Vulkaanid Nad on kunagi pursanud või purskavad tulemäed. Need võib jaotada kolmeks: · Kustunud · Suikuvad · Aktiivsed Vulkaani tegutsemisel tulevad välja : · Gaasid, veeaur, tolm · Suuremad ja väiksemad vulkaanilised kivimid · Laava Laavalise koostise järgi jagunevad vulkaanid: 1. Kilpvulkaanid ( tumeda värvusega, vedel voolav laava ) 2. Kihtvulkaanid ( koonus kõrge , erinevate kihtidega, väga sitke, heleda värvusega, aeglaselt liikuv laava) Vulkaanid: · Vesuuv · Etna · Krafla · Stromboli · Krakatau · Pinatubo · Teide · Kenya
graniidisest magmast, laavavoolud on laamadeks. lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, Vulkaanide jaotus purskeiseloomu järgi: moodustades laavakorke. Neid esineb aktiivsed (tegutsevad -10a tagant, ajavad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise tossu välja) piirkondades. passiivsed e suikuvad (ajutise purskerahu seisundis) Kilpvulkaan: tekib hästi liikuvast basaltsest kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud) magmast, voolab rahulikult maapinnale ja valgub aeglaselt laiali. Kõik Vulkaane esineb: - laamade äärealadel, kus ookeanivulkaanid (Mauna Loa). ühe laama serv sukeldub teise alla
Vulkaan Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk ,,tuldpurskav mägi" on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Tüüpilised näited on Islandi ja Vaikse ooekani ,,tulerõnga" vulkaanid. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kontinentaalse rifti piirkonnas.
7. Nimeta 7 suuremat laamat. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, India- austraalia, Vaikse ookeani, Nazca laam 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Laamasisene vulkaaniline piirkond. Kui selle kohal triivib ookeaniline laam, siis see kuum täpp tekitab pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. 9. Kuidas nimetati kontinenti, mis moodustus 350 milj. a. tagasi? Pangea kontinent 10. Kuidas jaot. Vulkaane seisundi järgi? Kustunud, suikuvad (ajutine seisund), aktiivne 11. Kus enamus vulkaane paikneb? Enamasti litosfääri laamade piirialdadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Ehk laamade piiril on kõige sagedasemad kohad. 12. Ehituse järgi jaot. Vulkaanid? Kilpvulkaanid -> lamedad, Kihtvulkaanid -> kõrged 13. Nimeta vulkaani osad. Kraater,Lõõr,Pealõõr,harulõõr, laavavoolude ja tuffi kihid(kihtsad kohad maa-all) 14. Nimeta purskega kaasnevaid nähtusi.
Põrkumine Subduktsioon Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeaniline laam on sunnitud sukelduma vahevöösse, kus ta üles sulab. Kuumad täpid Alad, mis tähistavad süvavahevööst pärt kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale. VULKAANID Maakoorde tekkinud lõõri ja lõhede süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Kustunud Suikuvad Aktiivsed Paiknemine Litosfääri laamade servaaladel Ookeanide keskahelikes Kuumade täppide aladel Kihtvulkaan Happeline laava (graniidsetest kivimitest) on viskoosne, väheliikuv, mistõttu tardub maapinnal jahtudes kiiresti ja seetõttu kasvavad need vulkaanid peamiselt kõrgusesse. Kilpvulkaan Aluseline laava (basaltne) on vedel ja liikuv ning tardub jahtumisel aeglaselt. Tulemusena tekivad suurepindalalised kilbikujulised
Ookeanide külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Vulkaaniline saarkoor- vulkaaniline rida, mis valub süvikusse Kuumad täpid- kuumade kivimite ülessulamiskollete ja maapinnale tõusukoht. Kontinentaalne rift- Võrkkerge laes, venituspinged, kolmeharulised rebendid, mida mööda tõuseb üles magma. Vulkaan- maakorde tekkinud lõõr või lõhe,kogu süsteem, mda mööda magma, purustatud kivimid ja gaasid paiskuvad maapinnale. Vulkaand võivad olla kustunud, suikuvad või aktiivsed.Vulkaane leia litosfääri laamade piirialadel. Islandi ja Vaikse ookeani ''tulerõnga'' vulkaanid.Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida -Aafrika v vulkaanid. Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel. Nad on erineva räni-sisaldusega. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedal seotud teda toitma magma omadustega. Vulkanism ei ole vaid keskkonnale häiriv, vaid vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas.
raskem teise laama alla. Sukeldunud laam sulab ja tõusev kivim moodustab saare laamade eraldumine kuum täpp kuumade kivimite ülessulamiskallete tõusukoht maapinnal ehk laama keskosas vulkaaniline ala, mis pressib end maakoorest läbi. kontinentaalne rift kolmeharuline rebend. Toimub kui rebend jääb kuuma täpi kohale. On tekitatud magma pingest. Vulkaan on maakoorde tekkinud lõhe kust gaaside massid paiskuvad maapinnale jaotuvad: kustunud, suikuvad, aktiivsed Leidub laama piirialadel - ookeani keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis (Island, Vaikse ookeani tulerõnga vööndis) Laamade sisealadel - kuuma täpi, rifti piirkonas. (Havai, Ida-Aafrika vulkaanid) Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaasidevaesest magmast Kihtvulkaanid tekivad rönist ja gaasist rikastanud graniidsest magmast. negatiivne mõju; maavärinad, geisrid, lõõmpilved, mudavoolud
Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika) Vulkaanid: Leviku seaduspärasus: laamde kokkupõrke alad, kuuma täpi vulkaanid, ookeanide keskahelikes, laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis, laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifi piirkonnas. Liigitus tegevuse järgi: kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad- ajutise purskerahu seisundis (kunagi pursanud), aktiivsed- pidevalt või mõne (kümne) aasta vahega tegutsevad (Vesuuv, Etna). * kuum täpp- laami all on paigal, sulatab seda kohta, laam liigub veidi laiali, magma tõuseb üles ja tekitab vulkaani. Hawaii saartel, Yellow stoneis (USA). Liigitus laava koostise järgi: kilpvulkaanid- laava vedel, aluseline, ookeaniline Hawaii(koonus madal, laava valgub kaugele), kihtvulkaanid- laava happeline, sitke, mandriline (koonus kõrge, hakkab tarduma)
Maa pinnale. Need ei tee kaasa laamatriive. Kontinentaalne rift kuum täpp paksu mandrilise laama all-> võlvkerge, sulatab maakoore kivimid->venituspinged->rebend(kolmeharuline -> kont. Rift. Rebendeid mööda tõuseb üles magma. Kont. Rift on pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega VULKAANID Vulkaan maakoorde tekkinud lõõr(lõhe, mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaasid paiskuvad maapinnale 1) kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud 2) suikuvad ajutise purskerahu seisund (St. Helensi vulkaan P-A) 3) aktiivsed pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad Kilpvulkaanid cähe räni ja gaase, väike viskoossus, basaltne magma. Valgub pikkamööda-> ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid Mauna Loa Kihtvulkaanid palju räni ja gaase, suur viskoossus, graniitne magma, laavavool lühike, plahvatused Kaldeera tekib vulkaani magmakolde lae sissevajumisel -> hiidkraater.
Võib tekkida kontinentaalne rift. Nimetatud protsesside tulemsuena toimubki mandriliste laamadae lõhkumine ja uute ookeaninõgude moodustumine. Mandrilise koorega laamaosad ei vaju vahevöösse. 3.3 Vulkaanid Vulkaan on maakoorde tekkinud lõõr, lõhe või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaanid võivad olla kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud), suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõneaastase vahega tegutsevad). Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piriialadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. (Island, Vaikse ookeani tulerõngas). Nad võivad esineda ka kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas (Havai ja IdaAafrika). Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi.
(Vaikset ookeani ümbritsev ,,tulerõngas") Aktiivseid ookeaniääri ja mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või nende ala, mis võib tekitada kontinentaalset rifti; Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõhet, lõõri, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale (kustunud, suikuvad, aktiivsed); enamasti esinevad kahe laama kokkupuutepiirkonnas, kuid ka kuuma täpi ja rifti piirkonnas samuti (Havai, Ida-Aafrika); Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis voolab rahulikult maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades slakikoonuseid; kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa); Kihtvulkaanid suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast graniitsest
kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustadesookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid, põhjustades mandrite riftistumist jne. 9. Kuidas nimetati kontinenti, mis moodustus 350 milj. a. tagasi? Pangea- hiidmanner, mis koondas endas kõiki tänapäeva mandreid. 10. Kuidas jaot. Vulkaane seisundi järgi? · Kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud. · Suikuvad- ajutise puhkarahu seisundis olevad. · Aktiivsed- pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. 11. Kus enamus vulkaane paikneb? Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel- massiliselt on neid ookeanide kaheahelikses ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. 12. Ehituse järgi jaot. vulkaanid? Kilpvulkaanid, kihtvulkaanid. 13. Nimeta vulkaani osad. Kraater, löör, pealõõr, harulõõr, lavavoolude- ja tuffi kihid.
2+2p. · Maakoort tekib juurde: a) Nazca laama ja Vaikse Ookeani laama vahel b) Atlandi ookeanis 2) Maakoor hävib: a) Lõuna- Ameerika läänerannikul (Nazca laam liigub mandrilise laama alla) c) Vaikse Ookean laam liigub Filipiini laama alla 1. Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi ja tooge konkreetsed näited? 3+3p. a) Aktiivsed näide: Etna b) Suikuvad näide: St. Helens c) Kustunud näide: Kilimanjaro 7. Kuidas saadakse teadmisi Maa siseehituse kohta? 3p. · Puuraukude kaudu · Vulkaanipursete abil · Maa sisesoojuse kaudu 8. Nimetage kolm riiki Euraasia mandril , kus esineb maavärinaid? 3p. 1) Jaapan 2) Türgi 3) India 9. Selgitage kivimiringe abil kuidas tekivad settekivimitest tardkivimid, nimetades ka
Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad või on lühikesed, tardub juba vulkaanilõõris. 2) kilpvulkaan, liikuv magma liigub maapinnale ja valgub laavavooludena laiali, moodustub lame vulkaanikoonus. Kuumaveeallikas: vesi kuumeneb, tekib aur. Kui auru rõhk on suurem kui veesambal, siis tekib purse, seda nim.geisriks. Pursete vahe sõltub geisrist.Geisreid on Uus- Meremaal, Islandil, Kamtsatkal.
kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid.
Põhjustavad enamuse purustustest. P- ja S- lained tekivad fookuses üheaegselt. Maavärinaid sügavusega vähem kui 100km nim. Madalateks maavärinateks. Need leiavad aset ookeani keskahelikes ja transformmurrangutes. Vulkaan- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe/ lõhedesüsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Liigitatakse seisundi järgi: kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad- ajutise purskerahu seisundis, aktiivsed- pidevalt või aastaste vahedega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis (island, vaikne ookean). Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifti piirkonnas (havai, ida- aafrika). Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad kivimite ülessulamisel ja on erineva räni sisaldusega
kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid.
Vulkaanide levik: Ookeanite keskahelikud-Island Laamade sukeldumisvöönd-"tulerõngas" "Kuuma täpi" ala-Havai saare vulkaanid Kontinentaalne rift-Ida-Aafrika Kuju: Kilpvulkaan-magma vedel, voolav basaltne.Rahulikult voolav,pinnal valgub laiali.Lame kilbikujuline.Kuuma täpi alal. Kihtvulkaan-magma viskoossne,happeline koostis.Laavavool lühike,magma tardub lõõris.Koonuseline mägi. Mandril, laamade sukeldumisalal. Liigitus: KUSTUNUD-purset inimkond ei mäleta SUIKUVAD-ajutiselt kustunud AKTIIVSED-pidevalt, perioodiliselt tegutsev. 5.Maavärinate tekkepõhjused: Maavärin on maakoore rappumine ja järsk lühiajaline kõikumine, mida põhjustavad kivimite elastsed pinged, mille vabanemisel kivimid rebenevad. Levik: Haiti, Ecuador, Jaapan, Tsiili Tugevuse mõõtmine: Seismograafi abil.Registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustatud seismilised lained seismogrammina.Charles Richter. 6.Maavärinatega kaasnevad nähtused:
VULKAANID Vulkaan mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma tõuseb maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega.
maakoort moodustavad kivimid. Mandrid võivad läbi viia horisontaalsuunalisi triive. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid ehk superkontinentideks. Näiteks on Wegeneri arvates moodustasid kõik tänased mandrid kunagi ühe hiidmandri, mida ta nimetas Pangaeaks 7. Vulkanismi põhjused, liigitus, tagajärjed, ohud. Vulkaan tekib, kui magmat koguneb maakoorde tekkinud lõõri liiga palju ja siis ta pressib end välja igaljuhul. Liigitus: Kustunud, suikuvad, aktiivsed. (Kilpvulkaanid, kihtvulkaanid). Mudavoolud, eraldub mürgine süsinik ja vääveldioksiid ning N,Cl,F jt ühendid, ,,suits". Maavärinad, varingud, maa liikumine. Inimestele kes elavad liiga lähedal, võivad surra. Taimestik, loomastik hävib. 8. Maavärinad: tekkepõhjused, tagajärjed, mõõtmine, prognoosimine, ohud ja ennetamine. Kivimid maapõues rebenevad, maapõues pinges olevad kivimplokid libisevad külg-, peale või allanihke suunaliselt
magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärid kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nn kuumi täppi, mis paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest
magmadest. Rift tekib pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega. Vulkaanid · Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõht või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. · Nime on saanud vulkaan (tuldpurskav mägi) Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. · Vulkaanid võivad olla kas kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud), suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või aasta(kümne) vahega tegutsevad). · Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite sulamisel ning on erineva ränisisaldusega. · Kilpvulkaanid tekivad räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. Magma on hästi liikuv ning voolab rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludega laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse.
Kontinentaalne ehk mandrilift kontinentaalse koore rebend, tüüpiliselt pangamäestikulise reljeefiga. Vulkaanid Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massud paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk tuldpurskav mägi on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahuseisundis olevad või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Magma omaduste mõju vulkaani kujule ja purskeprotsessile vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja
mandriliste äärte triivitulemusena. Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad (tänu oma kivimite väikesele tihedusele) vahevöösse. Vulkaanid (51-54) Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed- pidevalt või mõne aasta vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel- massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis (Islandi ja Vaikse ookeani ,,tulerõnga" vulkaanid). Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifti piirkonnas (Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida- Aafrika vulkaanid).
Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. (IdaAafrika) Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad vahevöösse sellest ka erinevus vanuses. Vulkaanid Vulkaan on maakoorde tekkinud lõõr, lõhe või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaanid võivad olla kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud), suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõneaastase vahega tegutsevad). Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piriialadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. (Island, Vaikse ookeani tulerõngas). Nad võivad esineda ka kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas (Havai ja IdaAafrika). Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi.
kilpvulkaanid. Tuntuimad Euroopa aktiivseim – Etna.(Itaalia), St Helena vulkaan Tuntuim neist on Mau (Põhja-Am idarannikul) Loa USA) Magma omadustest (koostisest, sellest kuidas see liigub ja tarretub) oleneb vulkaani kuju ja purske iseloom. Koostises oluline räni sisaldus. Vulkaanide liigid tegevuse, s.t. seisundi järgi: Kustunud – inimeste ajal mitte pursanud Suikuvad – ajatiselt ei tegutse. Nt Saint Helensi vulkaan, Vesuuv Aktiivsed – pidevalt või mõnekümneaastase vahega tegutsevad Vulkaanipurset on võimalik ette ennustada, kuid võib eksida mõnest tunnist nädalateni. 5. Maavärinate tekkepõhjused, levik ja nende tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil MURRANG –katki murdumine, rebenemine fault MAAVÄRIN – maapinna vappumine ja kõikumine, mis tekivad kivimites
Kõik ookeanide vulkaanid on Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud) või suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad). Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult
Kuhik ehk koonus Vulkaani võib defineerida kui lõõri või pragu maakoores läbi mille magma, vulkaanilised gaasid ja vulkaaniline tuhk maapinnale jõuavad. Vulkaaniline tuhk koosneb väikestest kristallidest ja kivimitükkidest. TEFRA-tahke materjal (vulkaanilised pommid, tuhk) Lõõmpilv- on 1000 kraadine segu tuhast ja gaasidest. Liikumiskiirus võib olla kuni 700 km/h Vulkaane jaotatakse: Aktiivseteks Uinunud või suikuvad Kustunud Vulkaanide asukohad: I. Laamade servaalad 1. Vaikse ooekani „tulerõngas“ Nt. „Krakatau“, Cotopax, Kljntši, Fudji 2. Vahemerevöö Nt. Vesuuv, Etna 3. Laamade lahknemisaladel Nt. Hekla, Laki II. Maakera „kuumades täppides“ Kuum täpp- vahevöö tõusvate soojusvoogude kohal paikneb vulkaaniliselt
jäädvustunud eelkõige mandrilise maakoore kivimeisse. Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk ,,tuldpurskav" mägi on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piiraladel massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifti piirkonnas. Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega
b. Analüüsi etteantud rahvastiku püramiidi ja otsusta, kas antud diagramm iseloomustab nooreneva või vananeva rahvastikuga riiki. c. Kaardi tundmine 14. a. Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid. Vulkanism Vulkaan kujutab endast maakoode tekkinud lõõr, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Seisult võivad vulkaanid olla kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad või aktiivsed- pidevad või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel- massiliselt on neid ookeanite keskahelikes. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifi piirkonnas. Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega.
moodustab koonuseid vulkaani lõõris suur rõhk, vulkaanipurske oht kõik ookeanivulkaanid esinevad mandritel ja laamade vahevöös purske tagajärjel tekib hiidkraater Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Nt. Saint Helens Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: · mudavoolud · lõõmpilved · maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) · geisrid (kuuma vee sambad), fumaroolid (gaasijoad) Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.
ookeanilaam,siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku,kusjuures tekkinud vulkaane on erineva vanusega.Näiteks kuumatäpi tekitatud Havai vulkaaniahelik Vaikses ookeanis. Praegu asub kuuma täpi kohal Mauna Loa tegutsev vulkaan, kuid teadaolevalt vanim, 75 miljoni aasta eest tegutsenud Meiji vulkaan on tänaseks triivinud koos ookeanilaamaga loode suunas ja paikneb Aleuudi saarkaare juures. 22.Kustunud,suikuvad ja aktiivsed. 23.Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel-massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. 24.Vulkaani kuju,ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega.Kilpvulkaanid tekivad räni-ning gaaside vaesest väikese viskoossusega basaltsest magamast.See on hästi liikub magma,mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale
nt Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemere piirkond, Kilimanjaro, Etna, Vesuuv Kilpvulkaan on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Aktiivsed vulkaanid on pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Nt. Saint Helens Kustunud vulkaanid on inimajaloo vältel mitte pursanud. Suikuvad vulkaanid on ajutise purskerahu seisundis olevad. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele Lõõmpilved Mudavoolud Maavärinad Geisrid Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade piirialadel, vulkaanilise tegevuse piirkondades.
Kurdmäestike teke Pangasmäestike teke Vulkaaniliste saarte (aarkaarte)olemasolu Ookeanide süvikud Kivimiringe (tard- moonde võ settekivimite) VULKAANID vt ka: www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vulkaan.htm tekivad kui rõhu all olev mamgma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale Seisund: A. Kustunud B Suikuvad D. Aktiivsed Esinemine: a) laama äärealal , kui üks laama teise alla sukeldub (Vikse ookeani tulerõngas), b)kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelik) c)mandrite sesealala (Ida-Aafrika) kuuma täpi piirkond d) ookeanides (Vaikses ja Atlandi) Havai Kuuma täpi piirkond Kuumad täpid paiknevad laamaservadest sõltumatult ka laamade sisealadel KIHTVULKAAN KILPVULKAAN
suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kõik ookeanide vulkaanid on Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud) või suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad). 6. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks).
o nt Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemere piirkond, Kilimanjaro, Etna, Vesuuv · Kilpvulkaan o on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. · Aktiivsed vulkaanid on pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Nt. Saint Helens · Kustunud vulkaanid on inimajaloo vältel mitte pursanud. · Suikuvad vulkaanid on ajutise purskerahu seisundis olevad. · Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele o Lõõmpilved o Mudavoolud o Maavärinad o Geisrid Kivimiteringe on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad. Kivimite ringe käigus moonduvad kivimid ühest liigist teise Kivimite liigitamine tekke järgi: Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid
annaabi.ee 
