docstxt/134791930192.txt
docstxt/134791899696.txt
docstxt/134791922674.txt
docstxt/13479193847.txt
docstxt/134791913243.txt
Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal Eksam on suuline. Õpilane võtab eksamipileti, millel on kolm küsimust ja üks geograafiline objekt, mida ta peab kontuurkaardil näitama. Vastamiseks on õpilasel ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust
Euroopa asend ja piirid 1. Piiritle Euroopa kontuurkaardil Euroopa maailmajagu ja kanna kaardile järgmised geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari
erineva kultuuri esindajate kooseksisteerimine ühes riigis tähendab, et tegemist on mitmekultuurilise ühiskonnaga ehk kultuuride paljususega. 12. Geograafiline asend iseloomustab riigi asukohta maakeral. Seda on võimalik kirjeldada nii looduse, majanduse kui ka poliitika alusel. 13. Miks on tähtis erinevaid kultuure väärtustada? See on tähtis, sest... Pole aimugi, mõelge ise. 14. Märgi kontuurkaardil maailma suuremad riigid ja pealinnad. Kontuurkaart kaasa. 15. Nimeta maailma suurimad linnad. Tokyo, Guanzhou, Jakarta, Mumbai, Delhi, Manila, New York
välispoliitilistes ja julgeolekualastes eesmärkides. Sisuliselt tähendas aga see leping maade ja rahvaste jagamist - Egiptus Inglismaale, osa Marokost Prantsusmaale, osa Hispaaniale jne. 18. sajandist peale oli nende riikide vahel valitsenud äge konkurents ning peetud ka sõdu. Uus rahvusvaheline olukord sundis vanu vastaseid aga kokku leppima, sest mõlemad nägid Saksamaas ohtlikku vaenlast. - värvige kontuurkaardil riigid vastavalt liitu kuulumisse - kumb liitudest oli Teie meelest tugevam ja miks? Minu arvates oli tugevam liit Atant, sest sellel liidul olid ühised eesmärgid ja vaenlased, samas kui Kolmikliit oli väga kõikuv ja tekitas teistes Euroopa riikides rahutust, kuna Saksamaa loobus liidust, kust ta kohustus Prantsusmaad mitte ründamast. 3) Kuidas sai Liibüast Itaalia asumaa? Juba 19. sajandil algas Türgi Osmanite impeeriumi märgatav langus, millega kaasnes
Sisukord Rahvastik .............................................................................................................................................1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ................................................................................................2 Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Rahvastikust elab 37% linnades. 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei
Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on balansis. Saksamaa demograafilise ülemineku etapp on jõudnud kaasaegse rahvastiku tüübini. · Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. · Iseloomusta valitud riigi rahvastikupüramiidi. 1. Alla 15-aastaste osakaal rahvastikus on 16% 2. 15-65 aastaste osakaal rahvastikus on 68% 3. Üle 65-aastaste osakaal rahvastikus 16%. · Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Linnades elab 84% kogu rahvastikust. · Iseloomusta linnade paiknemist
kolinud inimesed oma vana nime kirjutama saksapäraselt . Nimede kirjapildi muutuste põhjused selguvad 3. peatükis, professor Must ja tema meeskond leidsid, et ainukeseks lahenduseks on nimede normaliseerimine ehk etteruttav häälduspärase kirjapildi esitamine(Must 2000: 76). Andmebaas andis võimaluse otsida nime normaliseeritud kujul, selle allikas esitatud normaalkujul, millises mõisas, kihelkonnas ja maakonnas nime esines ning levik Eesti kihelkondade kontuurkaardil(Must 2000: 78). Onomastika2 loodi selleks, et luua ülevaade 1918.40. a muudetud nimedest. Kuna Eesti Vabariigi ajal publitseeriti kõik nimevahetussoovid Riigi Teataja lisades ning avaldati samas ka juba muudetud perekonnanimed, oli selle andmebaasi koostamine mõnevõrra lihtsam. Sellest andmebaasist sai otsida andmeid äramuudetud perekonnanime kohta, milline nimi võeti selle asemele, nimevahetaja elukoha ja nimemuutmise aja kohta.
Mõlemad on teiste riikidega võrreldes väga kõrged. · Sündimus on 10, suremus 8 ja väikelaste suremus 4,3 . · Sündimus on viimastel aastatel kiiresti vähenenud. · Viimase 5 aasta jooksul on poiste ja tüdrukute sündide suhe enam-vähem võrdne olnud. · Sveitsi rahvastik on kaasaegses rahvastiku etapis, mida iseloomustab just madal sündimus ja suremus ja rahvaarvu mõningane kahanemine. Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Linnades elab 73% rahvastikust (2008 aasta seisuga). 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. Sveitsis leidub vee-energiat (53%) ja tuumaenergiat (42%)
annaabi.ee 
