Finantsjuhtimise praktikaaruanne (3)

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Ärijuhtimise osakond
AS VILJANDI AKEN JA UKS
Praktikaaruanne
Juhendaja : Ene Vaksmaa
Tallinn 2010

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 5
1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS 6
2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 7
2.1 Teooria 7
2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise- eeskiri 8
2.3. Alused 8
2.4. Majandusaasta 9
3. VARADE ARVESTUS 9
3.1 Varade inventuur 10
3.2 Kontoplaan 11
3.3 Rahaliste vahendite arvestus 12
3.3.1 . Sularaha arvestus 12
3.3.2. Arvestus arvelduskontodel 13
3.4 Nõuded ostjate vastu 13
3.4.1 Muud nõuded 14
3.5 Varud 14
3.6 Materiaalne põhivara 15
3.6.1 Immateriaalne põhivara 16
3.7 Amortisatsiooni arvestus 17
4. KOHUSTUSTE ARVESTUS 18
4.1 Laenud 19
4.2 Maksunõuded 19
4.3 Võlad 20
5. OMAKAPITALI ARVESTUS 20
5.1 Tulude ja kulude arvestus 21
22
6. ARUANDLUS 22
7.FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK, DOKUMENTATSIOON NING ARVESTUSVÕTTED 23
7.1. Finantsanalüüsi eesmärk 23
7.2. Finantsanalüüsi dokumentatsioon ning meetodid 24
8. Ettevõtte tegevuse hindamine 24
8.1. Bilansi horisontaalanalüüs 24
8.2. Bilansi vertikaalanalüüs 25
8.3. Kasumiaruande horisontaalanalüüs 25
8.4. Kasumiaruande vertikaalanalüüs 26
8.5. Rahavoogude horisontaalanalüüs 26
9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE 27
10. Suhtarvude analüüs 29
10.1. Aktivate käibesagedus 29
10.2. Maksevõime 32
10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus 34
10.4. ROA e varade puhasrentaablus 35
Koguvara tulutase hindab, kui hästi firma varasid on kasutatud. Väljendatakse seda protsentides. ( 6 lk 28 -29 ) 35
10.5. Müügikatte tase 36
10.6. Ärikasumi tase 37
10.7. Puhaskasumi tase 37
10. 8. Pankrotianalüüs - Z – skoor 38
11. Hinnang ettevõtte tööle analüüsitud perioodi kohta 42
12. KASUMILÄVI 44
Kokkuvõte 45
Kasutatud allikad 47
LISAD 48
Lisa 1. 2007 - 2009 aasta majandusaasta näitajad 48
Lisa 2. Bilansi horisontaalanalüüs 50
Lisa 3. Bilansi vertikaalanalüüs 52
Lisa 4. Kasumiaruande horisontaalanalüüs 54
Lisa 5. Kasumiaruande vertikaalanalüüs 55
Lisa 6. Rahavoogude horisontaalanalüüs 56
Lisa 7 Kasumiaruande skeem 2 57

SISSEJUHATUS

Majandusarvestuse ja finantsanalüüsi praktika sooritati AS Viljandi Aken ja Uks 12.04.2010- 11.06.2010.
Firma põhitegevusalaks on tööstuslikult valmistatud kõrgkvaliteediliste akende ja uste tootmine ja turustamine. AS Viljandi Aken ja Uks on Eesti turul olnud juba kakskümmend aastat. Ettevõttele kuulub kokku kolm tehast – aknatehas ja uksetehas Viljandis ning komponenditehas Võrus
Raamatupidamine ja peakontor on koondunud Viljandisse Puidu tänav 6.
Finantspraktika eesmärgiks oli omandada teadmisi ettevõtte raamatupidamise töös ning analüüsida AS Viljandi Aken ja Uks majandustegevuse tulemusi ja anda ülevaade firma finantsseisundist aastatel 2007, 2008 ja 2009.
Töö on jaotatud peatükkideks – esimene pool on pigem teoreetiline ja ettevõtte tegevust ning raamatupidamise korraldust tutvustav. Teises pooles on analüüsitud ettevõtte majandusnäitajaid 3 aasta põhjal.
Praktika viis kurssi ettevõtte tegevusega , raamatupidamise korraldusega, aruandluse ja raamatupidamissüsteemidega. Praktikandi ülesanneteks oli raamatupidamisega tutvumine, majandusnäitajatega töötamine ning nende analüüsimine
Juhendajaks oli AS Viljandi Aken ja Uks finantsanalüütik ja juhatuse liige Jaan Tiido.

1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS

Juriidiline nimi AS Viljandi Aken ja Uks
Äriregistri kood 10052966
Elektronpost [email protected]
Kodulehekülg www.vau.ee
Põhitegevusala kõrgkvaliteediliste akende ja uste valmistamine
Nõukogu esimees Imre Michalsky

• AS Viljandi Aken ja Uks loodi eesmärgiga hakata tootma ja turustama tööstuslikult valmistatud kõrgekvaliteedilisi aknaid ja uksi . Toodete nomenklatuur on lai: puit- ja puit-alumiiniumaknad, rõduuksed ning välis- ja siseuksed . Toodetakse nii standardmõõdus kui ka erimõõdus, nii elu-kui ühiskondlike hoonete aknaid ja uksi.
  
• AS Viljandi Aken ja Uks peakontor asub Viljandis Puidu tn. 6. Aktsiaseltsil on esindused nii Tallinnas, Lätis kui ka Leedus. Tehaseid on firmal kolm: aknatehas asub Viljandis Puidu tn 6, uksetehas aga Viljandis Piiri tn 2A ja komponenditehas Võru maakonnas Saru külas.
  
• Käesoleval aastal, tänase päeva seisuga on töötajaid ca. 475. (11)
  

2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS

2.1 Teooria

Raamatupidamisse kuulub dokumenteerimine ja investeerimine , kontode pidamine ja kahekordne kirjendamine ning aruannete koostamine. ( 8 lk 38 )
Firma vahendite ja nende allikate rühmitamine toimub kontode alusel. Need omakorda moodustavad kontode nimetuste ja kontonumbrite täieliku süstematiseeritud loetelu ehk kontoplaani . Igal kontoplaanil on kaks poolt – deebet ja kreedit . Esimest kajastatakse aktivakontodes ja teist passivakontodes.
Kontoplaani kontonumbrid erinevad igas ettevõttes. Tuleb vaid jälgida, et peetakse kinni headest tavadest ja Raamatupidamisseadusest. Ettevõte saab valida, kas palkab omale kohapeale raamatupidaja või ostab antud teenust sisse raamatupidamisteenusi pakkuvalt ettevõttelt. AS Viljandi Aken ja Uks on valinud variandi , kus tegeleb raamatupidamisega ise.
Kuigi Eesti Raamatupidamise seadus sätestab ettevõtete jaoks finantsraamatupidamise üleüldised piirid ja normid, peab ettevõtte siiski koostama ja kinnitama oma firmasisesed raamatupidamise sise-eeskirjad. Tuleb arvestada, et antud eeskirjad peavad olema vastavuses kehtiva seadusandlusega .
Raamatupidamise siseeeskiri sätestab konkreetsed sisekorra reeglid majandustegevuse dokumenteerimise, varade investeerimise , töökorralduse protseduuristiku ja vastavuse ning muu taolise täpseks määratlemiseks. ( 8 lk 41)
Eeskirjad koostas pearaamatupidaja ja kinnitas firma juht. Muudatuste tegemisel tuleb näidata konkreetne osa, mis tuleb parandatud kujul vanas dokumendis välja vahetada ning lisada uued kinnitatud muudatused sise-eeskirjadele.

2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri

Aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded.
Aktsiaseltsil Viljandi Aken ja Uks on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes eeskirjast.
Raamatupidamise sise-eeskiri kinnitatakse aktsiaseltsi põhikirjas sätestatud korras.
Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse AS Viljandi Aken ja Uks omanikega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel , aktsiaseltsi töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eest Vabariigi Raamatupidamistoimkonna poolt väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada sise-eeskirjadele koos aktsiaseltsi juhatuse vastavasisulise otsusega. (2)

2.3. Alused

Aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi järgides Eesti head raamatupidamistava. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse raamatupidamisseaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust.

2.4. Majandusaasta

Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud.
Aktsiaseltsil Viljandi Aken ja Uks on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes eeskirjast.
Raamatupidamise sise-eeskiri kinnitatakse aktsiaseltsi põhikirjas sätestatud korras.
Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse AS Viljandi Aken ja Uks omanikega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, aktsiaseltsi töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eest Vabariigi Raamatupidamistoimkonna poolt väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada sise-eeskirjadele koos aktsiaseltsi juhatuse vastavasisulise otsusega. (2)

3. VARADE ARVESTUS

Autor esitab Tabelis 1 parema ülevaate andmiseks varade arvestuse väljavõtte bilansist
aastatel 2007 – 2009. (3)
2007 2008 2009
KÄIBEVARA
Rahalised vahendid kokku
45
78
2 462
Ostjate võlad kokku
42 768
38 006
46 791
Mitmesugused nõuded
aruandvad isikud
nõuded
10
37
91
Mitmesugused nõuded kokku
10
37
91
Ettemakstud käibemaks
1 312
2 169
5 657
Tulevaste perioodide kulud
Varud
sh tooraine ja materjal
19 879
21 553
17 157
pooltoodang
18 620
20 364
14 430
valmistoodang
12 455
13 397
18 271
ostukaup müügiks
508
326
318
ettemaks hankijatele
Varud kokku
51 462
55 640
50 176
Käibevara kokku
95 597
95 930
105 177
PÕHIVARA
Tütarettevõtte aktsiad
3 482
5 722
4 520
Muud pikad nõuded
46
626
2 098
Ehitised ja rajatised, maa
58 620
66 745
68 620
Masinad ja seadmed
123 497
146 638
151 395
Inventar
1 263
1 456
1 553
Kulum
- 93 129
- 102 918
- 113 580
Lõpetamata kap.ehitus
7 214
1 213
4 351
Põhivara kokku
100 993
119 482
118 957
Tabel 1. Väljavõte 2007-2009 bilansist

3.1 Varade inventuur

Varade inventuuri viib läbi tegevjuhi käskkirjaga aktsiaseltsi töötajatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon, mille kohustuslikuks liikmeks on inventeerimisele kuuluvate varade vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest lepingu alusel materiaalselt vastutav töötaja.
Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele.
Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele. Inventuurilehe originaaleksemplarid esitatakse pearaamatupidajale, koopia läheb materiaalselt vastutavale isikule. Üle- või puudujäägi korral kirjutab materiaalselt vastutav isik seletuskirja.
Inventuurilehe alusel koostab inventuuride läbiviimise eest vastutav raamatupidaja dokumendi, milles tuuakse ära inventuuride tulemused, avastatud puudu- või ülejäägid.
Materiaalselt vastutava töötaja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja hüvitamise korra kohta teeb divisjoni juht otsuse raamatupidaja poolt esitatud dokumendi alusel. Koopiad vastavasisulisest aktist esitatakse pearaamatupidajale ja materiaalselt vastutavale töötajale. Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded. (2)

3.2 Kontoplaan

Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks.
Kontod on liigendatud 5-ks rühmaks.
Rühma tähistab konto koodi esimene number:
1 - bilansi aktivakirjete kontod
2 - bilansi passivakirjete kontod
30 - realiseerimise tulude kontod
31 - realiseerimise kulude kontod
40 - kulude kontod
41 - toodangu arvelevõtmise kontod
50 - äritulude-kulude kontod
60 - finantstulude ja kulude kontod
70 - tasaarveldused

3.3 Rahaliste vahendite arvestus

Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas.
Rahaliste vahendite jääk ja tehingud arvelduskontodel kajastatakse kontoplaanis kontodel:
101 – 1039 - Raha ja pangakontod

3.3.1 . Sularaha arvestus

Kassaoperatsioonide arvestust peab kassapidaja - raamatupidaja..
Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja raamatupidamiskohustuslasele tekitatud kahju eest vastutab kassapidaja. Tööle võtmisel peab ettevõtte juht tutvustama kassapidajale kassaoperatsioonide sooritamise eeskirju ning kassapidaja töölepingus peab kajastuma tema täielik materiaalne vastutus.
Kassale sularaha limiiti ei kehtestata.
Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Sularaha tehingute toimumise päeva lõpuks täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja sularaha jääk. Kannete õigsuse kinnitab kassa eest vastutav isik oma allkirjaga.
Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi.

3.3.2. Arvestus arvelduskontodel

Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod.
Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu teostatakse elektroonilisi ülekandeid.
Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada pearaamatupidajal ja isikutel, kellega pearaamatupidaja on sõlminud vastavasisulise lepingu.
Raamatupidamises avatakse eraldi kontod 1021 – 1036 erinevate Eesti krooni pangakontode ning erinevate välisvaluuta pangakontode kohta.

3.4 Nõuded ostjate vastu

Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes.
Deebet 12… - nõuded ostjate vastu
Kreedit 251 - käibemaks müügilt
Kreedit 30… - tulukonto
Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest . Ostjatelt laekumata arved , mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärismiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, tuleb ostja arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks.
Kui kuludesse kantud nõudesumma või osa nõudesummast siiski hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend .
Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral).

3.4.1 Muud nõuded

Muude nõuetena arvestatakse kõik lühiajalised nõuded tütar- , ema- ja sidusettevõtjate vastu, kaasa arvatud lühiajalised laenud ning aktsionäride võlga, mis on tekkinud aktsiate ostmisel . Aktsiate märkimise tühistamisel krediteeritakse aktsionäride võla saldo ning vähendatakse samaaegselt aktsiakapitali nimiväärtuses ja aktsiate märkimisel ülekursiga ka ülekursi.

3.5 Varud

Varud võetakse arvele soetusmaksumuses , mis koosneb varude ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (materjalikulu, tööliste palgad  jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest ( tootmisseadmete amortisatsioon , tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks . «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. ( 2 )
Normaalsest suuremad tootmiskaod, laokulud (v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus), turustuskulud , halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata tooraine, materjali, kaupade, valmistoodangu ning lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid kulusid realiseeritud toodangu kuludesse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga.
Materiaalsete väärtuste arvele võtmise ja säilimise eest vastutavad selleks määratud isikud, kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. Varuliikide analüütilist arvestust peetakse osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Laos peetakse eraldi arvestust varuliikide artiklite lõikes. Valmistoote arvestust peetakse arvutis süsteemis SAF -ladu koguseliselt ja summaliselt.
Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks nende soetamise momendil, kusjuures algdokumendil peab olema kauba saamist aktsepteeriv kinnitus ja allkiri . Sõiduauto kütus kantakse kuludesse(vastavalt käibemaksuseaduses kehtivale korrale) ostu-dokumentide alusel:
Lattu soetatud materjalid ja kaubad, mis ei lähe koheselt kasutusele ja hoitakse osakonnas, kantakse materiaalselt vastutava isiku arvele tema poolt vormistatud dokumendi alusel või on maksedokumendil märge materiaalselt vastutava isiku allkirjaga materjalide või kaupade vastuvõtmise kohta.
Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus (müügihind miinus turustuskulud). Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse.

3.6 Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 5000 .- kroonist ühiku kohta.
Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Maa võetakse arvele soetusmaksumuses.
Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramata kasutusega materiaalsest põhivarast. Piiratud kasutusega materiaalselt põhivaralt arvestatakse amortisatsiooni, piiramata kasutusega põhivaradelt amortisatsiooni ei arvestata. Piiramata kasutusega põhivara on maa.
Omatarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis on võrdne tootmisomahinnaga.
Valmistatava materiaalse põhivara objekti finantseerimisel laenuga kapitaliseeritakse laenukasutuse kulud (sh intress) antud objekti soetusmaksumuses. Kapitaliseerimine algab hetkest, kui laenukasutuse kulutused on tekkinud ning vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või selle valmistamine on pikemaks ajaks peatatud.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused .
Materiaalse põhivara arvestust peetakse eraldi osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Põhivara arvelevõtmine toimub põhivara arvelevõtmise akti alusel, mis on allkirjasta-tud komisjoni poolt, kuhu kuuluvad: tehnikateenistuse juht, pearaamatupidaja ja materiaalselt vastutav isik . ( 2 )

3.6.1 Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kaubamärgid, patendid , litsentsid, kasutusõigused, tarkvara , kvoodid ja muud füüsilise substantsita varad , mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 5000.- kroonist ühiku kohta.
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.
Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt arvestades kasulikku eluiga kuni 20 aasta jooksul.

3.7 Amortisatsiooni arvestus

Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil.
Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.
Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest:
Ehitised
5-8% aastas;
Masinad ja seadmed
20-25% aastas;
Arvutustehnika
20-35% aastas;
Muu materiaalne põhivara
10-35% aastas.
Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast.
Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Vastava otsuse annab tegevjuht pearaamatupidajale üldjuhul 1. jaanuariks. ( 2 )

4. KOHUSTUSTE ARVESTUS

Ettevõtte kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustusteks.
Lühiajalised kohustused on kohustused, mille maksetähtaeg on alla ühe aasta. Materiaalselt fikseeritavaid ja potentsiaalseid kohustusi, kulusid ja kahjumit, sealhulgas järgmisse majandusaastasse üleminev puhkusereservi jääk, võetakse bilansis arvele ja kajastatakse kuludes. Välisvaluutas fikseeritud kohustused võetakse arvele operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga ja hinnatakse ümber raamatupidamise aastaaruande koostamisel bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga.
Finantskohustusi (näit. võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused)kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Ainsaks erandiks on edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. ( 2 )

4.1 Laenud

Laenukohustused
31.12.2009
31.12.2008
Lühiajalised kohustused kokku
58 790 097
47 580 301
Pikaajalised kohustused kokku
34 627 357
45 346 138
Arvelduskrediit
17 978 131
17 951 609
Investeerimislaenud Eesti Ühispangas
35 537 688
34 494 654
Faktooring
10 630 824
6 575 330
Kapitalirendi kohustused
28 954 672
33 499 804
Järelmaksukohustused
316 139
405 042
KOKKU
93 417 454
92 926 439
Tabel 2 Viljandi Aken ja Uks AS kohustused 2008 – 2009 ( 3 )
Võrreldes aastaid 2008 ja 2009, siis on kohustused kokku olnud kasvamises. Eraldi tuleks välja tuua, et kuigi lühiajalised kohustused on suurenenud, siis pikaajalised kohustused on märkimisväärselt vähenenud – 45 346 138 krooni pealt 34 627 357 kroonini.

4.2 Maksunõuded

Autor on tabelis 3 välja toonud 2008 – 2009 aasta Viljandi Aken ja Uks As maksukohustused.
Maksuvõlad
31.12 2009
31.12.2008
Kinnipeetud tulumaks
1 290 045
1 377 140
Sotsiaalmaks
3 824 637
3 925 743
Ettevõtte tulumaks
569 213
12 707
Töötuskindlustus
356 364
77 613
Kohustuslik kogumispension
0
116 890
Pakendimaks
0
4727
KOKKU
6 040 259
5 514 820
Tabel 3 Maksukohustused

4.3 Võlad

31.12.2009
31.12.2008
Palgavõlg
4 460 397
4 192 356
Puhkuse reserv
1 040 713
1 234 979
KOKKU
5 501 110
5 427 335
Tabel 4 Võlad töövõtjatele
31.12.2009
31.12.2008
Intessivõlad
129 018
216 376
Muud viitvõlad
805 790
1 276 930
KOKKU
934 808
1 493 306
Tabel 5 Muud võlad

5. OMAKAPITALI ARVESTUS

Aktsiaseltsi omakapital koosneb:
Aktsiakapital – sellel kirjel kajastatakse aktsiakapitali nimiväärtuses
Ülekurss – kajastatakse aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu, tehingutel omaaktsiatega aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe, omaaktsiate kustutamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud . Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul kajastatakse kontol 2231 vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel.
Reservid – kajastatakse kohustuslik reservkapital ja muud reservid.
Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum ) – siin kajastatakse eelmistest perioodidest kogunenud kasum ja kahjum, mida võib kasutada reservide moodustamiseks.
Aruandeaasta kasum(kahjum) – siin kajastatakse aruandeaasta jooksul kujunenud kasum või kahjum ( 4 lk 34 )
Viljandi Aken ja Uks AS omakapitali järkjärgulist suurenemist on kõige parem näidata tabeli 6 abil.
OMAKAPITAL
2007
2008
2009
Aktsiakapital
8 392
8 392
8 392
Kohustuslik reservkapital
839
839
839
Eelmiste per.kasum(-kahjum)
19 081
25 368
35 280
Jooksva aasta kasum(-kahjum)
10 282
12 916
12 746
Omakapital kokku
38 594
47 515
57 257
Tabel 6 Omakapital

5.1 Tulude ja kulude arvestus

Aktisaselts kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt kasumiaruande skeemile nr. 2. (Lisa 7)
Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel , kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu.

6. ARUANDLUS

Aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks koostab ja esitab raamatupidamise aruanded Statistikametile, Maksuametile ja teistele riiklikele ametkondadele ja isikutele raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaegadeks.
Aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks bilanss , kasumiaruanne ja teised aruanded, mis esitatakse maksuametile või teistele riiklikele ametkondadele vormistatakse väljatrükina vastavalt kehtivatele vormidele ning koopiad säilitatakse aktsiaseltsi arhiivis.
Aktsiaseltsi raamatupidamisaruanded koostatakse juhindudes alljärgnevatest õigusaktidest:

raamatupidamise aastaaruannete koostamisel juhindutakse raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamistoimkonna juhenditest;

raamatupidamise aastaaruandes kasutatakse raamatupidamise seaduses toodud bilansiskeemi ja kasumiaruandeskeemi nr 2;

täiendav liigendus tehakse, kui see on vajalik olulise informatsiooni avamiseks;

aastaaruande lisad koostatakse vastavalt raamatupidamise seaduse;
Aruandeaasta lõpetamisel on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud:

läbi viia varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel teha reguleerivad paranduskanded;

teha tekkepõhised lõpetamiskanded;

monetaarsete varade ja kohustuste ümberhindamine Eesti Panga 31. detsembri valuutakurssidega;

tulu- ja kulukontode sulgemine ;

aastaaruande koostamine.
Juhul, kui pärast aastaaruande kinnitamist avastatakse eelmist perioodi mõjutavaid asjaolusid, mis olid jäänud õigeaegselt aruandes kajastamata, kajastatakse selliste eelmise aasta vigade mõju üldjuhul nende avastamise aasta aruannetes. ( 2 )

7.FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK, DOKUMENTATSIOON NING ARVESTUSVÕTTED

7.1. Finantsanalüüsi eesmärk

Finantsanalüüs keskendub õige ja õiglase hinnangu andmisele organisatsiooni majandustulemuste kohta, eriti täpsusele. Ajaliselt on suunatud minevikule ehk sellele, mis on majandusaasta jooksul toimunud. ( 5 lk 37 )
Käesoleva finantsanalüüsi eesmärgiks on Viljandi Aken ja Uks AS 2007, 2008 ja 2009 aasta raamatupidamise aruannete põhjal välja selgitada ettevõtte kasumlikkus e. rentaablus, likviidsus ja maksevõime ning võõrkapitali kasutamine. Analüüs on suunatud peamiselt ettevõtte juhatusele ja raamatupidamisele, kuid sisaldab ka aktsionäridele kasulikku informatsiooni.

7.2. Finantsanalüüsi dokumentatsioon ning meetodid

Ettevõtte tegevuse hindamiseks kasutab autor bilanssi , kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet.
Finantsaruannete analüüsimisel kasutab autor kolme lähenemisviisi:
1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul
2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs
3. suhtarvude analüüs
Järgnevalt ongi erinevalt analüüsitud Viljandi Aken ja Uks AS 2007, 2008 ja 2009 aasta
majandusaruandeid, bilanssi ning rahavoogusi ja seal kajastatud kirjete omavahelisi seoseid .

8. Ettevõtte tegevuse hindamine

Ettevõtte tegevuse hindamiseks kasutab autor bilansiaruannet, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet. Andmed on pärit Lisa 1.

8.1. Bilansi horisontaalanalüüs

Vastavaid arvutusi näeb Lisa 2. Bilansi horisontaalanalüüs näitab, et raha ja pangakontod vähenesid võrreldes 2009 aastaga 96,85 %. Ostjate tasumata arved suurenesid 18, 78 % võrra ning mitmesugused nõuded 59,35%.
Tooraine ja materjal vähenes 20,4% ning pooltoodang 26, 14%. Selle eest valmistoodang suurenes võrreldes 2008 aastaga 26,68%. Käibevara kokku oli 2009 aastal 8,79% eelnevast aastat suurem.
Põhivara aga vähenes 44%, mis tegi kokku 525 000 krooni kaotust.
Kohustused ettevõttel olid õnneks langustrendis – küll ainult 0,68%, kuid sellegipoolest hea. Eraldi tuleks ära mainida, et pikaajalised kohustused vähenesid 23,64 %, kuid samas lühiajalised kohustused suurenesid 7,33 %. Aktsiakapital ning kohustuslik reservkapital püsisid kahe aasta jooksul muutumatutena, kuid omakapital tõusis 17, 01 %. Viljandi Aken ja Ukse AS töötas nii 2008 kui ka 2009 aastal kasumiga. Esimesel nimetatud aastal oli kasum summas 12 916 000 krooni ning teisel aastal 12 746 000 krooni. Olukord küll halvenes seega 1,32 %, kuid sellegipoolest kahjumiteta.

8.2. Bilansi vertikaalanalüüs

Vastavaid arvutusi näeb Lisa 3. Vertikaalanalüüs näitab, et varade osas moodustab enamuse masinad ja seadmed üle 60 %. Käibevara osakaal on üle 40% ja põhivara üle 50%. Nii lühiajaliste kui pikaajaliste kohustuste osakaal on vähenenud, samas kui näiteks lühiajaliste kohustuste summa on suurenenud. Aktsiakapitali osakaal oli mõlemal aastal üle 3% ja omakapital moodustas üle 20%.

8.3. Kasumiaruande horisontaalanalüüs

Vastavaid arvutusi näeb Lisa 4. 2009 aasta müügitulu põhitegevuses langes 10,15 %. Toodete kulu võrreldes 2008 aastaga langes 10,68%. Vähendati turustuskulusid kulusid 4,09 %, ülhalduskulusid 2,53% ning muid ärikulusid 4,29 %. Finantstulud tõusid 98,83 ja finantskulud vähenesid 26,33 %. Aruandeaasta puhaskasum vähenes 1,32 % võrra võrreldes eelneva aasta 12 916 000 krooniga .

8.4. Kasumiaruande vertikaalanalüüs

Vastavaid arvutusi näeb Lisa 5. Suurim osa realiseeritud netokäibest moodustasid realiseeritud toodete kulu – tervelt mõlemal aastal üle 87%. 2008 aastal moodustas suurima osa muud äritulud 126,30%’ga. Turustus-, finants ja üldhalduskulud moodustasid suhteliselt väikse protsendi netokäibest - 2-5%.. Tugeva protsendilise tõusu tegid finantstulud, mille kahe aastane vahe on üle 24%. Kasum moodustas 2008 aastal 2,96% - lise osakaalu ning 2009 aastal 3,25 %- lise osakaalu realiseeritud netokäibest.

8.5. Rahavoogude horisontaalanalüüs

Vastavaid arvutusi näeb Lisa 6. Rahavoo analüüsist on näha, et ärikasumi olukord on 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga paranenud tervelt 4,62 % võrra. Mõlemal aastal saadi põhivara müügist kahjumit, küll aga oli see 2009 aastal eelnevast natukene suurem.
Rahavood äritegevusest on langenud 38,51 % . Halvaks näitajaks on see, et nii 2008 kui 2009 aastal oli rahavoog investeerimises miinustes. Rahavood kokku paranesid 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga 98, 64 %.

9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE

Raha talitustsükkel = Varude käibevälde + Raha keskmine laekumisaeg – Võlgade keskmine makseaeg
Varude käibevälde= Varud/ Müüdud toodangu kulu päevas
Raha kesk. Laekumisaeg = Nõuded ostjate vastu/ Krediidimüügi tulu päevas
Võlgade kesk. Makseaeg = Võlad tarnijatele/ Kulu krediidiostudele päevas

Varude käibevälde 07 = 19 879 000/ ( 314 650 000/365 ) = 19 879 000/862 054,79 =23,06

Varude käibevälde 08 = 21 553 000/ ( 383 081 000/365 ) = 21 553 000/1 049 536,99 = 20,54

Varude käibevälde 09 = 17 157 000/ (342 163 000/365 ) = 17 157 000/937 432,88 = 18,30

Raha keskmine laekumisaeg 07 = 42 768 000 / (357 336 000/365 ) = 42 768 000/979 002,74= 43,69

Raha keskmine laekumisaeg 08 = 38 006 000/ ( 436 277 000/365 ) = 38 006 000/1 195 279,45 = 31,80

Raha keskmine laekumisaeg 09 = 46 791 000/ ( 392 002 000/365 ) = 46 791 000/1 073 978,08 = 43,57

Võlgade keskmine makseaeg 07 = 48 628 000/ ( 314 650 000 /365 ) = 48 628 000/862 054,79 = 56,41

Võlgade keskmine makseaeg 08 = 61 849 000 / ( 383 081 000/365 ) = 61 849 000/1 049 536,99= 58,99

Võlgade keskmine makseaeg 09 = 60 582 000 / ( 342 163 000 /365 ) = 60 582 000 /937 432,88 = 64,63

Raha talitustsükkel 07 = 23,06 + 43,69 – 56,41 = 10,34 = > 10 päeva

Raha talitustsükkel 08 = 20,54 + 31,80 – 58,99 = -6,65 => -7 päeva

Raha talitustsükkel 09 = 18,30 + 43,57 – 64,63 = -2,76 => -3 päeva
Näitab ligikaudselt kui palju aega kulub ostetud varude eest maksmisest, kuni valmistatud kauba eest kliendilt raha laekumiseni. ( 7 lk 76 ) Võib öelda, et raha laekumine on väga hea. Autori teadmiste kohaselt võiks öelda, et Viljandi Aken ja Uks AS’is käib tasumine ettemaksetena. Kliendid tasuvad maksed enne reaalsete toodete kätte saamist.

10. Suhtarvude analüüs

10.1. Aktivate käibesagedus

Raha käibesagedus = müügi netokäive / raha keskmine jääk
2007 aastat ei saa arvutada 2006 aasta andmete puudumisel.
Raha keskmine jääk ( 2008 ) = (78 000 000 +45 000 000) : 2 =61 500 000
Raha käibesagedus ( 2008 ) = 436 277 000 / 61 500 000= 7,09
Raha keskmine jääk ( 2009 ) = (2 462 000 +78 000 000) : 2 = 40 231 000
Raha käibesagedus ( 2009 ) = 392 002 000 / 40 231 000 = 9,74
2009
2008
Muutus
9,74
7,09
27,21 %
2007: Ei saa arvutada! Puuduvad 2006 aasta andmed.
2008: 20 863 000 = 20 863 000 = 0,5
(38 006 000 + 42 768 000) : 2 40 387 000
2009:
19 301 000 = 19 301 000 = 0,46
(46 791 000 + 38 006 000) : 2 42 398 500
2009
2008
Muutus
0,46
0,5
8 %
* Käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused
2007 ei saa arvutada! Pole andmeid 2006 aasta kohta!
Käibekapital 07 = 95 597 000 – 116 239 000= - 20 642 000
2008:
20  863 000 =   20 863 000 = -0,9
(-20 642 000 + (-26 621 000)) : 2 - 23 631 500
Käibekapital 08 = 95 930 000 – 122 551 000 = - 26 621 000
2009:
19 301 000 = 19 301 000 = -0,7
(- 26 621 000 + (- 27 073 000 )) : 2 - 26 847 000
Käibekapital 09 = 105 177 000 – 132 250 000 = - 27 073 000
2009
2008
Muutus
-0,7
-0,9
22,23 %

10.2. Maksevõime

2007: 95 597 000 = 0,82
116 239 000
2008: 95 930 000 = 0, 78
122 551 000
2009: 105 177 000 = 0, 80
132 250 000
2008
2007
Muutus
2009
2008
Muutus
0, 78
0, 82
4,88%
0, 80
0, 78
2,5 %
2007: 95  597 000 – 51 462 000 = 0, 38
116 239 000
2008: 95 930 000 – 55 640 000 = 0,33
122 551 000
2009: 105 177 000 – 50 176 000 = 0, 42
132 250 000
2008
2007
Muutus
2009
2008
Muutus
0, 33
0, 38
13,16 %
0, 42
0, 33
21,43 %
2007: 45 000 000 = 0, 39
116 239 00
2008:
78 000 000 = 0, 64
122 551 000
2008: 2 462 000 = 0,02
132 250 000
2008
2007
Muutus
2009
2008
Muutus
0, 64
0, 39
39,07 %
0, 02
0, 64
96,88 %

10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus

ROE – d peetaks üheks oluliseimaks kasumitootluse näitajaks. Nimelt kajastab see omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust.
Omakapitali kasumitootlus sõltub kasutamise tulemuslikkusest ja võõrvahendite kasutamise ulatusest. Ühe ettevõtte jaoks on täiesti normaalne kasutada võõrvahendeid, sest finantsvõimendus tuleb ettevõttele kasuks – tuleb aga jälgida, et rentaablus e tasuvus oleks kõrgem kui intressimäär. ( 1 lk 29 )
ROE = Puhaskasum
Omakapital
2007 aasta: 10 282 000 = 0, 27
38 594 000
2008 aasta:  12 916 000 = 0,27
47 515 000
2009 aasta: 12 746 000 = 0,22
57 257 000
2008
2007
Muutus
2009
2008
Muutus
27%
27 %
0 %
22 %
27 %
18,32 %

10.4. ROA e varade puhasrentaablus

Koguvara tulutase hindab, kui hästi firma varasid on kasutatud. Väljendatakse seda protsentides. ( 6 lk 28 -29 )

ROA = Puhaskasum _
Varad ( keskmine maksumus)
2007 aastat ei saa 2006 aasta andmete puudumise tõttu arvutada!
2008 aasta: 12 916 000 = 0,06
( 215 412 000 + 196 590 000 ) : 2
2009 aasta: 12 746 000 = 0,06
(224 134 000 + 215 412 000 ) : 2
2008
2009
Muutus
6 %
6 %
0 %

10.5. Müügikatte tase

2007: 357 336 000 – 314 650 000 = 0,12
357 336 000
2008:
436 277 000 – 383 081 000 = 0,12
436 277 000
2009: 392 002 000 – 342 163 000 = 0,12
392 002 000
2008
2007
Muutus
2009
2008
Muutus
0,12
0,12
0 %
0,12
0,12
0 %

10.6. Ärikasumi tase

2007: 17 347 000 = 0, 05
357 336 000
2008: 20 863 000 = 0, 05
436 277 000
2009: 19 301 000 = 0, 05
392 002 000
2008
2007
Muutus
2009
2008
Muutus
0,05
0, 05
0 %
0,05
0,05
0 %

10.7. Puhaskasumi tase

2007:
10 282 000 = 0, 03
357 336 000
2008:
12 916 000 = 0.03
436 277 000
2009:
12 746 000 = 0,03
392 002 000
2008
2007
Muutus
2009
2008
Muutus
0,03
0, 03
0 %
0,03
0, 03
0 %

10. 8. Pankrotianalüüs - Z – skoor

Kui Z skoor on suurem kui 2,6, on ettevõtte finantsolukord hea ja pankrotioht puudub. Juhul
kui Z skoor on vahemikus 1,1 – 2,6 , on finantsseis ebastabiilne, Z väärtuse korral alla 1,1 on
ettevõttes suur pankrotioht.
Z–skoor = 6,56 x1 + 3,26 x2 + 6,72 x3 + 1,05 x4
kus X1 = Puhaskäibekapital
Varad
X2 = Eelmiste aastate jaotamata kasum
Varad
X3 = Ärikasum
Varad
X4 = Omakapital
Kogu võlgnevus
Puhaskäibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused
2007 aasta :
X1 =
95 597 000 – 116 239 000 = - 0,1
196 590 000
X2 = 19 081 000 = 0, 10
196 590 000
X3 =
17 347 000 = 0, 09
196 590 000
X4 =
38 594 000 = 0,2
157 996 000
Z-skoor = 6, 56 x (-0,1) + 3, 26 x 0,10 + 6, 72 x 0, 09 + 1, 05 x 0,2 = -0, 66 + 0,33 + 0,60 + 0,21 = 0,48
2008 :
X1 =
95 930 000 – 122 551 000 = - 0, 12
215 412 000
X2 = 25 368 000 = 0, 12
215 412 000
X3 =
20 863 000 = 0,10
215 412 000
X4 =
47 515 000 = 0,28
167 897 000
Z-skoor = 6, 56 x (-0,12) + 3, 26 x 0,12 + 6, 72 x 0,10 + 1, 05 x 0,28 = -0,79 + 0,39 + 0,67 + 0,29 = 0,56
2009 :
X1 =
105 177 000 – 132 250 000 = - 0, 12
224 134 000
X2 = 35 280 000 = 0,16
224 134 000
X3 =
19 301 000 = 0, 09
224 134 000
X4 =
57 257 000 = 1, 34
166 877 000
Z-skoor = 6, 56 x (-0,12) + 3, 26 x 0, 16 + 6, 72 x 0,09 + 1, 05 x 0,34 = -0,79 + 0,52 + 0,60 + 0,36 = 0, 69
2008
2007
Muutus
2009
2008
Muutus
0,56
0,48
14,3 %
0,69
0,56
18,9 %

11. Hinnang ettevõtte tööle analüüsitud perioodi kohta

Käibesse lastud raha hulga pankade kassadest läbikäigu kordade arv antud perioodidel - raha käibesagedus - on tõusnud 27,21% võrra st, et ettevõtte raha liikumine on suhteliselt keskmine.
Nii ostjatelt raha laekumise käibesagedus kui ka käibekapitali käibesagedus on 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga muutunud. Ostjatelt laekunud raha kordade arv 2009 aastal vähenes 8 % ning käibekapitali käibesagedus langes peaaegu 22,23%.
Käibevara kattis lühivarasid 2007 aastal 0, 82 korda, 2008 aastal 0, 78 korda ning 2009 aastal 0,80 kordselt. Kuna kordaja on aastalt aastasse järjest kõikunud, on see ettevõtte jaoks põhjus muretsemiseks. ( 7 lk 78 ) Näitaja alla 1,1 on pigem nõrk.
Autor uuris, kas ettevõtte suudab katta oma lühiajalisi kohustusi ilma varusid müümata. Hea näitaja on alates 0,9 halb alla 0,3.
Kuigi ettevõttel ükski näitaja otseselt alla 0,3 pole, siiski peaks ettevõtte mõtlema oma varude stabiilsele müümisele, et täita lühiajalisi kohustusi.
Nagu näha maksevõimet puudutavatest arvutustest- maksevõime on võrreldes 2007 aasta seisuga üha halvenenud. Maksevõime oli 2007 aasta 0, 82, kiireloomuliste maksete tase 0, 38 ning rahaliste vahendite tase 0, 39. 2008 aastal olid näitajad juba langenud st, et ettevõtte olukord halvenes oluliselt. 2009 aasta lõpuks olidki vastavad näitajad 0, 80, 0,42 ning 0,02. Oli küll kolme aasta jooksul erinevaid kõikumisi, kuid sellegipoolest võib öelda, et ettevõtte finantsolukord on võrreldes 2007 aastaga üha halvenenud. Arvatavasti on põhjuseks suuremal jaol maailma majanduse langus.
ROE on olnud Viljandi Aken ja Uks AS’il väga heas seisus. ROE normaalseks näitajaks loetakse 15 %. Seega võib öelda, et Viljandi Aken ja Uks AS’il on lihtaktsiate omanikele jaotatav tulu, mis jääb peale maksude, intresside ja eeldividendide maksmist igati positiivne.
ROA oli aastal 2007-2008 27 %, millega võib ettevõte igati rahule jääda. Eelmisel aastal oli näitaja aga juba halvenenud – 22 % peale. Kokkuvõttes võiks öelda, et ettevõte oskab oma varasid õigesti kasutada.
Suhtarv iseloomustab äritegevuse tasuvust tervikuna . Kuna autori poolt võrreldavate aastate jooksul pole ettevõte kahjumiga töötanud, siis võib äritegevust kõrgelt hinnata. Nii müügikatte, ärikasumi kui puhaskasumi tasemed olid 2007 – 2009 aastatel muutumatud. Müügikate 12%, ärikasum 5% ning puhaskasum 3%.
Ettevõtte Z - skoor on aastatega üha suurenenud. Aastal 2007 oli see 0,48, 2008 aastal 0,56 ning 2009 aastal 0,69. Z-skoori näitajaid ning autori poolseid arvutusi arvesse võttes, siis on ettevõttel olnud iga aastane suur pankrotioht, kuna arvud jäävad vahemikku alla 1,1. Sellegipoolest võib aga öelda, et Viljandi Aken ja Uks AS tuleb väga hästi oma ettevõtte pidamisega toime ning ükski aasta ei ole lõppenud kahjumiga.

12. KASUMILÄVI

Tasuvuspunkti analüüsi eesmärgiks on :

Leida toodangu maht ühikutes, mille puhul ei saada kasumit, kuid hoidutakse ka kahjumist

Määrata toodangu kriitilisele punktile vastav kahjumit vältiv müügisumma.
Näitab, kui palju peab ettevõte oma kaupu müüma, et katta netkäibe laekumisega muutuvad ja püsivad kulud. Kasum selles punktis on 0. ( 9 lk 60 )
Tasuvuspunkt = Püsikulud kokku .
1 - Muutuvkulud kokku
Läbimüük
Tasuvuspunkt 2007: 888 000 + 15 721 000 + 11 007 000 + 6 481 000 = 284 141 666,67
1 – (314 650 000/ 357 336 000)
Tasuvuspunkt 2008: 19 105 000 + 11 681 000 + 2 098 000 + 8 273 000 = 342 975 000
1 – ( 383 081 000/ 436 277 000 )
Tasuvuspunkt 2009: 18 324 000 + 11 386 000 + 2 008 000 + 6 095 000 = 290 869 230,80
1 – ( 342 163 000/392 002 000)

Kokkuvõte

Läbi viidud analüüside põhjal, võib öelda, et Viljandi Aken ja Uks AS – i majanduslik seis on kolme võrreldud aastaga suhteliselt muutumatu püsinud. Ettevõte on igal aastal töötanud kasumiga ning märgid halvenemise suunas puuduvad. Maailmamajanduslik ebastabiilsus on kindlasti neid mõjutanud, kuid üldiselt vähe.
 
Kulusid vaadates, siis on näha, et ka neid pole soovitud eriliselt vähendada. 2009 aastal on püütud vähendada tööjõukulusid, kuid seda mitte suure vahega.
Finantsanalüüsi autor viis läbi ka pankrotiohuanalüüsi. See näitas, et igal aastal on olnud Aknal ja Uksel väga suur pankrotioht kuigi ükski aasta pole aastat lõpetatud kahjumiga. Võib öelda, et AS-i äririsk on keskmisest tunduvalt kõrgem. Kuigi riskiala on pankroti osas suur, siis näiteks müügikatte, ärikasumi ja puhaskasumi tasemed püsivad muutumatult keskmisel tasemel. Hetkel firma erilistesse kõrgustesse ei pürgi, kuid püsib stabiilsena.
Aastal 2010 on ettevõtte igati aktiivses tegevuses ja kõik osakonnad avatud – läbi on viidud küll väheseid koondamisi töötajate ja kärpimisi palkade hulgas, aga seda on tehtud ettevõtte parema toimimise heaks. Veelgi tuleks võimalikult palju vähendada seisvate varude hulka, kuna muidu võib tekkida oht kauba kätte jäämise osas. Analüüsi autor on kindel, et kuna ettevõte on siiani suutnud ilma negatiivsete näitajateta töötada, siis suudab ta seda ka edaspidi.
Töö autori jaoks oli finantsanalüüsi kirjutamine suur väljakutse. Eriti vastutusrikkaks tegid kirjutamise nii ettevõtte kui arvude suurused. Samas oli 3 aasta tulemuste põhjal hea näha, kuidas erinevate aastate finantsandmeid võrreldes on teatud näitajate puhul näha suuri erinevusi ning teatute puhul muutumatut stabiilsust. Praktika oli hea ja arendav kogemus ning materjalidega töötamine piisavalt huvitav. Sai näha ettevõtte finantstegevuse toimimist ja arenemist . Praktikaga ning juhendajatega Viljandi Aken ja Uks AS-is jäi analüüsi autor väga rahule ning veendus veelgi selles, kui tähtis on ühe ettevõtte jaoks korrektne raamatupidamistöö.

Kasutatud allikad

Alver J. , Alver L. , Reinberg L. Finantsarvestus . Tallinn: Deebet, 2004.

AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri

AS Viljandi Aken ja Uks aastaaruanded (2007 – 2009 a)

Brookson, S. Aruannete analüüs. Tallinn: Koolibri, 2002.

Kütt J. , Sissejuhatus raamatupidamisse. Tallinn: Külim, 2009.

Rünkla, J. Ärianalüüs. Tallinn: Külim, 2003.

Vaksmaa E. , Finantsjuhtimise alused. Tallinn: Ilo, 2004.

Lääts K. , Ettevõtte aruandluse analüüs. , loengukonspekt majandusteaduse bakalauruseõppele. Tartu: 2004

Ettevõtja infovärav aktiva . http://www.aktiva.ee/

AS Viljandi Aken ja Uks. http://vau.ee/

Raamatupidamine. http://www.rmp.ee/

LISAD

Lisa 1. 2007 - 2009 aasta majandusaasta näitajad

BILANSS
AKTIVA
31,12,07
31,12,2008
31,12,2009
KÄIBEVARA
Rahalised vahendid kokku
45
78
2 462
Ostjate võlad kokku
42 768
38 006
46 791
Mitmesugused nõuded
aruandvad isikud
nõuded
10
37
91
Mitmesugused nõuded kokku
10
37
91
Ettemakstud käibemaks
1 312
2 169
5 657
Tulevaste perioodide kulud
Varud
sh tooraine ja materjal
19 879
21 553
17 157
pooltoodang
18 620
20 364
14 430
valmistoodang
12 455
13 397
18 271
ostukaup müügiks
508
326
318
ettemaks hankijatele
Varud kokku
51 462
55 640
50 176
Käibevara kokku
95 597
95 930
105 177
PÕHIVARA
Tütarettevõtte aktsiad
3 482
5 722
4 520
Muud pikad nõuded
46
626
2 098
Ehitised ja rajatised, maa
58 620
66 745
68 620
Masinad ja seadmed
123 497
146 638
151 395
Inventar
1 263
1 456
1 553
Kulum
- 93 129
- 102 918
- 113 580
Lõpetamata kap.ehitus
7 214
1 213
4 351
Põhivara kokku
100 993
119 482
118 957
Aktiva kokku
196 590
215 412
224 134
PASSIVA
31,12,07
31,12,2008
31,12,2009
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Lühiajalised võlad
Liisinguvõlg lühiajaline
9 791
11 431
12 469
Pikajalised laenude tagasimaksed
12 432
11 623
17 647
Lühiajaline laen
15 000
17 952
17 978
Muud lühiajalised võlad
12 439
6 575
10 695
Ostjate ettemaksud
3 574
686
401
Võlad hankijatele
48 628
61 849
60 582
Lühiajalised võlad kokku
101 864
110 116
119 772
Maksuvõlad kokku
6 604
5 515
6 886
Viitvõlad
sh.võlg töötajatele
5 503
5 427
4 787
intressivõlad
238
216
13
muud viitvõlad
2 030
1 277
792
Viitvõlad kokku
7 771
6 920
5 592
Lühiajalised kohustused kokku
116 239
122 551
132 250
PIKAAJALISED KOHUSTUSED
Pikaajalised pangalaenud
20 983
22 871
17 890
Liisinguvõlg pikaajaline
20 369
22 159
16 485
Muud pikaajalised võlad
405
316
252
Pikajalised kohustused kokku
41 757
45 346
34 627
OMAKAPITAL
Aktsiakapital
8 392
8 392
8 392
Kohustuslik reservkapital
839
839
839
Eelmiste per.kasum(-kahjum)
19 081
25 368
35 280
Jooksva aasta kasum(-kahjum)
10 282
12 916
12 746
Omakapital kokku
38 594
47 515
57 257
Passiva kokku (tuh kr)
196 590
215 412
224 134
Omakapitali adekvaatsus %
19,6%
22,1%
25,5%
KASUMIARUANNE
31,12,07
31,12,2008
31,12,2009
1. Realiseerimise netokäive
357 336
436 277
392 002
2. Realiseeritud toodete kulu
314 650
383 081
342 163
BRUTOKASUM (-KAHJUM)
42 686
53 196
49 839
11,9%
12,2%
12,7%
3. Turustuskulud
15 721
19 105
18 324
4. Üldhalduskulud
11 007
11 681
11 386
5. Muud äritulud
2 277
551
1 180
6. Muud ärikulud
888
2 098
2 008
ÄRIKASUM (-KAHJUM)
17 347
20 863
19 301
7. Finantstulud
259
1 147
98
8. Finantskulud
6 481
8 273
6 095
KASUM MAJANDUSTEGEVUSEST
 
11 125
13 737
13 304
KASUM ENNE MAKSUSTAMIST
11 125
13 737
13 304
Tulumaks
843
821
558
ARUANDEAASTA PUHASKASUM
10 282
12 916
12 746
Rahavoogude aruanne
2009
2008
Ärikasum
19 900 615
20 863 326
Korrigeerimised:
Põhivara kulum
14 397 285
12 343 425
Kahjum põhivara müügist
ja mahakandmisest
-17 507
-38 474
Kapitalirendiga finantseeritud muud kohustused
0
467 457
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus
-12 922 040
3 877 472
Varude muutus
5 463 468
-4 176 829
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete
muutus
-1 639 802
7 436 649
Makstud intressid
-4 496 516
-7 602 925
Makstud muud finantskulud
-1 206 374
-670 144
Makstud ettevõtte tulumaks
0
-820 929
Kokku rahavoog äritegevusest
19 479 129
31 679 028
Materiaalne põhivara soetus
-5 948 542
-11 165 251
Materiaalne põhivara müük
55 085
75 661
Laenu andmine
-1 471 503
-580 172
Saadud dividendid
906 648
906 648
Aktsiate ostmine
0
-2 000 000
Saadud intressid
1 098
1 223
Kokku rahavoog investeerimisest
-6 457 214
-12 761 891
Saadud laenud
23 387 847
21 480 008
Laenude tagasimaksed
-18 262 798
-23 197 046
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed
-12 665 021
-13 056 833
Järelmaksu tasumine
-88 903
-115 914
Makstud dividendid
-3 004 336
-3 994 785
Kokku rahavoog finantseerimisest
-10 633 211
-18 884 570
Rahavoog kokku
2 388 704
32 567
Raha perioodi alguses
78 190
45 623
Raha perioodi lõpul
2 466 894
78 190
Rahajäägi muutus
2 388 704
32 567

Lisa 2. Bilansi horisontaalanalüüs

AKTIVA
31,12,2008
31,12,2009
MUUTUS
KÄIBEVARA
miljonites
miljonites
kroonides
%
Rahalised vahendid kokku
78
2 462
2 384
-96,85%
Ostjate võlad kokku
38 006
46 791
8 785
18,78%
Mitmesugused nõuded
aruandvad isikud
nõuded
37
91
54
59,35%
Mitmesugused nõuded kokku
37
91
54
59,35%
Ettemakstud käibemaks
2 169
5 657
3 488
61,66%
Tulevaste perioodide kulud
Varud
sh tooraine ja materjal
21 553
17 157
- 4 396
-20,40%
pooltoodang
20 364
14 430
- 5 934
-26,14%
valmistoodang
13 397
18 271
4 874
26,68%
ostukaup müügiks
326
318
- 8
-2,46%
ettemaks hankijatele
Varud kokku
55 640
50 176
- 5 464
-9,83%
Käibevara kokku
95 930
105 177
9 247
8,79%
PÕHIVARA
Tütarettevõtte aktsiad
5 722
4 520
- 1 202
-21,01%
Muud pikad nõuded
626 000
2 098
- 623 902
-99,67%
Ehitised ja rajatised, maa
66 745
68 620
1 875
2,73%
Masinad ja seadmed
146 638
151 395
4 757
3,14%
Inventar
1 456
1 553
97
6,25%
Kulum
- 102 918
- 113 580
- 10 662
-9,39%
Lõpetamata kap.ehitus
1 213
4 351
3 138
72,12%
Põhivara kokku
119 482
118 957
- 525
-44,00%
Aktiva kokku
215 412
224 134
8 722
3,89%
PASSIVA
31,12,2008
31,12,2009
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Lühiajalised võlad
Liisinguvõlg lühiajaline
11 431
12 469
1 038
8,32%
Pikajalised laenude tagasimaksed
11 623
17 647
6 024
34,14%
Lühiajaline laen
17 952
17 978
26
0,14%
Muud lühiajalised võlad
6 575
10 695
4 120
38,52%
Ostjate ettemaksud
686
401
- 285
-41,55%
Võlad hankijatele
61 849
60 582
- 1 267
-2,05%
Lühiajalised võlad kokku
110 116
119 772
9 656
8,06%
Maksuvõlad kokku
5 515
6 886
1 371
19,91%
Viitvõlad
sh.võlg töötajatele
5 427
4 787
- 640
-11,79%
intressivõlad
216
13
- 203
-93,98%
muud viitvõlad
1 277
792 000
790 723
16,00%
Viitvõlad kokku
6 920
5 592
- 1 328
-19,19%
Lühiajalised kohustused kokku
122 551
132 250
9 699
7,33%
PIKAAJALISED KOHUSTUSED
Pikaajalised pangalaenud
22 871
17 890
- 4 981
-21,78%
Liisinguvõlg pikaajaline
22 159
16 485
- 5 674
-25,61%
Muud pikaajalised võlad
316
252
- 64
-92,03%
Pikajalised kohustused kokku
45 346
34 627
- 10 719
-23,64%
OMAKAPITAL
Aktsiakapital
8 392
8 392
0%
Kohustuslik reservkapital
839
839
0%
Eelmiste per.kasum(-kahjum)
25 368
35 280
9 912
28,10%
Jooksva aasta kasum(-kahjum)
12 916
12 746
- 170
-1,32%
Omakapital kokku
47 515
57 257
9 742
17,01%
Passiva kokku (tuh kr)
215 412
224 134
8 722
3,89%
Omakapitali adekvaatsus %
22,1%
25,5%

Lisa 3. Bilansi vertikaalanalüüs

 
Varadest kokku %
AKTIVA
31,12,2008
31,12,2009
2008
2009
KÄIBEVARA
miljonites
miljonites
Rahalised vahendid kokku
78
2 462
36,21%
1,10%
Ostjate võlad kokku
38 006
46 791
17,64%
20,88%
Mitmesugused nõuded
aruandvad isikud
nõuded
37
91
17,18%
40,60%
Mitmesugused nõuded kokku
37
91
17,18%
40,60%
Ettemakstud käibemaks
2 169
5 657
1,01%
2,52%
Tulevaste perioodide kulud
Varud
sh tooraine ja materjal
21 553
17 157
10,01%
7,65%
pooltoodang
20 364
14 430
9,45%
6,43%
valmistoodang
13 397
18 271
6,22%
8,15%
ostukaup müügiks
326 000
318 000
151,34%
141,90%
ettemaks hankijatele
Varud kokku
55 640
50 176
25,83%
22,39%
Käibevara kokku
95 930
105 177
44,53%
46,93%
PÕHIVARA
Tütarettevõtte aktsiad
5 722
4 520
2,66%
2,02%
Muud pikad nõuded
626 000
2 098
290,61%
0,94%
Ehitised ja rajatised, maa
66 745
68 620
30,98%
30,62%
Masinad ja seadmed
146 638
151 395
68,07%
67,55%
Inventar
1 456
1 553
0,68%
0,69%
Kulum
- 102 918
- 113 580
47,78%
50,68%
Lõpetamata kap.ehitus
1 213
4 351
0,56%
1,94%
Põhivara kokku
119 482
118 957
55,47%
53,07%
Aktiva kokku
215 412
224 134
PASSIVA
31,12,2008
31,12,2009
Kohustutest kokku %
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
miljonites
miljonites
2008
2009
Lühiajalised võlad
Liisinguvõlg lühiajaline
11 431
12 469
5,31%
5,56%
Pikajalised laenude tagasimaksed
11 623
17 647
5,40%
7,87%
Lühiajaline laen
17 952
17 978
8,33%
7,36%
Muud lühiajalised võlad
6 575
10 695
3,05%
4,77%
Ostjate ettemaksud
686 000
401 000
318,45%
178,91%
Võlad hankijatele
61 849
60 582
28,71%
27,03%
Lühiajalised võlad kokku
110 116
119 772
51,19%
53,44%
Maksuvõlad kokku
5 515
6 886
2,56%
3,07%
Viitvõlad
sh.võlg töötajatele
5 427
4 787
2,52%
21,36%
intressivõlad
216 000
13
100,27%
5,80%
muud viitvõlad
1 277
792 000
0,59%
353,36%
Viitvõlad kokku
6 920
5 592
3,20%
2,49%
Lühiajalised kohustused kokku
122 551
132 250
56,90%
59%
PIKAAJALISED KOHUSTUSED
Pikaajalised pangalaenud
22 871
17 890
10,62%
7,98%
Liisinguvõlg pikaajaline
22 159
16 485
10,29%
7,35%
Muud pikaajalised võlad
316 000
252 000
-68,17%
88,94%
Pikajalised kohustused kokku
45 346
34 627
21,05%
15,45%
OMAKAPITAL
Aktsiakapital
8 392
8 392
3,90%
3,74%
Kohustuslik reservkapital
839 000
839 000
389,49%
173,55%
Eelmiste per.kasum(-kahjum)
25 368
35 280
11,78%
15,74%
Jooksva aasta kasum(-kahjum)
12 916
12 746
5,10%
5,69%
Omakapital kokku
47 515
57 257
22,06%
25,55%
Passiva kokku (tuh kr)
215 412
224 134

Lisa 4. Kasumiaruande horisontaalanalüüs

31,12,2008
31,12,2009
MUUTUS
kroonides
%
1. Realiseerimise netokäive
436 277
392 002
-44 275
-10,15
2. Realiseeritud toodete kulu
383 081
342 163
-40 918
-10,68%
BRUTOKASUM (-KAHJUM)
53 196
49 839
-3 357
-6,31%
12,2%
12,7%
3. Turustuskulud
19 105
18 324
-781
-4,09%
4. Üldhalduskulud
11 681
11 386
-295
-2,53%
5. Muud äritulud
551 000
1 180
-549 820
-99,79%
6. Muud ärikulud
2 098
2 008
-90
-4,29%
ÄRIKASUM (-KAHJUM)
20 863
19 301
-1 562
-7,49%
7. Finantstulud
1 147
98 000
96 853
98,83%
8. Finantskulud
8 273
6 095
-2 178
-26,33%
KASUM MAJANDUSTEGEVUSEST
 
13 737
13 304
-433
-3,15%
KASUM ENNE MAKSUSTAMIST
13 737
13 304
-433
-3,15%
Tulumaks
821
558
-263
-32,03%
ARUANDEAASTA PUHASKASUM
12 916
12 746
-170
-1,32%

Lisa 5. Kasumiaruande vertikaalanalüüs

Realiseerimise netokäibe %
31,12,2008
31,12,2009
2008
2009
miljonites
miljonites
1. Realiseerimise netokäive
436 277
392 002
2. Realiseeritud toodete kulu
383 081
342 163
87,81%
87,29%
BRUTOKASUM (-KAHJUM)
53 196
49 839
12,19%
12,71%
12,2%
12,7%
3. Turustuskulud
19 105
18 324
4,38%
4,67%
4. Üldhalduskulud
11 681
11 386
2,68%
2,90%
5. Muud äritulud
551
1 180
126,30%
30,00%
6. Muud ärikulud
2 098
2 008
0,48%
0,51%
ÄRIKASUM (-KAHJUM)
20 863
19 301
4,78%
4,92%
7. Finantstulud
1 147
98
0,26%
24,10%
8. Finantskulud
8 273
6 095
1,90%
1,55%
KASUM MAJANDUSTEGEVUSEST
 
13 737
13 304
3,15%
3,39%
KASUM ENNE MAKSUSTAMIST
13 737
13 304
3,15%
3,39%
ARUANDEAASTA PUHASKASUM
12 916
12 746
2,96%
3,25%

Lisa 6. Rahavoogude horisontaalanalüüs

2009
2008
MUUTUS
kroonides
%
Ärikasum
19 900 615
20 863 326
-962 711
-4,60%
Korrigeerimised:
Põhivara kulum
14 397 285
12 343 425
2 053 860
14, 27 %
Kahjum põhivara müügist
ja mahakandmisest
-17 507
-38 474
20 967
54,50%
Kapitalirendiga finantseeritud muud kohustused
0
467 457
-467 457
100%
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus
-12 922 040
3 877 472
-16 799 512
-69,99%
Varude muutus
5 463 468
-4 176 829
9 640 297
23,55%
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete
0
muutus
-1 639 802
7 436 649
-9 076 451
-77,95%
Makstud intressid
-4 496 516
-7 602 925
3 106 409
40,86%
Makstud muud finantskulud
-1 206 374
-670 144
-536 230
-44,45%
Makstud ettevõtte tulumaks
0
-820 929
820 929
100,00%
Kokku rahavoog äritegevusest
19 479 129
31 679 028
-12 199 899
-38,51%
Materiaalne põhivara soetus
-5 948 542
-11 165 251
5 216 709
46,27%
Materiaalne põhivara müük
55 085
75 661
-20 576
-27,19%
Laenu andmine
-1 471 503
-580 172
-891 331
-60,57%
Saadud dividendid
906 648
906 648
0
0,00%
Aktsiate ostmine
0
-2 000 000
2 000 000
100,00%
Saadud intressid
1 098
1 223
-125
-10,22%
Kokku rahavoog investeerimisest
-6 457 214
-12 761 891
6 304 677
49,40%
Saadud laenud
23 387 847
21 480 008
1 907 839
8,16%
Laenude tagasimaksed
-18 262 798
-23 197 046
4 934 248
21,27%
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed
-12 665 021
-13 056 833
391 812
3,01%
Järelmaksu tasumine
-88 903
-115 914
27 011
23,30%
Makstud dividendid
-3 004 336
-3 994 785
990 449
24,79%
Kokku rahavoog finantseerimisest
-10 633 211
-18 884 570
8 251 359
43,69%
Rahavoog kokku
2 388 704
32 567
2 356 137
98,64%
Raha perioodi alguses
78 190
45 623
32 567
41,65%
Raha perioodi lõpul
2 466 894
78 190
2 388 704
69,83%
Rahajäägi muutus
2 388 704
32 567
2 356 137
98,64%

Lisa 7 Kasumiaruande skeem 2

Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele.
Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist osaühingus.
Kasumiaruande skeem 2
Kontoklassid
1. Müügitulu
Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 «Tulu kajastamine»)
31
2. Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu
Aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste maksumus ning tootmiskaod ja muud sarnased tootmiskulud, mida ei lülitata müüdud toodete maksumusse. Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu arvestatakse samasugustest põhimõtetest ja kogustest lähtuvalt, nagu on arvestatud müügitulu
42
Brutokasum (-kahjum)
3. Turustuskulud
Ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega seotud põhivara amortisatsioonikulu , turustuseesmärgil tehtud transpordikulu, reklaamikulu jne)
43
4. Üldhalduskulud
Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja -seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne)
44
5. Muud äritulud
Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel «Muud ärikulud»)
35
6. Muud ärikulud
Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on netokasum, kajastatakse see kirjel «Muud äritulud»)
46
Ärikasum (-kahjum)
 
7. Finantstulud ja -kulud
 
a) finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
Kasum/kahjum tütarettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum
37, 48
b) finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum
37, 48
c) finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid /kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele
37, 48
d) intressikulud
Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt
48
e) kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
Kasum/kahjum finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit antud ja saadud laenud) valuutakursside muutustest
37, 48
f) muud finantstulud ja -kulud
Kasum/kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh kasum/kahjum lühiajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele
37, 48
Kokku finantstulud ja -kulud
 
Kasum (kahjum) majandustegevusest
Erakorralised tulud
39
Erakorralised kulud
49
Kasum (kahjum) enne maksustamist
 
8. Tulumaks
Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel)
Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)
60