  propageeriti  isemõtlemist,  konfiskeeriti.    Ka  keelati  Hiina 
klassikalised  teosed,    seal  kus  loeti  välja  antikommunistlike  ideid,  keelati  ära.  Nt.  Konfutsius. 
Propageeris feodalistlikku ühiskonda. Rehabiliteeriti alles hiljuti – 2004 
Võttis Venemaa uue liidri võimuletulekut isiklikult. Lahkarvamus kui rünnak tema vastu. 
Sulaaeg NSV Liidus. Idabloki riikides toimusid ka meeleavaldused.  Oli oht, et laguneb. Peale seda 
karmid meetmed. Kartis sama olukorda Hiinas. Ta nägi selles otsest hoiatust, mis võib juhtuda kui 
poliitika muutub liiga liberaalseks. Oht sõnavabaduse levikus. 
Saja  lille  kampaania  -      Uus  poliitika  haritlaste  vastu  mai  1956.  Kirjanduse  kunsti  puudutaval 
kohtumisel,  loosung:  puhkegu  sada  lille,  õitsegu  sada  mõttekoolkonda  Tõlgendatakse  kui 
sõnavabaduse  algust.    Kõik  kes  teadsid  ajalugu,  teadsid,  et  see  on  erinevate  arvamuste 
kooseksisteerimine.    Peale  seda,  kui  Mao  Zedong  isiklikult  esines  loosungiga,  kriitika  inimestelt. 
Pandi  kirja  need  inimesed  ja  said  pärast  seda  kõvasti  kannatada.  Pettemanööver.  Eelkõige  jällegi 
parteiliikmed, need kes ohus. Partei sees, kongressidel.  
Juba  järgmisel  aastal  kampaania,  kus  kodanikud  võeti  ette,  massilised  repressioonid.    Jälle 
ettevalmistusabinõudeks,  suur  hüpe  1958-1965.  Koguaeg  ei  olnud  sama  intensiivne.  Hiina  keeles  
Dayuejin.  Suurem  osa  moboliseeriti  rahvakommuunitesse.  Uus  mudel,  inimesed  pidid  elama 
kommuunides. Anti ülesanded, kommuunil juht, temast kõrgemal veel juht. Seisnes eelkõige terase 
tootmise suurendamises. Mao Zedongil mõte, et läheb mööda kõikidest Lääne riikidest, kui terase 
tootimine suureneb. Kõik kodanikud olid kohustatud tehastes tööd tegema. Leiti ülesanded.  
Kõige radikaalsemad sammud, millega kampaaniad läksid ajalukku, kõik olid kohustuslikud andma 
üle metallivarud. Kontrolliti läbi. Kui 59 aastal 30 miljonit tonni siis hiljem kuni 3 korda suurem.  
Suure hüppe tagajärjed 
Ei saanud aru et majandus riigis peab tasakaalus arenema, mitte et ühte kohta panustatakse palju ja 
tehakse  teiste  valdkondade  arvelt  koguaeg.  Suurim  tagajärg  näljahäda.  Heidetakse  ette  eriti  lääne 
vaatlejate  poolt,  et  polnud  võimeline  iseseisvalt  välja  mõtlema  kuidas  midagi  teha.  Siis  ta  solvus 
hrutsovi peale, tahtis ise mõelda. Kusagil üsna alguses tekkis partei sees suur vastupanu, aina rohkem 
partei  juhte hakkasid  avaldama oma mure kursi suhtes. Need kes  julgemad olid said aru et  see on 
kohutav.  Inimestel väga palju võimalust seda kritiseerida ei olnud.  Esimene suure hüppega seoses 
muutus  oli  meeleolud  partei  sees  tagandas  korraks  isegi  partei  esimene  kohalt.    Li  Shaoqi  võeti 
asemele, lõhe. Ühes pragmaatilisemad, kes kritiseerisid viimaste aastate ettevõtmisi ja teisesse leeri 
Mao Zedongi toetajad, osad hirmust, osad lojaalsusest. 
 Eelkõige kritiseeriti kommuune, et neil polnud piisavalt arendatud sotsiaalabi sektor.  
Komuun:  lapsed  käivad  ühes  lasteaias,  vanemad  kõik  tööl.  Lapsed  internaatides,  kus  öösel  ka 
lastesõimed. Vanadekodudes need kes enam töötada ei saanud. Mida rohkem töötajaid, seda parem. 
Puhkamist palju polnud. Ühised sööklas, töölistele, vanuritele, lastele. Sööklad külmal talvel kütteta.  
Paljud inimesed surid ära külma pärast. Üks põhjus oli ka see, et kõik kommuunides pidid kandma 
ühesuguseid vormiriideid. Ei saanud soojemaid riideid panna. Kõikidele vormiriideid ei jätkunud ka. 
Nende  struktuurides  ei  olnud  ka  piisavalt  väljaõpetatud  personali.  Nt  haigla,  kus  polnud  arste. 
Pinnapealse, medõe haridusega tegi operatsiooni. Majanduskriisi ei saanud enam ära hoida, eelkõige 
maapiirkonnad.  Maaelanike  seas  kasvas  protest  uue  režiimi  vastu.  Alguses  talupojad  toetasid 
kommunistide, aga ei arvanud, et nii kiiresti tahetakse elu muuta. Olid elanud aastatuhandeid oma 
teatud seadustega. Nendele ei meeldinud, et nõutakse reas marssimist ja revolutsiooniliste laulude 
laulmist.  Ei mõistnud miks peab sööma koos sööklates. 
58 Rahvavabastusarmee rakendati protestide mahasurumiseks.  
Suurele hüppele järgnes suur näljahäda.  59-62 hullud nälja aastad. Andemte järgi 30-45 milj. inimest 
said  surma.  Hiina  ajaloos  üks  õudsemaid  sündmusi.  Hiina  ametliku  ajaloo  järgi  seovad  seda 
loodusõnnetustega, püüavad vähendada Kompartei osa õnnetuse põhjustamisel. Ametliku andmete 
järgi ligi 15 miljonit inimest. 
Põllumajanduse  hävitati,  ei  lasknud  kasutada  traditsioonilise  viisi  põllumajanduse  rpobleemide 
ennetamiseks.  Juhtkond  erinevateks  leerideks,  tegeles  võimuvõitlusega.  Ei  otsustanud  mida 
majanduse  heaks  teha,  kuidas  näljahäda  ära  hoida,  vaid  tegelesid  juhtkonna  probleemidega. 
Võimuvõitluse  tagajärjel  toimus  tõepoolest  rida  loodusõnnetusi.  Nõukogude  Liit  taganes 
abiprogrammist, mida alguses lubas.  Kolmel aastal leidis aset suur põud, ilmastikuolud kehvad. 56-
60 viljatootmine vähenenud ligi poole võrra.  
Varblaste vastane kampaania.  Rakendati kõik.  
Sündivus  ka  madal.  Eelkõige  kannatasid  provintsid,  linnades  olukord  palju  parem.  Sest 
maapiirkonnad pidid toiduga varustama linnu. Kui endale ei jäänud, siis lihtsalt ei jäänud. Inimesed 
ei surnud ainult nälga, külma, ületöötamise tõttu, haiguste puhangud, inimesed olid nõrgad. Nendel 
aastatel levinud ka kannibalism. 60ndatel inimkaotus nii suur, et pidid lõpetama kommuunid. Maa, 
koduloomad, hakati tagastama inimestele.  
 
20. Saja lille kampaania eesmärgid. 
millal ( peale suurt hüpet ja naljahäda ), inimesed said aru, et nad võivad vabalt rääkida sellest, mis 
riigis toimus, kõikidest möödapanekutest, kuid see oli  petlik ning inimesi  karistati 
Uus poliitika haritlaste vastu mai 1956. Kirjanduse kunsti puudutaval kohtumisel, loosung: puhkegu 
sada lille, õitsegu sada mõttekoolkonda Tõlgendatakse kui sõnavabaduse algust.  Kõik kes teadsid 
ajalugu,  teadsid,  et  see  on  erinevate  arvamuste  kooseksisteerimine.    Peale  seda,  kui  Mao  Zedong 
isiklikult esines loosungiga, kriitika inimestelt. Pandi kirja need inimesed ja said pärast seda kõvasti 
kannatada. Pettemanööver. Eelkõige jällegi parteiliikmed, need kes ohus. Partei sees, kongressidel.  
Juba  järgmisel  aastal  kampaania,  kus  kodanikud  võeti  ette,  massilised  repressioonid.    Jälle 
ettevalmistusabinõudeks,  suur  hüpe  1958-1965.  Koguaeg  ei  olnud  sama  intensiivne.  Hiina  keeles  
Dayuejin.  Suurem  osa  moboliseeriti  rahvakommuunitesse.  Uus  mudel,  inimesed  pidid  elama 
kommuunides. Anti ülesanded, kommuunil juht, temast kõrgemal veel juht. Seisnes eelkõige terase 
tootmise suurendamises. Mao Zedongil mõte, et läheb mööda kõikidest Lääne riikidest, kui terase 
tootimine suureneb. Kõik kodanikud olid kohustatud tehastes tööd tegema. Leiti ülesanded.  
Kõige radikaalsemad sammud, millega kampaaniad läksid ajalukku, kõik olid kohustuslikud andma 
üle metallivarud. Kontrolliti läbi. Kui 59 aastal 30 miljonit tonni siis hiljem kuni 3 korda suurem.  
 
21. Kultuurirevolutsioon 
 Millal,  põhjused,  tagajärjed.  Põhjus  -  valed  otsused,  mao  ei   tegelenud   eriti  otsustega.  tagajärg  - 
hävitati kogu kultuur, inimesi represseeriti jne. 
66-76  toimus.  Mitte  kõik  aastad  ei  olnud  sama  intensiivne. Alguses  hullem,  lõpupoole  lõdvemaks 
muutunud. Poliitilised intriigid. Asi selles, et selleks ajaks Mao Zedong hakkas vanaks jääma, ta ise 
arvatavasti ka teadvustas seda. Partei sees tekkinud opositsioon hakkas muret tekitama. Partei sees 
grupp, kes palju pragmaatilisemalt suhtusid. Arvasid, et meetodid peavad olema ratsionaalsed, mis ei 
hävita rahvast vaid toovad kasu.  See sama grupp hakkas muret tegema mitte ainult Mao Zedongile 
vaid ka tema pooldajatele.  60ndate  esimese poolel, kui anti välja neljaköiteline tema kogutud teosed. 
Teistest  parteijuhtidest  oli  tõstetud  selgelt  ette.    Sõja   keskkomitee   kohtumisel  Pekingis  uus 
kaisteminister, põhjalikult õppida, et ennetada parteivastane tekkimine. Pidi ideid kõvasti lihtsamaks 
muutma ,  et  kõik  mõistaksid.  Mao  Zedongi  punane  raamat.  Igal  kodanikul  kohustus  seda  omada, 
mitmes trükis anti välja.   
Kõige enam laastas suurlinnu,  teisitimõtlejate  vastane. Grupp kõige  nooremad , keskkooli viimaste 
aastateja ülikooli tudengeid rakendati punavalvuriteks. Pidid jälgima, et kõik oleks korras. Igasugust 
kodanlust pidi välja juurima. Nt need kes kandsid prille, empaatiavõimetu  seltskond . Need kes liituda 
ei tahtnud või ei julgenud, samuti peksti või karistati.  Põhjus oligi see, et Mao Zedong hakkas vanaks 
jääma.  
Hong  wei bing  – punavalvur 
Võidelda nelja igandi vastu – vanad tavad, kultuur, kombed ja arusaamad 
Paljud läksidki vanemate vastu. 
Võttis terrori vormi 
„Lööme maha.. „. Igasugused kultuurivormid ka keelatud. Ainukesed, mis lubatud, need mis toetasid 
Mao Zedongi. Teater ka suht levinud.  Lavastati kuidas punavalvurid võitlesid kodanlaste vastu.  
 
22. Deng Xiaopingi reformid ja avatud majandusreformid ja avatud uste poliitika 
millal, kes ta on ( mao endine rindekaaslane), nägi et tehakse valeid otsusi. võtab ette oma poliitikat. 
Väga suurte muutuste aeg. 
1920.aastal  Pekingi  ülikooli  juures  tekkis  marksistlik  ühendus.  Seal  olid  oma  pealinna  inimesed, 
samal  ajal  asutas  analoogse  rühmituse  Hunani  provintsis  Changshas.    Umbes  samal  ajal  liitus 
marksistlike üluõpilastega ka Deng Xiaoping. 
Kui Hiinasse saadetakse USA-st, siis see on märk, et muutused. Programm: kohtus Mao Zedongi ja 
peaminsitri Enlaiga, külastas tehaseid, põllumaid, käis Hiina müüril.  Oli väga oluline, kuigi suhted 
ei   paranenud   kahe  riigi  vahel  aga  Hiina  positsioon  maailmas  tõusis  kõvasti.    Riikide  esimesed 
saatkonnad luuakse  alles 79.  
Deng Xiaoping. Peale Mao Zedongi surma järgmiseks Hiina kompartei juhiks. Kultuurirevol. Ajal 
peaministri asetäitja, hiina meedia tegevust ei kajastanud ehk oli ebasoosingus. Kuulus pragmaatikute 
leeri, ainuke omamoodi opositsioon kompartei ees. Kritiseerisid suure hüppe programmi, süüdistasid 
näljahädas valesid otsusid.  Mao Zedong nägi ohtu ainuvõimule. 
1973 mainitakse nime üle pika ajal,  Kambodza  kroonprintsi vastuvõtuga seoses.  Hiina kontekstis 
oluline, uue poliitilise jõu tõus. Hakati aina rohkem mainima.  74 uus kampaania, eesmärk kritiseerida 
Lin  Biaod . Millegipärast ka Konfutsiust.  pi Lin pi  Kong . 
Kampaania   algataja   Mao  ametlik  abikaasa  Jiang  Qing,  endine  näitleja.  Teine  või  kolmas  ametlik 
abikaasa.  Tõusis mitteametlike liidrite hulka. Radikaalsemate maoistide liider.  Oli ka eesostas grupil, 
mida nim. nelikjõuguks.  Jiang Qing ja kolm meest. Korraldasid räigeid repressioone, punavalvurite 
tegevuse,  kasutasid  väga  radikaalseid  meetodeid.  Pärast  kritiseeriti  kõvasti,  läksid  pärast 
võimuvahetust kohtu alla.  
Päris paljud hakkasid toetama pragmaatikute tiiba, mille eesotsas Deng Xiaoping. Oluline sündmus 
ka 75.aastal 5. aprillil, suri Hiina kompartei suurim  vaenlane , Guomindangi liider Chiang Kaishek. 
Tema surmaga muutub ka Kompartei retoorika. Antikangelane, kelle peale suunatud kogu kriitika. 
Teda süüdistati kõikides hädades.  Teine sündmus, mis mõjutas Hiina sisepoliitikat – Vietnami sõja 
lõpp,  USA  väed  Vietnami   territooriumilt   ära,    Vietnami  sõda  suurim  vaidlusküsimus  USA  ja 
sotsmaade vahel.  
Peale sõda diplomaatiliste suhete kehtestamine Hiina ja USA vahel palju lihtsam. Samamoodi nagu 
70ndate keskel oli Zhou Enlai tõsiselt haige. Deng Xiaoping asetäitja ametlikult. Tõuseb tänu sellele 
rohkem esile.  Hakkab juba 70ndate keskel valmistama ette nelja moderniseerumise programmi, mis 
pidi puudutama põllumajandust, tööstust ja tehnoloogiat.   Zhou Enlai tervis halvenes 75 talvel, suri 
76  algul  78-aastasena.    Nii  mõnigi  leping    NSVL-ga  sai  sõlmitud  tänu  temale.  Rahva  poolt  ka 
armastatud.  Teda  peeti  mõnesmõttes  isemõtlejate   kaitsjaks ,  ei  olnud  nii   radikaalne   toetama 
repressioone. Seegi oli suur asi, et astus nende vastu välja, ei olnud häälekas toetaja.  
9.septembril  76  Mao  Zedong  suri.  Tema  surmaga  lõppes  periood  ja  hakkas  muutuste  ae. Alguses 
peale surma partei  esimehe ametisse Hua Guofeng. Mao  Zedong lojaalne  poliitiline figuur.  Peale 
Mao  surma  üritasid  toetajad  võimu  enda  kätte  saada,  aga  toetus  sellele  ei  olnud  suur.      Kõige 
radikaalsem  nelikjõugust,  Wang,  nimetas  ennast  raadio  ülekandes  ühe  partei  esimeheks,  keegi  ei 
kinnitanud. Poliitilise vaakumi aeg, keegi ei teadnud mis saab.  Keegi väga ei julgenud mõelda, mis 
edasi saab. Jiang Qingi grupp proovis koondada kõik  sõjalised  jõud, ei  läind  läbi. 6.oktoobri tuli  käsk  
nelikjõuk arreteerida.Riigipööre ei tulnud aga muutused tulid.   
Deng Xiaopingi  staatuse muutus.  Konservatiivsemad tegelased kartsid  teda ka,  et  tuleb liiga palju 
muutust, vabadust.  Juulis samal aastal Deng esimehe asetäitja kohale . Hua  jäi esimeheks mõnda 
aega, tegid koostööd. Deng Xiaoping üsna jõuline tegelane. Samal ajal meedias Deng Xiaopingi vastu 
hakkas tekkima sõnavõtte. Kartsid oma positsiooni pärast. Kuna Hua oli eluajal seotud nelikjõuguga, 
sai teda sellega  seostada .  Tuli välja, et Dengil päris palju toetajad, kes ootasid õiget aega, et välja 
tulla. 77 aastal Pekingi kevade liikumine, analoog 68. Aastal Praha kevadele.  
Eesmärk: liberaliseerimine ja kultuurirevolutsiooni ja Nelikjõugu tegue hukkamõist. Paariks aastaks 
taastati kodanike õigus kritiseerida võime.  
Nelikjõugu 2 liiget  Jiang Qing + 1 mõisteti surma, muudeti otsus eluaegseks vanglakaristuseks.  
Teised kaks ka paljudeks aastateks vangi pandud. 
Jiang Qing keeldus tunnistamast kohtu autoriteeti. Suri alles 1991. aastal.  
 
Moderniseerumisreformid  ja  avatud  uste  poliitika.  Põhiliselt  toimus  80ndatel  ja  90ndate  alguses. 
Päris  palju  muutusi,  eelkõige  majandussektoris.  Palju  tööstusharusid,  investeeriti  eriti  linnadesse. 
Ennekuulmatu  urbaniseerumine,   massiline   migratsioon  maalt  linna  (vastupidiselt  Mao  ajale). 
Majanduskasvuga  kaasnes  ka  sotsiaalne  ja  poliitiline  segadus.  Polnud  harjunud  et  nii  palju 
liikumisvabadust. Uut ei olnud veel tekkinud. Ei teadnud kuidas uutes oludes toimida. Kui mõned 
vaatasid läände ja hakkasid sealt palju üle võtma.  Paljudele see mis läänest võõras ja kasvanud usus, 
et  see  kõik  väga  halb  ja  vale.  Noorem  põlvkond  rohkem  avatud.   80ndate   kultuurielu  näitab,  et 
äärmiselt palju muutusi, 90ndate keskpaigani. Uued zanrid, vormid, rokkmuusika,  kaasaaegne   kunst , 
poliitiline sotsiaalne  kunst , mitte  propaganda  eesmärgil vaid sotsiaalse kriitika fookusega, kirjandus 
muutus palju, see mis keelatud järsku lubatud. Insipireeris paljusid tegutsema. 
80ndate  alguses  hiina  komparteis  suur  puhastus.  Parteiliikmed  kes  seotud  kultuurirevolutsiooniga, 
heideti parteiridaest välja, paljud sunniti pensionile mnema.  86.aastal pensionle saadetud liikmeid 
1,8 miljonit.  150000 heideti parteist välja, samal ajal võeti parteisse uusi nooremaid liikmeid. Usuti 
et vähemal määral ajupestud, laiema silmaringiga ja rohkem avatud.  Deng hakkas riigivisiite tegema 
78.aastast,  mil  sai  esimehekes.  Naaberriigid,  suhete  parandamine,  eelkõige  USA-ga.  79.st  aastast 
USA suursaatond HRV-s. Suurtööstused avasid harusid Hiinas,  nt.  Coca  Cola.  Hiina tegi uksed lahti 
lääne  mõjudele.  80ndate  alguses  käis  läbirääkimas  Suurbritanniaga.    Eesmärk  majandussidemete 
kehtestamine, Hong Kongi staatus.  99aastaka Hiina SB-le.  Nüüdseks oli sõnapidaminse poliitika 
Läänes juba auasi. Pooldati konservatiivset ranget parempoliitikat ja Hiina ja SB ühisdeklaratsioon 
84.aastal, mille järgi Hong Kongi koloonia 1997. Aastal tagasi Hiinale. Klausel:  Hong Kongis kehtib 
majandussüsteem ja  kodanikuõigused  sedasi nagu oli Briti koloonia ajal. Praeguste sündmuste järgi 
tasapisi  võetakse õigusi vähemaks, ühtlustada mandri Hiinaga.  
Gaige kaifang  - majandusreformide ja avatud uste poliitika 
Üks välispoliitilisi prioriteete Hiina rahvusvahelise positsiooni tugevdamine ja suhete parandamine. 
Isikuvabadused.  Suuremad  muudatused  puudutasid  eelkõige  majandust,  poliitiline  kurss  samaks. 
Avatud  uste  poliitika  tähendas  rohkem  isikuvabadusi,  võime  kritiseerida,  kohati  lubatud  isegi. 
85.aastal,  keskpaiku  hakkas  parteis  tekkima  liberaalsem  seltskond,  tahtsid  muuta  partei  tööd 
demokraatlikumaks.  Selles  nähti  päris  suurt  ohtu.  Hakkas  toimuma  meeleavaldusi,  eriti  tudengit 
epoolt.  Nägid et tegelikkuses ikka karistatakse inimesi kui liiga palju tullakse välja ütlema jne.  85,86 
meeleavaldused,  protestid.  Varsti  protestide  laine  üle  terve  riigi.    Partei  polnud  üks  meelel. 
Liberaalsemalt  meelestatud   tiib   suhtus  üliõpilastesse  rohkem   sümpaatia .  Pooldasid  nõudmisi. 
Konservatiivid kaalusid üle. Kogu asja  kulminatsioon  1989 Taevase rahu väljaku protest, mida suruti 
veriselt maha. 3-4 juuni 89.  
Sellest  ajast  tagasilöök.   Vabadused   võeti  ära.  Komparteis  kaalus  üle  konservatiivsem  tiib.  Vähem 
vabadusi rohkem  kontrolli.  Iseenesest   meeleavaldus  ei  olnud  suur, tulid  leinaseisakut  tegema, sest 
kompartei endine peasekretär  suri ära ja teated tema surmast levisid. Oli liberaalsema tiiva juht.  
Kuskil 300 000 sõjaväelast mobiliseeritud ülestõusu mahasurumiseks. 
 
23.  Tian 'anmeni meeleavaldus ja selle tagajärjed. 
millal,   mise   se  oli,  mille  pärast  see  toimus,  kes  meelt  avaldasid  (  noored  inimesed,  kes  ootasid 
demokraatlike reforme) , tagajärjed - hiina rahvusvahelise maine halvenemine, hiina sees saabus teine 
staagna aeg. 
24. Hu  Jintao "harmooniline ühiskond " 
mis see on, mida see tähendab, mida Tao saavutas. 
mõte-  keskklassi  kasvatamine,  taheti  et  ühiskond  oleks  tasakaalus,  rahvusvaheline  maine  tõusis, 
interneti loomine.  OLi edukas. See on fassaat, piirangud on ikkagi kehtestatud, kuid rahulolematuid 
pole nii palju.  Kriitiliselt suhtusid väikesed gruppid. 
25. Viis hiina juhtide põlvkonda. 
1. mao ze dong 
2. xiao ping  
....  milline dünaamika, muutuste analüüsimine, üleminek ühest teisele. 
Kolmas  põlvkond.  Peaminister  Li  Peng,  kes  käis  Eestis  2002.  Tuuli  nähtavale  seoses  Tiibeti 
meeleavalduste mahasurumisega. Läks ajalukku kui suur tiibetlaste  kiusaja . On näha, et need olid 
üsna konservatiivsed, kuigi noorem põlvkond. Programm  kandis  nime Kolm esindajat ehk san ge dai 
biao . Väidetavalt Jiangi enda teooria. Viitas keskklassi tugevdamisele kolmel tasemel – sotsiaallse 
tootmisjõu   suurendamine ,  kultuurisfääri  arendamine,  enamuse  huvide  toetamine.  Jiangi  sõnul  oli 
kolme  esindaja  eesmärk  muuta  parteid  rohkem  parlamentaarset  tüüpi  parteiks,  mis  on  üldiselt 
demokraatia  tunnus,  aga  sel  ajal  ainult  sõnades,  ei  väljendunud  tegudes.  Jiangi  aegne  poliitika 
sisepoliitiliselt  jätkas  kurssi  mis  oli  konsrvatiivne,  välispoliitikas  suures  tagasilöögid.  Hakati 
rkitiseerima Hiinat pärast taevase väljaku intsidenti. Päris paljud kolisid Hiinast ära, mõned saadeti 
ära.    Hakati  rohkem   panustama   propaganda  tegevusse.  Nt  luuakse  riiklikud  telekanalid,  CTV. 
Töötavad  selleks  et  Jiang  Zemini  koguaeg  näidata.  Üheks  kampaaniaks  Falun  Gongi  vastane 
kampaania.   
 
4. põlvkond 
Astub   ametisse  2002    Hu  Jintao,  tema  ametisseastumisega  algas  uus  periood.  Juhtkond  hoopis 
teistsugune.  Nende  deviisiks  harmooniline  ühiskond  ehk  hexie  shehui.  Tähendas  sisuliselt 
ebavõrdsuse  kaotamist  keskklassi  suurendamise  kaudu.    Tasakaalukam   majanduskasv ,  tegelemine 
sots- ja keskkonnaprobleemidega.  
Hexie  sehui   slogan   seotud  Konfutsiusega,  konfutsianismi  esile  tõstmine  jälle.  Neljas  põlvkond 
rehabiliteeritakse konfutsianism, 2004 Konfutsiuse instituudid.  Hiinast ilusa  kuvandi  loomine. Maine 
paranes lühikese   ajaga .  
Harmoonilise  ühiskonna  programmi  kritiseeitud  just  Hiinas,  sest  valitsus  põhjendas  inimõiguste 
rikkumisi sellega, et tekitada harmooniat. 
Viies põlvkond 2012 alates,  Xi Jinping. Muutused viimase presidendiga –  deviis  Hiina  unelm  ehk  
Zhongguo  meng.  ( parafraas   Ameerika  unelmale).    Hiina  unelm  kollektiivne,  Hiina  rahva  heaolu, 
unistus. Jinping on näidanud ennast kohe karmikeälise poliitikaga. Alustas kohe enne kui valimisted 
toimusid  partei  sees,  suutis  oma  opositsiooni  maha  suruda.    Xi  Jinping  rohkem  tsentraliseerimise 
poolt.  Tema  suurim  kinnisidee  korruptsiooni  vastane  võitlus.  Kontrollitakse  isegi  kingitusi  mis 
ettevõtjad üksteisele teevad.  Igal pool ta positsioneerib ennast väga tähtsana, käib välismaal ainult 
sel juhul kui võetakse teda kui võrdset. Kõik jälgivad Hiinat vaidlusküsimustes.  Vaadatakse, mida 
hiinlased  ütlevad.  Oluline  on  see,  kelle  poolt  suur  riik  on.  Siiamaani  on  hoidnud  küsimustes 
neutraalset positsiooni.  
 
  
 
 
Kitanid  –    täpselt  ei  saa  öelda,  kelle   järeltulijad   nad  on,  aga  mandžud  olid  arvatavasti  nende 
järeltulijad. 
Kitan on pärit hiinakeelsest terminist qidan.  Cathay. Rändkarjakasvatajate  hõimud , kõik tahtsid osa 
saada Hiina territooriumist. Konkreetset valvatavat piiri ei olnud, vahel tulid ja läksid.  Mida nõrgem 
Hiina  kaitse,  seda  rohkem  seda  tegid.  7.saj  kitanidel  õnnestus  jõuda  ühe  põhja  provintsini,  pidid 
tunnistama hiinlaste ülemvõimu.  Hiinlaste ja kitanite suhted muutusid teravamaks pärast An Lushani 
mässu, sest olid barbarid .  
 
Churchanid 
Neokonfutsianism - tekib, sest tahetakse taastada Konfutsiuse õpetuse põhimõtteid.   
han zhou - 13. sajandi alguses keisri Ningzongi peaminister Han Tuozhou. Kas soovis patriootlikku 
hiilgust  taastada  või  võimu  saada  ei  tea,  aga  oli  see  kes  arvas,  et  võiks  jälle  Jini  vastu  sõjaväge 
mobiliseerida. 
Wang  Anshi  - Reformaatorite  eesotsas  kuulus  Põhja-Songi  dünastia  õpetlane Wang Anshi  (1021-
1086 ).   Vastuoluline   isik.  Märkimisväärselt  intelligente,  võimekas  tüüp.  Üks  nendest,  kes  kirjutas 
Daodejingile oma kommentaari, mis on väga kuulus kommentaar. Selles on näha seda, mis õhus oli, 
budismi, taoismi ja konfutsianismi segunemine. Maailmavaade mõjutas ka teda.  Oli  ametnik , esialgu 
teenistuses  erinevates  provintsides.  1058.  aastal  esitas  keisrile  dokumendi,  mida  tuntakse  „10  000 
sõnalise märgukirjana“. Pakkus välja meetmeid, mis tema arvates võisid olukorra parandada. Pakkus 
ametnike arvu suurendada. Üks ettepanek oli see, et ametitesse võis inimesi määrata nende erioskusi 
silmas pidades. (nt kui keegi  paistab välja hea  muusikuna , siis  anta  temale ülesanded, mis seotud 
rituaalse muusikaga).  
Kui see  märgukiri  kuningale saadeti, oli valitsejaks Renzong, ei  võtnud  tema  soovitusi  kuulda. Kui 
troonile tõusis järgmine keiser Shenzong(1068- 1085 ), avastatakse kiri uuesti ja talle avaldas see suurt 
muljet. Ta määras kohe Wangi  ametisse juhtiva ministrina/nõunikuna, tähtsuselt teine mees riigis. 
Teenis -85, kui Shenzong halvale teele läks. Reformid jäävad jäälegi soiku.  
Oma  esimesel  ametiajal  hakkas  neid  reforme  juba  läbi  viima,  nimeks  uued  seadused,  puudutasid 
julgeolekut, sõjandust ja haldust. Kõige rohkem soovis suurendada riigi  sissetulekult . Pakkus välja, 
et riigi sissetulekut võib suurendada, kui müüa ületoodangut turul(et ei läheks raisku) ja tulu läheks 
riigikassasse. Põhja-Songi võib nimetada kapitalismi eelkäijaks.  
Soovis siduda perifeerias asunud provintsid rohkem ülejäänud riigi seadustega. Kaotada  monopolid , 
liita ülejäänud riigiga. 
Põllumeestele pakuti madala intressiga  laene , aitas eemale hoida liigkasuvõtjatest. 
Samas olid tema soovid ka väga idealistlikud. Tahtis piirata lukskaupade tootmist, et inimesed  elaksid  
tagasihoidlikult ja ei kulutaks nii palju raha.  
Pakkus ka sõjaväekulude vähendamist, hakkas rõhuma ajateenistuse tagasi rakendamist.  
Kuigi ise oli päris tuntud ja hea luuletaja, Wangi üheks põhioponendiks Su Shi(neokunfutsinistide 
grupist). Wangi jaoks luule oli kõrvaltegevus, asendustegevus. Ei mõelnud, et see oleks nii oluline 
osa  inimese  elust.  Tema  ettepanekul  riigieksamitel,  kus  enne  domineeris   luue ,  hakkas  selle  vastu 
võitlema ja pani põhiliseks aineks konfutsianistliku kaanoni.  
Tema  reformid  pragmaatilist  laadi.  Naiivsetel  seisukohtadel  maamehelik  suhtumine,  kõike  peaks 
rakendama  ja ära kasutama ning sellest palju kasu saama. Ise oli väga autoritaarne juht. Ta ei sallinud, 
et keegi teeb ettepanekuid , mis tema omadega ei ühti. Paljud ei olnud tema reformidega rahul, nende 
vastu rakendati erinevaid meetmeid. Nt saadeti neid õukonnast ära eksiili.  
Neokonfutsianistid kahtlesid tema reformide  vajaduses .  Üks kahtlejatest oli ka Su She(1037-1101). 
Eelkõige  tuntud  luuletaja  ka  kalligraafina,  kultuuriinimene.  Samuti   ajaloolane    Sima   Guan(1019-
1086), kroonikate kirjutaja. Sima Guang oli see, kes kritiseeris Wangi väga teravalt ja läks ise  erru  
protestiks Wangi tegevuse vastu.  
Wangi reformidel Hiina ajaloos päris suur tähtsus. Negatiivne mõju oli ka, nõrgestas valitsust, sest 
oli  neid,  kes  olid  nõus  ja  neid,  kes  polnud  nõus.    Valitsus  ei  suuda  otsustada,  sest  on  erinevad 
fraktsioonid, kes ei suuda omavahel kokku leppida.  Nõrgestas keskvõimu. 
Kui Shenzong suri, Sima Guang ministriks ja tühistas kõik  alustatud  reforimid. Aasta pärast  jälle 
selline asi, järgmine kesier Zhezong troonil, temale meeldisid Wang Anshi seadused, olid jälle jõus, 
kuigi Wang enam ise ametisse ei saanud, vaid tema väimees sai.   
 
su  shi  -  Kuigi  ise  oli  päris  tuntud  ja  hea  luuletaja,  Wangi  üheks  põhioponendiks  Su 
Shi(neokunfutsinistide  grupist).  Neokonfutsianistid  kahtlesid  tema  reformide  vajaduses.    Üks 
kahtlejatest oli ka Su She(1037-1101). Eelkõige tuntud luuletaja ka kalligraafina, kultuuriinimene. 
jao quan ying 
marco polo - Ametisse sai sünnipära järgi, need keda ametkond heaks kiitis. Muidu suhteliselt avatud 
välismaailmale,avatud erinevatele maailmavaadetele(v.a konfutsianism), riigis elas palju välismaalasi. 
Yuani dünasti ajal eelkõige lähis-idast tulnud inimesi, mõningal määral ka eurooplasi. ~5000 kristlast. 
Veneetsia kaupmees Marco Polo? Ei saa teaduslikult tõestada, kas ta sinna jõudis.  Kõrgetel ametitel 
oli väga palju muslemeid. Rahadusnõuniku koha peal usbek.  
 
hubilai  khan  - 1257 hakkas Möngke kasutama uut strateegiat- vaenlase ümber piiramist. Ümbritsesid 
Songi mitmel rindel, L-S vastu. Vend, kes oli tsingiskhaani lapselaps nimega  Hubilai. 1254 vallutas 
Möngke Nanzhao riigi, järgmine samm Tiibeti poolt üks provints aga ta suri. Mongolid peatasid sõja 
mõneks ajaks. Nomaadi rahvad olid päriluse mõttes meiega rohkem sarnased, neil toimusid valimised.    
Hubilai kaldus konfutsianistlike vaadete poole. Arvas, et see annab tugevuse. Valiti khaaniks 1260. 
aastal.  Võttis endale Hiina valitseja  tiitli . Rajas oma uut pealinna tänapäeva Sise-Mongoolia aladel 
Taipingi linnas ( tol ajal ülemine pealinn – Shangdu) . Tema võimuletulekule tekkis kentsakas olukord 
–  Hiinas  kaks  valitsejat.  Endiselt  oli  olemas  ka  Hiina  keiser,  põhjas  valitses  aga  Hubilai-khaan.  
Mõlemad  nimetasid  ennast  legitiimseks  Hiina  valitsejaks.    Songi  keiser  oli  õigusjärgne  valitseja, 
mongoli  keiser  uus  taevamandaadi  omanik.   1268 .  aastal  hakkati  Xiangyangi  linna  piirama. 
Kampaania  käigus  armee  võttis  kasutusele  laevu,    näitas,  et  rahvas  on   astunud   samme  eelmisest 
hobuse ratsaväest.  Kasutasid jõgesid laevastikuga liikumiseks.  Samuti mongolid võtsid kasutusele 
ka kiviheitemasina. 1273. Aastal Xiangyang langes, tee jõe taha oli vaba, sealt edasi sai vallutada 
Lõuna-Hiina. Viimane suur lahing toimus 1275. Kindrali vägesid juhtis.. keegi?  Ta sai lüüa, võeti 
kõikidelt  ametitelt  maha,  Songi  dünastia  vastupanu  oli  sellega  murtud.  Neil  polnud  enam  suurt 
võimalust vastu astuda. 1276. aastal langes L-S pealinn.  
Juba 1271 kuulutas Hubilai-khaan uut Yuani dünastiat.  Sellel võib olla mitu dateeringut. Aasta kui 
kuulutas välja, mõnikord 1279 – siis kui Yuani dünastia hakkas valitsema tervet Hiinat.  Viimane 
Songi dünastia keiser sai 1279. aastal surma.  
 Esimest korda läbi terve ajaloo sattus Hiina täielikult võõrvõimu alla.  Mongoli võim Hiinas palju 
karmim, tahtsid et ülejäänud rahvad muutuksid mongolite sarnaseks. 
Valitsemise  ajal  oli  ka  huvitavaid  momente  –  palju  rohkem  vabadust(nt.  usuvabadus  kestis  palju 
paremini. 70 aastaga kasvas Mongoolia impeerium hiigelsuureks. 
Viisid pealinna Karakurumist Pekingisse. Pekingi kohale uus pealinn nimega Dadu(hiina nimi sellest, 
mongolitel oma nimi).  Keisrina asus troonile Hubilai-khaan.  Väga rüüstatud ja sõdadest laastatud 
olid eriti põhja alad. Tšurtsenid vaenlased, eriti siis kui hiinlased veel liitlased.  
Hiina maatasa tegemise plaan käiku ei läinud, vähemalt kui mõtles kogemuse peale.  Mongolite suhe 
nende poolt allutatud hiinlastega oli väga huvitav. Ühest küljest arvastid et väga hea, tuleb võtta seda 
ka  kasutusele.  Teisest  küljest  mongolid  suhtusid  etnilistesse  hiinlastesse  väga  suure  põlguse  ja 
üleolevusega. Eriti  Yuani  dünastia ajal kui  riigis  hakkavad tekkima reeglid, oli näha et  rahvas oli 
jagatud klassideks, etnilised hiinlased olid kõige madalamal astmel.  
Hiina ajaloo kroonikad väga erinevad, osaliselt kahjulikud ja kehvad, teisest küljest vb ei maini seda 
mis oli positiivne.  
Mongolid  olid  arvatavasti  ainukesed  kes  ei  hakanud  hiina  väärtusi  omaks  pidama  mingil  hetkel. 
Algusest lõpuni olid üleolevad, väljaarvatud mõned kasulikud asjad.  
Kui Hubilai keisrina troonile astus proovis veel riike allutada.Jaapan saareriigina eemal, 1274 – enne 
Hiina vallutamist ja 1281 teine kord kui üritasid. Mõlemal korral see ebaõnnestus. Mongolid lõpuks 
tegid  endale  ka  merelaevu,  aga  jõelaevastiku  järgi  ehitatud  nii  et  mitte  väga  hea  laevastik.  Teisel 
korral tuli taifuun Jaapanile appi, hävitas poole Mongoli sõjalaevastikust.  
Ka  Kagu-Aasia  riigid  osutasid  vastupanu.  Osa  Nanzhaost  suutsid  vallutada,  sellest  edasi 
partisanisõjad.  Hubilai-khaan  suri  1294.  aastal.    Siis  hakkas  mongolite  seas  jälle  pärilusvõitlus. 
Mõned  soovisid  järgida  hiina  tava  ehk  panna  troonile  Hubilai  järglase,  teised  soovisid  mongolite 
kommete kohaselt määrata uus valitseja ülikute nõukogu otsusega. Iga kord kui mongoli keiser suri, 
kordus see sama asi. Lõpuks oli võimu võitlus nende endi seas üks põhjus, miks dünastia nii kiiresti 
alla käis.  
Peale tema surma troonile teine poeg Temür. Tema oli veel hullem kui sõda, sest oli hiinastamise 
poolt.  Arvas,  et  hiina  valitsejana  peab  olema  rohkem  hiinlaste  moodi.  Täpselt  samamoodi  nagu 
tsuhidega, nõrgestas neid. 
 
da du - Viisid pealinna Karakurumist Pekingisse. Pekingi kohale uus pealinn nimega Dadu(hiina nimi 
sellest,  mongolitel  oma  nimi).    Keisrina  asus  troonile  Hubilai-khaan.    Väga  rüüstatud  ja  sõdadest 
laastatud olid eriti põhja alad. Tšurtsenid vaenlased, eriti siis kui hiinlased veel liitlased.  
Hiina maatasa tegemise plaan käiku ei läinud, vähemalt kui mõtles kogemuse peale.  Mongolite suhe 
nende poolt allutatud hiinlastega oli väga huvitav. Ühest küljest arvastid et väga hea, tuleb võtta seda 
ka  kasutusele.  Teisest  küljest  mongolid  suhtusid  etnilistesse  hiinlastesse  väga  suure  põlguse  ja 
üleolevusega. Eriti  Yuani  dünastia ajal kui  riigis  hakkavad tekkima reeglid, oli näha et  rahvas oli 
jagatud klassideks, etnilised hiinlased olid kõige madalamal astmel.  
Hiina ajaloo kroonikad väga erinevad, osaliselt kahjulikud ja kehvad, teisest küljest vb ei maini seda 
mis oli positiivne.  
 
Zhu  Yuanzhan  -  Aastal  1351  koondasid  Yuani  dünastia  võimud  Kollase  jõe  tammi  ehitamiseks 
tuhandeid  inimesi.  Seal  hakkas  ülestõus.  Selle  taga  oli  valge  lootose  sekt.  Selle  ülestõusu  liidrid 
kutsusid rahvast taastama Songi dünastia võimu. Need olid need nimetatud „punaväed“.  Tegutsesid 
nii lõunas kui põhjas.  Protestiliikumine levinud üle terve Hiina. Põhjas vallutasid Gaifengi.   Zhu 
Yuanzhang  liider.1355  mainiti  esimest  korda    Väidetavalt  lapskerjud  ja  ka   buddha   munk,  tugev 
strateeg.  1356  aastal   vallutati   mongolitelt  tagasi  Nanjingi  linn,  tegi  sellest  oma  pealinna  nimega 
Yingtian.  
 Mingil hetkel loobus sektantlikest vaadetest, sai aru et olukord muutub.  Kui toimusid ülestõusud 
võttis konfutsianistliku hoiaku. 
Huvitav see ka, et vaatamata tema lihtsale päritolule veendunud konfutsiaanid ei olnud kuidagi vastu 
tema ambitsioonidele. Tema ilmselt pürgis Taevamandaati omandamisele.  Samal ajal mongolid ei 
suutnud omavahelisi lahkhelisid ületada, magasid maha võimaluse ülestõusu maha suruda, siis kui 
see oli veel eos 
1368   aastal  Zhu  võim  laienes  Guanzhouni,  samal  aastal  mongolist  keiser  Toghan  Temür  põgenes 
mongolite ajaloolistele aladele Hiina territooriumilt ära.  Kui ta põgenes ära läks ka pealinn,  tulevane  
Peking, Zhu kätte.  
Mingi ala mis tihtilugu Hiina alalt välja vallutas ka ära,  1387 . aastaks pärast 30 aastat kestnud sõda 
õnnestus tal vabastada terve Hiina territoorium. Sai valitseja nime Hong wu. 
Zhu Yuangzhang 1308. aastal sündis, tema  kodukohas oli aktiivne valge lootose sekt. Viis Mingi 
dünastia kuulutamiseni. Oli sõjakäigus kaotanud kogu oma vara.   
Tema edu põhjuseks oli see, et ta oskas rahvajuhiks tõusta, oskas erinevate gruppidega hakkama saada, 
kõik  võtsid teda  liidrina  vastu.   Juba  üsna  noorelt  oli  tal  ülestõusu  juhina  juba  selline  positsioon, 
erinevad klassid ja grupid toetasid teda.  
Ükskõik kui positiivselt kroonikad teda ei kirjelda,  võttas ette palju repressioone. Tagantjärgi hakati 
karistama neid, kes olid  mongoli alluvusse läinud.  Karistati  kuni  kolm põlve perekonnaliikmeid, 
distsiplineeris veel rohkem.    
Repressioonide  käigus  said  kannatada  ka  uue  keisri  äsjased  toetajad,  need  kes  olid  tema  liitlased 
mongolite  vastu,  pöördus  nende  vastu  sama  moodi.  Tihtilugu  paljude  diktaatoride  tunnusjoon. 
Kardavad oma ümbruskonda, näevad ohtu.  
Armastus  lihtrahva  vastu,  põlgus  konfutsianistlike  ametnike  vastu  –  iseloomustab  kõiki  Mingi 
dünastia  keisreid.    Vaatamata  silmnähtavatele  puudustele,  õnnestul  tal  siiski  see  kasvõi  jõu 
meetoditega.  Aastal  1370  enne  kui  kõik  mongolid  välja  löödud  korraldati  rahvaloendus, 
väljaselgitamisel oli ka riigi vara arvestus, taheti vaadata kui palju inimesed omavad midagi. Samm 
ette võtta, et ennetada maksupettusi.  
 
 Youngle  -  Mingi  dünastia  keisriks  nimega Yongli.  Valitses  1403-1424. Teine  väga  võimas  keiser. 
Vahepeal  ei  teinud  väga  midagi  erakordset.     Võimukas valitseja. Riik muutus jälle arvestatavaks 
võimsaks riigiks.  Tehti autoritaarsete meetoditega, pehmendused, mida Jianwen tahtis sisse viia, olid 
kohe  unustatud.    Yongle  ajal  rahvusvaheline  tugev,  enne  keisriks  saamist  Hiina  põhjapiirkonnas 
väejuht. Peale troonile minekut otsustas pealinna viia Pekingisse, kuhu see ka jäi(v.a mõnikord jälle 
Nanjingis, nt Chiang Kai Shieki ajal).  
Miks Pekingisse? Sest põhjapiirkondades rohkem liikumisi, tahtis rohkem kontrollida seda piirkonda, 
seal  asusid  militaarsed  väed.  Pealinn  kolis  põhja,  et  nedel  silma  peal  hoida.  1420  aastal.  Hakati 
ehitama võimsat keisri paleed – Keelatud Linna. Suurim turistiatraktsioon praegu. Alustati Mingi ajal, 
jätkati järgmise Jingi dün. ajal.  
Kokku hõlmab keelatud linn 300 ha maad. Ehitatud rangelt ristküliku vormis, ümbritsetud müüriga 
iga ilmakaare suunas  –  põhja lõuna ida lääne värav. Keisri  palee pidi asuma maailma, universumi 
keskel.    Väga  sümmeetriline.  Üheks  elemendiks  Taevase  Rahu  väravad.  Ka  tänapäeva  Hiinas  üks 
suuri sümboleid, ripub Mao Zedongi portree.  
Yongle valitsemisajal üks suur oht  tamerlan, temur – üks mongolite valitsejatest. 15.saj alguses plaan 
Hiinat jälle vallutama hakata.  
Mongoolias oli veel hõime mis Mingi dün. ajal ohtlikud. 
 
Koxinga -  
Khaka -  
Nurhaci - 
li zicheng -  1643 . aastal üks ülestüusu juhte Li Zicheng kuulutas uueks keisriks, tema väed Pekingisse 
sisse,  Mingi viimane dün. keiser  käkis enesetappu niignaistel ja laste, ise ka.  
 
wu san wui -  
kowtou -  
qian lian 
nanjingi leppe -  
quan xu 
ci xi 
beyangi armee 
bu yi - Hiina viimane keiser Puyi? pandi uuesti troonile, Jaapani valitsuse poolt.  Manzhuoguo oli 
ainult iseseisev riik Hiinast. Jaapani keisrile alluv koloniseeritud provints. Ka Korea ps ja Taiwani 
saar. Kuna rahvuspartei ei saanud anda vastulööki, Jaapanile vastulöögi andmine ei tulnud kõne allagi. 
Kuulutas  sinna  Manzhuoguo  riigi.  Guomindang  kasutas  diplomaatilisi  sidemeid,  üritasid 
rahvusvaheliselt  olukorda  mõjutada.  Käisid  välisriikide  koridorides,  et  saaks  survet  Jaapani 
valitsusele avaldada. Vahendid polnud piisavalt mõjuvad. 
 
sun yang zen - Paari kuuga, detsembriks, ülejäänud provintsid järginud eeskuju. 1912 aasta alguses 
kuulutati  välja  vabariik,  presidentis  Sun  Yatsen.  Revolutsioonilise  liikumise  juht,  mõniaeg  elas 
eksiilis, ka kristlane.  Esimene Hiina soovitud president. 
Miks valiti esimeseks presidendiks? Sest qingi dünastia toetajaid päris palju, Shikailt? otsisid abi, kes 
ametlikult toetas qingi dünastia õukonda. Ülejooksik, meeldis pooli vahetada.  Alguses keisrinna Sici 
100 päeva reformid samuti, viimasel hetkel vahetas pooli, kukkusid läbi.  
1912 1.jaanuar qingi dünastia toetajad ja üldse keisririigi toetajad pöörduvad Yuan Shikai poole, et 
hakkaks võitlema revolutsionääride vastu.  
Vaatas,  et  vabariik  juba  kaalumatu  asi,  neid  inimesi  palju,  otsustas  liituda  nendega.  Sai  aru,  et 
revolutsiooniliste  jõudude  vastu  ei  saa.  Kas  ta  päriselt  toetas  vabariiki?  Kindlasti  mitte,  tema 
arusaamist mööda vabariik jätk keisririigile. Tol hetkel Qingi dünastia õukonna toetuse asemel  sundis 
Hu Yi? Keisri troonist loobuma.  
Kindral Shikai oli nõus toetama vabariiki ja selle toetajaid sellel tingimusel, et talle antakse piisavalt 
võimu. Selleks, et mitte temaga tülli kiskuda, oli saavutatud kokkulepe – mitte Sun Yatsen ei saa, vaid 
loovutada koht Shikaile 
Revolutsionäärid tahtsid presidendiks Shikaid. Tark samm.  
Sun  Yatsen  oli  veel  elus  ja  arvas  et  rahvuspartei  vajab  ümberkorraldust,  tuli  Guangzhousse,  oli 
kutsutud mees nimega Mihhail Borodin?, aitas partei struktuuri muuta.  
Guomindangi  rahaline  seis  hakkas  tasapidi  paranema.  Venemaalt  said  ka  toetust.  1924.  Aastal 
Huanghus asutati sõjaväe akadeemia. Tihe seos rahvusparteiga. Akadeemia juht Moskvas õppinud 
Chiang Kaishek(Jiang Jieshi). Tema võttis endale eesmärgiks luua rahvuslik revotsiooniline armee.  
Guomindang püüdis kommunistide toetusel  korraldadae streike, mida rohkem  populaarsust võitis, 
seda  suurem  oli  surmaaomanike,  töösturite  ja  ka  kaupmeeste  pahameel.  Alguses  väga  paljud 
kaupmeestest ja suurmaaomanikest toetajad. Lootes, et tuleb jälle kord majja, kuid vasakpoolsuse 
populaarsus hakkas neile mingi hetk närvidele käima.  
1925 suri Sun Yatsen 
 
wuchangi ülestõus -  
yuan shi kai - Yuan Shikai presidendi aeg – 1912-1916 
Tema vastu olid need, kes pooldasid reformi.  Talle heideti mitut asja ette. 1898 100 päeva reformid. 
Heideti ette, et tol hetkel,   kui samad poliitilised jõud vajasid tema toetust, pööras selja ja toetus 
mandzusid, eelkõige keisrinna Cisi võimu. Eelkõige tema eesmärk ei olnud riiki paremaks muuta. 
Hiinas väga paljusid häiris see seis, millesse ta sattus geopoliitiliselt. Neil ei olnud palju võimalusi 
ise midagi  muuta. ( peale oopiumisõdu). Reformide ja liikumiste taga oli idee teha oma riik jälle 
tugevaks ja võimsaks, et saaks konkureerida lääne riikidega. Kas Yuan Shikai oli sama meelt? Vaevalt. 
Temale oli oluline tema isiklik positsioon ja võim. Patriootlikud Hiina au taastamise ideed temale 
võõrad.  
Samas, tema kohta võib öelda, et ta oli väga kaval ja tugev poliitik. Tal õnnestus võimul olemise ajal 
päris palju ära teha. Ta üldiselt ei oodanud sellist olukorda, et vabariiki tüüpi riigis tal ei ole ainuvõimu. 
Pidi jagama võimu peaminister Tang Shaoyiga ja veel nelja ministriga. 
Mis  olid  kõige  suuremad  väljakutsed  uut  tüüpi  Hiina  riigi  juhtimisel?  Kõikidel  puudus  kogemus. 
Need kes mujal käinud vb olid teadmised aga riigi juhtimise kogemust kellelgi polnud.  
Varsti  need  kes  nominaalselt  võimu  juures  läksid  tülli.  Teatas  et  aasta  lõpus  esimesed 
parlamendivalimised. Liitus Ühisliit (poliitilise partei mõõtu ühend) veel väiksema nelja parteiga, nii 
moodustati Guomindang ehk rahvuspartei.  
Tänapäeval Taiwanil aga enam pole valitsev partei 
Guomindang on see sama jõud, kes tulevikus moodustab vastasleeri veel üsna eos olnud komparteiga.  
Valimistel  Guomindang  võitis  päris  ülekaalukalt.    Üritasid  parlamendi  võimu  suurendada.  
Guomindangi juhtidele ei meeldinud Shikai hoiak.  Liikus rohkem ainuvõimu suunas.  Astusid välja 
terava kriitikaga. Yuan Shikai lasi kellegi mõrvata Song Jiaoreni( peaministri? ) tahtis ainuvalitsejaks 
saada. Arvas et presidenti positsioon ei erine põhimõtteliselt keisri omast. Ei saanud vahest aru või ei 
tahtnud aru saada. 
Peale mõrva toimusid sündmused, mida nim. teiseks  revolutsiooniks.  Aprillis 1913 võttis otsuse 
võtta  suur  laen,    ühisliit.  Jälgis  Hiina  käekäiku.  Võttis  laenu    parlamendiga  nõu  pidamata,  tahtis 
kasutada, et oma poliitilistest  mööda saada. Hakkas üsna varsti järjest vallandama poliitilisi juhte, 
sõjakuberner  Li  Liejun.  Peale  vallandamist  kuulutas  Li  oma  provintsi  iseseisvuks,  mitte  Shikai 
valduses. Suuremaid poliitilisi muutusi siiski ei tulnud, Shikail õnnestus riigiööre maha suruda.  
Riigipööre oht muutis Shikai juhtimisstiili totaalselt. Tal olid kõik autoritaarse juhtimise tunnused. 
Vähemalt ta veel käitus adekvaatselt. Peale katset muutus ta diktaatoriks, ei usaldanud enam kedagi, 
hakkas avalikult, varjamatult ainuvalitsejaks. Selle peale kehtestati riigis sõjaseisukord. Opositsioonis 
olevad  ametnikud  vahistati.  Guomindang  kui  poliitiline  partei  keelati  ära.  Parteiliikmed  kes 
demokraatlikult valitud, kaotasid oma parlamendikohad.  
Toimusid paljud haarangud, paljud inimesed said surma. Provintsiassembleede laiali ajamine.  Tema 
presidendi olemise ajal juhtus veel ebasoodsaid asju 
 
versaille leppe 
chang  kai shek - Shang Kai shek, kes oli Guomindangi juht, temal oli kommunistidega võitlemine 
kinnisidee.  
Pikk looderetk – kuna Shang kaisheki põhiline prioriteed kommunistid purustada, siis ta sellel ajal 
kui oli Nanjingi aastakümme( - 37), tegeleti siis põhiliselt kommunistide tagakiusamisega, otsiti üles, 
kes  komparteiga  seotud,  suured  reperssioonid.  Selle  tulemusel  kommunistid  tõmbusid  linnadest 
tagasi  maapiirkondadesse,  nende  peale  oli  suuratu  Rahvuspartei  armee,  selle  asemel  et  võidelda 
jaapanlastega  või  teha  midagi  muud,  rakendasid  seda  kommunistide  tagaajamiseks.  Sellepärast 
alustasid  need  Komparteiga  seotud  jõud  nn.  pika  looderetke,  marssisid  Lõuna-Hiinast  läbi  Kesk-
Hiina. Neil puudus varustud, toidumoon, pidid tohutu vahemaa läbima, et jõuda põhja provintsidesse. 
Paljude meelest üritus, mis aitas hiljem kommunistidel võimule tulla. Mitu liini, kus liikusid.  
Tegemist polnud ühtse organiseeritud manöövriga, olid erinevad salgad, mis liikusid enam vähem 
ühes suunas, selleks et ühe korraga kätte ei saaks.  
 
Guomindang - moodustati Guomindang ehk rahvuspartei.  
Tänapäeval Taiwanil aga enam pole valitsev partei 
Guomindang on see sama jõud, kes tulevikus moodustab vastasleeri veel üsna eos olnud komparteiga.  
Valimistel  Guomindang  võitis  päris  ülekaalukalt.    Üritasid  parlamendi  võimu  suurendada.  
Guomindangi juhtidele ei meeldinud Shikai hoiak.  Liikus rohkem ainuvõimu suunas.  Astusid välja 
terava kriitikaga. Yuan Shikai lasi kellegi mõrvata Song Jiaoreni( peaministri? ) tahtis ainuvalitsejaks 
saada. Arvas et presidenti positsioon ei erine põhimõtteliselt keisri omast. Ei saanud vahest aru või ei 
tahtnud aru saada. 
Peale mõrva toimusid sündmused, mida nim. teiseks  revolutsiooniks.  Aprillis 1913 võttis otsuse 
võtta  suur  laen,    ühisliit.  Jälgis  Hiina  käekäiku.  Võttis  laenu    parlamendiga  nõu  pidamata,  tahtis 
kasutada, et oma poliitilistest  mööda saada. Hakkas üsna varsti järjest vallandama poliitilisi juhte, 
sõjakuberner  Li  Liejun.  Peale  vallandamist  kuulutas  Li  oma  provintsi  iseseisvuks,  mitte  Shikai 
valduses. Suuremaid poliitilisi muutusi siiski ei tulnud, Shikail õnnestus riigiööre maha suruda.  
Riigipööre oht muutis Shikai juhtimisstiili totaalselt. Tal olid kõik autoritaarse juhtimise tunnused. 
Vähemalt ta veel käitus adekvaatselt. Peale katset muutus ta diktaatoriks, ei usaldanud enam kedagi, 
hakkas avalikult, varjamatult ainuvalitsejaks. Selle peale kehtestati riigis sõjaseisukord. Opositsioonis 
olevad  ametnikud  vahistati.  Guomindang  kui  poliitiline  partei  keelati  ära.  Parteiliikmed  kes 
demokraatlikult valitud, kaotasid oma parlamendikohad.  
 
mao ze dong - Aastakümneid kui Mao Zedong valitses oli sotsialism ainuke lubatud vorm. 
  
Kuidas tekkis Hiina kompartei ja suhted Guomindangiga 
4.mai liikumisega seoses – seotud Mao Zedong, ei olnud üks juhte, aga talle ka meeldis idee reformida 
kultuuri ja kirjandust 
Mao Zedong pärit Hunani provintsist, isa vaene talupoeg. 1920. Aastal tekkis marksistlik rühmitus, 
4.mai liikumine ka sellepärast oluline. Protestist selle vastu mis Hiina riigis sellel ajal toimus. 1 uutest 
ideedest oli marksism, mis lõpuks seal väga hästi peale läks.  
1920.aastal  Pekingi  ülikooli  juures  tekkis  marksistlik  ühendus.  Seal  olid  oma  pealinna  inimesed, 
samal  ajal  asutas  analoogse  rühmituse  Hunani  provintsis  Changshas.    Umbes  samal  ajal  liitus 
marksistlike üluõpilastega ka Deng Xiaoping. 
 
marco  pollo  silla  juhtum  -   Sõjategevus   algas  nn.  Marco  Polo  silla  intsidentsist.  17.  juuli  1937  . 
Pekingi  edela  osas.  Jõgi  kuivas  ära,  aga  nimetus  jäi.  Jaapani  sõjavägi  korraldas  seal  oma  õppusi. 
Sümboolne piir, kus jaapani väed ja hiina väed tulid kokku. Päris palju provotseerimist, eriti Jaapani 
poolt. Tegid  seal  oma õppusi, midagi   lendas  vales suunas, Hiina pool  avas nende vastu  tule. Üks 
jaapani sõdur kuulutati kadunuks.  
Miks? Jaapani pool ootas juba mõnda aega ettekäänet Hiina ründamiseks.   
37. aastal hakkas nn. Hiina-Jaapani sõda.  
Sõja lõpuni tervet Hiinat ei okupeerinud, jõudsid Lõuna-Hiinani. 
 Nanjingi veresaun.  
Mis Jaapanile andis veel jõudu ja julgust ? Liitlased natsi Saksamaaga.  
Jaapnlased leiutasid uue rünnakustrateegia, mida hiljem kasutasid ka sakslased  – välksõda 
Rünnak toimis kiiresti, kasutades kõiki olemasolevaid vägesid korraga.  Ootamatult korraga rünnati. 
Selle eesmärk on murda läbi eesrindest ja liikuda peatumata tagala  poole.  
Eesmärk oli kiiresti jõuda Hiina põhja poolt lõuna poole. Enne Nanjingi olid lahingud Shanghais, seal 
olid  juba  õhurünnakud.  Selleks  ajaks  juba  lennuvägi.  Guomindangi  kaitse  oli  korraldatud  üsna 
halvasti.    Selle   tagajärel   Shanghaist  sai  kuulekas  linn  kus  töötas  Jaapani   administratsioon .  Kuna 
Shanghai   elatus  peamiselt  kaubandusest  ja  sõjanduses  kaubandus  ülejäänud  riikidega  katkes,  siis 
läksid paljud  kaupmehed  Shanghais Jaapani poole peale üle.  Enne seda Shanghai vallutamine läks 
päris  valusalt,  Jaapan  kaotas  palju  sõjalisi  ressursse.  Arvatakse,  et  see  oligi  selline  preluud  enne 
Nanjingi.  Elasid end välja Nanjingi peale.   
 
 nanjingi veresaun - Nanjingi veresauna algus 13.dets 1937. aastal.  
Shanghais  kaotused,  Nanjing  riigi  pealinn.  Linna  vallutamisel  kasutati  äärmiselt  vägivaldseid 
meetodeid. Seda mitte ei  taunitud Jaapani juhtkkonna poolt, vaid julgustati tegema.  
Veel enne kui Nanjingi sündmused leidsid aset, Kompartei Rahvusparteiga koostööd teha, et võidelda 
okupantide vastu. Mingid läbirääkimised toimusid ja olid edukamad kui kõik eelmised katsed ühist 
keelt leida. Läbirääkimised olid punaarmee ja 8.suuna armee (rahvuslaste sõjavägi). Ülemjuhatajaks 
Shuang kaishek.  
Aastatel  37-38  Jaapani  väed  liikusid  Hiina  sisemaale,  vallutasid  ka  mereäärseid  alasid.  Hiina 
vastupanu  suur  aga  kindlasti  ebapiisav,  et  vastulööki  anda.   Jaapanlaste   sõjapidamise  poliitikat 
kirjeldatakse hiina ajaloolaste poolt kui ’’3 kõik’’. Mis Jaapanile andis veel jõudu ja julgust? Liitlased 
natsi Saksamaaga.  
Jaapnlased leiutasid uue rünnakustrateegia, mida hiljem kasutasid ka sakslased – välksõda 
Rünnak toimis kiiresti, kasutades kõiki olemasolevaid vägesid korraga.  Ootamatult korraga rünnati. 
Selle eesmärk on murda läbi eesrindest ja liikuda peatumata tagala poole.  
Eesmärk oli kiiresti jõuda Hiina põhja poolt lõuna poole. Enne Nanjingi olid lahingud Shanghais, seal 
olid  juba  õhurünnakud.  Selleks  ajaks  juba  lennuvägi.  Guomindangi  kaitse  oli  korraldatud  üsna 
halvasti.    Selle  tagajärel  Shanghaist  sai  kuulekas  linn  kus  töötas  Jaapani  administratsioon.  Kuna 
Shanghai  elatus  peamiselt  kaubandusest  ja  sõjanduses  kaubandus  ülejäänud  riikidega  katkes,  siis 
läksid paljud kaupmehed Shanghais Jaapani poole peale üle.  Enne seda Shanghai vallutamine läks 
päris  valusalt,  Jaapan  kaotas  palju  sõjalisi  ressursse.  Arvatakse,  et  see  oligi  selline  preluud  enne 
Nanjingi.  Elasid end välja Nanjingi peale.   
 
pikk looderetk - Pikk looderetk – kuna Shang kaisheki põhiline prioriteed kommunistid purustada, 
siis  ta  sellel  ajal  kui  oli  Nanjingi  aastakümme(  -  37),  tegeleti  siis  põhiliselt  kommunistide 
tagakiusamisega,  otsiti  üles,  kes  komparteiga  seotud,  suured  reperssioonid.  Selle  tulemusel 
kommunistid  tõmbusid  linnadest  tagasi  maapiirkondadesse,  nende  peale  oli  suuratu  Rahvuspartei 
armee, selle asemel et võidelda jaapanlastega või teha midagi muud, rakendasid seda kommunistide 
tagaajamiseks.  Sellepärast  alustasid  need  Komparteiga  seotud  jõud  nn.  pika  looderetke,  marssisid 
Lõuna-Hiinast läbi Kesk-Hiina. Neil puudus varustud, toidumoon, pidid tohutu vahemaa läbima, et 
jõuda  põhja  provintsidesse.  Paljude  meelest  üritus,  mis  aitas  hiljem  kommunistidel  võimule  tulla. 
Mitu liini, kus liikusid.  
Tegemist polnud ühtse organiseeritud manöövriga, olid erinevad salgad, mis liikusid enam vähem 
ühes suunas, selleks et ühe korraga kätte ei saaks.  
 
pearl harbore -  
Pearl  Harbor  –  tänu  sellele  sündmusle  Jaapani-Hiina  sõjakäik  muutus.  Guomindang  ja  Kompartei 
tegid  koostööd  üsna  lühikest  aega,  aasta  kuni  poolteist.  1  põhjuseid  Wang  Jingwei  ona 
väljaütlemistega ja teine, olulisem, ei suutnud kokku leppida oma võimu jagamises. Samal ajal kui 
Kompartei lõplikult lõi lahku Rahvusparteist, maailmas toimus oluline sündmus. Jaapani merevägi 
korraldas 7.dets 1941 õhurünnaku USA  Hawaii  O’ahu saarel. Seal asus USA laevastik. Üllatusrünnak 
hävitas suurema osa laevastikust, sundis USA –d  astuma  teisse maailmasõtta.  Ameerika  kongress  
kuulutas Jaapanile sõja 8.dets 1941. 11.dets kuulutasid USA-le Natsi Saksamaa ja Itaalia sõja. USA 
osalemine  globaalses  sõjas  avaldas  mõju  ka  Hiina  ajaloole.  Alates  aastast  1931,  Manzhuoguo  
loomisest,  Hiina  oli  Jaapani  vastu  võitlemises  täiesti  üksi.  Ajakirjanikud,  kes  kajastasid  olid,  aga 
keegi diplomaatiliselt sellesse ei sekkunud. Peale Pearl Harborit said  loota  abi väljaspoolt. Selleks 
kulus veel 4 aastat. Hiina olukord ei olnud enam nii lootusetu.  
Enamasti  heidetakse  Guomindangile  ette,  et  nad  ei  olnud  võimelised  andma  väärilist  vastupanu 
Jaapani võimudele. Peale teise maailmasõja lõppu hakkas kohe Hiinas kodusõda. Paljud vaatlejad 
välismaalt, ei tegelnud Jaapani okupatsiooni vastu võitlemisega piisavalt tõsiselt. Ja see ka põhjus 
miks  Rahvapartei  populaarsus  vähenes.    Kumbki  partei  väitis  olevat  võitnud  sõja  jaapanlastega.  
Tegelikult  ilma  välisabita  ei  oleks  olnud  see  võimalik,  isegi  kui  parteid  oleks  teinud  tol  hetkel 
koostööd. 
 
potsdami  deklaratsioon  -  Oluline  moment  26.  Juuli  1945  aastal,  siis  kui  Briti  peaminister,  
Inglismaalt  Harry  Truman  ja  Chiang  Kaishek  andsid  välja  Potsdami  deklaratsiooni.  Jaapani 
kapituleerima.  Deklaratsiooni teatavaks Potsdami konverentsi ajal, seal polnud fookus Aasia riigid 
kindlasti.  Selle eesmärk oli korrastada suhteid ja võimuvahekordi sõjajärgsel Saksamaal. Stalin oli 
ka seal. Stalin toetas ka seda deklaratsiooni.  
 
pla - rahva vabastus armee - 1946 armee Hiina rahva vabastusarmeeks.  Nime muutmine sümboolne 
akt,  kompartei  oma  liini  ajama,  situatsiooni  kontrollima.  Tahtsid  näidata,  et  see  armee  hakkab 
toimima oma uute reeglite järgi, ei ole sama üksus mis tegi enne koostööd rahvuslastega. Juuni ja 
juuli paiku kasvasid kaheparteivahelised konfliktid suureks. 46 lõpp, 47 algus algas uus kodusõda.  
Rahvuspartei tagasi Nanjingi, läbiräkimsitest ei olnud eriti mingit kasu. Jällegi püüdis järgmine USA 
suursaadik  Hiinas, George Marshall, võtta  enda  peale vahendaja rolli.   Samas 47. Aastal pöördus 
tagasi USA-sse, nähes et see täiesti mõttetu.  
Alguses  Guomindang paremini valmiks sõjaks. Esimene pöördepunkt 20 veebruaril 1947 lahing, seal 
rahvavabastusarmee purustas Guomidangi üksusi. Selleks ajast peale Guomindang pigem kaitsega 
kui rünnakuga.  Suur üleriigiline rahvavabastuarmee rünnak 47. aasta juunis. Muutsid oma rünnaku 
strateegia nn. rindesõjaks. Aeglane, terve rindejoon.  48. aasta septembris alustati kolme kampaaniat, 
hiljem  nim.  Vabastussõjaks.    49.  Aasta  jaanuariks  terve  Mandzuuria  ja  suurem  osa  Põhja-Hiinast 
kommunistide võimu all. Hiljem paljud analüütikud mõtisklesid, kuidas see sai juhtuda.  Päris palju 
kasutatakse terminit  „talupojanatsionalism“.   
Sõja lõpp 
 
peng dehuai -  
liu shaoqi 
lin biao -  Lin  Biao, Mao Zedongi  rindekaaslaane, Mao Zedongi  parem  käsi.  Nagu igal  diktaatoril 
kartus , et millalgi kukutab ta, ühest küljest toetus palju, teisest küljest ettevaatlik. Nägid Lin  Biaos  
järgmist  kompartei  esimeest.  13  september  1971  Hiinast   suundus   lennuk  NSVLiitu,  kukkus 
Mongoolias. Lin Biao oli  pardal , tema ja tema pereliikmed hukkusid. Võib spekuleerida, kas juhuslik 
või mitte.  
 
Nelikjõuk - Kampaania algataja Mao ametlik abikaasa Jiang Qing, endine näitleja. Teine või kolmas 
ametlik  abikaasa.    Tõusis  mitteametlike  liidrite  hulka.  Radikaalsemate  maoistide  liider.    Oli  ka 
eesostas grupil, mida nim. nelikjõuguks.  Jiang Qing ja kolm meest. Korraldasid räigeid repressioone, 
punavalvurite  tegevuse,  kasutasid  väga  radikaalseid  meetodeid.  Pärast  kritiseeriti  kõvasti,  läksid 
pärast võimuvahetust kohtu alla.  
9.septembril  76  Mao  Zedong  suri.  Tema  surmaga  lõppes  periood  ja  hakkas  muutuste  ae. Alguses 
peale surma partei  esimehe ametisse Hua Guofeng. Mao  Zedong lojaalne  poliitiline figuur.   Peale 
Mao  surma  üritasid  toetajad  võimu  enda  kätte  saada,  aga  toetus  sellele  ei  olnud  suur.      Kõige 
radikaalsem  nelikjõugust,  Wang,  nimetas  ennast  raadio  ülekandes  ühe  partei  esimeheks,  keegi  ei 
kinnitanud. Poliitilise vaakumi aeg, keegi ei teadnud mis saab.  Keegi väga ei julgenud mõelda, mis 
edasi saab. Jiang Qingi grupp proovis koondada kõik sõjalised jõud, ei läind läbi. 6.oktoobri tuli käsk 
nelikjõuk arreteerida.Riigipööre ei tulnud aga muutused tulid.   
Deng Xiaopingi  staatuse muutus.  Konservatiivsemad tegelased kartsid  teda ka,  et  tuleb liiga palju 
muutust, vabadust.  Juulis samal aastal Deng esimehe asetäitja kohale . Hua jäi esimeheks mõnda 
aega, tegid koostööd. Deng Xiaoping üsna jõuline tegelane. Samal ajal meedias Deng Xiaopingi vastu 
hakkas tekkima sõnavõtte. Kartsid oma positsiooni pärast. Kuna Hua oli eluajal seotud nelikjõuguga, 
sai teda sellega seostada.  Tuli välja, et Dengil päris palju toetajad, kes ootasid õiget aega, et välja 
tulla. 77 aastal Pekingi kevade liikumine, analoog 68. Aastal Praha kevadele.  
Eesmärk: liberaliseerimine ja kultuurirevolutsiooni ja Nelikjõugu tegue hukkamõist. Paariks aastaks 
taastati kodanike õigus kritiseerida võime.  
Nelikjõugu 2 liiget  Jiang Qing + 1 mõisteti surma, muudeti otsus eluaegseks vanglakaristuseks.  
Teised kaks ka paljudeks aastateks vangi pandud. 
Jiang Qing keeldus tunnistamast kohtu autoriteeti. Suri alles 1991. aastal.  
 
Hongweibing - punavalvur 
 
den xiao ping - 1920.aastal Pekingi ülikooli juures tekkis marksistlik ühendus. Seal olid oma pealinna 
inimesed, samal ajal asutas analoogse rühmituse Hunani provintsis Changshas.  Umbes samal ajal 
liitus marksistlike üluõpilastega ka Deng Xiaoping. 
Deng Xiaoping. Peale Mao Zedongi surma järgmiseks Hiina kompartei juhiks. Kultuurirevol. Ajal 
peaministri asetäitja, hiina meedia tegevust ei kajastanud ehk oli ebasoosingus. Kuulus pragmaatikute 
leeri, ainuke omamoodi opositsioon kompartei ees. Kritiseerisid suure hüppe programmi, süüdistasid 
näljahädas valesid otsusid.  Mao Zedong nägi ohtu ainuvõimule. 
1973 mainitakse nime üle pika ajal, Kambodza kroonprintsi vastuvõtuga seoses.  Hiina kontekstis 
oluline, uue poliitilise jõu tõus. Hakati aina rohkem mainima.  74 uus kampaania, eesmärk kritiseerida 
Lin Biaod. Millegipärast ka Konfutsiust.  pi Lin pi Kong. 
Kampaania  algataja  Mao  ametlik  abikaasa  Jiang  Qing,  endine  näitleja.  Teine  või  kolmas  ametlik 
abikaasa.  Tõusis mitteametlike liidrite hulka. Radikaalsemate maoistide liider.  Oli ka eesostas grupil, 
mida nim. nelikjõuguks.  Jiang Qing ja kolm meest. Korraldasid räigeid repressioone, punavalvurite 
tegevuse,  kasutasid  väga  radikaalseid  meetodeid.  Pärast  kritiseeriti  kõvasti,  läksid  pärast 
võimuvahetust kohtu alla.  
Päris paljud hakkasid toetama pragmaatikute tiiba, mille eesotsas Deng Xiaoping. Oluline sündmus 
ka 75.aastal 5. aprillil, suri Hiina kompartei suurim vaenlane, Guomindangi liider Chiang Kaishek. 
Tema surmaga muutub ka Kompartei retoorika. Antikangelane, kelle peale suunatud kogu kriitika. 
Teda süüdistati kõikides hädades.  Teine sündmus, mis mõjutas Hiina sisepoliitikat – Vietnami sõja 
lõpp,  USA  väed  Vietnami  territooriumilt  ära,    Vietnami  sõda  suurim  vaidlusküsimus  USA  ja 
sotsmaade vahel.  
Peale sõda diplomaatiliste suhete kehtestamine Hiina ja USA vahel palju lihtsam. Samamoodi nagu 
70ndate keskel oli Zhou Enlai tõsiselt haige. Deng Xiaoping asetäitja ametlikult. Tõuseb tänu sellele 
rohkem esile.  Hakkab juba 70ndate keskel valmistama ette nelja moderniseerumise programmi, mis 
pidi puudutama põllumajandust, tööstust ja tehnoloogiat.   Zhou Enlai tervis halvenes 75 talvel, suri 
76  algul  78-aastasena.    Nii  mõnigi  leping    NSVL-ga  sai  sõlmitud  tänu  temale.  Rahva  poolt  ka 
armastatud.  Teda  peeti  mõnesmõttes  isemõtlejate  kaitsjaks,  ei  olnud  nii  radikaalne  toetama 
repressioone. Seegi oli suur asi, et astus nende vastu välja, ei olnud häälekas toetaja.  
 
jiang ze  ming  - Järgmine juht peale Deng Xiaopingi   Jiang Zemin. Kolmas Hiina juhtide põlvkond.  
Valiti  Kompartei  peasegretäriks  1993.    Jäi  suurde  poliitikasse  kuni  1997.  Halli  kardinali  rollis.  
Pragmaatiline ,  mitte   demokraatiline   ega  avatud  ideaalidega.    Tagasilöök  Mao  Zedongi  aegsesse 
poliitikasse. Ilma et oleks hullud repressioonid ja kampaaniad, aga suunatud parteiladviku ainuvõimu 
kindlustamisele.  Jiang  Zemin  juba  noorem  põlvkond.  Neid  eristas  esimestest  see,  et  ei  olnud 
Kompartei asutamise juures, ei olnud seotud 4.mai liikumisega ega ei käinud suurel looderetkel. Said 
hariduse Nõukogude liidus.  Enamasti haridus praktiline, nt inseneri mis said NSVL-st.  
 
hu  jing tao - Astub ametisse 2002  Hu Jintao, tema ametisseastumisega algas uus periood. Juhtkond 
hoopis  teistsugune.  Nende  deviisiks  harmooniline  ühiskond  ehk  hexie  shehui.  Tähendas  sisuliselt 
ebavõrdsuse  kaotamist  keskklassi  suurendamise  kaudu.    Tasakaalukam  majanduskasv,  tegelemine 
sots- ja keskkonnaprobleemidega.  
Hexie  sehui  slogan  seotud  Konfutsiusega,  konfutsianismi  esile  tõstmine  jälle.  Neljas  põlvkond 
rehabiliteeritakse konfutsianism, 2004 Konfutsiuse instituudid.  Hiinast ilusa kuvandi loomine. Maine 
paranes lühikese ajaga.  
Harmoonilise  ühiskonna  programmi  kritiseeitud  just  Hiinas,  sest  valitsus  põhjendas  inimõiguste 
rikkumisi sellega, et tekitada harmooniat. 
Viies põlvkond 2012 alates,  Xi Jinping. Muutused viimase presidendiga – deviis Hiina unelm ehk  
Zhongguo  meng.  (parafraas  Ameerika  unelmale).    Hiina  unelm  kollektiivne,  Hiina  rahva  heaolu, 
unistus. Jinping on näidanud ennast kohe karmikeälise poliitikaga. Alustas kohe enne kui valimisted 
toimusid  partei  sees,  suutis  oma  opositsiooni  maha  suruda.    Xi  Jinping  rohkem  tsentraliseerimise 
poolt.  Tema  suurim  kinnisidee  korruptsiooni  vastane  võitlus.  Kontrollitakse  isegi  kingitusi  mis 
ettevõtjad üksteisele teevad.  Igal pool ta positsioneerib ennast väga tähtsana, käib välismaal ainult 
sel juhul kui võetakse teda kui võrdset. Kõik jälgivad Hiinat vaidlusküsimustes.  Vaadatakse, mida 
hiinlased  ütlevad.  Oluline  on  see,  kelle  poolt  suur  riik  on.  Siiamaani  on  hoidnud  küsimustes 
neutraalset positsiooni.  
 
xi jing ping - Viies põlvkond 2012 alates,  Xi Jinping. Muutused viimase presidendiga – deviis Hiina 
unelm ehk  Zhongguo meng. (parafraas Ameerika unelmale).  Hiina unelm kollektiivne, Hiina rahva 
heaolu,  unistus. Jinping on näidanud ennast  kohe karmikeälise poliitikaga. Alustas kohe enne kui 
valimisted  toimusid  partei  sees,  suutis  oma  opositsiooni  maha  suruda.    Xi  Jinping  rohkem 
tsentraliseerimise poolt. Tema suurim kinnisidee korruptsiooni vastane võitlus. Kontrollitakse isegi 
kingitusi  mis  ettevõtjad  üksteisele  teevad.    Igal  pool  ta  positsioneerib  ennast  väga  tähtsana,  käib 
välismaal  ainult  sel  juhul  kui  võetakse  teda  kui  võrdset.  Kõik  jälgivad  Hiinat  vaidlusküsimustes.  
Vaadatakse, mida hiinlased ütlevad. Oluline on see, kelle poolt suur riik on. Siiamaani on hoidnud 
küsimustes neutraalset positsiooni.