.............................................................4 1.ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUSED...........................................6 1.1 Tallinna Vesi AS..............................................................................6 1.2 Olympic Entertainment Group.....................................................7 1.3 Tallink Grupp AS...........................................................................7 2. HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS.............................9 2.1 Horisontaalanalüüs........................................................................9 2.1.1 Tallinna Vesi AS......................................................................9 2.1.2 Olympic Entertainment Group AS.....................................11 2.1.3 Tallink AS..............................................................................13 2.2 Vertikaalanalüüs...........................................................................14 2.2.1 Tallinna Vesi AS............
Samuti elimineerib vertikaalanalüüs ettevõtete erinevatest suurustest tulenevad erinevused ja võimaldab teostada võrdlusest erinevate firmade vahel. Horisontaalanalüüs Horisontaalanalüüs · Horisontaalanalüüsi eesmärgiks on võrrelda kahe järjestikuse aasta aruandeid ning näitab iga aruande näitaja muutust nii protsentides kui rahas. Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajad, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus. · Horisontaalanalüüs aitab tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra. Seda saab teha nii bilansi, kasumiaruande kui ka rahavoogude aruande põhjal. · Horisontaalanalüüs näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita. · Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne.
seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse....................................................................................................................................7 4.1 Lühiajalise maksevõime hindamine.................................................................................7 4.2 Bilansi horisontaalanalüüs................................................................................................9 4.3 Tulemiaruande horisontaalanalüüs.................................................................................10 4.4 Rahavoogude aruande horisontaalanalüüs.....................................................................11 5. ASUTUSE KULUDE STRUKTUURI ANALÜÜS............................................................12 6. ASUTUSE JAOKS PROBLEEMSETE KOHTADE VÄLJA TOOMINE......
60% Kokku varad (A) 92870 98282 5412 5.80% Lühiajalised kohustised 11302 12455 1153 10.20% Pikaajalised kohustised 182 386 204 112% Kohustised kokku 11484 12841 1357 11.80% Omakapital kokku 81386 85441 4055 5% Kokku koh.ja omak 92870 98282 5412 5.80% KASUMIARUANDE horisontaalanalüüs Hälve +;- % Kirje nimetus 2014 .2015 2015/14 Müügitulu 81962 74,771 -7191 -8.80% Muud äritulud 984 1,799 815 82.90% Valmis- ja lõpetamata... -634 397 1031 162.60% Kaubad, materjal .... -40,118 -36,942 3176 -8.00% Mitme.
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS Eurodes 31/12/2010 VARAD käibevara % raha 10,505 € 25.07% nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,732 € 18.46% Varud 711 € 1.70% KÄIBEVARA KOKKU 18,948 € 45.23% PÕHIVARA Sidusettevõtte aktsiad ja osakud 565 € 1.35% Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 2,973 € 7.10% Materiaalne põhivara 15,905 € 37.96% Immateriaalne põhivara 3,503 € 8.36% PÕHIVARA KOKKU 22,947 € 54.77% VARAD KOKKU (aktiva kokku) 41,895 € 100.00% KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Laenukohustused 2,677 € 6.39% Riiklike...
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31.12.2010 31.12.2011 Eurodes VARAD käibevara % raha 10 786 25,18% 10 587 nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7 821 18,26% 7 944 Varud 733 1,71% 770 KÄIBEVARA KOKKU 19 340 45,15% 19 301 Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 46 0,11% 116 Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 2 973 6,94% 1 524 Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16 321 38,10% 16 007 Immateriaalne põhivara 4 159 9,71% 4 061 PÕHIVARA KOKKU 23 498 54,85% 21 708 VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
Vajalik on analüüsitava ettevõte raamatupidamisarvestuse võtete piisav tundmine. Analüüsitavad raamatupidamisaruanded: - Bilanss - Kasumiaruanne - Rahavoogude aruanne - Omakapitali muutuste aruanne Finantsaruanded on määratud eelkõige välistarbijale. Finantsanalüüs lähtub sellest, et analüüsi infoallikaks on aastaaruandes ja avalikes materjalides firma majandusharu kohta sisalduv. Raamatupidamisaruandluse analüüs Analüüsi võtted: Hälbeanalüüs: a) horisontaalanalüüs uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes b) vertikaalanalüüs uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat Suhtarvude analüüs. Finantsanalüüsi etapid: Andmete kogumine (3-5a), rp aruannete struktuuri analüüs, põhinäitajate arvutamine, hindamiskriteeriumid, hinnangu andmine ja tuleviku prognoosi koostamine, (spetsiaalanalüüs) Raamatupidamisaruandluse analüüs Vertikaalanalüüs: bilansikirjete suhe bilansimahtu või
............................................................................ 24 7.1. Finantsanalüüsi eesmärk .......................................................................................................................................... 24 7.2. Finantsanalüüsi dokumentatsioon ning meetodid....................................................... 25 8. Ettevõtte tegevuse hindamine .........................................................................25 8.1. Bilansi horisontaalanalüüs.......................................................................................... 25 8.2. Bilansi vertikaalanalüüs.............................................................................................. 26 8.3. Kasumiaruande horisontaalanalüüs............................................................................ 26 8.4. Kasumiaruande vertikaalanalüüs................................................................................ 27 8.5
Konkurentettevõtte/ettevõtete majandusaastaaruandest, asukohariigi geograafilised, juriidilis-õiguslikud, majanduslikud isepärad, nende muutus, rahvusvahelised majandus, finants hetkeolukorrad. 16. Mida näitab kasumiaruande vertikaalanalüüs ? Kuna kasumiaruandes võetakse baasnäitajaks netokäive, siis kasumiaruande vertikaalanalüüs näitab kasumiaruandekirjete protsentuaalset osa, mida vastav kirje moodustab netokäivest. 17. Mida näitab bilansi horisontaalanalüüs ? Bilansi horisontaalne analüüs näitab ettevõtte bilansikirjete muutusi üle aasta(te). Horisontaalne analüüs võimaldab uurida, kas laenude osakaal on suurenenud või vähenenud, varad suurenenud või vähenenud. 18. Mida näitab kasumiaruande horisontaalanalüüs? Kasumiaruande horisontaalne analüüs annab märku sellest, kuidas on muutunud kasumiaruande kirjed aasta(te) lõikes. Horisontaalne analüüs annab otsese ülevaate,
Konkurentettevõtte/ettevõtete majandusaastaaruandest, asukohariigi geograafilised, juriidilis-õiguslikud, majanduslikud isepärad, nende muutus, rahvusvahelised majandus, finants hetkeolukorrad. 16. Mida näitab kasumiaruande vertikaalanalüüs ? Kuna kasumiaruandes võetakse baasnäitajaks netokäive, siis kasumiaruande vertikaalanalüüs näitab kasumiaruandekirjete protsentuaalset osa, mida vastav kirje moodustab netokäivest. 17. Mida näitab bilansi horisontaalanalüüs ? Bilansi horisontaalne analüüs näitab ettevõtte bilansikirjete muutusi üle aasta(te). Horisontaalne analüüs võimaldab uurida, kas laenude osakaal on suurenenud või vähenenud, varad suurenenud või vähenenud. 18. Mida näitab kasumiaruande horisontaalanalüüs? Kasumiaruande horisontaalne analüüs annab märku sellest, kuidas on muutunud kasumiaruande kirjed aasta(te) lõikes. Horisontaalne analüüs annab otsese ülevaate,
Kasumlikkuse jätkuva taastamise eesmärgil suleti mitmeid majanduslikult ebaefektiivseid kauplusi. 3 2. BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse kolme järjestikuse aasta näitajaid ja tuuakse välja aruandekirjete muutused kas rahalisel või protsentuaalsel kujul. Teisisõnu horisontaalanalüüs näitab iga aruandekirje muutust aastast aastasse. Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega – kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Tabel 2.1. Bilansi horisontaalanalüüs 2009-2011 (eurot) 2010 vs. 2011 vs. Bilansi baaskirjed 2009 2010 2011
Kui brutokasumil on natuke stabiilsem tõus, siis ärikasum on pisut rohkem kõikuvam. Bruto kasum on kasum, kust on maha võetud kasumi tootmiseks tehtud kulud, välja arvatud finantskulud-tulud. Ärikasum on aga ettevõtte puhas kasum. Ärikasumi valem on müügitulu + muud äritulud + kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel – kulud – muud ärikulud. 9 Kasumiaruande ja bilansi horisontaalanalüüs Bilansi horisontaalanalüüs annab ülevaate muutustest ja kajastab arengutrende. Horisontaalanalüüsi eesmärgiks on võrrelda ettvõtte järjestikuste aastate aruandeid antud tööd on võrreldud aastaid 2013-2015. Samuti on eesmärgiks näidata muutuseid nii protsentuaalselt kui ka rahaliselt. Baasnäitajaks on antud töös võetud teatud aasta näitajad, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31,12,2011 31,12,2012 Eurodes VARAD käibevara % raha 10,587 € 26% 14,831 € nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,944 € 19% 7,471 € Varud 770 € 2% 875 € KÄIBEVARA KOKKU 19,301 € 47% 23,177 € Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 116 € 0% 0€ Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 1,524 € 4% 2,100 € Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16,007 € 39% 16,107 € Immateriaalne põhivara 4,061 € 10% 5,247 € PÕHIVARA KOKKU 21,708 € 53% 23,454 € VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
Ettevõtte rahandus Kordamisteemad 1. Mis on rahandus? Rahandus on raharessursside juhtimine. 2. Mida iseloomustab rahandus? Milleks seda kasutatakse? kõrge risk ja määramatus, suur kreatiivsus ja innovaatilisus. Ettevõtte rahandus tegeleb ettevõtte rahaliste ressursside ratsionaalse paigutamise ja suunamisega. Ettevõtte rahanduse eesmärk on maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukuse kasvule.Ettevõtte rahanduse eesmärk maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukusele.Omanike jõukus tuleb aktsia turuhinna tõusust, kuid kasu ja aktsia turuhind ei pea olema võrdelises sõltuvuses. Aktsia turuhind sõltub lisaväärtusest, mida ettevõtte loob. Sõltub potentsiaalsest puhtast rahavoost 3. Millised on ettevõtlusega alustamise probleemid? Kohanemine muutuste ja ebakindlusega, valmisoleks riskide võtmiseks, mitmekesiste oskuste vajadus, läbikukkumise, pankroti võimalus, suurem töökoormus, pinge, stress, vähem aega pere, sõp...
23 Läbirääkimistel sõlmitud lepingu kulukontroll Parim võimalus kulukontrolliks. Kui läbi räägitakse tööde kaupa, saab tellija kujundada andmebaasi. 24 Suurte hoonestusprojektide rahavoo kontroll Eeldab pidevat korrigeerimist. 25 Maksumusplaanija kulukontrolli osad Algeelarve, mida korrigeeritakse sõltuvalt inflatsioonist Eelarvevariandid Eelarvega võrrelavad tegelikud kulud Kogemuslikud tulevaste tööde maksumused 26 Mida tähendab majandusnäitajate horisontaalanalüüs Võrreldakse erinevate aastate näitajate rajalisi ja/või protsentuaalseid muutusi.
MAJANDUSANALÜÜSI MÕISTETE JA TERMINITE SELETUS* aegridade analüüs spetsiifiline analüüsi meetod, mis käsitleb mingi protsessi perioodiliselt ajas muutuvaid arvnäitajaid (näiteks müügi või tarbimise kõikumist aasta, kuu, nädala, päeva ulatuses, liikluse muutumist, tootmis-tehnoloogilise protsessi muutusi jne.). Kasutatakse ärimudelite ja prognooside koostamisel (time series analysis) analüüs, eritlus probleemi lahendamine objekti (eseme, majandusliku tulemuse, mõiste) osadeks jaotamise teel või majandusliku tulemuse põhjustanud üksikasjade ja nende põhjuste selgitamine. analüütik majandusanalüüsi spetsialist, väärtpaberituru analüüsi spetsialist, analüüse tegev ametnik analüütika analüüsiõpetus, eritlusõpetus. 1.Õpetus uuritavate objektide kohta mingite üldistavatele järeldustele jõudmist menetluse abil, mille tähtsaim tunnus on uuritavate objektide või probleemide osadeks jaotamine ja nende uurimisel saadud tulemus...
AS STV esmakande kuupäev äriregistrisse oli 10.02.1997 ning aktsikapitaliks on 2 214 400 EUR. AS Starman esmakande kuupäev äriregistrisse oli 21.08.1996 ning aktsiakapitaliks on 8 342 751.78 EUR. 2 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS AS STV (tuh.kr) Horisontaalanalüüs Vertikaalanalüüs 31.12.2009 Apsoluudne Juurdekasvu 31.12.2010 2010 2009 Osatähtsus
finantsnäitajad ja võrreldakse neid aruandeperioodi alguse ja lõpu seisuga; suhtarvuanalüüs keskmiste normidega (tegevusharu keskmistega) ja teiste perioodidega võrdlemiseks; vertikaalanalüüs, kus leitakse aruandluse üksikute kirjete osakaal üldsummast ja võrreldakse neid eelmise perioodi vastavate näitajatega; horisontaalanalüüs, milles võrreldakse ettevõtte tegevuse mitme perioodi aruandluse kirjeid ja näitajaid. 5 3. Analüüsi tulemuste üldistamine ja järelduste tegemine ning neist johtuvate otsuste formuleerimine edasiseks tegevuseks. Saadud näitajaid ei tohi võtta absloluutsetena, kuna need on olnud mõjutatud paljudest keskkonnateguritest.
Kokku aktiva 100 Kokku passiva 100 Müügitulu 100 Kaubad, toore, materjal -20 Tegevuskulud -20 Tööjõukulud -30 Põhivara kulum -20 Kasum 10 10 27. september 2013 Mälu värskenduseks: finantsaruandluse analüüsimisel rakendatakse järgmisi meetodeid: A. Hälbeanalüüs 1.Bilansi ja kasumiaruande horisontaalanalüüs: aruandluse finantsnäitajate väärtuse võrdlus, muudatuste väljatoomine protsentides. 2.Bilansi ja kasumi-aruande verikaalanalüüs: üksikute finants- 11 näitajate osakaalu arvutamine kogumis. 27. september 2013 B. Suhtarvude analüüs 1.Rahandussuhtarvude arvutamine: suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades,
..........23 KOKKUVÕTE..............................................................................................................25 KASUTATUD ALLIKAD...........................................................................................27 Lisa 1. Estravel AS bilanss........................................................................................28 Lisa 2. Estravel AS kasumiaruanne (skeem 2)...........................................................29 Lisa 3. Bilansi horisontaalanalüüs..............................................................................30 Lisa 4. Bilansi vertikaalanalüüs..................................................................................32 Lisa 5. Du-Pont-i puu.................................................................................................33 Lisa 6. Eesti Statistikaameti suhtarvud 2009-2010....................................................34
........................ 14 1.3 Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande skeem 2 baasil ..................... 15 1.3.1 Tulude kajastamine kasumiaruandes skeem 2 ................................................. 15 1.3.2 Kulude kajastamine kasumiaruandes skeem 2 ................................................ 17 1.4 Kasumiaruande analüüsimeetodid ................................................................ 21 1.4.1 Kasumiaruande horisontaalanalüüs ................................................................. 22 1.4.2 Kasumiaruande vertikaalanalüüs ..................................................................... 23 1.4.3 Finantssuhtarvude analüüs ............................................................................... 23 2 LÕPUTÖÖ METOODIKA KIRJELDUS ............................................................ 25 3 KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFRS-ILE JA ANALÜÜS ...... 27
renditud kinnisvara üürile andmisega. OÜ Ultex Haldus töötab samuti Raekoja platsis majas nr 17 restorani Kaerajaan nime all. Restoran Kaerajaan pakub samuti Eesti toitu, kuid seda kaasaegsemas stiilis ja interjööriga. Ultex Halduse müügikäive oli 2010. aastal üle 5,1 miljoni krooni. Lisades on välja toodud mõlema ettevõtte bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, näitjate arvutused firmade lõikes, horisontaal ja vertikaalanalüüs. 1. Hälbeanalüüs 1.1 Horisontaalanalüüs 1.1.1 Bilanss Maharaja ASP-l on bilansiline juurdekasv toimunud vaid omakapitali näitajates. Kõigis ülejäänud näitajates on toimunud vähenemine. Enim on vähenenud raha (vähenemine -80654 eurot) ja võlgade näitajad (vähenemine 38,3%), neist viimase alanemine on väga positiivne. Juurdekasvutempo on kõige aeglasem raha (vähenemine -71,6%) ja kõige suurem aruandeaasta kasumi puhul (122,1%). Ligi 31% on vähenenud ka bilansimaht, mis on väga halb näitaja.
4. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi pankadele (nimetada 3) 1. Likviidsus ja maksevõime 2. Rentaablus 3. Varade kasutamise efektiivsus Helena 5. Missugused konkreetsed suhtarvud peaksid huvi pakkuma tavatöötajatele (nim 2) Käiberentaablus (PM) mitu protsenti müügikäibest jääb ettevõttele kasumit (kas oleks võimalik rohkem palka saada) Võlakordaja (DR) võla osakaal kapitali strukutuuris, pankrotioht (kas töökoht on kindel) 6. Horisontaalanalüüs Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali dünaamikat. Kasumiaruande horisontaalanalüüs võimaldab jälgida tulude ja kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust. Horisontaalanalüüsi puudustena võiks tuua järgneva loetelu: 1) analüüsil saadud protsendid pole mõeldud vertikaalseteks arvutusteks, 2) nullilähedased baasaasta arvud võivad anda tulemuseks suured muutuste protsendid,
20 7 FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜS 7.1 Bilansi ja kasumaruande horisontaalne analüüs Horisontaalanalüüs · Horisontaalanalüüsi eesmärgiks on võrrelda kahe järjestikuse aasta aruandeid ning näitab iga aruande näitaja muutust nii protsentides kui rahas. Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajad, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus. · Horisontaalanalüüs aitab tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra. Seda saab teha nii bilansi, kasumiaruande kui ka rahavoogude aruande põhjal. · Horisontaalanalüüs näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita. · Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne.
6 Analüüsitud on omakapitali ja kohustuste osatähtsust aastatel 1996-2008. Nagu näha, on kohustuste osatähtsus teinud väikese tõusu aastal 1997, mil see oli 59,52%. Järgmisel aastal on hakanud kohustuste osatähtsus vähenema. Omakapitali osatähtsus on hakanud tõusma aastal 1998. 7 Bilansi horisontaalanalüüs Põllumajandus, metsandus ja jahindus Analüüsitud on bilansi põhinäitajaid. Kasutada olid andmed aastast 1996-2008. Analüüsis on kasutatud andmeid valikuliselt. 1996 ja 1997 1998 ja 1999 2000 ja 2001 2002 ja 2003 2004 ja 2005 2007 ja 2008 muutus muutus muutus muutus muutus muutus
et normatiivid oleks õiged) · Struktuuri analüüs ehk vertikaalanalüüs. Arvutatakse anruannete üksikute kirjete osakaalud, mingi terviku või summaarse näitaja suhtes protsentides. Selle näitaja üks eelis on see et tulemusi võib võrrelda sõltumata ettevõtte suurusest. 4 · Horisontaalanalüüs ja trendianalüüs. Horisontaalanalüüs on tavaliselt ettevõtte näitajate analüüs erinevatel perioodidel. Nt 3 aastat ja analüüsitakse bilansi mahu muutusi. Osa autoreid nimetab horisontaalanalüüsiks majandusaasta algse ja lõpuseisude võrdlust (piirab selle 1 aastaga). Õps arvab esimene on horisontaalanalüüs. Trendianalüüs koostatakse mingi valitud baasaasta näitaja suhtes, millega võrrledakse järgnevate perioodide sama näitajat. Trendianalüüs on
Finantsanalüüs. Erinevad fin.analüüsi käsiraamatud kirjeldavad sadu erinevaid finantssuhtarve, milliseid grupeeritakse tavaliselt järgmistesse gruppidesse (5 peamist gruppi) Likviidsus e. Maksevõime näitajad (liquidity ratios) Nende näitajate peamiseks ülesandeks on näidata, kuidas on firma võimeline tähtajaliselt tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole maksejõuetu, kuna rahalised vahendid vabanevad varude alt kiiresti. Tootmisettevõtte puhul võib olla sama näitaja jälle viide makseraskustele. 1. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (CR-current ratio). Enamlevinud maksevõime näitaja. Hinnatakse maksevõimet momendi seis...
· toodangu ja teenuse müügiga seotud kulutused · töötasu kulud · maksukulud · muud ärikulud (reklaam, kindlustus jne) Edukalt eksisteerivas ettevõttes peavad põhitegevuse tulud ületama põhitegevuse kulusid. Erandiks on uued ettevõtted, millel on alguses reeglina negatiivsed rahavood. Investeerimine toimub põhivarade ning väärtpaberite soetamise ja müügi läbi. 2.2. Finantsanalüüsi meetodid. Finantsanalüüsis kasutatakse järgmisi meetodeid: 1. Horisontaalanalüüs aruandluse mitme perioodi näitajate võrdlus, muutuste väljatoomine absoluutsummas ja protsentides. 2. Vertikaalanalüüs on üksikute näitajate osakaalu arvutamine kogumis. Näiteks bilansis arvutatakse välja varade osakaal või finantseerimise allikate osakaal 3. Finantssuhtarvude arvutamine. See on põhiline analüüsi meetod. Finants- suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse
Probleemid suhtarvude arvutamisel ja tõlgendamisel. Ettevõtte tegevust võib analüüsida, kasutades selleks kas (a) fundamentaalanalüüsi või (b) tehnilist analüüsi. Finantsanalüüs kuulub nendest esimese, s.o. fundamentaalanalüüsi, meetodite hulka. Finantsanalüüs hõlmab endast peamiselt ettevõtte finantsaruannete analüüsi, ja ka ettevõtte väärtpaberitega seotud turuanalüüsi. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse peamiselt kolme lähenemisviisi: 1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul; 2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs; 3. suhtarvude analüüs. Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne 5 Konsolideeritud bilanss tuhandetes kroonides 31.12.2008 31.12.2007 Lisa VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 214 895 53 111 1
on aktsiate tulukus ja võla suhe; millised on laovarud informatsioon firma tulevikust - otsustajal tuleb valida kuidas edasi tegutseda. Iga otsus annab erinevaid tulemusi ja minevikus toimunut see enam ei muuda, aga senine seisund on heaks indikaatoriks sellele, mida tulevikus võib oodata. Esmatähtsusega ülesanne on prognoosida tulevasi rahavooge. 13. Ettevõtte finantsseisu hindamiseks kasutatavad meetodid 1. Hälbeanalüüs · Horisontaalanalüüs analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat (mitmete perioodide lõikes) · Vertikaalanalüüs analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat 2. Näitajate vaheliste seoste analüüs · Uute analüütilistenäitajate konstrueerimine · Suhtarvude analüüs analüüsitakse ettevõtte majandustegevuse järmisi aspekte: Lühiajalise maksevõime e likviidsuse analüüs; tegevustulemuse e esmase likviidsuse
määratlemise ning meetodite valiku 2. Raamatupidamisaruannete struktureerimine (ühismõõtsustamine) 3. Analüüsis kasutatavate rahandussuhtarvude kindlaksmääramine 4. Näitajate arvutamine ja interpreteerimine ehk analüüsi praktiline teostamine 5. Vajadusel spetsiaalsete analüüside (nt omakapitali tootluse teguranalüüs) läbiviimine 6. Järelduste ja ettepanekute tegemine ning esitamine Meetodid: · Suhtarvuanalüüs · Vertikaalanalüüs · Horisontaalanalüüs · Absoluutnäitajate analüüs i. Likviidsussuhtarvud - Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio): Kriteeriumid: üle 1,60 - hea 1,20 1,59 - rahuldav ... 1,19 mitterahuldav CR = käibevara / lühiajalised kohustised - Likviidsuskordaja (quick ratio): Kriteeriumid: üle 0,8 hea 0,6 0,8 rahuldav kuni 0,59 mitterahuldav
- võib võrrelda konkurentide näitajatega; - võib võrrelda erinevate plaanide või normatiividega. NB! Tuleb hinnata normatiivide põhjendatust. b. struktuuri analüüs ehk vertikaalanalüüs arvutatakse aruandeüksuste kirjete osakaalud mingi terviku suhtes. Vertikaalanalüüsi tulemused on võrreldavad ka erineva suurusega ettevõtete vahel. c. horisontaalanalüüs selle käigus võrreldakse ettevõtte samu näitajaid erinevatel perioodidel (N: võib võrrelda majandusaasta algus- ja lõppseisu). d. trendi analüüs sellega saab kindlaks teha muutusi mingi baasnäitaja suhtes ja seega saab trendi analüüsi tulemusi rakendada just prognooside koostamisel. e. suhtarvuanalüüs selle analüüsi käigus arvutatakse erinevaid suhtarvusid erinevate finantsnäitajate jagatisena
Muud äritulud 22 426 27 323 0 Muud ärikulud kokku 1 580 301 39 581 59 014 Ärikasum (-kahjum) -1 511 532 -1 034 731 431 826 Finantstulud ja -kulud kokku -1 033 140 248 978 -394 862 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -2 544 672 -785 753 36 964 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 544 672 -785 753 36 964 Horisontaalanalüüs Vertikaalanalüüs 31.12.2010 2008 2009 2010 2007 2008 207 754 226% 19% 224% 0,5% 1,1% 53 484 54% 89% 133% 0,2% 0,1% 154 270 335% 12% 293% 0,3% 1,0% 405 981 46% 84% 196% 1,2% 0,5% 303 457 48% 107% 187% 0,7% 0,3% 35 000 13% 107% 137% 0,4% 0,1%
ETTEVÕTTE RAHANDUS 21.01.2013 Ettvõtte vahendite ringkäik AS näitel Ettevõtte tegevus on seotud teatud tootmiseks vajalike teguritega. Need tegurid on ettevõtte majandustegevuseks vajalikud vahendid. Skeem nr 1 C + V + m T C konstant konstantsed tootmistegurid (materjal, masinad, seadmed) Konstantsed on tootmistegurid, mille väärtus kandub tootele muutumatul ehk konstantsel kujul ühe või mitme tootmistsükli vältel. V varieeruv komponent on tööjõud tootmiskomponent, mis ei ole konstantse iseloomuga. m lisandunud väärtus. Tööjõud, muutuva tegurina kandub väärtuseliselt toote väärtusesse ning muutuva osa kompenseerib lisandunud väärtus (m võib olla positiivne kui ka negatiivne). Tööjõud on ainus tootmiskomponent, mis on võimeline tootma lisaväärtust. Ettevõte peab tegutsema kasumlikult ning olema jätkusuutlik. T tootmisetap Skeem nr 2 Vastavalt äriseadustikule on ev nõutav minimaalne aktsiakapital. Ev peab olema jätk...
Teiseks küsimuseks on see, millised on ettevõte tugevad ja nõrgad küljed. Kolmandaks milliseid muudatusi tuleks rakendada, et ettevõte efektiivsust tulevikus tõsta. Teine etapp on näitajate arvutamine ja nende interpreteerimine. Antud etapil kasutatakse erinevaid finantsanalüüsi liike. Esimene on näitajate lihtvõrdlus ehk analüüs. Võrreldakse ettevõte finantsnäitajaid erinevatel perioodidel või konkurentide vastavate näitajatega ning antakse neile hinnang. Näitajate horisontaalanalüüs. S.t seda, et võrreldakse ettevõte mingeid näitajaid erinevate perioodide lõikes. Üheks erivormiks on trendianalüüs, mis seisneb selles, et määratakse baasaasta, mille suhtes võrreldakse järgnevate aastate näitajaid. Järgmiseks on struktuur- ehk vertikaalanalüüs, mille käigus võrreldakse finantsaruannete üksikute kirjete osakaalusid mingi üldnäitaja suhtes. Järgmiseks on suhtarvu analüüs, mis on kõige põhjalikum ja mille tulemustest on võimalik saada
Võrdluse aluseks võivad olla nii absoluutnäitajad kui ka protsentuaalsed muutused. Absoluutmuutuste kaudu selgitatakse välja finantsseisundit mõjutavad võtmefaktorid, protsentuaalkuju aitab analüütikul tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra konkreetse kirje seisukohalt. Horisontaalanalüüsi saab kasutada näiteks hindamaks bilansi põhjal ettevotte laenupoliitikat, kas ettevotte on suurendanud voi vähendanud võõrkapitali mahtu. Samuti võimaldab horisontaalanalüüs jälgida nii käibevarade mahtude muutuseid erinevatel perioodidel kui investeeringute suurenemist voi vähenemist erinevatesse põhivaradesse. 2 Vertikaalne võrdlev analüüs uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Vertikaalanalüüs näitab muutusi tulude ja kulude vahelises seoses, varade struktuuris ja kohustuste struktuuris. Vertikaalanalüüsi korral arvutatakse finantsaruannete absoluutnäitajad ümber protsentnäitajateks baasnäitaja suhtes
o tegevuse aruanne, o bilanss, o kasumiaruanne, o rahavoogude aruanne, o aastaaruande lisad, o audiitori järelotsus, o ja kasumijaotuse aruanne. · Finantsanalüüsi protsess o Analüüsi põhjus, eesmärk: toimimine, maksevõime, rentaablus, aktsiate väärtus o Vajalike lähteandmete valimine o Analüüsi meetodite valimine: lugemine, horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs o Käsitlus: suhtarvude valimine o Võrdlus haru/sektori teiste ettevõtetega o Võrdlus eelnevate aastatega o Kas informatsioon on piisav: jah või ei? o Kui jah, tegutse vastavalt tulemustele o Kui ei, alusta uuesti lähteandmete valikust 33. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus. (lk 152-157, Aerirahandus._Finantsanalueues)
o tegevuse aruanne, o bilanss, o kasumiaruanne, o rahavoogude aruanne, o aastaaruande lisad, o audiitori järelotsus, o ja kasumijaotuse aruanne. · Finantsanalüüsi protsess o Analüüsi põhjus, eesmärk: toimimine, maksevõime, rentaablus, aktsiate väärtus o Vajalike lähteandmete valimine o Analüüsi meetodite valimine: lugemine, horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs o Käsitlus: suhtarvude valimine o Võrdlus haru/sektori teiste ettevõtetega o Võrdlus eelnevate aastatega o Kas informatsioon on piisav: jah või ei? o Kui jah, tegutse vastavalt tulemustele o Kui ei, alusta uuesti lähteandmete valikust 33. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus. (lk 152-157, Aerirahandus._Finantsanalueues)
CFO), investeerimistegevusest (cash-flow investments CFI) ja finantseerimistegevusest (cash-flow financing CFF). Äritegevuse rahavoo saab esitada nii otsesel kui kaudsel meetodil, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoog esitatakse ainult otsemeetodil. Rahavoogude seisukohalt on kaibevarade (v.a. raha) suurenemine negatiivne rahavoog, sest ettevõte peab raha valja andma nende finantseerimiseks. 9. Horisontaalanalüüs Horisontaalanaluusil võrreldakse erinevate aastate naitajate rahalisi ja protsentuaalseid muutusi baasaasta või baasaastata (eelmise aasta naitajate suhtes ehk periooditi aset leidvaid muutusi). Üldjuhul on levinud ilma baasaastata. Baasaastaga horisontaalanaluusi puhul võetakse kõige varasema aasta vaartused võrdseks kõik 100 protsendiga ja ulejaanud aastate protsentuaalsed vaartused leitakse suhtena baasaastasse. Horisontaalanaluusil võib leida ka
o tegevuse aruanne, o bilanss, o kasumiaruanne, o rahavoogude aruanne, o aastaaruande lisad, o audiitori järelotsus, o ja kasumijaotuse aruanne. Finantsanalüüsi protsess o Analüüsi põhjus, eesmärk: toimimine, maksevõime, rentaablus, aktsiate väärtus o Vajalike lähteandmete valimine o Analüüsi meetodite valimine: lugemine, horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs o Käsitlus: suhtarvude valimine o Võrdlus haru/sektori teiste ettevõtetega o Võrdlus eelnevate aastatega o Kas informatsioon on piisav: jah või ei? o Kui jah, tegutse vastavalt tulemustele o Kui ei, alusta uuesti lähteandmete valikust 33. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus. (lk 152-157, Aerirahandus._Finantsanalueues)
Nimetatud protseduurideks (substantsi kontroll, protseduur) on: 1) rp lausendite käivete ja saldode põhjalik kontrollimine 2) finantsnäitajate analüüs mis peaks hõlmama ka prognoosidest hälbimise analüüsi Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente, protseduure, valdkonde: 1. Finantskontrolli võrdlemine ehk analüüsitulemuste inspekteerimine (info lihtvõrdlus) 1.1. Võrdlemine eelnevate perioodide finants näitajatega horisontaalanalüüs. 1.2. Võrdlus planeeritavate näitajatega prognoosiga. (normatiividega) 1.3. Võrdlus sama majandusharu teiste ettevõttete näitajatega võrdlus kas mõne teise ettevõtte näitajatega või majandusharu keskmiste näitajatega. 2. Finantsinformatsiooni sisemiste seoste analüüs 2.1. Finantsnäitajate elementide omavaheline analüüs. 2.2. Tuleks võrrelda finantsnäitajaid ka mitte finantsnäitajatega. 2.3. Vetrikaal analüüs 2.4. Suhtearvu analüüs
seatavate andmete täielikkus, täpsus ja piisavus. Nimetatud protseduurideks on: 1) rp lausendite käivete ja saldode põhjalik kontrollimine 2) finantsnäitajate analüüs mis peaks hõlmama ka prognoosidest hälbimise analüüsi Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente: 1. Finantskontrolli võrdlemine ehk analüüsitulemuste inspekteerimine 1.1.Võrdlemine eelnevate perioodide finants näitajatega horisontaalanalüüs. 1.2.Võrdlus planeeritavate näitajatega prognoosiga. 1.3.Võrdlus sama majandusharu teiste ettevõttete näitajatega võrdlus kas mõne teise ettevõtte näitajatega või majandusharu keskmiste näitajatega. 2. Finantsinformatsiooni sisemiste seoste analüüs 2.1.Finantsnäitajate elementide omavaheline analüüs. 2.2.Tuleks võrrelda finantsnäitajaid ka mitte finantsnäitajatega.
seatavate andmete täielikkus, täpsus ja piisavus. Nimetatud protseduurideks on: 1) rp lausendite käivete ja saldode põhjalik kontrollimine 2) finantsnäitajate analüüs mis peaks hõlmama ka prognoosidest hälbimise analüüsi Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente: 1. Finantskontrolli võrdlemine ehk analüüsitulemuste inspekteerimine 1.1.Võrdlemine eelnevate perioodide finants näitajatega horisontaalanalüüs. 1.2.Võrdlus planeeritavate näitajatega prognoosiga. 1.3.Võrdlus sama majandusharu teiste ettevõttete näitajatega võrdlus kas mõne teise ettevõtte näitajatega või majandusharu keskmiste näitajatega. 2. Finantsinformatsiooni sisemiste seoste analüüs 2.1.Finantsnäitajate elementide omavaheline analüüs. 2.2.Tuleks võrrelda finantsnäitajaid ka mitte finantsnäitajatega.
Raha konversioonitsükkel: ajaperiood ettevõte enda poolt teostatavate maksete ning temale kauba müügist laekuvate maksete vahel. Ettevõtte talitlustsükkel: Talitlustsükkel = Varude konversioonitsükkel + Saadaolevate arvete konversiooniperiood Finantsanalüüs ettevõttes: horisontaal- ja vertikaalanalüüs, trendi- ja suhtarvuanalüüs, Du Pont'i analüüsimudel, pankrotiohu hindamine. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse peamiselt kolme lähenemisviisi: 1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul; 2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs; 3. suhtarvude analüüs. Du Pont'i finantskontrolli süsteem (analüüsimudel) näitab, kuidas on ühendatud omavahel kasumiaruanne ja bilanss. Lõppkokkuvõttes näitab ta ettevõtte tulutoovust ja tasuvust ning on väga ülevaatlik ettevõttest kiirpildi saamiseks. Du Pont'i süsteemi töötas välja E. I. du Pont Nemours
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
Eriti probleemne on hinnangu andmine likviidsusele aasta lõpu näitajatega. Kõik hinnangud tahetakse anda aasta kohta, aga antud juhul tuleb hinnang ainult aasta lõpu viimase päeva kohta, sest aastaaruandes on varade ja kohustuste kirjed ühe päeva seisuga. Aruannetes on enamasti toodud vaid rahalised absoluutnäitajad, aga võrdluseks on vaja leida suhtelised näitajad. Selleks võib kasutada järgmisi analüüsi vorme: · horisontaalanalüüs, · vertikaalanalüüs, · rahandussuhtarvude analüüs. Horisontaalanalüüsil võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes ehk periooditi aset leidvaid muutusi. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte antud aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Horisontaalanalüüsi ja
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku s...
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
