aastal Seismilised lained S lained P lained Just pinnalained tekitavad purustusi, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maavärinate tugevuse mõõtmine Seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus jmt. Seismograaf registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Seismograafi tööpõhimõte • Seismograaf koosneb kahest osast: üheks osaks on tavaliselt pabeririba, millele võnkumised kirjutatakse ja see on otseselt sõltuv Maapinna liikumisest. teine osa on kirjutussulg, mis isoleeritakse nii palju kui võimalik maavärina tõugetest. Selleks on näiteks vedru otsa pandus fikseeritud raskus. Animatsioon seismograafi tööpõhimõte http://www.wwnorton.com/earth/egeo/index/animations.htm 8.3 http://www.iris
Maavärinad Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigas esineb maavärinaid suhteliselt harva. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki enamike maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Maavärinaid võivad põhjustada ka teised asjad: - vulkaanide pursked - suurte koobaste sissevarisemised - inim tegevused, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms - suurte meteoriitide langemine maapinnale, lumelaviin jms Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Seal peavad inimesed olema alati valmis uueks k...
Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil ja tugevust hinnatakse Richeteri skaalal magnituudides ja pallides. Vulkanism on protsesside kogum, mis hlmab magma teket. Vulkaanid jaotatakse kilpvulkaan ja kihtvulkaan. Kivimid jagunevad: tard-, sette-, moondekivimid. Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena. Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite kuhjumisel tulemusena. Moondekivimid on tekkinud sette- ja tardkivimi krge rhu ja temperatuuri tingimustes mberkristaliseerumisel.
elusid järgnevate kahjustuste läbi: Maakoore lõhenemine. Maapinna vibreeriv liikumine ehk kõikumine Üleujutus (tsunami, tammide purunemine) Mitmesugune pöördumatu maapinna purunemine (näiteks pinnase vedeldumine, maalihked). Tulekahjud või ohtlike ainete paiskumine atmosfääri Kuidas mõõdetakse maavärinate tugevust? Seismograafi abil - see registreerib maakoore ja kivimite võnkumist. Võimaldab mõõta seismilisi laineid ja maavärina tugevust, st maa-värinaga vabanenud energiahulka Mõõtühikuks on magnituud Maavärinad üle 5 magnituudi on purustava mõjuga. Viimase aja tugevamad maavärinad 14.10.2014 El Salvadori ja Nicaragua rannikuid Maavärina tugevus 7,4 magnituuti
Kestab mõne minuti. 7.Mis on ja miks tekivad tsunamid? V:Tsunami on hiidlaine, mis tekib ookeani põhjas toimunud maavärina tagajärjel. 8.Miks on tsunamid ohtlikud? V: Nad tekitavad suuri kahjustusi ja purustusi. Jõud on tugev ja ta pühib kõik teelt ära. 9.Millistes piirkondades maakeral esineb sageli tugevaid maavärinaid? V:Laamade äärealadel. 10.Kuidas liiguvad laamad aladel, kus esineb sageli maavärinaid? V:Põrkuvad kokku. 11.Milleks kasutatakse seismograafi? V:Seismograaf on mõõteriist, millega mõõdetakse maavärina tugevust. 12.Millisel kahel moel mõõdetakse maavärinate tugevust? V:Richteri skaalal magnituutides ja Mercalli skaalal pallides. 13.Too välja põhjused miks just Jaapanis esineb sageli tugevaid maavärinaid? V:Jaapan asub kolme laama kokkupuutealal. 14.Mida tehakse Jaapanis selleks,et maavärinate poolt tekitatud purustused oleksid võimalikult väikesed?
Ameerika läänerannikut. · Teine on tuntud Vahemeremaade seismilise vööndina, alates Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. 20. Millega mõõdetakse maavärinaid? Maavärinate iseloomulikke parameetreid- asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi- hinnatakse seismograafi abil, mis reguleerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. 21. Millise skaala alusel hinnatakse maav.-te võimsust? magnituud.
Lõpuks ületab maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkide vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maavärina. Murrangute tekkimise põhjuseks on maakooreplokkide liikumine üksteise suhtes. Maavärina fookus e. Kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine- maavärina murrang. Maavärina kese e. Epitsenter- vahetult kolde kohal olev koht maapinnal. Mõõtmine: seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus jmt. Seismograaf registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, kasutatakse logaritmilist skaalat. P- e. Pikilained levivad kõige kiiremini. Osakesi
LITOSFÄÄR Astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. 2. Maa siseehitus: Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Astenosfäär Vahevöö Välistuum(vedel Ni,Fe) Sisetuum (tahke Ni,Fe) Mandriline maakoor: Moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moonekividest.80 km. Ookeaniline maakoor: Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest,mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku-basaltse magma-tardumisel.Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted.5-10 km. 3.Ookeaniliste laamade kügsuunaline lahknemine: Keskahelikust lähtuv.Magma tõusuvool rebestab ookeanilise maakoore,magma tardub,maavärinad, vulkaanid.Island asub Atlandi ookeani keskahelikul. Ookeanilise maakoore hävimine: Süvikud ookeani ääres:maakoor vajub vahevöösse ja sulab,magmast tekkivad vulkaaniliste saarte kaar,mandri serva vulkaaniline mäestik,mandri se...
Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Maavärina hindamisel on võimalik lähtuda mitmetest eri nüanssidest, seetõttu on olemas palju erinevaid skaalasid maavärina tugevuse iseloomustamiseks. Üldjuhul jaotuvad skaalad oma põhimõtte järgi kaheks: 1) Võimsus-skaalad, mis hindavad maavärina seismilist energiat magnituudides. Näiteks Richteri ning Momenti skaalad. See skaala loodi 1935. aastal Charles Richteri ja Beno Gutenbergi poolt. Skaala kasutab maavärina hindamiseks seismograafi pendli suurima võnke amplituudi. Amplituud korrutatakse logaritm 10-ga, mille tõttu näiteks 4.0 magnituudi suurune maavärin on 3.0 magnituudilisest 10 korda võimsam (ja eraldab 31,6 korda rohkem energiat). Lisaks arvestatakse ka seismograafi kaugust maavärina epitsentrist, mis määratakse kindlaks teiste vaatlusjaamadega koostöös.Richter valis 0 magnituudi vääriliseks sellise maavärina,
REFERAAT Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. Üldiselt võime nimetada maavärinat maakoore liikumiseks teine teise suhtes. Kui aga võtta sõna maavärin, kui seismoloogia mõistet siis on see seismeliste lainete põhjustatud maapinna võnkumised, millest võime eristada nelja erinevat põhjustajat. Esimeseks ja kõige sagedamaseks põhjustajaks on Maa sisepinged, teiseks on aga vulkaanipursete järgsed värinad, kolmandaks põhjustajaks on koobaste kokku langemine ning neljandaks võime eristada värinaid, mille põhjustajaks on inimtegevus. Antud referaadis tuleb juttu maavärinatest ning nende tekke...
Maavärinad, varingud, maa liikumine. Inimestele kes elavad liiga lähedal, võivad surra. Taimestik, loomastik hävib. 8. Maavärinad: tekkepõhjused, tagajärjed, mõõtmine, prognoosimine, ohud ja ennetamine. Kivimid maapõues rebenevad, maapõues pinges olevad kivimplokid libisevad külg-, peale või allanihke suunaliselt. Inimelusid nõuab kõige rohkem just maavärin. Tekivad tulekahjud, vesi tõuseb, Hiidlained. Mõõdetakse seismograafi abil, on loodud kümnest seismojaamast koosneb seismiline monitooringu võrk. Selle abil saadakse prognoosida millal, kus võib väriseda ning suudetakse evakueerida inimesi. Prognoositakse ka muu hulgas laserseadmeid, millega saab registreerida ka väga väikseid maapinna liikumisi. 9. Nõlvaprotsessid: liigitus, tagajärjed. Varisemine kiviosakesed, kiire, suur nõlvakalle Libisemine settekehad, kivimiplokid, väike nõlvakalle, aeglane.
Piki-, rist- ja pinnalainete levik- Ruumilained jagunevad : P-laineteks ehk pikilaineteks ja S-laineteks ehk ristlaineteks. Nende nimetused tulevad ladinakeelsetest sõnadest primus(esimene) ja secundus(teine) Täpselt selles järjekorras nad ka seismograafini jõuavad Pinnalained levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda (nagu veelained vettevisatud kivist) ning nad levivad ruumilainetest aeglasemalt. PILT Seismograaf- Seismograafi tööpõhimõteks on registreerida maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Selle põhjal saab hinnata maavärinatele iseloomulike parameetreid näiteks asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust jne. PILT Richteri skaala - võeti kasutusele aastal 1935, kui USA seismoloog hakkas maavärinas vallandunud energia hulgal põhinevat maavärina võimsust väljendama MAGNITUUDIDES. Magnituud leitakse seismogrammilt tugevaima tõuke amplituudi järgi
Kehalainete seas eristatakse: kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonnas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas. · aeglasemad S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Maigi Astok Maigi Astok 1. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat Mõõdetakse maavärina võngete tugevust magnituudides. Kasutatakse seismograafi Maigi Astok 2. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse ka Mercalli skaalat Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal vaatluse teel. Hinnangud võivad olla väga erinevad. Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Maigi Astok Kuidas teha kindlaks maavärina toimumiskoht?
Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna. Love' i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Just pinnalained tekitavad maavärinate purustusi, kuna nende toime on isegi S-laintetest aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafi abil, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Rannalähedase merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused ja kiirusega 400-800 km/h maa poole tormavad hiidlained e. tsunamid. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nim. nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist e.
langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu siseehitus Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel. Huvitaval kombel ei esine peaaegu üldse kuuvärinaid sügavusel 300 kuni 600 kilomeetrit. Mõlemat tüüpi
võnkumise amplituudi suhte logaritmi kaudu. Giuseppe Mercalli skaala- teadlaste lemmik, 1902.a käibel olev 12-palline skaala ei mööda maavärinaid seismograafide abil, vaid selle järgi, kuidas inimesed maavärinaid tunnetavad. Esimene seismoskoob- valmistas aastal 132 m.a.j. hiinlane Chang Heng. Tema draakonikruus fikseeris küll ainult selle, et Maa väriseb. Elavhõbeda seismomeeter- valmistas itaallane Luigi Palmieri 1855.a , tänapäevase seismograafi esimese variandi loomiseni jõuti alles 1880 a. Inglase John Milne'i ja tema kaaslaste ühisjõul. Kaldun arvama, et täpsem skaala on Richteri skaala, sest seda kasutatakse just spetsiaalselt maavärina võimsuse hindamiseks. Ka seismomeeter on instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid, kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. 23. Joonis. Teen joonise samuti teisele lehele ja lisan selle failiga koos moodlesse üles. 24
- * Ruumilained on kiired ja liiguvad maapõues kerapinnalaadsete frontidena. * Pinnalained on aeglased ja liiguvad mööda maapinda epitsentrist eemale. 33. Mõisted: seismograaf, seismogramm, tsunami. - * Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. * Seismogramm joonis, kuhu peale on kujutatud maavärina tugevus. * Tsunami hiidlaine. 34. Kuidas määratakse maavärina asukoht ja sügavus? - Seismograafi abiga. 35. Millisel viisil määratakse maavärinate tugevust? (2) - * Richteri skaala järgi, * Mercalli skaala järgi. 36. Nimeta maavärinatega kaasnevad ohud. - * Purustused, * tulekahjud, * maalihked, * tsunamid. 37. Milliseid monitooringuid tehakse, ennustamaks ette vulkaani purskeid ja maavärinaid? - * Kasutatakse soojusmonitore, et mõõta vulkaani pinnatemperatuuri. * Mõõdetakse millimeetri täpsusega maapinna kõrguse muutusi. 38
ainult mõned neist omavad vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookeanides tõusu ja mõõna. Looduslik kaaslane ehk Kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber. Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel. Huvitaval kombel ei esine peaaegu üldse kuuvärinaid sügavusel 300 kuni 600 kilomeetrit.
· P-lained levivad kiirusega 6-7 km/sek. S-lained seejuures poole aeglasemalt. · Pinnalaineid on kahte liiki: 1. Rayleigh' lained (panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna) 2. Love'i lained (võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. · Pinnalained on need, mis tekitavad maavärinate purustusi, sest nende toime on S-lainetest küll aeglasem, aga pikaajalisem ja deformatsioonide amplituud on ka kõige suurem. · Seismograafi abil hinnatakse maavärinate iseloomulikke parameetreid (asukohta, kolde sügavust, intensiivsust jne.) · Seismograaf registreerib maapinna võnkumise seismogrammina. · Charles Ritcher võttis seismogrammide asemel kasutusele magnituudid. · Tsunamid tekivad rännalähedase merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel moodustuva 15-40 meetri kõrguseid 400-800 km/h maa poole tormavate hiidlainete tõttu. Nõlvaprotsessid
vaondite ahelik, mis kulgeb Kesk- Aafrikast piki suuri järvi ning jätkub edasi Punase mere süvendina ja Surnumere oruna koos Jordaniga. Seepärast on täiesti võimalik, et piiblis kujutatakse moonutatud kujul tegelikku sündmust, mis on aset leidnud väga vanal ajal - kahe linna maa alla vajumist maavärina ajal. 4 5 MAAVÄRINATE MÕÕTMINE Maavärina tugevust mõõdetakse seismograafi abil. See aparaat suudab registreerida ka nõrku ja väga kaugeid maavärinaid. Maavärina tugevust hinnatakse kahel moel. Tänapäeval on üldkasutatav USA teadlase Charles Richteri välja töötatud skaala, mille alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi magnituudides. Varasemal ajal võrreldi maavärina tugevust inimeste kirjelduste põhjal. Nende alusel koostas Guiseppe Mercalli juba 100 aastat tagasi skaala, mille järgi hinnatakse
deformeerivate impulssidena. ..Ka pinnalaineid on kahte liiki. Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna. Love'i lained võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Just pinnalaind tekivad maavärinate purustusi. Maavärinate tugevuse mõõtmine Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafi abil. Maavärin on purustav, sellisel juhul esineb maapinna märgatav lainetuslik vibratsioon ning murrangutest tingitud maapinna nihked võivad ulatuda kümne ja isegi enama meetrini. Nõlvadel leiavad aset maalibisemised. Järvedes ja teistes suletud veekogudes tekivad kuni mitmemeetrise amplituudiga veetaseme tõusud-langused. Rannalähedase merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel moodustuvad maa poole tormavad hiidlained- tsunamid.
Tema ajal alustati Suure Hiina müüri rajamist impeeriumi põhjapiirile, et kaitsta sed rändrahvaste rünnakute eest. Kui esimene keiser suri, siis jättis ta endast maha impeeriumi ja võttis hauatagusesse ellu kaasa mitmetuhandelise armee e. nn. terrakota sõdurid (u. 8000 tükki). Hani dünastia (220. eKr. - 220. pKr.), kukutasid Qini dünastia. Arenes teadus. Õpiti valmistama paberit. Leiutasid kompassi ja seismograafi. Hiinlaste leiutis on ka must püssirohi, mida esialgu kasutati meditsiinis ja ilutulestiku jaoks. Tangi ja Songi ajastu (7-13. saj.) oli Hiina kultuuri kuldseks ajastuks, võeti kasutusele trükikunst. 1271-1368. a. valitsesid Hiinat mongolid Yuani dünastia nime all, selle rajajaks oli Hubilai-khaan. Veneetsia seikleja Marco Polo, olevat tema teenistuses olnud ligikaudu 20 aastat. Mingi dünastia (14-17 saj.) ajal ehitati Pekingis keisrite residents - Keelatud linn.
Maavärina leviku ja laamtektoonika vaheline seos Maavärinaid põhjustavad laamade triivimised, mis on laatektoonika uurimise sisu. Kui põrkuvad nt. mandrilised laamad, siis surutakse maakoore kihid suure pingegea kokku, pinge levib lainetena maavärinana. Või kui laamade küljetsi liikumise tulemusel tekib murrang, siis murrangu tekkega tekkinud pinged levivad edasi seismeliste lainetena – maavärinana. Maavärina tugevuse mõõtmine Richteri skaala järgi. Maavärinaid hinnatakse seismograafi abil. See registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina Mida uuritakse: maavärina asukoht, tugevus, kolde sügavus, maapõue rõhkude suund Richteri skaala – maavärina tugevuse nimetamine kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Mõõdetakse maavärina võngete tugevust. Mõõtühikuks magnituut (0 kuni 9,6) Skaala näitab energiahulka, mis vabaneb maavärina toimel. Alates 1935.a. USA seismoloog Charles Richter alustas.
kraatril, millel vanust 800 miljoni aastat. Teised täiskuu ajal hästi nähtavad kiirtega kraatrid on Kepler, Aristarchos, Langrenus, Stevinus, Proklos. Viimasest lähtuvad kiired ebasümmeetriliselt, Vaikuse mere suunas neid ei kulge. 5 Kuu siseehitus Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel. Huvitaval kombel ei esine peaaegu üldse kuuvärinaid sügavusel 300 kuni 600 kilomeetrit.
kontrastid on selles osas väga suured. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu. Kuu siseehitus Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel. Huvitaval kombel ei esine peaaegu üldse kuuvärinaid sügavusel 300 kuni 600 kilomeetrit.
ristilaineid, mis levivad keskkonda liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Ka pinnalaineid on kahte liiki. Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna. Love'i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafi abil, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Eri tüüpi laamapiiridel tekivad erineva koldesügavusega maavärinad. Ookeanide keskahelikes rebitakse üksteisest lahti õhukesed litosfäärilõigud, mis hakkavad külgsuunas veidi erineva kiirusega triivima. Sellistes litosfäärilõikudes kuhjunud mehaanilised pinged vabanevad arvukate madalate, paari km sügavuse koldega maavärinatena. Seevastu laamade vahevöösse vajumise
midagi, mis temperatuure ühtlustaks ja kontrastid on selles osas väga suured. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu. Kuu siseehitus Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel. Huvitaval kombel ei esine peaaegu üldse kuuvärinaid sügavusel 300 kuni 600 kilomeetrit
Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu. 1.4. Kuu sisemus Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval pinnases (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel. Mõlemat tüüpi kuuvärinate epitsentrid koonduvad vaid paari Kuu piirkonda
33.Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres.Pinnalained on seismilised lained. Kehalainete seas eristatakase kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid , mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonnad liikumisuunaga risti deformeerivate impulssidena. 34.Maavärina tugevust mõõdetakse seismograafi abil. See aparaat registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. 35.Eri tüüpi laamapiiridel tekivad erineva koldesügavusega maavärinad.Näiteks ookeani keskahelikes rebitakse üksteisest lahti õhukesed litosfäärilõigud, mis hakkavad külgsuunas veidi erineva kiirusega triivima,sellistes litosfäärilõikudes kuhjunud mahaanilised pinged vabanevad arvukate madalate ,paari kilomeetri sügavuste koldega maavärinatena
Põhjustavad maapinnal purustusi. Pikilained keskkonna hõrenemine ja tihenemine laine leviku sihis. Ristilained keskkonna kuju muutumine risti leviku suunaga. Levivad ainult tahkes keskkonnas. Ruumilained levivad kiiremini. - PSpinnalained. S-lained vedelat tuuma osa ei läbi. P-lained murduvad tuuma läbides nii, et osadesse piirkondadesse need ikka ei jõua. Pikilaine ja ristilaine ajaline vahe laseb määrata kolde kaugust. Pinnalainete amplituud näitab värina intensiivsust. Kolm seismograafi lasevad määrata kolde täpse asukoha. Maavärinaid esineb kõige rohkem maakoore plaatide äärtes, kuid vahel ka plaatide keskosas. Maavärina intensiivsuse hindamine 1) Maavärina intensiivsuse astmetena (I - XII) Mercalli skaala. Põhineb maavärinast tingitud purustustel. Suhteliselt ebamäärane, purustused sõltuvad paljudest teguritest 2) Richteri magnituudidena põhineb seismograafi võnke amplituudil. Logaritmiline, st iga järgnev magnituud on 10x suurema
sulama. 147. Maavärina intensiivsus ja selle määramine. Mercalli ja Richteri skaalad. a) Maavärina intensiivsuste astmetena (modifitseeritud Mercalli skaala al 1883. a tänapäevani) empiiriline skaala Rooma numbrites (pallides): I (inimene mv. ei taju).... XII (lauspurustus). Maavärina intensiivsus määratakse subjektiivselt, vaadates purustusi. b) Richteri magnituudidena (Ch. Richter 1935) põhineb maapinna liikumisest tingitud seismograafi võnke amplituudil. 148. Miks on Mercalli skaala vähekasutatav? Ebamäärasususe tõttu purustused sõltuvad paljudest teguritest: pinnas, ehituskvaliteet, kaugus epitsentrist jne. 149. Richteri magnituud, selle suurim väärtus maavärina protsessis? 30 Põhineb maapinna liikumisest tingitud seismograafi võnke amplituudil. Arvutatud numbrid. Skaala on logaritmiline s.t
enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu. 6 Kuu siseehitus Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuuvärinaid tekitavad ka kraatrite külgedelt allaveerevad kivid ja pinnale langevad meteoriidid. Kunstlikke kuuvärinaid tekitati programmi "Apollo" käigus, kukutades kasutatud maandumismoodulid Kuule.
potentsiaalist. 1876 Alexander Graham Bell patenteerib telefoni. 1876 Nicolaus Otto leiutab neljataktilise sisepõlemismootori. 1877 Louis Paul Cailletet veeldab hapniku ja lämmastiku. 1877 Thomas Alva Edison leiutab fonograafi. 1879 George Gabriel Stokes avastab, et keha kiirgusvõimsus on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega. 1879 14. märtsil sünnib Albert Einstein. 1880 John Milne leiutab seismograafi. 1882 Stewart oletab, et on olemas ionosfäär. 1882 Ferdinand Lindemann tõestab, et pii on transtsendentne ning et ringiga pindvõrdset ruutu pole võimalik joonestada vaid sirkli ja nurgiku abil. 1883 Hiram Maxim leiutab kuulipilduja. 1885 William Stanley leiutab vahelduvvoolu trafo. 1886 Eugen Goldstein näitab positiivselt laetud kiirte olemasolu katoodkiirte torus. 1886 Ernst Mach arvab, et kogu mateeria on vaid aisting.
Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärinakolle ehk epitsenter. Millega saame maavärinaid mõõta? Seismograaf on aparaat, mis registreerib võnkeid. Seismograafi korpus kõigub maakoorevõnkumistele kaasa, seismograafi massiivne pendel aga püüab inertsi mõjul paigale jääda. Korpuse liikumise paigal püsiva pendli suhtes jäädvustub paberile või filmilindile seismogrammina. Kõige lihtsamad seismograafid olid rullisarnased kettad, millel keerles aeglaselt paberilint. Ketta lähedale oli paigutatud tundlik tahmane nõel, mis joonistas võngete korral paberile sikisakilisi jooni. Hiljem sai paberi pikkuse järgi teada, mis kell võnked toimusid. Tänapäevased seismograafid on palju tundlikumad aparaadid
Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asukoht. Esmaste P- ja S-lainete maapinnale jõudmisel tekivad pinnalained (Love ja Raleigh lained), mis levivad edasi mööda maapinda. Seismogrammilt fikseeritav amplituud on seotud vabanenud energiahulgaga ja kaugusega fookuse ja seismograafi vahel. Amplituudi mõõtmise abil arvutatakse maavärina tulemis (magnituud), enamlevinud on logaritmiline Richteri skaala. Maailma tugevaimad maavärinad on olnud võimsusega 8.9. Maavärina intensiivsuse määrab selle mõju inimestele ja maapinnale. Kindla tugevusega maavärin võib erinevates inimasulates olla erineva intensiivsusega, mis sõltub kaugusest epitsentrist, geoloogilisest ehitusest ja ehitiste kvaliteedist. Tugevus
mist ja käsitööd. Tütred abiellusid 16 aasta vanuses ja läksid mehe perekonda ning ämma täieliku kontrolli ja käsu alla. Rikastes peredes oli levinud mitmenaisepidamine- peeti ka liignaisi. Kui naine lesestus, pidi ta loobuma avalikust elust ning alluma poja korraldustele. Teist korda abielluda ta ei tohtinud. Hiinlased on esimesena leiutanud paberi ja raamatutrükkimise, portselani ja paberraha, püssirohu ja raketid, kompassi, seismograafi jms. Kõik hiina sõjapealikud pöörasid alati eriti suurt tähelepanu sõdalase kasvatamisele. Seega oli individuaalsel väljaõppel suur tähtsus. Iga ülik pidi olema osav, vastupidav, keha- liselt hästi treenitud, hea relvakäsitleja ning ratsutaja. Õpetatud meeste hulgas oli au sees ka antikvaarsete esemete kogumine ja nende vaatlemise nautimine. Kõige enam hinnati kalligraafiliste lehtede ja maalikunsti kogusid.
mist ja käsitööd. Tütred abiellusid 16 aasta vanuses ja läksid mehe perekonda ning ämma täieliku kontrolli ja käsu alla. Rikastes peredes oli levinud mitmenaisepidamine- peeti ka liignaisi. Kui naine lesestus, pidi ta loobuma avalikust elust ning alluma poja korraldustele. Teist korda abielluda ta ei tohtinud. Hiinlased on esimesena leiutanud paberi ja raamatutrükkimise, portselani ja paberraha, püssirohu ja raketid, kompassi, seismograafi jms. Kõik hiina sõjapealikud pöörasid alati eriti suurt tähelepanu sõdalase kasvatamisele. Seega oli individuaalsel väljaõppel suur tähtsus. Iga ülik pidi olema osav, vastupidav, keha- liselt hästi treenitud, hea relvakäsitleja ning ratsutaja. Õpetatud meeste hulgas oli au sees ka antikvaarsete esemete kogumine ja nende vaatlemise nautimine. Kõige enam hinnati kalligraafiliste lehtede ja maalikunsti kogusid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
