LITOSFÄÄR - kordamine (0)

LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) 
ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev 
tuum.  Maakoor
Maakoore piir vahevööga kannab Moho  piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks.
    Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste 
kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär 
(ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö 
kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + 
astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. 
    Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes 
vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud 
välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja.
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse 
magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel asuvad süvamere setted. 
Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja 
moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist.  Võrdlus: näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid
Litosfäär on planeedi pindmine kivimkest, mis haarab endasse maakoore ja 
astenosfääri pealse vahevöö. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, 
Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. 


Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku 
kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Mineraalid tekivad looduses 
aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. 
Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb 
kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana.   Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub  vahevöösse? Kuna ookeaniline maakoor on tiheduselt suurem seega raskem   Otsusta, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esita üks argument või näide selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks.
Rift võib esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoore all. T -
Riftid(maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe) tekivad laamade 
lahknemisel. Ookeanilise maakoorega laamade lahknemisel tekivad 
ookeanilised riftivöötmed, kus piki keskahelikku kulgeb pikk ja kitsas alang.
Fossiil on moondekivim…V-fossiil on settekivim (settekivimid tekivad  organismide elutegevuse saadustest) 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, 
murrangud, kivimite teke; Tekivad    :  Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel;  vulkaanid – kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
Maavärinate esinemispiirkonnad -  peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise
tegevuse piirkondades.
Vulkaanide esinemispiirkonnad -  litosfääri laamade piirialadel: ookeanide 
keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi 
piirkondades, kontinentaalse rifti aladel.
Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, 
Kaukasus, Alpid jt,)
Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-
Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide 
keskmäestikud jt.)
Kurdpangasmäestikud – kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, 
Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.)
loe laamtektoonikast 


 Millise tähega  toimub kaardil tähistatud piirkonnas: b-laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore 
teke
a-.laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike  teke c-.laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore  teke d-.laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike  teke.  Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. Vulkaane leidub 
laamade piirialadel eriti laamade lahknemisel. Island asub laamade 
lahknemiskohas ja kuuma täpi piirkonnas, Eesti asub aga keset laama.  Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna  ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. 
Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist?  Laamade 
liikumine on olnud viimasel aastal aktiivsem?  Laamtektoonika teooria kohaselt esineb vulkaaniline tegevus peamiselt  laamade servaaladel. Siiski leidub ookeanides vulkaanilise tekkega 
saarestikke, nt Hawaii ja Kanaarid, mis asuvad laamade servaaladest kaugel. 
Selgita, kuidas võivad vulkaanid tekkida ka laamade keskosas? Vulkaane 
võib esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifti 
piirkonnas (tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade 
lahknemisel).  Vulkaanipursked toovad endaga kaasa mitmesuguseid kahjustusi, kuid  millist kasu võivad tuua vulkaanipursked? Vulkaanilist päritolu pinnas on 
suure mineraalaine sisalduse tõttu väga viljakas. Kuum vesi(geisrid) on 
kasutatavad energiaallikana ja küttena. Mineviku uurimine näitab et kogu 
maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud vulkaaniliest tegevusest.


3. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja
settekivimid. 
Tardkivimid ehk magmakivimid tekivad Maa sees kivimite ülessulamisel tekkinud
tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa  süvakivimid, tarduvad maakoores
mitmesuguse   suuruse   ja   kujuga   lasunditena.   Vulkaanilised   e.purskekivimid
tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Ookeanipõhja
tüüpiliseks   kivimiks   on   vulkaaniline   kivim  basalt,   mandritel   aga   jämekristalne
punavärviline süvakivim graniit.
Settekivimite  teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa,
liiva,   savi   jt  setete   kuhjumisega.   Kivimiks   saab   sete   alles   kivistudes   –
mineraaliterade   üksteisega   tugeva   liitumise   protsessis.   Maakoores,   kõrgenenud
rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja
ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks – moondekivimiteks. 
 Nimetage moondekivimid Marmor, gneiss, kvartsiit  nimetage tardkivimid graniit basalt  nimetage settekivimid liivakivi, kivisüsi, kriit, kips, lubjakivi, põlevkivi,  sinisavi,  moreen, põlevkivi  Millised on järgmises loetelus kivimid, millised setted? Liiv, graniit,  moreen, lubjakivi, kruus, liivakivi, savi, põlevkivi 
Setted on liiv, kruus, savi. Kivimid on graniit, moreen,  lubjakivi, liivakivi, 
põlevkivi  Mille poolest erinevad kivimid ja mineraalid? Kivimi ja mineraali erinevus  seisneb selles, et mineraal on kindla struktuuri ja keemilise koostisega ühend, 
kivim on aga ühe või mitme mineraali kogum, millel enamasti puudub kindlalt 
fikseeritud struktuur ning mille koostis mineraalide hulk võib üsna suurtes 
piirides varieeruda.  Tardkivimeid leidub väga harva maapinnal, sest need pääsevad maapinnale  vaid vulkaanilise tegevuse käigus  Ka tänapäeval tekib juurde tardkivimeid, sest need tekivad  maapõues(süvakimitena) ja vulkaanipurske tagajarjel (purskekivimid)   Settekivimid tekivad väga aeglaselt, sest ………….  Kui kivimid satuvad sügavamale maakoorde suure rõhu või kõrge  temperatuuri kätte, siis nad moonduvad  ja neist saavad moondekivimid.


4. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel:  ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama 
põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine; 1. Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding:     tekib ookeani  keskahelik, ookeanilaamade lahknemisalal tekib pangasmäestik, (Seda
saab silmaga näha Islandil), kivimitesse kogunenud pingete 
vabanemisel tekivad maavärinad 2. ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine:     ookeanilaam sukeldub kuna ta  on raskem - ookeanilaam hävib, tekib vulkaaniline kurdmäestik ja 
ookeanisüvik (nt Lõuna- Ameerika läänerannik) Laamade sukeldumine ehk subduktsioon 3. pm kui ookeanilaam ja ookeanilaam põrkuvad     -   tihedam jälle  sukeldub, tekib süvik ja süviku mandripoolsele servale moodustub 
sukeldumise käigus vulkaaniliste saarte rida ehk saarkaar (nt Jaapani 
ja Kuriili saared) 4. kahe mandrilise laama põrkumine:    kumbki laam ei sukeldu,  põrkumise tagajärjel tekib kurdmäestik ning vulkaaniline tegevus on 
väga piiratud, sest maakoor pakseneb, mis omakorda raskendab 
magma tõusu maapinnale, maavärinad (nt Himaalaja) 5. Laamade liikumine küljetsi ehk     nihkumine-    tekivad maavärinad,  5. kuumad täpid    - paiknevad laamadest sõltumatult, pluumide(kuumad ja  sulavad kivimimassid) tõusukohad
1) ookeanilaama all- tekib basaltplatoo(basaltse magma 
väljavooluala) või erineva vanusega vulkaanidest koosnev 
vulkaaniahelik (nt Hawaii saar)


Millist geoloogilist protsessi on joonisel kujutatud? Märgi joonisele vastavad  selgitused.  A. Kurdmäestik- mäestik kahe laama põrkepiirkonnas, tihedamast ainest 
koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise 
laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestikke. B. Ookeanilaamade lahknemine
C. Ookeanilaama sukeldumine mandrilise laama alla
D. Ookeani keskmäestik (keskahelik)
E. Vulkaan   Tähista joonisel tähtedega A ja B kaks piirkonda, kus esinevad vulkaanid.  
Põhjenda, miks need paigad on vulkaaniliselt aktiivsed.    
     Põhjendus:   A) Ookeani keskmäetikus, kus ookeanilaamad lahknevad üksteisest ja
ookeaniline maakoor rebeneb ja magma liigub vahevööst üles. B) Ookeanilaama sukeldumiskohas (vasakul), kus tekib mandri äärele  aktiivsete vulkaanidega kurdmäestik.  Miks võivad Islandil vulkaanipursetega kaasneda võimsad üleujutused,  mudavoolud ja pinnase erosioon (maalihked). Seal on ka palju geisreid mis 
muudavad maapinda pehmemaks?


 Otsustage, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esitage üks  argument selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks. 1. Laamtektoonika seisukohalt on maailmamere põhi litosfääri kõige  vastupidavam osa. T 2. Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla, sest ta on õhem. Väär kuna  ookeanilaam on tihedam ja seega raskem kui mandrilaam 3. Moondekivimid tekivad ainult tardkivimite moondumisel Väär,  moondekivimid tekivad tard- ja settekivimite moondumisel  Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) A. Lõuna-Ameerika läänerannikul
B. Põhja-Ameerika idarannikul
C. Vaikse ookeani rannikualadel
D. Aafrika lõunaosas
E. Islandil  Joonisel kujutatud piirkonnale on iseloomulik:
A. vulkaaniliste saarte teke
B. tugevad maavärinad
C. kurdmäestike teke
D. uue maakoore teke  Joonisel on kujutatud laamade kokkupõrkeala. Vali loetelust õiged vastused A. Taoline olukord on iseloomulik ookeanide keskosale
B. Sellises piirkonnas tekivad kurdmäestikud
C. Ookeanilaama sukeldumise piirkonda tähistab ookeanis süvik
D. Mandrilaam sukeldub ja hävib (Ookeanilaam sukeldub ja hävib)


 Tähistage joonisel X-ga piirkond, kus tõenäoliselt toimub kivimite moondumine. moondumine toimub ookeanilise laama ja mandrilise laama 
kokkupõrkealal, kus on kuum temp ehk seal, kus on märgitud punane 
magma ja selle ümber, kus kivimid satuvad suure rõhu ja kuuma 
temperatuuri tingimustesse
Nimetage kaks tegurit, mis põhjustavad kivimite moondumist. A. litosfäärilaamade kokkupõrkel, kus mäetekkimisel ning aktiivsete  magmatismi ja vulkanismi tõttu on kõrge temp. ja rõhk B. Murrangvööndites kui kivimid rebestuvad kõrge rõhu tõttu  Nimetage veel neli laamade liikumisest tulenevat geoloogilist protsessi, mis selles piirkonnas aset leiavad. 1) kahe laama põrkumis kohal tekib ookeanilisse laama süvik
2) mandrilisele laamale tekib kurdmäestik
3) võivad tekkida maavärinad
4)   Kaardil on laamade erinevad servaalad tähistatud  A, B, C ja D-ga. Millise tähega tähistatud 


piirkonda iseloomustab kaardi kõrval olev joonis? Joonis iseloomustab piirkonda- ookeaniliste laamade lahknemist ehk C  Mandrilaamade põrkumine. Selgita lühidalt, millised geoloogilised  protsessid joonisel kujutatud piirkonnas tõenäoliselt toimuvad?
1. tekib kurdmäestik
2. vulkaanilist tegevust põrkumis kohas ei toimu kuna maakoor on liiga paks,  küll aga võib see äärealadel toimuda 3. maavärinad
4. kivimite moondumine 5. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja  kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud 
vulkaanid); Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende 
süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad 
maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi 
tee maapinnale.


Vulkaane esineb    :  1. laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani 
keskahelikus) 2. mandrite sisealadel (Aafrikas)
3. ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis – nn kuumad täpid). näitaja Kilpvulkaanid  Kihtvulkaanid  -räni ja gaasi 
-viskoossus
- magma       
liikumine
-laavavoolud -magma tardumine 
ja tagajärg -paiknemine -  vaene
- väike
- hästi liikuv 
basaltne magma -  valgub rahulikult
maapinnal -aeglane, valgub 
laavavooludena 
laiali ja tekib lame 
vulkaanikoonus   -kõik ookeanide 
vulkaanid (tuntuim 
Mauna Loa) - rikas
- suur
-vaevaliselt voolav andesiitne ja 
graniitne magma
- lühikesed, tugevad ja harvad või 
puuduvad üldse.
- kiire, sageli juba lõõris, 
moodustades laavakorke, mille alla 
kuhjuvad suureneva rõhu all kuumad
gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise 
korral toimub plahvatuslik 
vulkaanipurse, mille käigus 
vulkaanikoonused purunevad ja õhku
paiskuvad suured gaasipilved ning 
purustatud kivimitükkide, tuha, ja 
laavatilkade segu.  -mandritel ja laamade vahevöösse 
vajumise piirkondades 


 Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) a. Lõuna-Ameerika läänerannikul 
b. Põhja-Ameerika idarannikul (läänerannikul)
c. Vaikse ookeani rannikualadel (äärealadel)
d. Aafrika lõunaosas (kirdeosas)
e. Islandil  Milline selgitus iseloomustab kihtvulkaani, milline kilpvulkaani? A.Tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast, mis tardub väga 
kiiresti. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Iseloomulikud on
plahvatuslikud vulkaanipursked, mille käigus vulkaanikoonused purunevad. 
Sellised vulkaanid esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise 
piirkondades. Kihtvulkaan
B. Tekivad väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. Magma 
voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali. 
Sellised vulkaanid esinevad ookeanides, moodustades vulkaanilisi saari. 
Kilpvulkaan  Seleta vulkaanide paiknemise seost maakoore ehitusega.   Millest sõltub vulkaani kuju ja purske iseloom? Vulkaani kuju, ehitus ja  purske iseloom sõltuvad magma koostisest ja temperatuurist. Koostise puhul on 
kõige tähtsam ränisisaldus,  mida rohkem räni, seda viskoossem magma. Ka 
temperatuur mõjutab viskoossust, mida kõrgem temperatuur, seda väiksem 
viskoossus (vedelam magma). Viskoossem magma voolab aeglasemalt ja 
tekitab vulkaanile kõrgema koonuse. Vedel magma voolab kiiresti laiali ja ei 
tekita kõrget koonust. 6. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist  Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud 
elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust 
algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, kannab nimetust maavärina 
kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga 
maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues 
võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda.


Maavärinate Levik:
Peamiselt laamade äärealadel ja ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? võngete tugevust purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega 
mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang  Tugevaid maavärinaid esineb: (tähista kõik õiged) a.   Lõuna-Ameerika läänerannikul
b. Põhja-Ameerika idarannikul (läänerannikul) b. Jaapanis
b. Aafrika keskosas
b. Euroopa põhjaosas(lõunaosas)  Mida mõõdab Richteri skaala? Miks on see objektiivsem kui Mercalli  skaala? Richteri skaala mõõdab maavärina võimsust magnituudides. See on 
objektiivsem, sest seal kasutatakse mõõdetud andmeid mitte hiljem tehtud 
vaatluste analüüsi.  Tee kokkuvõte maavärinate leviku ja laamtektoonika vahelistest seostest. Liikuvates litosfääri laamades kuhjuvad laamade vastastik mõju tulemusena 
pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri j, kivimid purunevad ja vabaneb 
suures koguses energiat, mis levib seismeliste lainetena ja tekivad maavärinad  7. teab maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevaid nähtusi ning nende 
mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega    kaasnevad nähtused:     1. Maavärinad, maalihked, mudavoolud, tsunamid, lõõmpilved(gaaside ja  hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) 2. Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete  kõrgenenud sisaldusele 3. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid
4. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana


5. Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks  Milliseid täiendavaid nõudmisi esitatakse ehitistele Jaapanis ja teistes  maavärinaohtlikes paikades? Jaapani kaldale on ehitatud tsunameid tõkestavaid 
kaldarajatisi, kõigile õpetatakse varjumist kui peaks maavärin tekkima ja 
inimesed siseruumides viibima, majadele tehakse vedrustus alla, mis takistaks 
maavärina laastuslikku tööd  Nimeta riike, mis asuvad laamade servaaladel- Tšiili, Jaapan, Island, USA,  Egiptus, Sudaan, Iraan, Iraak, Hispaania, Peruu, Indoneesia, Uus-Meremaa  Tsunamid tabavad Hawaiid kui kusagil Vaikses ookeanis hakkab purskama  mõni vulkaan või ookeanipõhjas toimub veealune maavärin. Nii tekkiv 
hiidlaine võib liikuda ookeani veepinnal kuni 750 km/h. Jõudes rannikuni, ajab 
tsunami Vaikse ookeani voogudest kokku mõnikord isegi kuni 40 m kõrguse 
veevalli, mis hävitab kõik rannikul leiduva: muudab majad rusudeks, hävitab 
pargid, inimesed hukkuvad ja isegi purustab ookeanilaevu. Milliseid 
ettevaatusabinõusid peavad saare elanikud ette võtma kahjustuste vältimiseks? 
Tsunamit tõkestavad kaldarajatised, hea ennetustöö, mobiilsus ja valmisolek 7. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid  ja keskkonnaprobleeme; keskkonnaprobleemid    :  muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee  reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna 
sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade 
hävitamine jne.
sotsiaalsed probleemid:      ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid,  tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja 
pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. 
Põhjus – tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed 
paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse 
tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega 
jne.)


 Nimetage kaks konkreetset keskkonnaprobleemi Kirde-Eestis, mis 
kaasnevad põlevkivi kasutamisega. Õhusaaste, mis tekib põlevkivi 
töötlemisel, tekib suures koguses jääkaineid   Milliseid keskkonnaprobleeme on tekitanud Arktikas loodusvarade 
kasutuselevõtt?veereostus  Võrdle karjääri ja allmaakaevanduse mõju ümbritsevale keskkonnale  järgmistest aspektidest. mõju 
keskkonnale Karjääriviisiline kaevandamine allmaakaevandamine mullad saasteaine sattumine pinnasesse soostumine või 
liigkuivus põhjavesi saasteainete heitmine 
looduskeskkonda dreenimine taimkate viljakus kaob viljakus kaob  Selgita maavarade kaevandamisel tekkivaid keskkonnaprobleeme. Kasuta  märksõnu: veereziim, pinnasesaaste(jääkained), õhusaaste(töötlemisel tekkivad 
gaasid), erosioon, rekultiveerimine.  Seleta mäetööstusaladele iseloomulikke sotsiaalseid probleeme:  a. rahvastiku sooline koosseis - Kuna seal on rohkem füüsilist tööd, siis  töötavad seal peamiselt mehed b. Struktuurne tööpuudus -  tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste  sulgemist jäävad inimesed paigale. c. Tervishoid inimeste tervis halvenebkuna nad teevad tööd mürgiste ainete keskel 8. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Igasugust   kivimmaterjali   liikumist   nõlval   raskusjõu   mõjul   nimetatakse
nõlvaprotsessideks. Need   toimuvad  erineva   kiirusega  sõltuvalt  kaldest,  pinnase
niiskusest ja materjalist. 
    Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad,
hüplevad   või   veerevad   kivimiosakesed   vabalt   nõlva   jalami   suunas.  Libisemise
korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et
selles   settekehas   või   kivimi   plokis   endas   erilisi   muutusi   ei   toimu.   Esinevad
sagedasti mäestiku piirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. 
        Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine 
toimub kõige  niiskemas pinnases. Voolamine on levinud igikeltsa piirkonnas, kus 


sulaperioodil maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel 
külmunud pinnasel. Nõlvad muutuvad  astmeliseks. Nihkumine on kõige  aeglasem ja aineosakesed hakkavad liikuma kõrvaliste jõudude mõjul, näiteks 
pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakeste vahelisi seoseid ja 
soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Silmaga jälgida ei saa,näeme vaid 
tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke 
tagajärjel viltu vajuda või puruneda.  Too näiteid inimtegevustest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul  mäenõlval tekkida maalihe. 
kui majad ehitatakse liiga lähedale mäenõlvale, see tekitab mäele lisaraskuse ja 
selle tõttu võib kaasneda maalihe Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et 
rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. 
Selgita, miks toimus maalihe. Inimtegevus aitas sellele mitmeti kaasa. Esiteks 
ehitati sinna lisaraskus ehk suvila. teiseks peaksid puujuured pinnast paremini koos
hoidma. Kolmandaks muudeti nõlva tehislikult järsemaks, mis tõttu muutus pinnas 
ka pehmemaks.

Document Outline

• Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda.