Hiina asend, kultuur, elu (0)

HIINA 

Hiina suurimateks jõgedeks on 
Tiibeti  mägismaalt alguse saavad 
põhjapoolne Huang He ja 
lõunapoolne Jangtse. Kollasesse 
merre suubuv Huang He (e Kollane 
jõgi ) on oma nime saanud selle 
järgi, et  veevool  kannab endaga 
kaasa kollase värvusega 
rammusat pinnast – lössi, mis 
muudab kevadiste üleujutuste ajal 
maa viljakandvamaks.
HIINA 

Kui alguses kasvatati peamise 
teraviljana hirssi, siis koos tammide 
ehitamise algusega sai peamiseks 
põllumajanduskultuuriks  riis . Riisi 
külvati üleujutatud põludele, mille 
tõttu tuli hiinlastel ehitada palju 
tamme ja  kanaleid . Koos rahvaarvu 
kasvuga hakati põllumaade 
laiendamisel kasutusele võtma ka 
mäekülgi, ehitades neile põldude 
niisutamiseks ja veetagavara 
säilitamiseks terrasse. 
HIINA 

Sõdivate riikide ajastuga jäi Hiinas 
alles  seitse  tugevamat vürstiriiki, 
millest igaüks püüdis vallutada kogu 
maad. Lõpuks jäi selles võitluses 
võitjaks Qini riik, mis hävitas ja liitis 
endaga ülejäänud kuus. Sellega 

https://www.youtube.com/watch ?
algas Hiinas keiririigi ajastu, mis 
v=dT6gjb48_N0
kestis kuni 1911. aastani. Qini 
dünastia  rajajaks oli Ying Zheng, kes 
kuulutas ennast keisriks Shi Huangdi 
(Esimene  Keiser ) nime all.
HIINA

Hiina keisri võim oli piiramatu. Teda peeti 
„Taeva pojaks” ja ta oli riigi kõrgeim 
seaduseandja, ülemkohtunik, sõjaväe 
ülemjuhataja ning ülempreester. Keisri 
ainuvõimu kindlustas laiaulatuslik 
ametnikond, kes aitas ellu viia keisri 
käske ja andis talle nõu. Samas olid kõik 
keisri  alamad  tema hirmuvalitsuse all, 
sest ebasoosingusse  sattumine  võis 
enesega kaasa tuua pagendusse 
saatmise  või isegi hukkamise. Kõik 
inimesed riigis olid jagatud 
sõjaväeüksuste  kombel   gruppidesse  ja 
ühe eksimuse eest pidid  kannatama  kõik 
grupi liikmed. 
HIINA 

Et tagada keisririigi ühtsust, lasi 
Shi Huangdi lammutada endiste 
väikeriikide piiridel olevad 
kaitsemüürid ning alustas Suure 

http://video.nationalgeographic.co
Hiina müüri rajamist oma riigi 
m/video/exploreorg/china-great-wal
põhjapiirile, et kaitsta seda 
l-eorg
rändrahvaste rünnakute eest.
HIINA

Tuntumad keisrite dünastiad on 
Hanid,  Tangid , Songid, Yuanid, 

https://www.youtube.com/watch?v
Mingid ja Qingid. 
=iYynK-K-3uU
HIINA 

Hiinas leiutatud materjal, mida 
kasutati peamiselt nõude ja 
väikeste kujukeste 
valmistamiseks. Tangi perioodil 
(7.-10.saj) jõudis portselan 

https://www.youtube.com/watch ?
islamimaailma, mille kaudu 
v=U2e7RFBPAts
jõudsid esimesed portselanist 
esemed Euroopasse (kus seda 
hakati valmistama alates 
uusajast). 
PORTSELAN 

Hiinas leiutatud  rauasulam , milles 
on 2,14 – 4 % süsinikku.  Malm  on 
väga heade valuomadustega ja 
terasest odavam materjal. 
Euroopas hakati malmi tootma 
alles alates 14.saj.
MALM

Sõjapidamise vahendina kasutusel 
olev vibupüss, mille põhikorpus 
valmistati üldjuhul  pronksist  ning 
vibukaar puidust ning luust. 
AMB

Paberi toorainena kasutati 
kanepikiude, lina, bambust, 
puukoort, puuvillaseid kaltse, 
riisiõlgi jm, mis kivist uhmris 
peenestati, leotati vees ühtseks 
massiks ning seejärel liimainega 
segatult ühtlaselt spetsiaalsetele 
alustele  laiali laotati ja kuivatati.
PABER

Kompassi kasutati tõenäoliselt 
algselt mitte navigeerimiseks, vaid 
hoonete/linnade projekteerimisel, 
et paika panna  ilmakaared . 
Tüüpiline hiina kompass koosnes 
magneetilisest nõelast mis ujus 
veepinnal.
KOMPASS

Vahend seismiliste lainete 
registreerimiseks, mille 
põhjustajaks on maavärinad või 
vulkaanipursked. Esimene säilinud 
seismograaf  pärineb  Hani  dünastia 
ajastust ning koosnes suurest 
pronksist kellast, mille külgedel oli 
kaheksa draakonipead. Draakoni 
suust kukkuv kuulike näitas ära 
maavärina toimumise suuna.
SEISMOGRAAF

Väävlist, söest ja kaaliumnitraadist 
(salpeetrist) valmistatud 
püssirohtu kasutati esialgu 
meditsiinilisel  otstarbel  ning 

http://www.history.com/shows/man
ilutulestike valmistamisel. Sõjalisel 
kind-the-story-of-all-of-
otstarbel hakati püssirohtu 
us/videos/mankind-the-story-of-all-
kasutama alates 10.saj, kui 
of-us-gunpowder-to-guns
kasutusele tulid nn tulepiigid, mis 
kujutasid  endast õlal kantavaid 
pambustorusid, mis sisuliselt 
toimisid leegiheitjatena. 
PÜSSIROHI 

Trükkimiseks kasutati esialgu 
puitplaadile graveeritud 
trükiplaate. Alates 11.saj hakati 
Hiinas kasutama lahtikäivate ja 
vahetatavate osadega trükitüüpe.
TRÜKIKUNST

Hiina kiri on mõistekiri, kus kirjamärgid e 
hieroglüüfid  tähistavad  enamasti igaüks 
erinevat sõna. Erinevaid hiina 
hieroglüüfe on hiina kirjalikest allikatest 
kokku loendatud u 85 000. Neist 
ligikaudu 85% tänapäeval enam ei 
kasutata. Enimkasutatavaid hieroglüüfe 
on u 10 000 ning ajalehtedes ja 
igapäevatekstides kasutatakse neist 
omakorda kolmandikku. Kuna oma pika 
tsivilisatsiooni vältel on hiinlased oma 
kirja väga vähe muutnud, siis on kõrgelt 
haritud hiinlasel võimalik mõista ka neid 
tekste, mis on kirja pandud juba 
muistsetel  aegadel . 
HIINA 

Mandžu päritolu  Qingi  dünastia  kukutati  
Xinhai revolutsiooniga (1911-1912). 
Revolutsiooni summutamiseks kutsus 
Qingi valitsus  relvajõudude   etteotsa  
kindral  Yuan Shikai, kes alustas 
ülestõusnute juhtidega esialgu edutuid 
läbirääkimisi. 1.jaanuaril 1912 kuulutasid 
ülestõusnud Nankingis välja vabariigi ja 
valisid ajutiseks presidendiks Sun Yatseni 
( eluaastad 1866-1925). Oma isikuvõimu 
taotlev Yuan Shikai sundis alates 1908 
Hiinat valitsenud  lapskeisri Pu Yi 
(eluaastad 1906-1967) troonist  loobuma . 
Kuigi revolutsiooniga oli  keiser  ametlikult 
võimult kõrvaldatud, säilitas ta 
formaalselt võimu Keelatud Linnas. 
HIINA 

Pu Yi  tagandamise  järel loobus Sun 
Yatsen presidendi ametikohast 
Yuan Shikai kasuks, et võita riigi 
ühtsuse  säilitamiseks enda poole 
sõjaväelased. Yuan Shikai 
(eluaastad  1859 -1916), kes 
kehtestas sõjaväelise diktatuuri. 
Sun Yatseni 1912 asutatud ning 
revolutsiooni süvenemist taotlev 
Guomindang (Rahvuslik 
Rahvapartei)  keelustati  võimude 
poolt.
HIINA

1916. aastast oli Hiina juht Sun 
Yatsen, kes tegi koostööd ka 
kommunistidega. 1925 
Guomindangi etteotsa saanud 
Chiang  Kaishek  (ka Jiang Jieshi; 
1887-1975) katkestas 1927 suhted 
kommunistidega, alustas nende 
vastu repressioone ning loobus 
NSV Liidu abist. Pärast Pekingi 
vallutamist 1928 kehtestas Chiang 
Kaishek Guomindangi 
üheparteilise diktatuuri.
HIINA 

Hiina  Kommunistlikul  Parteil (asutatud 1921) 
õnnestus pärast koostöö lõppemist 
Guomindangiga luua talupoegade ühingute 
toel (talupojad moodustasid 85% Hiina 
elanikkonnast) endale rida tugipunkte Kesk- 
ja Lõuna-Hiinas. Enese kontrolli all olevatel 
aladel teostasid  kommunistid  maareformi, 
millega võõrandati suurmaaomanike 
valdused  ning moodustati Punaarmee. 1930-
1934 tegi Hiinas ainuvõimu kehtestanud 
Guomindangi  armee  viis ebaõnnestunud 
katset kommuniste purustada. Ebakindlaks 
jäänud positsioonide tõttu olid kommunistid 
sunnitud siiski evakueeruma. 1934-1935 
toimunud nn Suure  retke  (käigus liikusid 
kommunistid pidevalt Chiang Kaisheki 
vägedega lahinguid lüües läbi Hiina. Mao 
Zedong . 
HIINA

Jaapan alustas  1931  septembris 
Mandžuuria okupeerimist. 
Okupeeritud aladele moodustasid 
jaapanlased 1932 enesele alluva 
Mandžukuo  nukuriigi, mis eksisteeris 
kuni Teise maailmasõja (1939-1945) 
lõpuni. Jaapanlased panid riigi 
etteotsa 1912 Hiina troonilt 
tõugatud mandžu päritolu viimase 
keiseri Pu Yi. 1932-1934 
presidendina ja pärast seda 
Mandžukuo keisrina valitsenud Pu Yi 
oli kõigest  jaapanlaste  käsutäitja. 
HIINA

Hiina-Jaapani sõda (1937-1945) sai 
alguse 1937 suvel pärast kahe armee 
vahelist juhuslikku tulevahetust Marco 
Polo  sillal Pekingi lähedal. Vaatamata 
suurele sõjalisele ülekaalule ning 
ulatuslike alade hõivamisele, ei 

õnnestunud jaapanlastel Hiina 
https://www.youtube.com/watch ?
keskvalitsust alistuma  sundida . Sõjaga 
v=C21ryAHjqy8
kaasnesid jaapanlaste poolt teostatud 
ulatuslikud massirepressioonid (nt 
Nankingi  veresaun  1937 detsembris, 
mille käigus hukkus 250-300  tuhat  
inimest). 
HIINA 

Teise maailmasõja lõpuks 1945 oli Hiina 
vaesunud. 1946 algas Hiinas uus 
kodusõda . Mao Zedongi juhitud 
kommunistid said sõjalist ja 
majanduslikku abi NSV Liidult, Chiang 
Kaisheki Guomindang omakorda USA-lt. 
Seega oli tegu tüüpilise Külma sõja aegse 
konfliktiga, kus  suurriigid  sõdisid 
teineteisega oma liitlaste kaudu. 
Vaatamata USA abile ei suudetud peatada 
kommunistide edasitungi Lõuna-Hiina 
suunal ning Guomindangi vägede riismed 
ja Hiina Vabariigi  keskvalitsus  olid 
sunnitud 1949 põgenema Taiwani  saarele . 
Hiina lõhestatus kahe riigi ning  süsteemi 
vahel on säilinud kuni tänapäevani.  
HIINA 

Pärast edukalt lõppenud kodusõda 
kuulutati 1.oktoobril 1949 Pekingis 
Mao Zedongi poolt välja Hiina 
Rahvavabariik. Hiina Kommunistlik 
Partei (HKP) kujundas  ligi 500 
miljoni inimesega riigis välja NSV 
Liidu eeskujudele tugineva 
kommunistliku diktatuuri. Kogu 
võimutäius riigis ja  parteis  kuulus 
kuni 1976 HKP esimehele Mao 
Zedongile. 
HIINA 

Likvideeriti eraettevõtlus (era- 
ja välisettevõtete „vabatahtlik” 
riigistamine ), 1950.aastate 
alguses kollektiviseeriti 
põllumajandus (kooperatiivid ja 
kolhoosid) ning alustati 
üliindustrialiseerimist 
eelisarendades rasketööstust (e 
80% riigi vahenditest suunati 
tööstusesse, kuigi Hiina oli samal 
ajal  agraarmaa ).
HIINA 

Mao Zedongi 1958 algatatud nn 
Suure hüppe eesmärgiks oli Hiina 
ülikiire arengu saavutamine korraga 
nii tööstuses kui ka 
põllumajanduses. Loobudes NSV 
Liidu poolt pakutavast abist ja oma 
rahvast maksimaalselt 
mobiliseerides loodeti leida Hiina 
Rahvavabariigi oma  arengutee  ja 
mitte enam järgida  Moskva  poliitikat 
ja suuniseid. Suure hüppe käigus 
võeti eesmärk täita viisaastaku 
plaan ühe aastaga ja kahekümne 
aasta plaan viie aastaga. Sealt 
tulebki mõiste „Suur hüpe”. 
HIINA 

Maal alustati hiigelkommuunide 
rajamist (26 000), mis lisaks 
põllumajanduslikule tegevusele pidid 
tegelema tööstuse ja sõjaväelise 
väljaõppe andmisega. Naiste 
kaasamiseks tootvale tööle asutati 
lasteaedu- ja sõimi. Kõikjal toimus 
totaalne  võrdsustamine riietusest 
kuni söögini. Maksimaalselt üritati 
arendada metallitootmist. Algatati 
ebaõnnestunud kampaania lindude 
hävitamiseks, kes pidid ära sööma 
liiga palju vilja.
HIINA 

Suur hüpe tõi  loodetud  edu 
asemel kaasa tööstustoodangu 
hulga ja kvaliteedi languse, 
põllumajanduse allakäigu ning 
aastatel 1958-1961 Hiinat tabanud 
näljahäda , mille käigus võis 
hukkuda mitukümmend miljonit 
inimest. Mao oli sunnitud mõneks 
ajaks võimu juurest taanduma. 
HIINA 

1965 septembris algatas Mao 
Zedong nn suure proletaarse 
kultuurirevolutsiooni, mille 
eesmärgiks oli ametlikult „Linna ja 
maa, vaimse ja füüsilise töö, 
tööliste ja talupoegade vaheliste 
vastuolude kaotamine”. 1966 
kevadel laiemalt alustatud 
kultuurirevolutsiooni tõeliseks 
eesmärgiks oli aga Mao Zedongi 
vastase opositsiooni kõrvaldamine 
partei juhtkonnas. 
HIINA 

suleti kesk- ja kõrgkoolid ning sunniti 
nende õpilasi  osalema  
kultuurirevolutsiooni teostamisel. 
Vangistati või hukati massiliselt 
partei-,  haridus - ja kultuuritegelasi 
(nt Liu Shaoqi suri 1969 vangistuses, 
Deng  Xiaoping saadeti karistuseks 
provintsi traktoritehasesse tööle). 
Loodi  spetsiaalsed  
kasvatustöölaagrid (nn 7.mai 
laagrid ), mille  asukad  pidid töö 
tegemise kõrvalt pähe õppima 
„Punast raamatut” (Mao Zedongi 
tsitaatide kogumik). Laialdaselt 
hakkas vohama Mao  isikukultus .
HIINA 

Hävitati traditsioonilist hiina 
kultuuripärandit- põletati maha 
templeid ning kloostreid, hävitati 
raamatuid ja kunstiteoseid. Selle 
kõrval kritiseeriti ka lääne mõtte- ja 
elulaadi. Kultuurirevolutsiooni 
teostamiseks loodi 
Rahvavabastusarmee kontrolli all 
spetsiaalsed hungveipingide (e 
koolinoortest ja üliõpilastest 
moodustatud punavalvurite) ja 
töölisnoortest moodustatud 
zaufanide salgad.
HIINA 

Kultuurirevolutsiooni peamiseks 
tulemuseks oli Mao Zedongi 
absoluutse võimu kindlustumine, 
koos sise- ja välisriikliku 
autoriteedi saavutamisega. 
1970.aastate alguses järk-järgult 
kultuurirevolutsioon vaibus. Selle 
tulemusena oli  tapetud  või nälga 
surnud 20-50 miljonit inimest (eriti 
kannatasid  vähemusrahvused ) ja 
riik oli taas majanduslikus kaoses. 
HIINA 

Uus Hiina juht Deng Xiaoping alustas 
Hiinas ulatuslikke majandusreforme 
loosungiga „Pole tähtis, mis värvi on 
kass,  peaasi  et ta hiiri püüaks”. 
Teisisõnu  töötas ta välja uue suuna 
sotsialismi praktikas, pannes sellega 
aluse „sotsialistlikule 
turumajandusele” (e 
riigikapitalismile). Kartuses, et 
põllumajandus ei suuda riigi 
kasvavat rahvastikku enam ära toita, 
likvideeriti Dengi eestvedamisel 
kollektiivmajandid ning  taastati   talud  
(maa kuulub siiski riigile). Talupojad 
said taas õiguse oma saadusi müüa. 
HIINA 

Inimestel lubati uuesti tegelema hakata 
eraettevõtlusega. Esialgu lubati inimestel 
luua väikeettevõtteid teenindussääfis, 
hiljem ka teistes majanduse valdkondades 
(nt  pangandus ). Tihendati 
kaubandussuhteid lääneriikidega, lubati 
riiki siseneda välisettevõtetel ning loodi 
rannikualadele vabakaubandustsoone (e 
erimajandustsoonid). Majandusreformide 
tulemusena ja tänu läänemaailmaga 
võrreldes odavale ning ulatuslikule tööjõule 
(tänapäeval  ligi 800 miljonit inimest) on 
Hiina majandus kasvanud alates 
1980.aastast keskmiselt 10% aastas ning 
see on jätkunud kuni 21.saj  alguseni . 
HIINA 

2010 möödus Hiina RV nominaalse 
sisemajanduse koguprodukti (SKP) alusel 
Jaapanist, tõustes maailma teiseks 
majanduseks USA järel. Maailmapanga 
hinnangutel võib Hiina majandus 
mööduda USA omast juba 2030.aastaks. 
Hiinlaste elatustase on 21.saj alguseks 
tunduvalt kasvanud ning pidevate  
näljahädadega kimpus olnud riigist on 
Hiina alates 1990.aastate teisest poolest 
muutunud juba toiduaineid eksportivaks 
riigiks. Kaubandusbilanss  USA ja Euroopa 
Liidu riikidega on positiivne ning Hiina 
omab suurimat valuutareservi maailmas. 
HIINA 

Hiina rahvaarv oli eriti 1950.-1960.aastate 
beebibuumi mõjul kiiresti kasvanud ning 
oli aastaks 1970 tõusnud 850 miljoni 
inimeseni. Juba 1970-1979 üritati 
propageerida sündimuse vähendamist. 
1979 võeti pereplaneerimises kasutusele 
ranged meetmed- nn ühe lapse poliitika, 
mille elluviimisel esineb piirkonniti ja 
muude tegurite tõttu erinevusi (nt 
pereplaneerimine  on maal leebem kui 
linnades, ühe lapse poliitikast on 
vabastatud vähemusrahvused ja 
välismaalased, maal on teise lapse 
saamine lubatud tingimusel, kui esimene 
oli tüdruk jne). 
HIINA 

Ühe lapse poliitika mittejärgimisel  
karistatakse vanemaid rahatrahvide, 
omandi äravõtmise jt meetmetega. Kuigi 
hinnanguliselt on ühe lapse poliitika 
hoidnud ära 250-400 miljoni lapse sünni, 
on see enesega kaasa  toonud ka 
negatiivseid tagajärgi. Hiinale 
traditsiooniliselt omase poisslaste 

https://www.youtube.com/watch ?
eelistamise tõttu tehakse  aborte , 
v=ARdxuC412zM
tapetakse  juba sündinud tüdrukuid või 
jäetakse nende sünd ametnikele 
teatamata. See on omakorda põhjuseks, 
miks erinevalt muudest maailma 
riikidest elab Hiinas mehi rohkem kui 
naisi (nt 1982 sündis saja tüdruku kohta 
107,2 poissi; 2005 juba 120,5). 
HIINA

Deng Xiaopingi algatatud 
majandusreformidega ei kaasnenud 
mitte mingisuguseid poliitilisi 
reforme. Kommunistlik Partei 
(liikmeid tänapäeval 80 miljonit) 
säilitas oma võimumonopoli, kuigi 
ametlikult kehtib riigis 
mitmeparteisüsteem (pisiparteid on 
HKP kontrolli all) ja valimisi 
kõrgematesse võimuorganitesse ei 
teostata.  Teated  NSV Liidus ja Ida-
Euroopas alanud kommunistliku 
süsteemi lagunemisest (nt Gorbatšovi 
perestroika  ja glasnost) hakkasid 
jõudma ka Hiina ühiskonna kõrvu. 
HIINA 

Mai lõpuks oli Pekingi kesklinnas 
asuvale Tiananmeni (e Taevase Rahu 
väljakule) kogunenud ligi 20 tuhat 
inimest, kes alustasid seal istumis- 
ja näljastreiki. 4.juuni öösel aeti 
väljakule kogunenud rahvamass 
sõjaväe ning  tankide  abiga laiali, 
õigustades seda „huligaanitsevate 
vandaalide” karistamisega. Aktsiooni 
käigus hukkus 2-3 tuhat inimest ning 
üle riigi arreteeriti tuhandeid 
protestides osalenud või neile kaasa 
tundnud inimesi. 
https://www.youtube.com/watch ?
v=YeFzeNAHEhU
HIINA 

1950 okupeeriti  Tiibet , mis alates 
1913 oli olnud sisuliselt iseseisev riik 
oma  keskvalitsuse , väikesearvuline 
sõjavägi, raha ja  maksusüsteem . 
Rahvasteliitu ja  ÜRO -sse  Tiibet  ei 
astunud, soovides ajada neutraalset ja 
isolatsionistlikku välispoliitikat. Kuigi 
okupeeritud Tiibetile anti 1951 
sisemine  autonoomia , järgnesid 
piirkonna annekteerimisele ulatuslikud 
repressioonid , ümberrahvastamine ja 
sekkumine kohalikku usuellu. 
HIINA 

Kommunistliku Hiina poliitika põhjustas 
1959  Hiina-vastase ülestõusu, mille 
ebaõnnestumise järel põgenes tiibetlaste 
budistlik  usujuht  dalai-laama (alates 
1935 Tenzing Gyatso) koos paljude 
toetajatega  Indiasse  ja rajas seal 
eksiilvalitsuse. 1965 moodustati Hiina RV 
Tiibeti autonoomne piirkond ning eraldati 
ajaloolisest Tiibetist selle idapoolne osa, 
mis liideti Hiina provintsidega. 
Kultuurirevolutsiooni ajal paljud  budistlikud  
templid ja  kloostrid  suleti või hävitati. 
Ümberrahvastamise tulemusena on 
tiibetlased jäänud tänaseks päevaks 
Tiibetis  vähemusse (13,7 miljonist 
inimesest on tiibetlasi hinnanguliselt 
44,5%).
HIINA 

Tiibetis on eeskätt budistlikud 
mungad  korraldanud 
demonstratsioone, näljastreike ja 
avalikke enesepõletamisi, millega 
üritatakse tõmmata maailma 

http://www.reporter.ee/2011/08/16
tähelepanu kommunistliku Hiina 
/dalai-laama-saabus-eestisse/
tegevusele Tiibetis (nt 
ümberrahvastamine, 6200 kloostri 
sulgemine , ligikaudu 1,2 miljoni 
tiibetlase  tapmine  alates 
1950.aasta okupatsioonist). 
HIINA 
HIINA 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43