Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal (1)

Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal
Eksam on suuline. Õpilane võtab eksamipileti, millel on kolm küsimust ja üks geograafiline objekt, mida ta peab kontuurkaardil näitama. Vastamiseks on õpilasel ettevalmistusaeg . Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast.
Küsimused:
1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet
2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3
3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe ?
4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud?
5. Kuidas määratletakse säästev areng?
6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet
7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5
8. Kirjeldage kivimiringet. PILET nr 6
9. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? 1pilet
10. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? PILET nr 4
11. Miks on mandriline maakoor vanem kui ookeaniline ?
PILET nr 8
12. Millistes Maa sfäärides on meie teadmiste põhjal kivimaines sulas või plastilises olekus ja mille põhjal me seda järeldame?
13. Millised tähelepanekud ookeanipõhja uurimisel viisid laamtektoonika teooria sõnastamiseni?
14. Millistes piirkondades tekkib uus maakoor? Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse.. PILET nr 3
15. Millistes piirkondades maakoor hävib? Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse. PILET nr 7
16. Millised pinnavormid tekkivad kahe ookeanilise laama põrkumisel? Tooge näiteid.
17. Millised pinnavormid tekkivad ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel? Tooge näiteid.
18. Millised pinnavormid tekkivad kahe mandrilise laama põrkumisel? Tooge näiteid.
19. Mis on kontinentaalne rift? PILET nr 14
20. Mida tähendab tekkiv ookean ja sulguv ookean? PILET nr 9
21. Kirjeldage Havai saarteaheliku näitel „kuuma täppi”. PILET nr 10 22. Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi? PILET nr 11
23. Millistes piirkondades leidub vulkaane laamtektoonika teooria järgi? PILET nr 15
24. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu? PILET nr 12
25. Miks ja kuidas vulkaanid purskavad?
26. Millistes piirkondades on aluseline magma ja millised vulkaanid seal tekkivad?
27. Millistes piirkondades on happeline magma ja millised vulkaanid seal tekkivad?
28. Nimetage vulkaanipurskega kaasnevaid nähtusi, mis tekitavad purustusi ja toovad kaasa inimohvreid?
29. Millist kasu toovad inimesele vulkaanid?
30. Milline on võimsa vulkaanipurske mõju ilmale Maakeral? PILET nr 13
31. Kuidas tekkivad maavärinad?
32. Milline põhimõtteline erinevus on maavärinate tugevuse mõõtmisel Mercalli ja Richteri skaalal?
33. Kirjeldage piki-, rist- ja pinnalaineid ja nende levikkiirust?
34. Millega mõõdetakse maavärina tugevust ja kuidas see aparaat töötab?
35. Milline seos on laamade piirialade iseloomu ja maavärinate koldesügavuse vahel? PILET nr 16
36. Millised nähtused kaasnevad maavärinatega, mis võivad kaasa tuua inimohvreid?
37. Tooge näiteid välistegurite mõjust pinnamoe kujunemisele.
38. Millistes piirkondades esineb ja kuidas tekkivad maalihked ?
39. Millised nõlvaprotsessid on kiired ja millised aeglased?
40. Milline seos on murenemisel mullatekkega?
41. Millised tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? PILET nr 2
42. Millised tegurid soodustavad keemilist murenemist? PILET nr 4
43. Millistel aladel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks? PILET nr 5
44. Miks on Eesti ala murenemiskoorik õhem ja mullad nooremad kui lõunapoolsetel aladel?
45. Mis on ja miks tekkivad mullahorisondid ? PILET nr 15
46. Millest koosneb muld ? PILET nr 6
47. Võrrelge mullateket tundras ja stepis.
48. Võrrelge mullateket parasvöötme okasmetsas ja kõrbes.
49. Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis see on levinud.
PILET nr 8
50. Miks on mustmullad viljakad ja millises loodusvööndis need on levinud? PILET nr 10
51. Miks on kõrbemullad sooldunud? PILET nr 16
52. Miks on ekvatoriaalse vihmametsa mullad happelised ja väheviljakad? PILET nr 11
53. Millised looduslikud protsessid hävitavad muldi? PILET nr 9
54. Kuidas saab vähendada muldade erosiooni?
55. Kuidas ja kus laienevad kõrbed? PILET nr 7
56. Kuida sõltub veeauru hulk õhus temperatuurist? PILET nr 12
57. Mille alusel eristatakse atmosfääris erinevad allsfäärid? Nimeta need allsfäärid. PILET nr 13
58. Kuidas sõltub albeedost maapinna soojenemine? 1 pilet
59. Milles seisneb CO2 roll atmosfääris? Kuidas sattub süsihappegaas atmosfääri ja kuidas seotakse õhus olevat süsihappegaasi (süsinikdioksiidi)? PILET nr 14
60. Selgitage kiirgusbilanssi. Millisel juhul on kiirgusbilanss positiivne ja millal negatiivne? Kas Maa kiirgusbilanss on tasakaalus, positiivne või negatiivne? PILET nr 5
61. Mida nimetatakse kasvuhooneefektiks? PILET nr 2
62. Miks on osoonikihi hõrenemine ohtlik? Kus piirkondades on levinud osooniaugud ?
63. Mis põhjustab ulatuslike kõrg- ja madalrõhualade teket maakera eri piirkondades?
64. Kirjeldage õhuringlust ekvaatori ja 30º põhja- ja lõunalaiuse vahel. PILET nr 6
65. Milliste tegurite mõjul kujuneb Eesti kliima?
66. Millistel aladel on levinud mussoonid ja kuidas need tekkivad? PILET nr 9
67. Kirjeldage ilma muutusi noore tsükloni üleminekul?
68. Millised õhumassid kujundavad aasta jooksul ilma Eestis?
69. Miks Andide mäestiku idanõlval Peruus on vihmamets , läänenõlval aga kõrb? PILET nr 11
70. Miks troopilised tsüklonid tekkivad ookeani kohal?
71. Milline erinevus on parasvöötme tsüklonite ja troopiliste tsüklonite liikumissuunas?
72. Millised ilmastikuolud halvendavad õhu kvaliteeti?
73. Millised Maa piirkonnad saavad palju ja millised vähe sademeid ja miks?
74. Kirjeldage suurt ja väikest veeringet. PILET nr 3
75. Milline on veeringe sise-äravoolualadel?
76. Selgitage veebilanssi. PILET nr 4
77. Miks väheneb Araali mere pindala? PILET nr 10
78. Milline on maailmamere osa Maa soojusbilansis?
79. Milline on aurumise osa soojuse ülekandumisel ookeanilt mandritele? Miks on ekvatoriaalses kliimas auramisele kuluv soojushulk väiksem kui troopilises kliimavöötmes?
80. Milline seos on merevee soolsuse ja meres elavate liikide arvukuse vahel?
81. Millised maailmamere osad on kalarikkamad ja miks?
82. Milline on lainetuse mõju pinnamoele järsk- ja laugrannikutel? PILET nr 13
83. Miks elab suur osa inimestest rannikualadel?
84. Millised tegurid mõjutavad jõe veerežiimi? Kirjeldage Eesti jõgede veerežiimi ja võrrelge seda vahemerelise lähistroopika ja mussoonkliimaga alade jõgede režiimiga. PILET nr 15
85. Miks võiva d mõnedel jõgedel tekkida katastroofilised üleujutused ja millistel jõe osadel need esinevad?
86. Kirjeldage Eesti jõgede veerežiimi ja eri toiteallikate osatähtsust erinevatel perioodidel .
87. Kuidas kujundab voolav vesi pinnamoodi?
88. Kuidas on seotud voolava vee kulutav või kuhjav tegevus voolukiirusega? PILET nr 8
89. Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid ? PILET nr 12
90. Millest sõltub vee imbumise kiirus pinnasesse?
91. Kuidas inimene mõjutab põhjavee taset? PILET nr 14
92. Millest sõltub põhjavee reostusoht ? Millised põhjaveed on reostuse eest kaitstud ning millistel tingimustel on põhjavesi ohustatud reostusest? PILET nr 16
93. Miks on Läänemeri reostustundlik?
94. Mis põhjustab veekogude eutrofeerumist ja kuidas inimene seda mõjutab?
95. Mis on aeglane ja mis on kiire süsinikuringe? Kuidas inimene neid mõjutab?
96. Kuidas on inimene muutnud lämmastikuringet ja millised kahjulikud mõjud on sellega kaasnenud?
97. Mis on keskkonnaseire? Milline erinevus on fooni- ja saasteseirel?
98. Kuidas kasutatakse mõistet „ maastik ”? Nimeta kolm Eesti maastike piirkondlikku erinevust põhjustavat tegurit?
Mered ja lahed : Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiku laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni leht.
Kanalid: Panama , Suessi, Kieli.
Väinad: Taani väinad, Inglise kanal ehl La Manche , Gibraltar, Bosporus , Dardanellid, Beringi , Bassi, Magalhaesi .
Saared ja saarestikud : Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta , Küpros, Sitsiilia , Sardiinia , Korsika , Gröönimaa, Kuuba , Madagaskar, Sri Lanka (Tseilon), Sumatra , Jaava, Kalimantan (Borneo), Uus-Guinea, Jaapan, Uus- Meremaa .
Poolsaared: Skandinaavia , Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia , Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori.
Mäestikud: Skandinaavia, Alpid , Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus , Himaalaja , Kordiljeerid , Apalatšid, Andid , Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas.
Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia.
Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi Lauskmaa, Induse madalik , Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik , Mississipi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa , Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa.
Jõed: Rein , Doonau, Volga , Jangtse , Huanghe , Indus, Ganges , Mississipi, Amazonas , Niilus, Kongo .
Järved: Saima järvistu, Vänern, Laadoga , Kaspia, Araal, Baikal , Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika .
Geograafia
1.Maa on avatud süsteem energia-ja ainevahetuse süsteemi ja seda ümbritseva keskonna vahel. Suletud süsteemil see puudub, looduses täielikult suletud süsteemi ei esine.Ergeetiliselt on Maa avatud süteem, aga Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem,kuigi mingi ainevahetus maailmaruumiga toimub.( meteoriidid )
2.Maa sfäärid on kihilise ehtitusega,omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Nii nagu maakera on aegamööda muutuv,muutuvad ka tema osad ja nende omavahelised suhted, ses mõttes on maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid.Maakera keskmest kaugenedes asenduvad suurema tihedusega kihid kergemate ja väiksema tihedusega kihtidega.Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast.Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi,milles mikroobrid,seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilsit ainet. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede,soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee.Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine , ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid,mulda,vett ja õhku.
3.Enamiku looduslike süsteemide energia pärineb päikesest, päiksest siseneb dünaamilisse süsteemi päikesekiirgust ja dünaamilisest süsteemist lahkub pidevalt energiat soojuskiirgusena. Koos kineetilise energiaga tekitab see veeringe ehk liikumisenergia .
4.Liustikud liiguvad elastsus potensiaalse energia mõjul ehk elastsusenergia mõjul.See on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö-s.st keha kokkusurumist või venitamise-mõjul kehasse salvestunud energia.
5.Säästev areng määratleb ühiskonna arendamise eesmärgid , ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud.
6. Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad
7.Maa kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus.See on praegu 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks- ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks . Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest , mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel . Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard -,sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maa tuum paikneb 2900-6378km sügavusel, ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks.
8.Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma:tard- ehk magma-,moonde ja settekivimid . Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenudkivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt settee kuhjumisega. Maakoores kõrgenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid umber uuteks mineraalide kooslusteks- moondekivimiteks.
9.Tardkivimid, vulkaanilised ehk purskekivimid , settekivimid ja moondekivimid ..
10. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moondekivimitest.
11. Erinevalt ookeanilisest maakoorest, mille vanus ei ületa kusagil 200 miljonit aastat, on mandriline maakoor väga vana. Vanus võib ulatuda isegi kuni nelja miljardi aastani. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor, mis takistab tema vahevöösse tagasi sukeldumist.
12. Kivimaine on sulas või plastilises olekus astenosfääris ja litosfääris,sest see sfäär on tuumale kõige lähemal ja seal on kõige kuumem.
13. Laamtektoonika teooria sõnastamiseni viis see, et selgus et palju maasisesed geoloogilised protsessid,sealhulgas maavärinad ja vulkanism tükeldavad litosfäärisuurteks plaatideks ehk laamadeks .
14.Uus maakoor tekib seal kus on ookeanilaamade lahknemine.Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäaahelikud.Sealne pinnamood on väga noor ,kivimid on nooremad kui 180miljonit aastat,sealses pinnamoes on tekkinud pangasmäestikud ja seal esineb arvukalt maavärinaid.
15.Laamade kokkupõrkamisel maakoor hävib. Kahe mandrilise laama põrkumise l nende servad purunevad, samuti kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Tekkis maavärinate piirkond, vulkaanipurskeid on vähe. Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub ühe väiksema laama serv vahevöösse.
16. # Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub ühe väiksema laama serv vahevöösse (kohad: Kuriili saared, Kamtšatka, Jaapani saared, süvikud jne) Sönad: Süvik-, Vahevöö-, ookeanilise maakoorega laam -, mandrilise maakoorega laam-, magmakolle-,
17. # Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub raskem ookeanilaama serv kergema mandrilaam a alla. Ookeanis tekib süvik , kivimid sulavad vahevöö kuumuses, sealt lõhede kaudu magma purskab ka maapinnale. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam.
18. Kahe mandrilise laama põrkumise l nende servad purunevad, samuti kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Tekkis maavärinate piirkond, vulkaanipurskeid on vähe * Himaalaja kurdmäestik tekkis Laamade põrkumisel .
19. Kontinentaalne rift ehk mandririft on kontinentaalse koore rebend,tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga
20.Sulguv ookean
21. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessukamiskolete tõusukoht Maa pinnal.Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhtliselt väikese paksusega ookeanilaam ,siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku,kusjuures tekkinud vulkaane on erineva vanusega.Näiteks kuumatäpi tekitatud Havai vulkaaniahelik Vaikses ookeanis. Praegu asub kuuma täpi kohal Mauna Loa tegutsev vulkaan , kuid teadaolevalt vanim, 75 miljoni aasta eest tegutsenud Meiji vulkaan on tänaseks triivinud koos ookeanilaamaga loode suunas ja paikneb Aleuudi saarkaare juures.
22.Kustunud, suikuvad ja aktiivsed.
23.Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel-massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis.
24.Vulkaani kuju,ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni-ning gaaside vaesest väikese viskoossusega basaltsest magamast.See on hästi liikub magma,mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast eriti graniitsest magmast. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse .
25.Vulkaanid purskavad,sest sagely tardub magma juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide ,tüha ja laavatilkade segu.
26.Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani.
Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.
Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare.Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid
27.Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on anamasti kihtvulkaanid.Seal on happeline magma.
28.Lõõmpilved (Vesuuvi vulkaani tuhapilv mattis enda alla Pompeji ,Herculaneumi ja Stabiae linna.
Mudavoolud, Maavärinad,geisrid.
29. Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele.Ehe hõbe, kuld ,vask ning paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadanenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest.Kuum vesi on kasutatav energiaallikana.
30. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved , aga ka erineva koostisega laavavoolud.
31.Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.
32. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat.
33. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres.Pinnalained on seismilised lained. Kehalainete seas eristatakase kiiremaid P- laineid ehk pikilaineid , mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonnad liikumisuunaga risti deformeerivate impulssidena.
34.Maavärina tugevust mõõdetakse seismograafi abil. See aparaat registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina.
35.Eri tüüpi laamapiiridel tekivad erineva koldesügavusega maavärinad.Näiteks ookeani keskahelikes rebitakse üksteisest lahti õhukesed litosfäärilõigud, mis hakkavad külgsuunas veidi erineva kiirusega triivima,sellistes litosfäärilõikudes kuhjunud mahaanilised pinged vabanevad arvukate madalate ,paari kilomeetri sügavuste koldega maavärinatena.Seecastu laamade vahevöösse vajumise vööndeis jäävad maavärinate kolded maapinna vahetust lähedusest kuni maksimaalse 670 kilomeetri sügavuseni.
36.Tsunamid ja maavärinad ise.
37.Näiteks tuule,vee,jää või inimmõjul toimuvad protsessid.Nõlvaprotsessid mis toimuvad raskusjõu mõjul. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Libimise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii,et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu.
38. Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine.
Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei pruugi toimuda.
39.Kiired nõlvaprotsessid on varisemine,libisemine. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine .
40.Murenemisel tekivad lähtekivimid milles hakkab kogunema mullatekkeks vajalik tolm ja niiskus.
41. Füüsikalist murenemist soodustavad temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumine ja kokkutõmbumine. Näiteks päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise.
42.Keemilist murenemist soodustavad kõrge temperatuu,sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused .
43.Murenemiskooriku paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest ja mullavee omadustest, samuti sellest, kui kaua on murenemine toimunud. Murenemiskoorik on õhuke tundratel Poolkõrbetes ja kõrbes ja steppis, sest sealsed kivimid on mineraali vaesed ja selles nendes kohtades sajab suhteliselt vähe. Paksud on vihmametsa pinnad, sest sealsed pinnakihid on väga mineraalide rohked ja seal on väga palju sademeid.
45.Muld jaotub erine värvuse,tüseduse ja tiheduse kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Mullahorisondid ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid . Erinevad Mullalhorisondid tekivad tänu kliimale,bioloogilistele põhjustele . Huumushorisont – toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga.Tume ja kobe.
Sisseuhte horisont – peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga.
Lähtekivim – lähtematerjal, millele mulda on tekkinud.
Aluskivim – lähtekivimi alune vanem kivim .
Väljauhtehorisont – heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest
Gleihorisont – tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall
Toorhuumuslik horisont – tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele.
Kõduhorisont – koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest.
Turvas – vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont.
46. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Taimede kasvuks peab lisaks mineraalainetele olema orgaanilist ainet, mis sisaldab elutähtsaid elemente nagu süsinik© lämmastik(N) ja väävel(S). Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. Mulla orgaanilise aine, eelkõige huumuse osatähtsus on tunduvalt väiksem, Eesti põllumuldades ainult 2-5%. Mullas leidub alati ka teatav kogus vett.
49.Happelises keskkonnas toimuvat protsessi mulla nimetatakse leetumiseks,mis areneb eriti ilmekalt välja liivmuldadel. Mida alustevaesem on liiv ja mida kestvamalt püsib hüdrolüüsiks vajalik liigniiskus, seda sügavamle ulatub leethorisont. Leetumine on levinud okasmetsavööndis .
50. Mustmullad on viljakad, sest nad kasvavad rohtlavööndis ja seal on hea kliima. Pluss veel rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikul. Mustmullad on kõrge poorsuse ,suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga.Mustmuldade süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavmale kui mis tahes teasel maailma mineraalmullal.
51.Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad,sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas.
52. Ekvatoriaalse vihmametsa mullad on happelised ja väheviljakad, sest nendel aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja tänu sellele ulatub muld 6 meetri kohati isegi 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki.Keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub alustest ja koguni ränist.
53.Looduslikud protsessid mis hävitavad muldi on erosion(Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele.Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla.) . Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Muldade sooldumine on tingutud põldude niisutamisest.
55.Üks protsess tänu millele kõrbed laienevad on tuuleerosioon ehk deflatsioon . Tuul kannab ära peeneid mullaosakesi.Esimene kõrbestumise ilming ongi viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Mattumist võib esineda liikuvate liivadega kõrbete naabruses , kus viljakatesse oaasedesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva. Enim ohustatud alad maailmas on praegu Põhja-Ameerikas California, ja keskosa,siis veel Pärsia lahe äärsed maad, Austraalia ääre alad Aafrika keskkosa.
56.Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides. Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti.Mida väiksem temperatuur, seda vähem veeauru õhus on.
57. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär.
58. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet..Kui maapind on hele siis see peegeldub tagasi aga kui on tume siis valgus neeldub.Mida tumedab maapind on seda soojem maapind on.
59.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise,vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise.
60.Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivne kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid tavisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud.Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed.
61.Kasvunooneefektiks nimetatakse temperatuuri ja niiskuse suurenemist läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja.
64.Ekvatoriaalsel alal on õhurõhk naaberaladest madalam,umbes 30 laiuskraadilit valitseb kõrgrõhuvöönde.Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust.Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas.30.laiuskraadideni jõudes on õhk juba sedavõrd jahtunud ,et hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala.
66.Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad mussoonid Lõuna-Aasias. Suvisel aastaajal , kui päike käib üle taevavõlvi seniidi lähedalt, puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. Siis on põuaperiood.
69.Andide mäestiku idanõlvad on Peruus vihmametsad ,sest seal on troopiline mereline õhk, mis on soe ja niiske. See on kujunenud välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis.Selles piirkonnas sajab ainult mägede tuulepealsetel nõlvadel ja rannikualal. Lääne nõlval on kõrb,sest seal on troopiline kontinentaalne õhk ehk palav ja äärmiselt kuiv.
74. Väike veeringe toimub maailmamere kohal.
Päike soojendab vett ja vesi aurab maailmamerest õhku.
Õhus veepiisakesed jahtuvad, ühinevad ja nendest moodustub pilv.
Pilved tihenevad, muutuvad raskeks ning vesi sajab nendest tagasi maailmamerre.
Suur veeringe esineb nii maailmamere kui ka maismaa kohal paikneva õhkkonna vahel.
Päike soojendab maapinda.
Vesi aurab õhku nii veekogude kui maismaa pealt.
Väikesed veepiisad jahtuvad õhus ning tihenevad.
Tekib pilv.
Pilves veepiisad veel omakorda ühinevad.
Pilv muutub raskeks.
Tuul viib osa pilvi ka maismaa kohale.
Vesi sajab maha nii maailmamere kohal kui ka maismaa kohal.
Maismaal imbub sademete vesi pinnasesse, moodustades pinnasevee.
Pinnasevesi jõuab kord tagasi merre.
Osa pinnaseveest imbub veel sügavamale ja jääb pidama vettkandvale kivimikihile.
Tekib põhjavesi.
Põhjavesi jõuab maapinnale allika kaudu ning allikavesi voolab ojade ja jõgede kaudu tagasi merre.
76.Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle mmutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust.Enamasti iseloomustatakse globaalset veeringet sademete auramise ja äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansiga, mis koosneb kolmest liimest(sademed auramine ja jõgede äravool)Veebilansse koostatakse üksikute veekogude ,põhjaveekihtide, aga ka riikide ja haldusüksuste kohta.
77.Araali mere pindala väheneb,sest üha rohkem vett suunatakse põldude ja istanduste niisutamiseks, mille tagajärjel jõed jäävad veevaesemaks ega jõua enam välja oma ajaloolisse suudmepiirkonda. Selle tagajärjel võivad veevaeseks jääda ka suured järved.
82.Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad . Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad.Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste likumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutavad jõud..
84. Jõe veerežiim on jõe vooluhulga ja veetaseme seaduspärane muutumine päeva, hooaja või aasta jooksul, mis on tingitud jõgikonna loodusgeograafiliste omadustega, esmajärjekorras kliimatingimustest. Soojakliimaga aladel mõjutavad jõe veerežiimile peamiselt sademed ja aurumine . Külma- ja paraskliima aladel aga mõjutab ka oluliselt õhutemperatuur.Eesti jõgede veerežiimi iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Lähistroopilise vahemerelise kliimaga on jõgedel suurvesi talvel, millal sajab rohkem, aga madalvesi on kuival ja palaval suvel. Lähistroopilise mussoonkliimaga aladel on suurvesi suvel suvemussooni ajal.
88. Vee kulutav või kuhjav tegevus on seotud voolukiirusega nii, et mida suurem on voolukiirus , seda jämedamat materjali suudab vesi transportida. Kui voolukiirus väheneb, settib voolust välja jämedam materjal, samas kui peenemat materjali kantakse edasi.
89.Soodid tekivad jõest eraldunud sängiosa lammil .Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, mutes sellega sängi sirgemaks.
91.Inimene mõjutab põhjavee taset vee väljapumpamisega(Suure veevõtu korral kujuneb kaevu umber alanduslehter,kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte) ja kaevandamisega ja karjääridega.Kaevetööde tegemiseks allmaakaevanduses või karjääris on vaja põhjaveetaset alandada kaevanduskäigu või karjääri põhjani.Põhjavee väljapumpamiseks rajatakse puurkaevud, lisaks pumbatakse vett ära ka kaevanduskäikudest.
92.Põhjavee reostusoht sõtlub sellest, mida kiiremini vesi kivimtes edasi liigub. Puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeglases liikumises.Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel.Põhjavesi on ohustatud reostatusest karstialadel,isegi kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega.
PILET nr 1

Maad kirjeldatakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem?

Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel?

Kuidas sõltub albeedost maapinna soojenemine?

Näidake kontuurkaardil Põhjamerd, Pürenee mäestikku ja Induse jõge.
PILET nr 2

Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta?

Millised tegurid soodustavad füüsikalist murenemist?

Mida nimetatakse kasvuhooneefektiks?

Näidake kontuurkaardil Barentsi merd , Uurali mäestikku ja Gangese jõge.
PILET nr 3

Kirjeldage Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast.

Millistes piirkondades tekkib uus maakoor? Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse.

Kirjeldage suurt ja väikest veeringet.

Näidake kontuurkaardil Küpros saart , Kaukasuse mäestikku ja Mississipi jõge.
PILET nr 4

Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest?

Millised tegurid soodustavad keemilist murenemist?

Millistest osadest koosneb veebilanss. Selgitage.

Näidake kontuurkaardil Musta merd, Lääne-Siberi lauskmaad ja Amazonase jõge.
PILET nr 5

Kirjeldage Maa siseehitust.

Millistel aladel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks? Miks?

Selgitage kiirgusbilanssi. Millisel juhul on kiirgusbilanss positiivne ja millal negatiivne? Kas Maa kiirgusbilanss on tasakaalus, positiivne või negatiivne?

Näidake kontuurkaardil Punast merd, Sardiinia saart ja Niiluse jõge.
PILET nr 6

Kirjeldage kivimiringet.

Millest koosneb muld? Andke koostisosade ligikaudne osatähtsus.

Kirjeldage õhuringlust ekvaatori ja 30º põhja- ja lõunalaiuse vahel.

Näidake kontuurkaardil Kariibi merd, Madagaskari saart ja Kongo jõge.
PILET nr 7

Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe?

Millistes piirkondades maakoor hävib? Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse.

Kuidas laienevad kõrbed? Millised alad on kõrbestumisest enim ohustatud?

Näidake kontuurkaardil Jaapani merd, Kalimantani (Borneo) saart ja Ida-Euroopa lauskmaad.
PILET nr 8

Miks on mandriline maakoor vanem kui ookeaniline?

Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis on see levinud.

Kuidas on seotud voolava vee kulutav või kuhjav tegevus voolukiirusega?

Näidake kontuurkaardil Mehhiko lahte , Atlase mäestikku ja Huanghe jõge.
PILET nr 9

Mida tähendab tekkiv ookean ja sulguv ookean?

Millised looduslikud protsessid hävitavad muldi?

Millistel aladel on levinud mussoonid ja kuidas need tekkivad?

Näidake kontuurkaardil Guinea lahte, Himaalaja mäestikku ja Jangtse jõge.
PILET nr 10

Kirjeldage Havai saarteaheliku näitel „kuuma täppi”.

Miks on mustmullad viljakad ja millises loodusvööndis need on levinud?

Miks väheneb Araali mere pindala?

Näidake kontuurkaardil Pärsia lahte, Gibraltari väina ja Kaspia alamikku.
PILET nr 11

Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi?

Miks on ekvatoriaalse vihmametsa mullad happelised ja väheviljakad?

Miks Andide mäestiku idanõlval on Peruus vihmamets, läänenõlval aga kõrb?

Näidake kontuurkaardil Hudsoni lahte, Suurt-Hiina tasandikku ja Volga jõge.
PILET nr 12

Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu?

Kuidas sõltub veeauru hulk õhus temperatuurist?

Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid?

Näidake kontuurkaardil Inglise kanalit ehk La Manche väina, Apalatšide mäestikku ja Laadoga järve.
PILET nr 13

Milline on võimsa vulkaanipurske mõju ilmale Maakeral?

Mille alusel eristatakse atmosfääris erinevad allsfäärid? Nimeta need allsfäärid.

Milline on lainetuse mõju pinnamoele järsk- ja laugrannikutel?

Näidake kontuurkaardil Bosporuse väin, Kesk-Siberi kiltmaa ja Baikali järv.
PILET nr 14

Mis on kontinentaalne rift? Tooge mõni näide.

Millist efekti põhjustab CO2 atmosfääris? Kuidas sattub süsihappegaas atmosfääri ja kuidas seotakse õhus olevat süsihappegaasi (süsinikdioksiidi)?

Kuidas inimene mõjutab põhjavee taset?

Näidake kontuurkaardil Panama kanalit, Jüüti poolsaart ja Saima järvistut.
PILET nr 15

Kuidas selgitab laamtektoonika teooria vulkaaniliste alade ja –vööndite asukohti?

Mis on ja miks tekkivad mullahorisondid?

Millised tegurid mõjutavad jõe veerežiimi? Kirjeldage Eesti jõgede veerežiimi ja võrrelge seda vahemerelise lähistroopika ja mussoonkliimaga alade jõgede režiimiga.

Näidake kontuurkaardil Dardanellide väina, Andide mäestikku ja Victoria järve.
PILET nr 16

Milline seos on laamade piirialade iseloomu ja maavärinate esinemise ning koldesügavuse vahel?

Miks on kõrbemullad sooldunud?

Millised põhjaveed on reostuse eest kaitstud ning millistel tingimustel on põhjavesi ohustatud reostusest?

Näidake kontuurkaardil Sri Lanka (Tseilon) saart, Doonau jõge ja Suurt Järvistut.