Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda (6)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

KOMMUNISTLIKUD RIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (NSV LIIDU ja HIINA RV näitel):
1. NSV LIIT 1945.-1985.a.:

NSV Liit J.Stalini valitsusajal (1945.a.-1953.a.):

Majandus:

II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud. Sõja ajal hukkus 20-30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal.
Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega).
Riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis.
Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid.
Valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad
Jätkus sõja- ja poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna (sõja järel oli ~10 miljonit inimest Vene vangilaagrites).
1940-ndate aastate lõpuks saavutati sõjaeelne tootmistase raske- ja kergetööstuses; 1950-ndate alguseks ka põllumajanduses.
Põllumajandus oli NSV Liidu kõige mahajäänuim majandusharu :

probleemiks oli töökäte puudus (40% sõjaeelsest)
põllumajandus oli alafinantseeritud
ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid näljahäda (1946 /1947)

Sisepoliitika :

Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel- Eestis, Lätis, Leedus, Bessaraabias (Moldaavias) ning Poolalt annekteeritud Lääne-Ukrainas ja Lääne-Valgevenes.
Stalin jätkas sõja eel alustatud massirepressioone; represseeriti:

sakslaste kätte vangi langenud sõdureid (keda käsitleti kui reetureid)
teatud rahvuseid, keda süüdistati sakslastega koostöötegemises (näiteks tšetšeenid)
sõja ajal NSV Liiduga vägivaldselt liidendatud alade elanikke (näiteks eestlaste massiküüditamine 1949.a.)
inimesi, keda kahtlustati Lääne demokraatia pooldamises
jne.

Vastuolude tõttu Läänega võideldi NSV Liidus kõige lääneliku vastu ( elulaad , muusika , mood jne.). Seda nimetati võitluseks kosmopolitismiga.
Stalini vananedes (sündinud 1878.a.) ägenes kõrgema parteijuhtkonna hulgas võimuvõitlus selle nimel, kes saab Stalini järglaseks.

NSV Liit N.Hruštšovi ajal kuni1964.a.: (Vt. ka õpik lk.110-113)

Hruštšovi esiletõus:

Stalin suri 5.märtsil 1953.a. ning pretendentideks tema liidrikohale said:

L.Beria

siseminister ja julgeolekuorganite juht

G.Malenkov

Ministrite Nõukogu esimees (e. peaminister )

N.Hruštšov

NLKP Keskkomitee 1.sekretär ja Moskva oblasti parteijuht

V. Molotov

Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja

Esialgu üritas oma võimupositsioone suurendada Beria, ent 1953.a. suvel ülejäänud ühinesid tema vastu ja Beria arreteeriti. Teda süüdistati spionaażis ja lääneriikide heaks tegutsemises ning ta lasti 1953.a. detsembris koos paari lähema kaastöötajaga maha.
1950-ndate aastate teisel poolel õnnestus Hruštšovil tagandada NSV Liidu kõrgema juhtkonna hulgast ka Malenkov ja Molotov (saadeti pensionile) ning tee ainuvõimule oli tagatud. NB! Erinevalt varasemast ei saavutanud Stalini järglased NSV Liidu liidrikohal aga kunagi sellist ainuvõimu.

Hruštšovi “sula”:

Stalini surma järel hakkas nõukogude ühiskond teataval määral liberaliseeruma:

lõpetati massirepressioonid
alustati GULAG -i järk-järgulist likvideerimist
alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist
veidi laienes sõnavabadus jne.

Kuigi ühiskonnas toimusid teatud muudatused paremuse suunas, ei tähendanud see veel demokraatia taastamist ja inimeste vabaduste suurendamist. Kõiges, mis NSV Liidus oli pahasti, ei olnud süüdi mitte Kommunistlik Partei, vaid süüdistati L.Beriat ja lääneriike; Stalinit selles süüdistada ei juletud.
1956.a. toimus NLKP 20. kongress , kus Hruštšov pidas kõne isikukultusest ja selle tagajärgedest, milles kriitika alla langes lisaks Beriale ka Stalin (et nad olid rikkunud sotsialistlikku seaduslikkust ja rakendanud massirepressioone ja terrorit).
Kõne sisu laiemale avalikkusele ei avaldatud; kriitika alt jäid välja teised Stalini lähikondlased, kes olid tõusnud NSV Liidu kõrgema juhtkonna hulka.
Hruštšovi ettekannet saab vaadelda ka katsena kindlustada oma ainuvõimu.

Majandus:

jätkuvalt eelisarendati rasketööstust ( erandiks olid aastad 1953-1955, kui Malenkov pani põhirõhu kergetööstusele).
suuremat tähelepanu hakati pöörama põllumajandusele:

iseloomulikuks nähtuseks oli kampaanialikkus (näiteks maisi kasvatamine või kartuli ruutpesiti kasvatamine kogu NSV Liidus)
alustati uudismaade massilist kasutuselevõttu Lääne- Siberis ja Kasastanis
hakati kolhoosnikele palka maksma rahas
suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule

alustati massilist elamuehituskampaaniat
1956.aastast hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast
kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu
tuginedes tööstustoodangu kasvule ja edusammudele põllumajanduses lubas Hruštšov 1961.a. NLKP 22.kongressil, et NSV Liit jõuab 20 aastaga kommunistlikusse külluseühiskonda.

Hruštšovi langus:

1960-ndate aastate alguses tabas nõukogude majandust taas allakäik:

majanduskasv (eriti põllumajanduses) pidurdus
algasid raskused toiduainetega varustamises (peamisteks põhjusteks 1963.a. viljaikaldus ja uudismaade kiire väljakurnamine)
käsumajandus oli ebaefektiivne
inimestel puudus huvi paremini töötada jne.

Hruštšovi tähe kustumisele aitas palju kaasa ka tema harimatus ja matslikus, haritlaste eiramine, ropp kõnepruuk ja mitmed välispoliitilised apsud (näiteks ÜRO Peaassambleel esinedes tagus ta kingaga vastu kõnepulti, et oma sõnadele suuremat kaalu anda).
1960-ndate aastate alguseks oli NSV Liidu kõrgema juhtkonna hulgas kujunenud välja Hruštšovi vastane opositsioon , kes:

oli rahulolematu pidevate reorganiseerimistega ametnikkonnas
kartis oma privileegide piiramist Hruštšovi poolt
polnud nõus Stalini kritiseerimisega

1964.a. oktoobris toimus NSV Liidu kõrgemas juhtkonnas veretu riigipööre; Hruštšov tagandati ja saadeti pensionile.

NSV Liit L.Brežnevi ajal (1964.a.-1982.a.):

NSV Liit 1960-ndate aastate teisel poolel:

Pärast Hruštšovi tagandamist 1964.a. oli võim esialgu koondunud triumviraadi kätte:
- L.Brežnev
NLKP Keskkomitee 1.sekretär (1966.aastast peasekretär)
- A.Kossõgin
Ministrite Nõukogu esimees (1964-1980)
- N.Podgornõi
Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (1965-1977)
1970-ndateks aastateks koondas Brežnev järk-järgult võimu enese kätte (1977.a. sai ka Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks).
Majandus arenes 1960-ndate teisel poolel jätkuvalt ekstensiivselt:

tööviljakus oli väga madal
toodete kvaliteet ei kannatanud sageli kriitikat
toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga (mitte tööviljakuse arvelt)
põhiliseks sissetulekuallikaks riigile oli loodusvarade müük

Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine .
Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja kiusati taga teisitimõtlejaid.
Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri.

NSV Liit 1970-ndatel aastatel:

Perioodi iseloomustavaks märksõnaks on stagnatsioon (e. seisak ) majanduses ning teistes valdkondades. Mingeid reforme kõrgem poliitiline juhtkond enam ette ei võtnud ning keskenduti kehtiva poliitilise- ja majandusliku süsteemi säilitamisele.
Majanduses arengut ei toimunud; inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest, kui ka tarbekaupadest (defitsiit).
Tehniline mahajäämus läänest kasvas (teatud võrdsus oli ainult sõjatööstuses, kuhu NSV Liit jätkuvalt paiskas suuri ressursse).
NSV Liidul aitas hinge sees hoida nafta (mille hind 1970-ndatel järsult tõusis) ja maagaasi müük lääneriikidele, mille eest osteti sisse toiduaineid ja tarbekaupu.
Kasvas NSV Liidu majanduse tsentraliseeritus ja bürokraatia.
Defitsiit ja kõrgema poliitilise-, majandusliku- ja korrakaitseorganite juhtkonna ringkäendus viis korruptsiooni kasvule ühiskonnas (st., et oma ametipositsioone kasutati ära isiklikuks rikastumiseks või hüvede saamiseks).
Jätkus ka isikukultus:

Brežnev tundis kirge autasude ja ametinimetuste järele
autasustas iseennast
levitati Brežnevi teoseid
tema lähedasi pandi kõrgetele ja tasuvatele töökohtadele (poeg tegeles väliskaubandusega)

Vaatamata kõrgele eale (sündinud 1906.a.) ja tervise ning mälu jätkuvale halvenemisele jäi Brežnev NSV Liidu juhiks kuni oma surmani 1982.a.

Vastupanu kommunistlikule režiimile: (Vt.ka õpik lk.114)

Kui Hruštšovi valitsemisajal olid teatud vabadused ühiskonnas siiski lubatud (näiteks ilmus trükis A.Solženitsõni teos “Ivan Denissovitši üks päev”, mis kirjeldas suhteliselt leebetes värvides elu nõukogude vangilaagris), siis alates 1964.aastast lõpetati igasugune liberaalitsemine kõigil tasanditel.
Vastuseks võimude poliitika karmistumisele kujunes 1960-ndate aastate keskpaigas NSV Liidus välja teisitimõtlejate (e. dissidentide) liikumine, mis:

kritiseeris kehtivat poliitilist korraldust
nõudis demokraatia taastamist ja inimõiguste järgimist jne.

Oma vaateid väljendasid ja levitasid dissidendid karmi tsensuuri ja poliitilise surutise tingimustes:

omaalgatuslike lehtede, teoste ja lendlehtede kaudu kodumaal (nn.samizdat)
salaja läände toimetatud materjalide kaudu (nn. tamizdat)
meeleavaldustel ja pikettidel (mis jäid osalejate hulga poolest väikesearvulisteks)
luues nn. Helsingi gruppe inimõiguste rikkumise jälgimiseks NSV Liidus

Tuntumad dissidendid NSV Liidus olid:

Aleksander Solženitsõn- kirjanik, Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1970)
Andreis Sahharov- akadeemik ja tuumateadlane

Võimud kasutasid teisitimõtlejate mahasurumiseks nende:

töölt vallandamist
asumisele saatmist
vangistamist
sulgemist koduaresti kinnistes linnades
väljasaatmist maalt
hullumajadesse sulgemist jne.

Kuigi dissidente, kes avalikult julgesid kommunistliku diktatuurirežiimi vastu välja astuda oli vähe, siis toetus nende ideedele kasvas pidevalt.

1.5. Brežnevi järglased 1982.-1985.a.: (Vt. ka õpik lk.115)

Üheks 1970-1980ndate aastate nõukogude ühiskonda iseloomustavaks märksõnaks oli gerontokraatia valitsemine- enamik tollasest NSV Liidu kõrgematest valitsus- ja parteitegelastest olid väga eakad (ka üle kaheksakümneaastased), sageli põdura tervisega ja vanusest tulenevalt ka kehva vaimupotensiaaliga
Tulenevalt oma kõrgest vanusest olid NSV Liidu tollased juhid ka vastu igasugustele reformidele ja suurematele muudatustele majanduses ning ühiskonnaelus. Oma võimupositsioonist hoiti kinni kümne küünega ja “nooremaid” kõrgema eliidi hulka ei lastud.
Seetõttu on ka arusaadav, miks uue NLKP peasekretäri valimistel tehti järgmiseid valikuid:

1982.-1984.a. J. Andropov - (endine KGB ülem); suri 1984.a. 70 aastasena pärast pikaajalist haigust.
1984.-1985.a. K.Tšernenko- sai peasekretäriks 72 aastaselt, olles juba siis väga viletsa tervisega.

2. HIINA RAHVAVABARIIK:

Hiina RV 1949.-1958.a.: (Vt.ka õpik lk.115-116)

1949.a. 1.oktoobril kuulutati pärast kommunistide jaoks edukalt lõppenud kodusõda Pekingis välja Hiina Rahvavabariik.
Hiina Kommunistlik Partei (HKP) koondas ~500 miljoni inimesega riigis kogu võimutäiuse enese kätte ja kehtestas NSV Liidu eeskujudele tugineva kommunistliku diktatuuri.
Kogu võimutäius riigis ja parteis kuulus kuni 1976.a. HKP esimehele Mao Zedongile.
HKP ja Mao Zedongi eesmärgiks oli:

Hiinale suurriikliku seisuni saavutamine
industrialiseerimise läbiviimine seni agraarses riigis

Oma eesmärkide läbiviimiseks:

likvideeriti eraettevõtlus
1950-ndate alguses kollektiviseeriti põllumajandus
alustati üliindustrialiseerimist eelisarendades rasketööstust (~80% riigi vahenditest anti tööstusele, samal ajal kui Hiina oli agraarmaa )
saadi suurt majandusabi NSV Liidult, kelle abiga ehitati suur hulk tööstusettevõtteid ja kust tuli palju spetsialiste
eesmärkide elluviimise vahenditeks olid kampaaniad ja lauspropaganda

Perioodi lõpuks saavutati ka teatavat edu ja tööstuse arengutempo oli suhteliselt kiire; samas algas tänu kollektiviseerimisele kiire allakäik põllumajanduses.

“Suur hüpe”: (1958.a.-1960-ndate I pool) (Vt.ka õpik lk.116)

Mao Zedongi algatatud “suure hüppe” eesmärk oli Hiina ülikiire arengu saavutamine nii tööstuses, kui ka põllumajanduses. Loobudes NSV Liidu pakutavast abist ja rahvast maksimaalselt mobiliseerides loodeti leida Hiina RV-le oma arengutee (st.mitte järgida Moskva poliitikat ja suuniseid).
Suure hüppe käigus:

võeti eesmärk täita viisaastaku plaanid ühe aastaga
alustati maal hiigelkommuunide rajamist , mis lisaks põllumajanduslikule tegevusele haaraks ka tööstust ja tegeleks sõjaväelise väljaõppe andmisega
alustati totaalset võrdsustamist (riietusest söögini)
üritati maksimaalselt arendada metallitootmist (selleks rajati peaaegu kõigisse küladesse keskaegse välimusega sulatusahje; toodang kasvas küll 2 korda, ent oli ebakvaliteetne)
algatati kampaaniad varblaste hävitamiseks, kes söövad ära liiga palju vilja (sellega aidati hoopis kaasa kahjurite levikule) jne.

Suure hüppe tulemused:

tööstuses toodangu hulga ja kvaliteedi langus
põllumajanduse allakäik
näljahädad, mille tõttu hukkus mitu miljonit inimest (NB! Samal ajal toimus kiire rahvaarvu kasv- 1950.a. ~500 miljonit; 1980.a. ~1 miljard)

2.3. Kultuurirevolutsioon : (1965.a.-1976.a.) (Vt.ka õpik lk.116-118)

1960-ndate esimesel poolel loobuti järk-järgult suure hüppe plaanidest, kuna oli näha sellega kaasnev täielik allakäik:

loobuti suurkommuunidest
tööstusettevõtetele anti suurem tegevusvabadus
oma kohast HKP juhtkonnas jäid ilma mitmed inimesed, keda süüdistati majanduse hukutamises
suudeti taastada suure hüppe eelne tase tööstuses ja põllumajanduses

Mao Zedong , kes nägi selles oma võimupositsioonide õõnestamist, hakkas kritiseerima HKP-d lähenemises kapitalistlikule süsteemile ning soosis seetõttu sõjaväe osatähtsuse tõstmist ühiskonnas, et leida sealt oma edasisele tegevusele toetajaid.
1965.a. algatas Mao Zedong nn.suure proletaarse kultuurirevolutsiooni, mille eesmärgiks oli:

ametlikult “linna ja maa, vaimse ja füüsilise töö, tööliste ja talupoegade vaheliste vastuolude kaotamine”
tõeliseks eesmärgiks oli aga Mao poliitiliste vastaste kõrvaldamine võimult (loosungiks “ tuld staapide pihta”) ja oma isikuvõimu suurendamine

Kultuurirevolutsiooni aastatel:

suleti kesk- ja kõrgkoolid ning sunniti nende õpilasi osalema kultuurirevolutsiooni teostamisel
vangistati või hukati massiliselt partei-, haridus - ja kultuuritegelasi
loodi spetsiaalsed kasvatustöölaagrid, mille asukad töö kõrvalt pidid pähe õppima Mao “Punast raamatut”
vohas MAO Zedongi isikukultus
hävitati traditsioonilist hiina kultuuripärandit (põletati maha templid, hävitati raamatuid ja kunstiteoseid jne.)
kritiseeriti lääne mõtte- ja elulaadi
kultuurirevolutsiooni teostamiseks loodi spetsiaalsed hungveipingide (punavalvurite) salgad
1967.a. saadeti hungveipingid omakorda kasvatustöölaagritesse ja sõjavägi kehtestas riigis oma kontrolli

1970-ndate aastate alguses järk-järgult kultuurirevolutsioon vaibus. Selle tulemusena oli tapetud või nälga surnud ~100 miljonit (!?) inimest ning riik oli majanduslikus kaoses.

Hiina RV 1970.-1980-ndatel:

1970-ndate algul taastas Mao Zedong sõjaväe üle taas võimu, seal viidi läbi suurpuhastus ning sõjaväe roll ühiskonnas vähenes.
HKP juhtkonnas jätkus võimuvõitlus:
Radikaalid
Mõõdukad
eesotsas Mao Zedong ja tema neljas naine Jiang Qing
eesotsas Deng Xiaoping
leidsid , et hiinalikkuse säilitamiseks on vaja Hiina suletust;
arvasid et Hiina saab hakkama ka oma jõul ning muutub vaatamata arengukiirusele suurriigiks
pooldasid Hiina kiiret arendamist , milleks on aga vaja tihedamat läbikäimist muu maailmaga , et sealt üle võtta kõik see, mis on Hiinale kasulik;
leidsid, et vaatamata välissuhtlusele säilitab Hiina oma omapära
Mao Zedongi surma järel 1976.a. tõrjuti radikaalid võimu juurest kõrvale ja Hiina RV uueks liidriks sai Deng Xiaoping (loobus hiljem kõigist ametikohtadest, ent oli kuni 1990-ndate alguseni riigi tegelikuks juhiks ja otsustajaks).
Deng Xiaoping alustas Hiinas ulatuslikke majandusreforme loosungiga “pole tähtis, mis värvi on kass , peaasi et ta hiiri püüab”:

likvideeriti kollektiivmajandid ja taastati talud ning talupoegade õigus oma saadusi müüa (põhjuseks kartus , et ei suudeta kasvavat rahvastikku toita)
hakati likvideerima majanduse tsentraliseeritud juhtimist ning suurendati ettevõtete tegevusvabadust
lubati eraettevõtlust (peamiselt teenindussfääri väikeettevõtted)
reformiti haridussüsteem
tihendati kaubanduslikke suhteid lääneriikidega
lubati riiki väliskapitali
loodi vabakaubandustsoonid
rahvaarvu kasvu pidurdamiseks algatati 1 lapse programm

Majandusreformide tulemusena:

majanduse arengutempo kasvas keskmiselt ~10% aastas (NB! on jätkunud kuni 21.sajandi alguseni)
hiinlaste elatustase kasvas tunduvalt
pidevate näljahädadega riigist muututi toiduaineid eksportivaks riigiks
probleemiks sai Hiina ranniku piirkondade (vabakaubandustsoonid) ja sisemaa erinevuste kasv

Vaatamata ulatuslikele majandusreformidele poliitilisi muudatusi riigis läbi ei viidud ja HKP säilitas võimumonopoli. Väiksemal määral säilis ka Mao Zedongi isikukultus.

Hiina RV välispoliitika:

Hiina RV- NSV Liidu suhted:

HKP-l olid NSV Liiduga tihedad suhted juba alates 1920-ndatest aastates, kui saadi majanduslikku ja sõjalist abi Hiina valitsusvägede vastaseks võitluseks.
Hiina kodusõja ajal toetas NSV Liit kommuniste jaapanlastelt võetud relvadega ning oli kuni 1950-ndate teise pooleni Hiina RV peamiseks kaubanduspartneriks ning abiliseks.
1950-ndate teisest poolest hakkasid Hiina RV suhted NSV Liiduga teravnema:

Mao Zedong ei suhtunud hästi isikukultuse kritiseerimisse NSV Liidus
Mao lootis Stalini surma järel haarata liidriroll kommunistlikus maailmas enese ja Hiina RV kätte
1960.aastast algasid esimesed relvastatud kokkupõrked piiril
Hiinast saadeti minema nõukogude spetsialistid ja nõuandjad
1966.a. katkestati suhted HKP ja NLKP vahel
suhete madalseis kestis kuni 1980-ndate lõpuni

Hiina RV ja USA suhted:

Suhted väga teravad kuni 1970-ndate aastate alguseni. Selle põhjuseks oli USA toetus Taivanile põgenenud Guomindangile / Hiina Vabariigile (Taivanile).
USA kaitses oma sõjalaevastiku kohalolekuga Taivani ning toetas Hiina Vabariiki ÜRO Julgeolekunõukogu ühe liikmena.
1970-ndate algul hakkasid ootamatult USA Hiina RV suhted paranema:

1971 .a. USA lauatennisistide külaskäik Hiinasse pani aluse nn. pingpongi poliitikale
algasid tippkohtumised (esialgu salajased)
1972.a. toimus USA presidendi R. Nixoni visiit Pekingisse jne.
1979.a. loodi kahe riigi vahel diplomaatilised suhted

Suhete paranemise põhjused:

mõlema konfliktid ja vastuolud NSV Liiduga
USA ei saanud enam ignoreerida Hiina RV sarnast suurriiki
USA katkestas diplomaatilised suhted Hiina Vabariigiga (kuid jättis oma laevastiku piirkonda kindlustamaks Taivani julgeolekut) ja nõustus ÜRO Julgeolekunõukogu kohta andma Hiina RV-le

Suhted lähinaabritega:
Alates Hiina RV tekkest on riigi välispoliitika oma lähinaabrite suhtes olnud agressiivne:

1950.a. okupeeriti Tiibet , millele järgnesid repressioonid, ümberrahvastamine ja sekkumine kohalikku usuellu. Pärast ebaõnnestunud Hiina vastast ülestõusu 1959 .a. põgenes Dalai -laama koos paljude toetajatega Indiasse .
Indiaga on Hiina RV-l olnud mitmeid piirikonflikte alates 1959.aastast.
Hiina RV agressiivsele välispoliitikale lisas indu oma tuumaprogrammi elluviimine (1964.a. tuumapomm; 1967.a. vesinikupomm)
1979.a. üritas Hiina RV ebaõnnestunult rünnata Vietnami RDV-d (põhjus: Vietnami sõjavägi oli naaberriigis Kambodžas kukutanud sealse Hiina-meelse (maoistliku) puna-khmeride totalitaarse hirmuvalitsuse).

Peep Reimer

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 142 allalaadimist

Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #1

Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #2

Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #3

Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #4

Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #5

Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #6

Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #7

Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #8

Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

142 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Linzuke18 Õppematerjali autor

nsvl

Sarnased õppematerjalid

doc

USA vs NSV

USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena

Ajalugu

doc

12. klassi ajaloo konspekt

· osa pooldas terrorit ja ühinemist Iiri Vabariigiga · teine osa parteistus ja pooldas poliitilisi võitlusmeetodeid e) 1970ndate algul viis London P.-Iirimaale sõjaväeüksused, allutades selle oma otsehaldusele f) 1998 sõlmiti Belfastis kokkulepe olukorra normaliseerimiseks: · selle heakskiit referendumil · Põhja-Iiri Assamblee valimised, kus enamuse saavutavad rahupooldajad Prantsusmaa pärast II maailmasõda 1. IV vabariik (1946 1958) a) Vastupanuliikumise ümberkujunemine Ajutiseks Valitsuseks: · 1944 nimetati Rahvuslik Vabastuskomitee Ajutiseks Valitsuseks (kindral C. de Gaulle) · 1946 Asutava Kogu valimised, kus enamuse said vasakpoolsed (KP ja SP) b) põhiseadusega loodi parlamentaarne vabariik, mida valitses parlamendi kinnitatud valitsusjuht c) de Gaulle lahkus valitsusjuhi kohalt, pooldades presidentaalset vabariiki d) Poliitiline ebastabiilsus:

Ajalugu

ppt

Hiina asend, kultuur, elu

kehtestas sõjaväelise diktatuuri. Sun Yatseni 1912 asutatud ning revolutsiooni süvenemist taotlev Guomindang (Rahvuslik Rahvapartei) keelustati võimude poolt. HIINA  1916. aastast oli Hiina juht Sun Yatsen, kes tegi koostööd ka kommunistidega. 1925 Guomindangi etteotsa saanud Chiang Kaishek (ka Jiang Jieshi; 1887-1975) katkestas 1927 suhted kommunistidega, alustas nende vastu repressioone ning loobus NSV Liidu abist. Pärast Pekingi vallutamist 1928 kehtestas Chiang Kaishek Guomindangi üheparteilise diktatuuri. HIINA  Hiina Kommunistlikul Parteil (asutatud 1921) õnnestus pärast koostöö lõppemist Guomindangiga luua talupoegade ühingute toel (talupojad moodustasid 85% Hiina elanikkonnast) endale rida tugipunkte Kesk- ja Lõuna-Hiinas. Enese kontrolli all olevatel aladel teostasid kommunistid maareformi, millega võõrandati suurmaaomanike

Geograafia

pptx

Hiina Rahvavabariik

Xiaopingi juhtimisel Dengi poliitika eesmärkideks olid turumajanduslike põhimõtete rakendamine kommunistliku partei juhtimisel Dengi poliitika tulemused Saadeti laiali ühismajandid, lõpetati plaanimajandus, hakati tootma olmekaupu Sellise poliitika tulemusel väljus Hiina näljahädast ning Hiina kaubad jõudsid maailmaturule ,,Pole vahet, mis värvi kass on, peaasi et ta hiiri püüab" Välispoliitika 1950. a alguses alustas Hiina võitlust ülemvõimu pärast Kagu-Aasias, halvenesid suhted USAga 1960. a halvenesid suhted NSV Liiduga (relvastatud kokkupõrked) 1960. aastatel katsetasid hiinlased oma esimest tuumapommi 1970. aastatel soojenesid suhted lääneriikidega 1980. aastatel hakkasid suhted soojenema ka NSV Liiduga Suhted on tänapäevani teravad Taiwaniga Tänan kuulamast! Kas on küsimusi?

Ajalugu

doc

Külm Sõda

VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid:

Ajalugu

doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

-1945.a., ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 1.4. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani: (Vt. ka õpik lk.137-140;146-149 · Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. · Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk- järgulist võrdsustamist kapitalistlike tööstusriikidega ning neist lõppkokkuvõttes arengus möödumist. · Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur,

Ajalugu

doc

Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp

XI. Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp: 1. NSV Liit M.Gorbatsovi ajal (1985.a.-1991.a.): · Mihhail Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. pärast eelkäija K.Tsernenko surma. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes "noormees"- 54 aastane. · Gorbatsov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. · Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatsovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas

Ajalugu

docx

Kommunistliku süsteemi kujunemine

Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (6)

201858: Ma ei tea kas on just ilus võtta teise isiku konspektist informatsiooni ja seda kasutada enda konspektist ning panna antud konspekti hinnaks 50 punkti?

19:55 11-06-2014