Hiina pärast teist maailmasõda (0)

Hiina pärast teist 
maailmasõda
                                               
                                                               Merje  Tiirmaa
                                                                     12B
                                                                    NRG
 
 
 
 
Kodusõda ja 
kommunistide võit
●
Pärast  teist  maailmasõda  (1939-1945),  puhkes  Hi nas  1945.aastal 
rahvuslaste ja kommunistide vahel võimuvõitlus, mis viis kodusõjani.
●
 Kodusõja võib jaotada kolme faasi:
1)Esimene, mis kestis 1946. aasta juulist 1947. aasta  juunini , algas 
sel ega,  et  rahvuslased   okupeerisid   Mandžuuria  tähtsamad 
linnad, Changchunini välja ja hõivasid suuri Põhja-Hiina alasid.
2)  Kodusõja  teine  faas  algas  1947.  aasta  juunis.  Hõivati  edasi 
Mandžuuria  ja  Põhja-Hi na  alasid.  1948.  aasta  keskpaigaks  oli 
jõudude  vahekord  hakanud  kalduma  kommunistide  kasuks  – 
 
nüüdseks oli Rahvavabastusarmees üle 1,5 miljoni sõduri ning ta 
oli hõivanud suurel hulgal relvi ja varustust.
 
3)Vi mane faas algas 1948. aasta sügisel. Iga 
võiduga kaasnes tuhandete rahvuslaste  armee  
sõdurite alistumine ja tohutu hulga varustuse 
hõivamine. Ajavahemikus 1948. aasta novembrist 
1949.aasta jaanuarini peeti Huai jõe ja Longhai 
raudtee vahel maha  otsustav  Huai-Hai lahing. 
Kommunistide väed lõikasid rahvuslaste 200 000-
mehelise väe järjekindlalt ära ja sundisid selle 
alistuma. 
●
Võimule  tuli  Hiina  Kommunistlik  Partei,  mil e  juhiks  oli  1935.  aastast 
alates Mao  Zedong .
●
  Kodusõda  tõi  endaga  kaasa  inflatsiooni  ning  majandus  oli 
kokkuvarisemise äärel.
●
Augustis asendas valitsus väärtusetu rahaühiku fabi kuldjüaaniga.
 
 
●
Oktoobris  tõstis  valitsus  tarbekaupademakse,  mis  omakorda 
põhjustas  riknematute  kaupade  ostupaanika,  hukatusliku 
kaubapuuduse ja kolme kuu pärast rahareformi läbikukkumise.
●
Üritati talupoegade poolehoidu võita. Selleks hakati 
suurmaaomanike maid konfiskeerima ja vaesematele  jagama .
●
Kuldjüaanid  asendati  „rahva  raha“  ehk  renminbi'ga  ja  püüti 
kärpida inflatsiooni.
 
 
Mao Zedong
●
Sündis 
26.detsembril 
1893 
Shaoshanis Hunani  provintsis .
●
Kasvas üles budistlikus keskkonnas.
●
Isa oli jõukas viljakaupmees.
●
Kümne aastasena põgenes ta kodunt 
pakku  peksu  eest,  mis  oli  kodukorra 
vältimatu osa. 
●
Ta  keeldus  isa  korraldatud  kihlusest 
ühe kohaliku tütarlapsega.
 
●
Koolivaheajad 
veetis 
Hunani 
 
maapiirkondades ringi rännates.
Konsolideerumisperiood 
1949-1952
●
1952. aastani oli uue võimu peamine jõupingutus suunatud kontrol i 
kindlustamisele.  Õõnestustegevuse  eest  kaitseks  jagati  riik  1949. 
aasta  septembris  kuueks  sõjaväeringkonnaks  ning  võimu  hakkasid 
teostama sõjaväe ja haldusaparaadi ühisorganid.
●
HKP  pürgimus  oli  näidata  Hiinat  iseseisva  ja  sõltumatuna,  kuid 
1949. aastal tundus külma sõja õhkkonnas, et Hi na peab „kalduma 
ühele  poolele“,  kuna  suhted  USA-ga  polnud  just  kuigi  head,  tuli 
pöörduda li du otsimise sooviga pigem Nõukogude Liidu poole.
●
Detsembris 1949 lahkus Mao Zedong esimest korda elus Hi nast , et 
minna Moskvasse Staliniga läbi rääkima.
 
 
●
Tulemuseks oli Nõukogude-Hiina li du ja vastastikuse abi leping.
●
Sel e  tähtsaimad  sätted  olid  vastastikuse  toetuse  lubadus 
Jaapani  rünnaku  puhuks  ja  NSV  Li du  poolt  Hi nale  300  miljoni 
dollari laenamine.
●
Lõpule viidi revolutsiooniline  maareform . 
●
Paljud  kehviktalupojad,  kel el,  nagu  nimetuski  ütleb,  oli  maad 
vähe  või  üldse  mitte,  ja  kes   pidasid   end  ülal  oma  tööjõudu 
müües, muutusid nüüd keskmiktalupoegadeks. 
 
 
●
Naised said õiguse abikaasat vabalt valida ning võrdsed õigused 
lahutuse, laste hooldusõiguse ja vara osas.
●
Neile,  kel e  õpingud  oli  katkestanud  sõda,  pakuti  ki rendatud 
õppeprogramme  ning  täiskasvanud  said  osaleda  talvekursustel 
vabaajakoolides.
●
1952.aastaks  käis  umbes  60%  algkooliealistest  lastest  koolis 
ning  kesk-ja  kõrgkoolis  õppijate  arv  oli  märkimisväärselt 
suurenenud.
●
  1952.  aastal  asutati  Ri gi  Statistikabüroo  ja  viidi  läbi 
 
rahvaloendus,  mil e  tulemuste  kohaselt  oli  Hi na  rahvaarv 
Taiwani ning välishi nlasteta 582 603 417. 
 
Nõukogude periood 
1953-1958
●
Esialgu  tarniti  Nõukogude  Li dust  156  suurt  tööstusettevõtet, 
sealhulgas  7  raua-ja  terasetehast,  24  elektrijaama  ja  63 
masinatehast, paljud neist osadena Hiinas kokkupanemiseks. 
●
Hiinasse  saadeti  tehaste  paigaldamist  ja  tööd  juhendama  ning 
tehnilist abi andma ligikaudu 11 000 Nõukogude spetsialisti. 
●
Umbes 28 000 hiina üliõpilast saadeti Nõukogude Li tu õppima.
●
Uutes 
tööstuskompleksides 
viidi 
sisse 
Nõukogude 
„ühejuhisüsteem“. 
●
Tekkis ka „8:1:50“ ajaplaan: 8 tundi und ja üks tund kehakultuuri 
 
päevas ning 50 tundi tööd nädalas.
 
●
Pärast  katsetamisperioodi  õhutati  1954.  aastal  vastastikuse  abi 
gruppe 
üksteisega 
ühinema 
ja 
moodustama 
põllumajandustootjate kooperati ve.
●
Nendes  säilitasid  pered  formaalse  omandiõiguse  oma 
maatükkidele,  kuid  maad   hariti   koos  ja  saak  jagati  vastavalt 
sel ele, kui suur oli iga perekonna osalus  maas .
●
Talvel  1955-1956  hakati  kooperatiive  li tma  nn  laiendatud 
tootmiskooperati videsse.  Need  olid  ühismajandid,  mil es  maa 
eraomand  oli likvideeritud ja li kmeid tasustati ainult töö järgi. 
 
●
Esimese viisaastakuga kahekordistus Hiina tööstustöödang.
 
Suur Hüpe ja tülliminek 
Nõukogude Liiduga
●
Tekkis  Saja   Lille   liikumine,  mille  kõige  häälekamaid  kritiseerijaid 
karistati, 
teisi 
intel igente 
sunniti 
aga 
osalema  
nende 
hukkamõistmises. 
●
Rasketööstus kasvas viis korda ki remas  tempos  kui põllumajandus. 
●
Lisaks  avaldati  ka  rahulolematust  ühejuhisüsteemi  suhtes,  mis 
asendati kol ekti vse juhtimisega, mil es domineeriv rol  oli  parteil . 
●
Veebruaris  1956  pidas  Hruštšov  Stalinit  hukkamõistva  salakõne, 
mis Mao Zedongi väga pahandas, kuna tema ei olnud sel est kõnest 
teadlik. 
 
 
●
Suur Hüpe kujutas endast kiiret arengut majanduses. 
●
Näiteks  maal  viidi  läbi  kiiruga  massi vne  ni sutussüsteemide 
ehitamine  ja  seati  tööstustoodangule  tohutult  suurendatud  plaanid. 
Juba vaabruaris 1958 kindlaksmääratud terasetootmise plaan oli 6,2 
miljonit  tonni-  19%  eelmise  aasta  toodangust  rohkem.  Augustis 
saavutas Mao sel e tõstmise 10,7 miljoni tonnini ja mõni nädal hiljem 
pakkus välja lausa 12 miljonit tonni.
●
  Suure  Hüppe  eufooriale  1958.  aastal  järgnes  järgmisel  aastal 
il usioonide purunemine ja tüli. 
 ● Selgus  ,et  teated  rikkalikust  saagist  olid  olnud  li aldatud  ja 
tööstusele seatud plaanid olid osutunud ebareaalseks.
 
●
  Detsembris  1958  Wuhanis  peetud  partei  keskkommitee 
koosolekul  oli  Mao  nõustunud  Rahvavabari gi  esimehe  kohalt 
tagasi astuma ja april is 1959 asus sel esse ametisse Liu Shaoqi. 
●
1980.  aastaks  põhjustas  toiduainete  tootmise  järsk  langus  ja 
jaotussüsteemi  kokkuvarisemine  näljahäda,  millist  20.sajandil 
polnud veel nähtud.
●
 Inimesi suri 16-27 miljonit.
●
Suur  Hüpe  ja  sel e  järelkajad  mõjutasid  oluliselt  Hiina  ja 
Nõukogude Liidu lahkhelide süvenemist.
 
●
 Algas diplomaatiline võõrandumine Hiina ja Nõukogude Venemaa 
 
vahel, mis kestis 1985. aastani. 
Kultuurirevolutsioon
●
Kultuurirevolutsioon  oli  Hiina  Rahvavabari gis  aastatel  1966  –1976 
toimunud Mao Zedongi poolt kavandatud maoistlik sotsiaalpoli tiline 
kampaania,  mis  kasvas  Hiina  Kommunistliku  Partei  sisesest 
võimuvõitlusest 
laiahaardeliseks 
sotsiaalseks , 
poli tiliseks, 
administrati vseks ning majanduslikuks kaoseks.
●
  Ametlikult  oli  tegemist  Mao  Zedongi  ja  tema   toetajate   kavandatud 
kampaaniaga,  mil e  eesmärk  oli  vabastada  Hi na  "liberaalsest 
väikekodanlusest" ja jätkata "revolutsioonilist klassivõitlust".
●
Kultuurirevolutsioon  viis  Hi na  Rahvavabari gi  paari  aastaga 
praktiliselt  kodusõja  äärele,  andis  suure  hoobi  haridussüsteemile, 
 
mõjus  halvasti  rahvusvähemustele  ning  kommunismi  tingimustes 
niigi pi ratud inimõigustele.
 
●
Kultuurirevolutsioon lõppes 1976.aastal, mil Mao Zedong suri. 
Deng  Xiaopingi ajastu
●
Järgneva 
nelja 
aasta 
jooksul 
tegutses 
ta 
aktiivselt 
kultuurirevolutsiooni  ohvrite  rehabiliteerimise nimel.
●
Dengi peaeesmärgiks oli majanduspoli tika põhjalik muutmine. 
●
  Põllumajanduses  tähendas  see  kollektiviseerimisest  loobumist  ja 
turumajandusele üleminemist. 
●
Talupoegi  julgustati  kasutama  maksimaalselt  oma  individuaalmaad 
ja müüma põl umajandussaadusi vabaturul.
●
1981  „Vastutava  tootmise  süsteem“.  Ehkki  maa  ühisomand  jäeti 
alles,  võisid  üksikpered  nüüd  sõlmida  lepinguid  teatud 
 
põl ukultuuride  viljelemiseks  maatükkidel  ja  jätta  endale  või  müüa 
 
maha toodangu, mis ületas lepingus näidatu. 
 
 
●
Tööstuses  lülitati  tootmine  ümber  tarbekaupadele,  mis  omakorda 
stimuleeris välismaise tehnoloogia importimist ja väliskaubanduse 
kasvu.
●
Pärast  kohanemisperioodi  toimus  Hiinas  majandusbuum  ja 
aastatel 1981-1986 tööstustoodang peaaegu kahekordistus.
●
 Detsembris 1978 loobuti riigi enesevarustamise poli tikast. 
●
Hi na hakkas võtma  laene  ja lubama riiki välisinvesteeringuid ning 
ühines Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga.
●
  Probleemiks  kujunes  meeletu  rahvastiku  kasv,  mis  tõi  kaasa 
 
sel e ,et 1979. aastal võeti vastu range ühelapsepoli tika.
 
●
Normaliseerusid suhted USA-ga. 
Tiananmeni veresaun
●
1989. aasta april is suri rahva poolt demokraatia pooldajaks peetud 
Hu Yaobang südamerabandusse.
●
Pekingi  üliõpilased  korraldasid  tema  mälestuseks  meeleavaldusi, 
protesteerides  samal  ajal  ri givalitsemises  lokkava  korruptsiooni  ja 
onupojapoliitika  ning  üliõpilaste  lõpetamisjärgsele  töökohavalikule 
uute piirangute kehtestamise vastu. 
●
Pinge  hakkas  veelgi  kasvama,  kui  mõned  Tiananmeni  väljakule 
laagrisse    asunud   üliõpilasmeeleavaldajad  alustasid  näljastreiki,  et 
sundida valitsust poli tilisi järelandmisi tegema.
 
 
●
Esimesed  Pekingisse  saabunud  sõjaväeüksused  ei  paistnud 
soovivat meeleavaldajate vastu jõudu kasutada, kuid ööl vastu 4. 
juunit aeti Tiananmeni väljakule kogunenud rahvamass tankidega 
laiali. 
●
Rahvusvahelise Punase Risti töötajate andmetel ulatus hukkunute 
arv 2000 kuni 3000 inimeseni. 
●
Juhatus leidis, et tuleb teha muudatusi. 
●
1992.  aastal  kuulutas  Deng   Xiaoping   ringreisil  Lõuna-Hiinas,  et 
Hi na  võtab  omaks  „sotsialistliku  turumajanduse“,  mis  tähendas 
 
hinnakontrolli  lõpetamist,  massilist  töökohtade  koondamist 
ri giettevõtetes ja eraettevõtluse edendamist. 
 
●
1997. aastal 19.veebruaril suri Deng Xiaoping.
 
 
Praegune Hiina
●
Pindala 9 640 821 km²
●
President  Xi Jinping
●
Peaminister  Li Keqiang
●
Hi na  on  maailma  suurima 
rahvaarvuga 
riik 
ja 
territooriumi  suuruselt  kolmas 
ri k maailmas.
 
 
Tänan tähelepanu eest !
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23