Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada eba...
inimestele meeldis lihtsus,emotsionaalsus,hea kontaks rahavaga.1953.a.sept.sai parteijuhuks.jätkas vägivallapoliitika pehmendamist.partei 20.kongressil 1956 a.pidas Stalini kuritegusid paljastava ettekande.sulaaeg.1958 sai Ministrite Nõukogu esimeheks.1964okttema vastane vandenõu+kõrvaldamine võimult.üleliidulinse tähtsusega penskar,suri 1971 5Konstatin Tsernenkoaastane valitsemine näitas:olemasolev süsteem vajas edasiseks püsimiseks reformimist Andrei Sahharov.960 teisitimõtlejate juht.NSV Ltuntuim dissident.tuumafüüsik,nõudis demokraatiat ja inimõiguste austamist.1950 osales tuumarelva väljatöötamisel.1980 heideti välja teaduste akadeemiast ja pagendati Gorkisse.tagasi pöördus 1980 lõpul Nikolai Karotammjuhtis sõjajärgsetekl aastatel EKPd.püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega.1940tuli eestisse uut võimu üles ehitama.1944 ametlikult EKPesimene sekretär.1950 vabastati ametistEKP 8pleeniumil Karl Vaino19781988 EKPjuht
Leonid Brežnev (1906-1982). NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. Toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga, mitte tööviljakuse arvelt. Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade müük. Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist. NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL 1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak) majanduses ning teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest kui ka tarbekaupadest (e defitsiit). Jätkuvalt paigutati raha sõjatööstusesse. NSV Liidul aitas hinge sees hoida nafta (mille hind 1970.aastatel järsult tõusis) ja maagaasi müük lääneriikidele, mille eest osteti sisse toiduaineid ja tarbekaupu.
*ei haaranud kohe suuri rahvahulki *lahkumine Rooma kat.kir. alluvusest -->uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säilitati senine jumalateenistuskord; anglikaani usutunnistus(peapiiskop Thomas Cranmer) Henry VIII tegevus: jätkas isa poliitikat kuningavõimu tugevdamisel, tahtis Roomast lahku lüüa(Ingl. kiriku pea), sulges kloostrid), konfiskeeris maad ja varad, kaotas tsölibaadi,keelas indulgentside müügi, kõigi teisitimõtlejate hukkamine, keelas talupoegadel käsitöölistel piibli lugemise. 5)Ref. mõju Euroopale *Eur. lõheneb protestantlikuks ja katoliiklikuks *protest. riikide majand. kiire areng(prot-töö ülistamine) *ment. muut-töö ülistamine, kat riikides haridustase madalam(prot. nõutakse piibli lugemist) *reformeeritud kirik toetab rahvuslikku liikumist ja iseseisvust *kat maades kutsub esile teisitimõtlejate hukkamise(inkv. läbi) 6)usulised: ilmalikud:
Iga erakonna eesmärk on võimule saada, et oma poliitikat realiseerida. Samas on iga võimul oleva erakonna eesmärk oma võimu kindlustada, et võimalikult kaua võimul püsida. Niisamuti nagu iga teine erakond kindlustavad ka liberaalid võimul olles enda seljatagust. Seda võib näha nii haridussüsteemis, meedias, avalikes arutlustes kui ka karistusvõimu omavates riigiasutustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Ent kahjuks nagu iga teise võimukorra puhul, võitlevad ka liberaalid teisitimõtlejate vastu. Dissidente mõistetakse ühiskonnas hukka, vallandatakse töölt või pannakse koguni vangi. Situatsiooni põhjenduseks tuuakse tihtipeale vajadust edendada inimõigusi ning võidelda ühiskonnas vaenuõhutamise ja diskrimineerimise vastu. Kõige selle tulem on teisitimõtlejate vabaduse piiramine. Öeldakse, et sõna- ja valikuvabadus on vaba ühiskonna üks alustalasid. Ent kui võim seab, ette reeglistiku, kuidas asjadest võib või peab rääkima, siis kaob ka sõnavabadus
(9p.) Seisus Kes kuulusid Koht ühiskonnas 2. Kirjuta õige mõiste. (8p.) · keisri või kuninga antud seadus · vastasrinnas osaleja · varasema poliitilise korra taastamine · riigivorm, kus kõrgem võim kuulub rahvale · sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist · kirglikult oma tõekspidamistele andunud isik, kes on sageli teisitimõtlejate suhtes äärmiselt sallimatu · asumaa · vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal
Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides: o Tööstus oli natsionaliseeritud o Põllumajandus oli kollektivis...
TABEL ADOLF HITLER JOSSIF STALIN RAHVUS austerlane grusiin SÜNNIDAATUM 20. aprill 1889 21. detsember 1879 SILMAPAISTEV OMADUSHiilgav kõnemees, tahtejõuline, julm Ülbe, isekas, enesekindel, umbusklik, sallimatu MISSUGUSE PARTEI NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NL Kommunistlik Partei - kommunistid JUHT? (natsipartei) - natsid Nationalsozialistische Arbeiterpartei VAATED/VEENDUMUSED · Sakslased suudavad rajada uut tüüpi Kommunistlikud vaated: tulevikuühiskonna (saksa rahvuse idee) Kõik olgu ühtviisi võrdselt vaesed · Juutidesse ja mustanahalistesse suhtus viha ja Tähtsaim on pan...
1925- kehtestati üheparteisüsteem 1926- Mussolini saab endale õigusaktide väljaandmise õiguse MIS OLID DIKTATUURI PEAMISED TUNNUSED? 1. Ühe ideoloogia ja erakonna ainuvõim Keelustatakse kõik partied peale fašistliku Fašistlikus õpetuses on tähtsamal kohal rahvus ja riik- kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike riigi huvide teenimisele 2. Suur mõju sala- ja julgeolekuorganitel 1926 aastal asus teisitimõtlejate üle kohut mõistma riigikaitse eritribunal, 1927 loodi inimeste meelsuse jälgimiseks OVRA (salapolitsei) 3. Tsensuur ja laialdane propaganda Ajakirjanduses võisid ilmuda vaid fašismimeelsed kirjutised Laialdane isikukultus Mussolini suhtes 4. Majandus riigi kontrolli all Keelati ametiühingute tegevus ning nende asemel loodi tööliste kutsekojad ning töölisi ja ettevõtjaid ühendavad korporatsioonid,
Viljandi hendatud Kutsekeskool Referaat Diktaktuur Autor: Mihkel Laansoo Juhendaja: Olev Teder 2013 Sisukord * Diktaktuur * Diktatuuride liigitus * Autoritaarne diktatuur * Totalitaarne diktatuur * Diktaktuur euroopas Diktaktuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võid...
peamiselt keskkonnakaitse loosungite all 1987 Tsensuuri lõdvendati (KK pleenum 1987); Vabadusliikumine kasvas üle poliitiliseks Ungaris alustas kommunistide suhteliselt Glasnostipoliitika; meeleavalduseks reformimeelne juhtkond dialoogi Kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likv.; teisitimõtlejate ja opositsiooniliste Breznevi doktriinist loobumine rühmitustega 1988 NLKP XIX konverents poliitiliste Baltimaades loominguliste liitude Läände põgenemine reformide kava: presidentaalse pleenumid; valitsemissüsteemi kehtestamine, mitme Eestist said alguse sündmused, mis läksid kandidaadiga valimised uude ajalukku laulva revolutsioonina;
Balti erikorra kaotamine Paul I (17961801) Tahtis teha kõike teistmoodi kui tegi seda tema ema Sõbralikud suhted Prantsusmaaga Taastas Balti erikorra Balti provintsidest hakati võtma nekruteid Aleksander I (18011825) Alustas suurte lootustega Sõjad Napoleoniga Tartu ülikooli taasavamine Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal Dekabristide ülestõus Nikolai I (18251855) "Euroopa sandarm" Kruvide kinnikeeramine ja teisitimõtlejate tagakiusamine Aleksander II (18551881) 1861 pärisorjuse kaotamine Venemaal 1863 Poola ülestõusu mahasurumine Atentaadid Aleksander III (18811894) Venestaja Politseiriik ja karm tsensuur Nikolai II (18941917) Haritud ja kultuurne, poleks tohtinud keisriks saada 19041905 Vene Jaapani sõda 1905. aasta revolutsioon 1917. aasta http://www.youtube.com/watch?v=cuSpDjdwI4 Mihhail (1917) Romanovid
Sisepoliitika · 1933 nimetatakse Hitler Saksamaa kantseleriks · Keelati kommunistide tegevus, keda süüdistati Riigipäevahoone süütamises · Kehtestati üheparteisüsteem · Kaotati demokraatlikud vabadused · Riigiorganid asendati natside poolt määratud juhtidega · Kehtestati meelsuskontroll · ,,Pikkade nugade öö"- 1934 a E.Röhmi ja teiste tähtsamate Saksmamaa juhtide tapmine · 1935 piirati juutide õigusi, ,,Kristallöö" 1938 teisitimõtlejate jälitamisel Majandus · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses · Majandus riigi kontrolli alla, nelja-aasta plaanid · Hakati valmistuma sõjaks, eelisarendati sõjatööstust · Likvideeriti tööpuudus · Paranes elujärg Välispoliitika Hitleri välispoliitika eesmärgid: · Suur Saksamaa loomine · Sakslaste eluruumi laiendamine · Saksalste vaitseva seisundi saavutamine Euroopas
STAGNATSIOON ¤ 1964. a. sunniti N. Hrustsov kõikidelt oma ametipostidelt tagasi astuma ning Nõukogude Liidu etteotsa tõsteti keskpäraste võimetega Leonid Breznev ¤ tema võimuletulekuga algasid riigis protsessid, millega loobuti järk-järgult ,,sulaaja" saavutustest ¤ algas stagnatsioon - poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg ¤ majanduse kohalik juhtimine allutati taas üleliidulistele ministeeriumidele Moskvas ¤ Breznevi aja reformid ja majandusuuendused ei taganud riigi arengut endises tempos: juurdekasv vähenes aasta- aastalt ning inimestel puudusid parema töö tegemiseks piisavad stiimulid ¤ Läänes käis samal ajal hoogne teaduslik-tehniline revolutsioon, millega Nõukogude Liit ei suutnud enam sammu pidada ¤ NSV Liidu majanduslikku krahhi aitas edasi lükata eelkõige naftahindade kiire tõus maailmaturul, sest NSV Liit oli maailma suurim nafta- ja gaasitootja ¤ rahvas süvenesid masendusmeel...
oleks pidanud alluma kirikule. sveitsi mägistest loodusoludest ja reformatsioon eripärast tulenevalt ei saavutanud kumbgi õpetus üleriigilist levimist. zwingli reformatsioon levis küll paljudesse paikadesse üle sveitsi, kuid 1531. aastal langes ta sõjalistes kokkupõrgetes oma õpetuse eest vanade vabadustega harjunud katoliiklike metsakantonitega. kalvinism jäi aga püsima ainult genfi, kus varsti muutusid kalvinistid vaenulikuks teisitimõtlejate suhtes - võis sattuda isegi tuleriidale. siiski saavutas kavinism hulgaliselt poolehoidjaid väljaspool sveitsi - prantsusmaal, madalmaades, inglismaal, poolas, leedus jm. anti allikvee 11d
- Elamuehituskampaaniad (hrustsovkad) - hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast - käsumajandus oli ebaefektiivne, inimestel puudus huvi paremini töötada Leonid Breznevi valitsemisperiood - Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. - uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtt - Sisitulek oli loodusvarade müük. - Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. - Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist. - 1970.aastatel kasvas stagnatsioon majanduses ning teistes eluvaldkondades. - defitsiit - raha sõjatööstusesse. - nafta ja maagaasi müük lääneriikidele, mille eest osteti sisse toiduaineid ja tarbekaupu. - Kasvas korruptsioon
Calvin ja reformatsioon Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajas Johann Calvin, prantsuspäraselt Jean Cauvin (1509- 1564). Sveitsis avaldas Calvin teose "Ristiusu õpetus" (ilmunud Baselis 1536), milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Kõige olulisem oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Selle järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Niisiis vabastas kalvinistlik õpetus usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Oldi ju seni veendunud, et õndsaks võib saada ainult kiriku abiga, sest patust inimest aitavad jumalateenistus, preestri eestpalved, patukaristuskustutuskirjad jms. Calvin rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsalt eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. Esiaögu arvas Calvin,...
Renessanss ja humanism - nagu siiami kaksikud Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist Lääne-Euroopas 14.16. Sajandil ehk antiikkultuuri taassündi, seda ühteaegu vastandades valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Renessanssi tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas, seda enam et renessanssaja teadlaste arvates pidi looduseuurimine rajanema vatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või hukatusele. Uue maailmavaate kohaselt, selle ideaalis oli inimene tema puudustest hoolimata põhiliselt hea, harmoonilise isiksus. Seda iseloomustab selgelt uue mõiste kasutuselevõtt humanism, mille tsentriks oli inimene ning mis vastandus seni levinud arusaamale, et inimene külvab seda, mida kirik hiljem lõikab. Uue aja algul vabanes inim...
Carl Robert Jakobson Üldine info Carl Robert Jakobson sündis 26 juulil 1841 ja suri 19 märts 1882. Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik,põllumees ja pedagoog. Carl Robert kirjutas ka raamatuid. Tema auks on ka nimetatud Torma kool ja Viljandi Carl Robert Jakonsoni nimeline gümnaasium. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni on Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris ja peale seminari oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal läks Jakobson Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu ja lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Teosed Jakobson avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa, 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sak...
Kui demokraatliku ühiskonna märksõnaks on vabadus ,siis autoritaarse ühiskonna märkssõnaks on võim.Autoritaarses ühiskonnas mängivad kandvat rolli valitseva grupeeringu huvid , demokraatia aga tugineb võrdsusele,see väljendub eelkõige võrdsuses seaduse ees .Kõigil demokraatliku ühiskonna liikmetel on võrdne sõnaõigus ja võrdsed kohustused,kedagi ei suruta alla ja teisitimõtlejaid ei vangistata vaid selle eest , et nende arvamus lahkneb võimul olijate omast.Kui teisitimõtlejate hulk muutub piisavalt suureks vahetatakse valitsus välja demokraatlikel valimistel ning rahvas on saanud oma tahtmise.Samal ajal pole autoritaarses ühiskonnas inimesel mingit sõnaõigust selles kes,kui kaua ja kuidas teda valitsevad. Minu võimalused demokraatlikus Eestis on üha avaramad.Eesti on viimaste uuringute kohaselt(PM 20.01.2010) majandusvabaduselt 16. Riik maailmas ,mis näitab selgelt ,et just
Eeva oli Jakobi õde. Ka tema nagu juba eemal mainitud saab hariduse ning teda tunnistatakse kui aadlikku, kuigi selleks kulub aega. Ta läks maanaistele appi ja see tähendab, et ta hindas võrdsust. Aleksander I käitumise puhul oli minu jaoks kõige üllatavam see, et ta laskis Timol enda vastu aus olla. Peale arvamuse avaldamist kuulutab ta Timo aga hulluks. Aleksander I ei näe oma vigu ega taha neid tunnistada. Teost lugedes jäi minu mõte peatuma teisitimõtlejate mahasurumise juures. Mõtlesin selle peale, kuidas koheldakse teisitimõtlejat tänapäevaühiskonnas ja kuidas suhtuti temasse siis. Tänapäeval on pigem oodatud see, et meie seas on teisitimõtlejaid ja neid, kes oma arvamuse kõva häälega välja ütlevad. Timo puhul selle ajastu kontekstis võib sellist avameelsust pidada kas ülimaks hulljulguseks või siis sootuks hulluseks, nagu seda tegi ka keiser.
DIKTATUURID EUROOPAS Kahe maailmasõja vahel Mis on diktatuur? Diktatuur ühe inimese või väikese rühma piiramatu võim Diktaator piiramatu võimuga ainuvalitseja Enamasti haaratakse võim vägivaldselt (kuid ka seaduslikult valitud võim võib moonduda diktatuuriks n. natsid Saksamaal) Diktatuuri vastandiks on demokraatia (rahva võim) Euroopa 1920-1930. aastatel Pärast I maailmasõja lõppu oli Euroopa valdavalt demokraatlik (v.a. Venemaa) Kõik uued riigid (tuleta need meelde!) valisid demokraatliku riigikorra Ajapikku muutus enamik riike diktaatorlikeks Diktatuure ei tekkinud Põhjamaades ega Lääne-Euroopas Ülesanne: loe kaardil kokku a) demokraatlikud riigid, b) diktatuuririigid Euroopa enne II maailmasõda Diktatuuride tekkepõhjused I maailmasõja ebaõiglased tulemused (kättemaksumeeleolu kaotajariikides!) Majandusraskused ja elujärje halvenemine (oodati kõvakäelist päästjat) Pettumine demokraatias (parlamendi killustatus, aeglane ...
Balti riigid Nõukogude okupatsiooni all Sulaaeg Baltimaades NSVL algas sulaeg peale Stalini surma. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju. Inimesed hirmu all enam polnud, aga teati, et impeerium on jäänud põhiliselt samaks ja et Läänest pole abi loota. Kohaneti Nõukogude süsteemiga ja astuti komparteidesse, mis olid siiski täielikult Moskva kontrolli all. Detsentraliseerimisega kiirenes Baltimaades majanduse areng Tõusis elatustase, kasvas tarbimine, linnastumine, välisturistid, levis Lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Vaimse surutise lõdvenemine ja uue põlvkonna esiletõus. Hoiti ja kaitsti rahvuskultuuri (näiteks laulu- ja tantsupeod). Tallinn 1962 Stagnatsiooniperioodi algus 1964 tagandati Hrustsov ametist ja algas seisak e stagnatsioon Toimus majandusreform taastati tsentraalne juhtimine, liiduvabariikide juhtida jäeti alla 10% ettevõtetest. Areng aelgustus ja seejärel...
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Maailmas on palju riike, mõned neist on diktatuurriigid, näiteks Venemaa, Itaalia ja Saksamaa ,kuid ülejäänud riikides valitses demokraatia, kaasaarvatud Suurbritannias ja Prantsusmaal. Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus , trükivabadus, koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha sur...
poliitilised vastased ja vabastada kuningas Charles IX hugenottide mõju alt. Kogu maal langes kabges kuni 10 000 hugenotti. Pärtliöö tagajärjel ususõjad ägenesid. Peale seda oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. · Milles seisnes vastureformatsioon? Katolik kirik vallandas vastureformatsiooni, milles võis eristada kahte suunda: 1) Katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. 2) Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kirikus kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. a. loodud jesuiitide ordul. Katoliikliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks Euroopas said Hispaania. Kuigi reformatsioonist jäis Hispaania peaaegu puutumata, peeti luterlust seal kõige pahelisemaks ketserluseks.
teemadest. Näiteks võib tuua sõja USA ja Iraagi vahel. Meedia ja üldiselt kogu läänemaailm oli kujundanud seisukoha, et Ameerika Ühendriigid on hea ja Iraak paha osapool. Selline oli ka kõikide hästi arenenud riikide rahva üldine arvamus. Siiski leidus ka nende seas käputäis neid, kes oma mõtterännakutel olid vastupidise seisukohani jõudnud. Oma arvamust teistega jagades kohtasid need inimesed siiski väga negatiivset reaktsiooni. Ekstreemselt teisitimõtlejate elu võib olla väga raske. Inimesed, kes ei allu riigi poolt ettenähtud eeskirjadega ja ei nõustu riigi poolt tuleneva infoga riigis ning välismaailmas toimuvast, võivad olenevalt riigist tagakiusamise ohvrik langeda. Näiteks vene kirjanik Aleksandr Solzenitsõn saadeti vangilaagrisse, sest kirjutas kriiriliselt Stalini kohta. Male endine maailmamaeister Garri Kasparov, kes nüüd on sukeldunud poliitikasse peab samuti tagakiusamist taluma. Kuna ta ei nõustu
Jaanika Mardla ja Liina Mälgand Eesti taasiseseisvumine 1985-1991 Perestroika 1985- M. Gorbatsovi võimuletulek, NSV Liidu uus poliitiline periood. Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna võidurelvastumise järjekordse ringiga. Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines. NSV Liit osutus külmas sõj...
Ühiskonna korrapäraseks toimimiseks on vaja tolerantsuse olemasolu. Minevik on näidanud, et selle puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et leplikkus on üks olulisim isikuomadus,mis määrab indiviidi suhtumist ümbritsevasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum ja demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide, aga ka teiste rahvuste suhtes. Tolerantsus on tee efektiivselt toimivasse ühiskonda, kus teisiti olekut või mõtlemist ei käsitleta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid kui väärtust, mis võib rikastada. Eestis on mõned sõlmküsimused seotud meie naaberrahva, venelastega.Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud mitmekümneid aastaid ja sellest tulevalt on paljudel eestlastel mingi seletamatu viha venelaste vastu.Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või ei taha rääkida eesti...
ahvatlevamad võimalused. Lihtsalt ära minna ja alla anda on kõige lihtsam. Meie ühiskonna probleemiks on tolerantsuse puudumine, aga seda on vaja riigi korrapäraseks toimimiseks. Minevik on näidanud, et tolerantsuse puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et arusaamine ja leppimine on üks olulisim isikuomadus, mis määrab inimese suhtumist ümbritsevasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum ja demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide ja ka teiste rahvuste suhtes. Tolerantsus on tee efektiivselt toimivasse ühiskonda, kus teisiti mõtlemist ei käsitleta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid väärtust, mis võib rikastada. Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud niivõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks on see, et puudub kogemus teistsuguste inimestega kokkupuutumisest. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest viitavad kasvavale sallimatuse pealetungile.
Calvini õpetus leidis Genfis kiire poolehoiu, kuid eeskätt vaesemates kihtides. Vastuolusid põhjustas ka Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike võimude suhtes. 1538.aastal pagendati Calvin Genfist, kuid kutsuti kolme aasta pärast tagasi. Tema õpetus pääses võidule. Kalvinism Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud selle asemel pidi käima kirikus. Loobuda tuli erksavärvilistest rõivastest. Varsti muutusid kalvinistid teisitimõtlejate suhtes vaenulikuks. Kalvinism levis üle Euroopa.
89 juunis valimised ja võimu saavutas solidaarsus. Presidendiks sai esimene mittekommunist sotsialismi leeris. Jaroslavski oli sunnitud määrama ametisse mittekommunisti. 1990 astus Jeltsin (Jaroslavski)? tagasi ja presidendiks valiti LEHVA LEESA. · Ungari 1987 alustas suhteliselt reformimeelne juhtkond dialoogi opositsiooni (Nõudis ajaloo sündmuste ümberhindamist 56ndate aastate ülestõus ja Nõukogude vägede väljaviimine) ja teisitimõtlejate vahel. 89ndal aastal suured meeleavaldused ja valitsus tegi järeleandmisi. Imre Nagy maeti teise hauda. Avati piir Austriaga. Sealt kaudu hakkasid lahkuma sakslased. 90ndate aastate kevadel saavutas opositsioon võidu. · Ida Saksamaa (Saksa DV) 87-88 põgenemine Lääne-Saksamaale. Ida-Saksmaa linnades rahutused. 9. november meeleavaldajad tungisid Berliini müüri äärde ja murdsid sealt läbi. Selle järele
oht.1793suvel uue põhiseaduse järgipidi jääma(Pr)ühtseksja jagamatuksvabariigiks,rahvas sätestati võrdõiguslikuks.see dokument jäi ellu rakendamata,kuna (J) arvates oli enne vaja päästa revolutsioon. Sankülotid:kõige radikaalsemad vabariigi pooldajad,pikkadepükstega lihtrahvas nad nõudsid riigivõimu tugevdamist ja suuremat võrdsust kodanike vahel, kritiseerisid(Z) vabameelset poliitikat, muutusid mässu ajal äärmiselt kahtlustavaks teisitimõtlejate suhtes. Terror-vägvald poliitilises võitluses,mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni,hirmuvalitsus Enamik terroriohvreid olid lihtrahva hulgast...(J)nägid revolutsiooni päästmiseks piiramatu ja vägivaldse võimu kehtestamist-diktatuuri-üksikisiku (diklaatori)või väikesepoliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas..........vähem kui aasta jooksul arreteeriti (Pr) üle 500 000 inimese, ligi 40 000 hukati,
Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. Mida tegi katolik kirik refor. Vastu võitlemiseks? 1Vallandas vastureformatsiooni, 2Inkvisitsiooni tugevnemine, seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise, 3katoliku kiriku sisene uuendusliikumine. Itaalia sõjad Habsburgide ja prantsuse kuningate vahel 1494-1559 Põhjendused: 1itaalia oli lõhenenud ja kuna ta oli jõukas siis ta pakkus huvi teistele riigi valitsejatele 2Habsburgid, püüdsid piirata Prantusmaa tugevnemist aga tahtsid võimu laiendada Itaalias Tulemused: 1itaalia sai kannatada, rooma oli rüüstatud ja riigi poliitiline ja majanduslik mõju kahanes veelgi
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline ühtsus. 2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (...
majanduslikult "Suur hüpe" -Mao plaan arendada Hiina majandust kiiresti PVO -Palestiina Vabastusorganisatsioon Batustan -territoorium, ku pidid elama mustanahalised Rahvakommuun -ühismajand Hiinas Terrorism -vägivalla teel oma tahtmise saamine Monokulturism -ühe kultuuri või maavara viljelemine Kultuurirevolutsioon -Hiinas Mao ajal teisitimõtlejate ja haritute tagakiusamine Iisrel -juutide riik, mis paikneb lähisidas Apartheid -rasside eraldamise poliitika LAVs Vabamajandus -vaba turumajandus, mis tekkis Hiinas Isikud Mao Zedong -Hiina RV juht J.Nehru -I peaminister Indias A.Pinochet -Tsiili diktaator F.de.Klerk -LAV juht, kes loobus 1989 rasside eraldamise poliitikast J.Gandhi -India peaminister J.D.Peron -Argentiina dikaator N
Varauusaeg - muudatuste aeg maailmas Varauusaeg ( XV XVII saj ) kujunes murranguliseks ajajärguks ajaloos. Perioodile on iseloomulikud näiteks koloniaalvallutused, reformatsioon ja vastureformatioon, absolutistlik valitsemisviis , suured maadeavastused ja humanismi levik. Esmalt hakkas kujunema täiesti uus maailmavaade ,kuna hakati väärustama inimest ning tema hinge harmoonilist tervikut. Uue maailmavaate levikule aitas kaasa trükikunsti leiutamine 15.sajandil Johann Gutenbergi poolt ning esimesed eestikeelsed trükised (1525 ja 1535) ,mis omakorda kiirendasid hariduse arengut. Vananenud geotsetnriline maailmapilt asendus heliotsentrilise maailmapildiga ja üha enam tekkis õpetlasi ning valgustajaid ,kes aitasid levikule kaasa. Kuigi kirik oli uuenevatele seisukohtadele vastu ja selle tagajärjel hukkus mitmeid tolleaegseid silmapaistvaid inimesi ( G.Bruno) ,suudeti siiski järk-järgult edendada ja lähendada ...
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Lihtsamalt öeldes valitsemisvorm, kus võimul on 1 partei. Lähtutakse ühest ideoloogiast, valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda. Diktatuuri võib jaotada kaheks erinevaks grupiks: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarse riigi võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Rahval puudub õigus valitsemisel osaleda ja oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarse riigi võim kuulub ühele parteile. Majandus on riigi kontrolli all ja suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. Kontrollitakse inimeste elu, nt mõtteavaldusi, tegusid ja valdkondi..Valitseb
kannatajaks. Vihkajad ei taha aru saada, et keegi ei ärka üleöö mõttega, et nüüd on õige aeg oma elu keeruliseks muuta, et hakkaks õige geiks. Inimesed ei tea, et leidub ka teistsuguseid, filmidest erinevaid jutte. Tihtipeale vihatakse erinevusi teadmatuse pärast, mis kaasneb. Arvustatkse iga väikseimatki detaili, mis ei ole ühiskonna üldtuntud reeglite järgi. Piisab paarist pildist või etteastest teisitimõtlejate esindajate poolt ja rahvas tõstab lärmi harjumatu vastu. Unustatakse ära või ei tahetagi aru saada, et samas maailmas, kus iga teine laul või seriaal käib heteronormatiivide järgi, peavad elama ka need, kes ühiskonna normidega vastuolous on, kuid nende lärm jääb ainult sisemiseks. Normatiivid on kõigile tuntud ja paistavad kogu aeg välja, kuid just nende olemasolu igas elu aspektis võib valu teha neile, kes normidega ei ühti. Meie maailmas on
aastal Johann Calvin. Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Nad olid sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu ning kiusasid taga oma vastaseid 10.Reformatsioon Inglismaal Reformatsiooni algul ei toetanud kuningas Henry VIII Lutheri õpetust aga seda ainult esialgu. Kunigal tekkisid probleemid abiellumisega ja tal ei olnud muud võimalust kui lüüa lahku riik katoliku kirikust ja alustad Inglismaal reformatsiooni. Henry VIII tegi parlamendile ettepaneku loobuda paavstikuuriale maksude maksmisest. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, järgnevatel aastatel suleti kõik kloostrid
trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaailtor on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks kasutatakse vägivalda. Diktatuurne valitsemis vorm jaguneb kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarne diktatuur on ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur on diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõttevalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine
see õigus kätkeb vabadust takistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata. Tooge kolm näidet selle kohta, kuivõrd NSV Liit järgis neid “Inimõiguste ülddeklaratsiooni” artikleid. Näide: Puudus võimude lahusus, kohtuorganid polnud sõltumatud, vaid allusid NLKP-le. Küüditamised. Vangistamised ideoloogilistel põhjustel, inimeste vägivaldne kinnipidamine vaimuhaiglates, teisitimõtlejate tagakiusamine, Näide: Tohutu salastatus ühiskonnas, kinnised linnad, keelatud oli viibida ilma loata merepiiri lähedal. Vaba liikumist takistas korteriprobleem, sissekirjutus. Maaelanikel polnud paljudes NL piirkondades passe, ei saanud elukohast lahkuda (passid said kõik alles 1970. aastate alguses). Suletud ühiskond, inimeste liikumine vabalt üle riigipiiri oli keelatud, reisimine väljapoole NSV Liidu piire oli raskendatud
toimetamine. 1915. aasta mais astus Itaalia sõtta, Mussolini läks rindele 1917. aastal naases raskelt haavatuna kodumaale Mussolini elu 19171945 Teda vaevas kaugele arenenud haavanditõbi 1921. aastal lõi ta poliitilise partei Partito Nazionale Fascista (Rahvuslik Fasistlik Partei) 1922. aasta oktoobris läks Mussolini kaasparteilaste õhutusel Rooma ja nõudis valitsuses vähemalt viit ministrikohta 29. oktoobril sai peaministriks ning moodustas oma valitsuse 1927. aastal loodi teisitimõtlejate vastu võitlemiseks salapolitsei ehk OVRA (Opera Voluntaria per la Repressione Antifascista), mille juhiks sai Mussolini 1928. aastal võeti vastu valimisseadus, milles sätestati, et kõik parlamenti kandideerijad valib välja Fasistlik Suurnõukogu tööandjate ja töövõtjate konföderatsioonide esitatud nimekirjade alusel. Aastaks 1929 kaheksa suurema ministeeriumi juht: välis-, sise-, sõja-, mere-, lennundus-, kolooniate, korporatsioonide ja avalike tööde ministeerium
Saatana sarved on lihvitud headele Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" põhjal Maailmas esineb nii headust kui kurjust ja nende omavahelist võimuvõtlust, sest mõlemale korraga siinses elukeskkonnas ruumi ei ole. Raamatus ,,Meister ja Margarita" võimutseb saatan Woland, kes kasutab oma võimeid teisitimõtlejate kahjutuks tegemiseks. Kas selline käitumine on õigustatud? Tekib küsimus, miks professoril oli vaja külvata Moskvas nii palju segadust ja teha halba headele inimestele? Inimeste maailamavaade on erinev ega pruugi kokku sobida teiste omadega. Millegi saavutamiseks tuleks appi võtta kõik jõud. Teatavasti on kõige raskem teha otsus. Kui olete suutnud künnise ületada, ei tohiks olla tee nii konarlik ja raskesti ületatav. Sama lugu kehtib
Viktor Kingissepp-eestimaa Kommunistliku partei juht ja rajaja. Üks esimesi nõukogude kultusrevolutsionääre. Jaan Anvelt-jurist, botsevistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja ajakirjanik Johann Laidoner-vene ja eesti sõjaväelane, eesti poliitik. Välispoliitilises tegevuses oli läbirääkimiste pidaja. Kehtestas autoritaarse riigikorra. Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19.juulist 1.novembrini 1932. K.Päts-EV esimene president. Üks vabariigi loojatest, tuntud ja kogenud poliitikamees. J.Vilms- eesti esimene kohtuminister. Sai tuntuks vaikiva ajastu nime all. J.Tõnisson-riigiteadlane, poliitik, õiguse teadlane, korduvalt olnud EV riigivanem, sai tuntuks jõulise kõnemehena. J.Poska- eesti riigimee, Vene tsaaririigi kokkuvarisemise järel sai j.poskast eestimaa kubermangu komissar. Landeswehr- kuramaa ja liivimaa rüütelkonna poolt organiseeritud koondis J.Kuperjanov-Eesti väejuht, Eesti vabadussõja kangelane....
ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Usklik peab kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saama (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Propageerisid lihtsat elu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kõrvaldasid kirikust ka mitmeid riituseelemente (orel, altarid, pühapildid, ristid, küünlad), säilitasid jutluse, palve ja laulu. Sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu, kiusasid oma vastaseid (anabaptiste, antitrinitaare) taga. Calvini poolehoidjateks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukamaimaks protestantlikest liikumistest. Puritaanid,Inglise kalvinistid (pure = puhastama) range elukorraldusega protestandid, nende eesmärk oli puhastada protestantlik kirik katoliiklikust toredusest (toretsevad missad,kirikute luksus,pühakute kujude kummardamine)
võidurelvastumiseks. Jõudude tasakaalu üritas NSV Liit kallutada enda kasuks.Teised kinnitavad, et pingelõdvenduse peamine dokument, Helsingi lõppakt,aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ning suurenenud avatus ja läbirääkimine läänemaailmaga lammutas seestpoolt NSV Liitu.Helsingi lõppaktist polnud teisitimõtlejatel suuremat kasu, kuna NSV Liit ega ka teised sotsialismimaad pööranud vastavatele sätetele mingit tähelepanu ning repressioonid teisitimõtlejate vastu ei vähenenud, vaid pigem suurenesid.Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel.Majanduslik koostöö tähendas peamiselt lääneriikide investeeringuid Kesk-ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri-ning teadusalane suhtlemine ja turism.Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt. Nimelt seadsid ebaotstarbekalt kasutatud laenud Kesk-ja Ida-Euroopa
paljastasid valitsevat reziimi. Väljapaistvamateks dissidentideks, kes ka maailmaavalikkuse ees tuntuks said, olid kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja akadeemik Andrei Sahharov. Pärast Euroopa julgeoleku - ja koostöönõupidamise lõppaktile allakirjutamist Helsingis hakati NSV Liidus moodustama nn. Helsingi gruppe jälgimaks inimõigustest kinnipidamist. Valitsev reziim jätkas repressiivpoliitikat igasuguste teisitimõtlejate suhtes, mis avaldus töölt vallandamise, asumisele või maalt väljasaatmise jms. karistuse näol. Repressiivpoliitikat teostas KGB. SUHTED SOTSIALISMILEERIGA. Kui 1950. aastate algul kuulus sotsialismileeri 13 riiki, siis 1960. aastate algul liitus leeriga ka Kuuba. Moskva võis kinnitada, et sotsialism oli jõudnud juba Ameerika mandrile. Samal ajal hakkasid halvenema NSV Liidu suhted Hiina Rahvavabariigiga. Hiina
teda ülistades. Stalinit kutsuti ,,Isake Staliniks" Toimusid ulatuslikud repressioonid: inimeste sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse; rikkamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti Siberisse laagritesse. 1934 alustas Stalin vägivallakampaaniat ,,suur terror", tihti langes selle ohvriks inimesed, kes aitasid tal üles ehitada terroriaparaat ja olid ise osalenud repressioonides ja mõrvades. Saksamaal oli suur juutide tagakiusamine, teisitimõtlejate kinnipidamine ja koonduslaagritesse paigutamine. Uus majanduspoliitika Venemaal oli NEP, kus toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga; rahareform, mis taastas raha endise väärtuse, eraettevõtlus sai õiguse tegutseda. Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli riigis. Käivitati suur relvastusprogramm ja valmistus sõjaks. Loobuti välismaistest investeeringutest. NSV Liit muutus tööstusriigiks.
Peale sõda kutsus kuningas parlamendi taas kokku Kuningas avas parlamendi istungi 3. novembril 1640 seda kuupäeva peetaksegi Inglise revolutsiooni alguseks Parlament ründas kirkikupoliitikat peapiiskop William Laud keelas puritaanlikud jutlsed Loride koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Strafford ta mõisteti surma Parlament muutus kuningast sõltumatuks selle võis laiali saata ainult nende enda nõusolekul Suleti teisitimõtlejate jälitamisega tegelev Tähekoda Puudus seaduslik võim parlament laiali ajada see läks ajalukku kui Pikk Parlament 1641 tegelik võim riigis parlamendi käes Independentlik vabariik: Kõrge Kohtu otsusel hukati Charles I tapalaval 19. mail kuulutati välja vabariik Täidesaatevvõim Riiginõukogu (valiti 1-ks aastaks parlamendi poolt) Seadusandlik ja täidesaatev võim ei olnud tegelikult lahus Riiginõukogu 41-st liikmest
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskond järgib kindlaid reegleid ja on omavahel seotud inimkooslus. Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ehk demokraatia, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskond on kujunenud tehnoloogiliste (üleminek käsitsi tootmiselt masinatega tootmisele), kultuuriliste (linnastumine, leibkonna muutus), majanduslike (rikkuse ümberjaotumine, keskklassi esiletõus) ja poliitiliste (diktatuuri asendumine demokraatiaga) muutuste tagajärjel. Industriaalühiskond - ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud töötlevas sektoris kujunes tänu tööstuslikule revolutsioonile 18. sajandi lõpus Väikesed ettevõtted asendusid suurte vabrik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
