muutuste dünaamikat, nimetatakse vertikaalanalüüsi ka struktuurianalüüsiks. Vertikaalanalüüsi puhul arvutatakse absoluutväärtused finantsaruannetes ümber protsentnäitajateks baasnäitaja suhtes, mis on võrreldavam suurus kui absoluutväärtus. Vertikaalanalüüs võimaldab võrrelda erinevate aastate või erinevate ettevõtete aruandeid ning võimaldab avastada muutusi, mis absoluutsummade puhul oleksid jäänud märkamata. Samuti elimineerib vertikaalanalüüs ettevõtete erinevatest suurustest tulenevad erinevused ja võimaldab teostada võrdlusest erinevate firmade vahel. Horisontaalanalüüs Horisontaalanalüüs · Horisontaalanalüüsi eesmärgiks on võrrelda kahe järjestikuse aasta aruandeid ning näitab iga aruande näitaja muutust nii protsentides kui rahas. Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajad, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus. · Horisontaalanalüüs aitab tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse
Bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne. 15. Palun nimetage vähemalt kolm ettevõttest väljaspool leiduvat informatsiooniallikat, kust on võimalik saada infot ettevõtte kohta finantsaruandluse analüüsi põhjalikumaks teostamiseks? Konkurentettevõtte/ettevõtete majandusaastaaruandest, asukohariigi geograafilised, juriidilis-õiguslikud, majanduslikud isepärad, nende muutus, rahvusvahelised majandus, finants hetkeolukorrad. 16. Mida näitab kasumiaruande vertikaalanalüüs ? Kuna kasumiaruandes võetakse baasnäitajaks netokäive, siis kasumiaruande vertikaalanalüüs näitab kasumiaruandekirjete protsentuaalset osa, mida vastav kirje moodustab netokäivest. 17. Mida näitab bilansi horisontaalanalüüs ? Bilansi horisontaalne analüüs näitab ettevõtte bilansikirjete muutusi üle aasta(te). Horisontaalne analüüs võimaldab uurida, kas laenude osakaal on suurenenud või vähenenud, varad suurenenud või vähenenud. 18
Bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne. 15. Palun nimetage vähemalt kolm ettevõttest väljaspool leiduvat informatsiooniallikat, kust on võimalik saada infot ettevõtte kohta finantsaruandluse analüüsi põhjalikumaks teostamiseks? Konkurentettevõtte/ettevõtete majandusaastaaruandest, asukohariigi geograafilised, juriidilis-õiguslikud, majanduslikud isepärad, nende muutus, rahvusvahelised majandus, finants hetkeolukorrad. 16. Mida näitab kasumiaruande vertikaalanalüüs ? Kuna kasumiaruandes võetakse baasnäitajaks netokäive, siis kasumiaruande vertikaalanalüüs näitab kasumiaruandekirjete protsentuaalset osa, mida vastav kirje moodustab netokäivest. 17. Mida näitab bilansi horisontaalanalüüs ? Bilansi horisontaalne analüüs näitab ettevõtte bilansikirjete muutusi üle aasta(te). Horisontaalne analüüs võimaldab uurida, kas laenude osakaal on suurenenud või vähenenud, varad suurenenud või vähenenud. 18
renditud kinnisvara üürile andmisega. OÜ Ultex Haldus töötab samuti Raekoja platsis majas nr 17 restorani Kaerajaan nime all. Restoran Kaerajaan pakub samuti Eesti toitu, kuid seda kaasaegsemas stiilis ja interjööriga. Ultex Halduse müügikäive oli 2010. aastal üle 5,1 miljoni krooni. Lisades on välja toodud mõlema ettevõtte bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, näitjate arvutused firmade lõikes, horisontaal ja vertikaalanalüüs. 1. Hälbeanalüüs 1.1 Horisontaalanalüüs 1.1.1 Bilanss Maharaja ASP-l on bilansiline juurdekasv toimunud vaid omakapitali näitajates. Kõigis ülejäänud näitajates on toimunud vähenemine. Enim on vähenenud raha (vähenemine -80654 eurot) ja võlgade näitajad (vähenemine 38,3%), neist viimase alanemine on väga positiivne. Juurdekasvutempo on kõige aeglasem raha (vähenemine -71,6%) ja kõige suurem aruandeaasta kasumi puhul (122,1%)
Aastal 2010 kasvas omakapital 25 644 €, mille kasvu põhiosa tuli jaotamata kasumist ja ümberhindluse reservist. Samal ajal kui kohustused vähenesid kasvas omakapitali osa aastate jooksul kokku 36 293 €. Kõikide näitajate põhjal võib ettevõtte hinnata stabiilseks, hoides bilansi tasakaalus ning liikudes vaikselt bilansimahu suurendamise suunas. Sellisel viisil jätkates on ettevõte tõusuteel. 5 Tabel 2.2. Bilansi vertikaalanalüüs 2009-2011 (eurot) Bilansi baaskirjed 31.12.09 % 31.12.10 % 31.12.11 % Raha 14296 5,60% 15734 6,00% 11948 4,60% Nõuded ja ettemaksed 11434 4,50% 12728 4,90% 20307 7,70% Varud 39405 15,50% 39385 15,10% 41973 16,00% Käibevara kokku 65135 25,60% 67847 26,00% 74228 28,30% Pikaajalised
02.1997 ning aktsikapitaliks on 2 214 400 EUR. AS Starman esmakande kuupäev äriregistrisse oli 21.08.1996 ning aktsiakapitaliks on 8 342 751.78 EUR. 2 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS AS STV (tuh.kr) Horisontaalanalüüs Vertikaalanalüüs 31.12.2009 Apsoluudne Juurdekasvu 31.12.2010 2010 2009 Osatähtsus
Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine .............................................................................................23 2. MAKSEVÕIME ANALÜÜS AS-is EVEN ................................................................27 2.1. ASi Even tutvustus............................................
Analüüsitavad raamatupidamisaruanded: - Bilanss - Kasumiaruanne - Rahavoogude aruanne - Omakapitali muutuste aruanne Finantsaruanded on määratud eelkõige välistarbijale. Finantsanalüüs lähtub sellest, et analüüsi infoallikaks on aastaaruandes ja avalikes materjalides firma majandusharu kohta sisalduv. Raamatupidamisaruandluse analüüs Analüüsi võtted: Hälbeanalüüs: a) horisontaalanalüüs uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes b) vertikaalanalüüs uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat Suhtarvude analüüs. Finantsanalüüsi etapid: Andmete kogumine (3-5a), rp aruannete struktuuri analüüs, põhinäitajate arvutamine, hindamiskriteeriumid, hinnangu andmine ja tuleviku prognoosi koostamine, (spetsiaalanalüüs) Raamatupidamisaruandluse analüüs Vertikaalanalüüs: bilansikirjete suhe bilansimahtu või kasumiaruande kirjete suhe müügitulusse. Näitab põhirühmade e nede proportsioonide muutusi.Ühte
............................................................................................................................. 24 7.2. Finantsanalüüsi dokumentatsioon ning meetodid....................................................... 25 8. Ettevõtte tegevuse hindamine .........................................................................25 8.1. Bilansi horisontaalanalüüs.......................................................................................... 25 8.2. Bilansi vertikaalanalüüs.............................................................................................. 26 8.3. Kasumiaruande horisontaalanalüüs............................................................................ 26 8.4. Kasumiaruande vertikaalanalüüs................................................................................ 27 8.5. Rahavoogude horisontaalanalüüs............................................................................... 27 9
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS Eurodes 31/12/2010 VARAD käibevara % raha 10,505 € 25.07% nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,732 € 18.46% Varud 711 € 1.70% KÄIBEVARA KOKKU 18,948 € 45.23% PÕHIVARA Sidusettevõtte aktsiad ja osakud 565 € 1.35% Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 2,973 € 7.10% Materiaalne põhivara 15,905 € 37.96% Immateriaalne põhivara 3,503 € 8.36% PÕHIVARA KOKKU 22,947 € 54.77% VARAD KOKKU (aktiva kokku) 41,895 € 100.00% KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Laenukohustused 2,677 € 6.39% Riiklike...
Registreerimata aktsiakapital 308 308 Ülekurss 3,212,841 3,212,841 Eelmiste per jaotamata kasum -1,972,428 -2,600,924 Aruandeaasta kasum (kahjum) -628,496 -334,982 Kokku omakapital 637,917 302,935 Kokku kohustused ja omakapital 1,144,271 1,244,425 Keskmine palk 837 809 orisantaalanalüüs- kasumiaruande põhjal Vertikaalanalüüs 2012 2012 2011 2012 93 -7 100 100 70 -30 1 1 48 -52 -90 -47 121 21 -22 -29 94 -6 -79 -80 115 15 0 -1
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31,12,2011 31,12,2012 Eurodes VARAD käibevara % raha 10,587 € 26% 14,831 € nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,944 € 19% 7,471 € Varud 770 € 2% 875 € KÄIBEVARA KOKKU 19,301 € 47% 23,177 € Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 116 € 0% 0€ Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 1,524 € 4% 2,100 € Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16,007 € 39% 16,107 € Immateriaalne põhivara 4,061 € 10% 5,247 € PÕHIVARA KOKKU 21,708 € 53% 23,454 € VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE...............................................5 2. REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSANALÜÜS...........................................7 2.1. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs.............................................................................7 2.2. Suhtarvude analüüs...............................................................................................10 2.3. Seoste analüüs......................................................................................................19 3. SÜNTEES...................................................................................................................22 3.1
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31.12.2010 31.12.2011 Eurodes VARAD käibevara % raha 10 786 25,18% 10 587 nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7 821 18,26% 7 944 Varud 733 1,71% 770 KÄIBEVARA KOKKU 19 340 45,15% 19 301 Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 46 0,11% 116 Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 2 973 6,94% 1 524 Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16 321 38,10% 16 007 Immateriaalne põhivara 4 159 9,71% 4 061 PÕHIVARA KOKKU 23 498 54,85% 21 708 VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
Ettevõtte rahandus Kordamisteemad 1. Mis on rahandus? Rahandus on raharessursside juhtimine. 2. Mida iseloomustab rahandus? Milleks seda kasutatakse? kõrge risk ja määramatus, suur kreatiivsus ja innovaatilisus. Ettevõtte rahandus tegeleb ettevõtte rahaliste ressursside ratsionaalse paigutamise ja suunamisega. Ettevõtte rahanduse eesmärk on maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukuse kasvule.Ettevõtte rahanduse eesmärk maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukusele.Omanike jõukus tuleb aktsia turuhinna tõusust, kuid kasu ja aktsia turuhind ei pea olema võrdelises sõltuvuses. Aktsia turuhind sõltub lisaväärtusest, mida ettevõtte loob. Sõltub potentsiaalsest puhtast rahavoost 3. Millised on ettevõtlusega alustamise probleemid? Kohanemine muutuste ja ebakindlusega, valmisoleks riskide võtmiseks, mitmekesiste oskuste vajadus, läbikukkumise, pankroti võimalus, suurem töökoormus, pinge, stress, vähem aega pere, sõp...
Kui kõik konkurendid parandavad eelarvestamise kvaliteeti, on tegelik kasum suurem. See eeldab, et firmad määravad lisakulude taseme sõltumata firma algsest kasumlikkusest. Kui soovitud kasumlikkus on saavutatud, sunnib konkurents ilmselt igal juhul lisakulude protsenti vähendama. Eelarvestamise täpsuse vähenemisel on tõsised tagajärjed 11 Mida tähendab majandusnäitajate vertikaalanalüüs Vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi /struktuurimuutusi). 12 Majandusarvestuse põhivaldkonnad Raamatupidamisarvestus (finantsarvestus) Juhtimisarvestus Maksude arvestus Auditeerimine 14 Juhtimisarvestuse valdkonnad Strateegiline plaanimine → eelarved/kasumiplaan → finantsjuhtimine →finantsarvestus ja kuluarvestus Finants- ja operatiivinfo kommunikatsioon → finantskontroll = välisaudit ja siseaudit
........................................7 2. HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS.............................9 2.1 Horisontaalanalüüs........................................................................9 2.1.1 Tallinna Vesi AS......................................................................9 2.1.2 Olympic Entertainment Group AS.....................................11 2.1.3 Tallink AS..............................................................................13 2.2 Vertikaalanalüüs...........................................................................14 2.2.1 Tallinna Vesi AS....................................................................15 2.2.2 Olympic Entertainment Group AS.....................................15 2.2.3 Tallink AS..............................................................................16 3. SUHTARVUD....................................................................................18 3.1 Likviidsus ja maksejõulisus......
2014 ja 2015 võrreldes, 2014 aasta aruandes nõuded ostjate vastu 156 974 ja ostjatelt laekumata arved 167 994, aga 2015 aruandes eelneva aasta kohta on summad 136 542 ja 147 562. 2015 aasta kasum jäi meile samuti teadmatuks, kuna ettevõtte oli seda kajastanud kui muud äritulud ning jätnud lisades selgitamata mis antud ettevõttes muude äritulude alla võiks minna. 4 2 VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS Kasumiaruande ja bilansi vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüsis võrreldakse ühe aasta kirjeid mingi kindla näitajaga samast aastast ehk võrreldakse erinevate kirjete omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Bilansi vertikaalanalüüs on vara analüüs, mis annab ülevaate ettevõtte varade struktuurist. See võimaldab süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega. Kohustuste osas analüüsitakse lühiajaliste ja
muutuste dünaamikat, nimetatakse vertikaalanalüüsi ka struktuurianalüüsiks. Vertikaalanalüüsi puhul arvutatakse absoluutväärtused finantsaruannetes ümber protsentnäitajateks baasnäitaja suhtes, mis on võrreldavam suurus kui absoluutväärtus. Vertikaalanalüüs võimaldab võrrelda erinevate aastate või erinevate ettevõtete aruandeid ning võimaldab avastada muutusi, mis absoluutsummade puhul oleksid jäänud märkamata. Samuti elimineerib vertikaalanalüüs ettevõtete erinevatest suurustest tulenevad erinevused ja võimaldab teostada võrdlusest erinevate firmade vahel. Bilansi vertikaalanalüüs · Bilansi vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse bilansi näitajate osakaal protsendina baasnäitajast, milleks võetakse kas aktiva või passiva kogusumma (nagunii on võrdsed). · Aktiva poolel on baasnäitajaks koguvara, millest arvutatakse teiste aktivakirjete osatähtsus koguvarast
Edukalt eksisteerivas ettevõttes peavad põhitegevuse tulud ületama põhitegevuse kulusid. Erandiks on uued ettevõtted, millel on alguses reeglina negatiivsed rahavood. Investeerimine toimub põhivarade ning väärtpaberite soetamise ja müügi läbi. 2.2. Finantsanalüüsi meetodid. Finantsanalüüsis kasutatakse järgmisi meetodeid: 1. Horisontaalanalüüs aruandluse mitme perioodi näitajate võrdlus, muutuste väljatoomine absoluutsummas ja protsentides. 2. Vertikaalanalüüs on üksikute näitajate osakaalu arvutamine kogumis. Näiteks bilansis arvutatakse välja varade osakaal või finantseerimise allikate osakaal 3. Finantssuhtarvude arvutamine. See on põhiline analüüsi meetod. Finants- suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse protsentides, kordades, päevades ja/või kroonids. Suhtarvude puhul on vaja vastata järgnevatele küsimustele: · kuidas arvutada; · mida see suhtarv mõõdab;
1.3.1 Tulude kajastamine kasumiaruandes skeem 2 ................................................. 15 1.3.2 Kulude kajastamine kasumiaruandes skeem 2 ................................................ 17 1.4 Kasumiaruande analüüsimeetodid ................................................................ 21 1.4.1 Kasumiaruande horisontaalanalüüs ................................................................. 22 1.4.2 Kasumiaruande vertikaalanalüüs ..................................................................... 23 1.4.3 Finantssuhtarvude analüüs ............................................................................... 23 2 LÕPUTÖÖ METOODIKA KIRJELDUS ............................................................ 25 3 KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFRS-ILE JA ANALÜÜS ...... 27 3.1 Ülevaade Vinare Logistika OÜ tegevusest ning tulude ja kulude liikidest ... 27 3
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe PA10 AS DALE LD FINANTSANALÜÜS Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Vastavalt Tallinna Majanduskooli õppekavale tegin finantsanalüüsi AS DALE LD kohta. AS DALE LD asutati 9.detsembril 1991.a. Leisu külas Hiiumaal Emmaste vallas endise Emmaste Põllumajanduse Osaühingu juurde kuulunud tootmisüksuse baasil. Ettevõte põhineb kohalikul erakapitalil. Täna on ettevõttel üle 2300 m² tootmis- ja laopinda ning 1,6 ha maad. Nii tootmishooned kui kontor asuvad Leisu külas. DALE põhitegevusalaks on plastmasstoodete valmistamine survevalu- ja ekstrusioonimeetodil, survevalu kogemus pärineb meil aastast 1986. Tootmises kasutatakse nii klientidele kuuluvaid kui töötajate endi poolt tellitavaid survevaluvorme. 2012...
MAJANDUSANALÜÜSI MÕISTETE JA TERMINITE SELETUS* aegridade analüüs spetsiifiline analüüsi meetod, mis käsitleb mingi protsessi perioodiliselt ajas muutuvaid arvnäitajaid (näiteks müügi või tarbimise kõikumist aasta, kuu, nädala, päeva ulatuses, liikluse muutumist, tootmis-tehnoloogilise protsessi muutusi jne.). Kasutatakse ärimudelite ja prognooside koostamisel (time series analysis) analüüs, eritlus probleemi lahendamine objekti (eseme, majandusliku tulemuse, mõiste) osadeks jaotamise teel või majandusliku tulemuse põhjustanud üksikasjade ja nende põhjuste selgitamine. analüütik majandusanalüüsi spetsialist, väärtpaberituru analüüsi spetsialist, analüüse tegev ametnik analüütika analüüsiõpetus, eritlusõpetus. 1.Õpetus uuritavate objektide kohta mingite üldistavatele järeldustele jõudmist menetluse abil, mille tähtsaim tunnus on uuritavate objektide või probleemide osadeks jaotamine ja nende uurimisel saadud tulemus...
dünaamikat. Kasumiaruande horisontaalanalüüs võimaldab jälgida tulude ja kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust. Horisontaalanalüüsi puudustena võiks tuua järgneva loetelu: 1) analüüsil saadud protsendid pole mõeldud vertikaalseteks arvutusteks, 2) nullilähedased baasaasta arvud võivad anda tulemuseks suured muutuste protsendid, 3) baasaasta negatiivseid arve ja nulle ei ole võimalik arvutustes kasutada. 7. Vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüsil võrreldaks ühte antud aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate kirjete omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Bilansi vertikaalanalüüsil võib aluseks võtta bilansi kogumahu, kasumiaruande puhul müügikäibe. Tihtipeale täiendatakse vertikaalset analüüsi horisontaalsega, kus esmalt tuuakse välja vertikaalse analüüsi tulemused ning siis vaadeldakse
Siin pööratakse tähelepanu firma eelnevale finantsvõimenduse kasutamisele ning firma suutlikkusele maksta laenuandjale nii laenuintresse kui ka laenu põhiosa makseid. Finantssuhtarve saab kasutada vähemalt neljale küsimusele vastamiseks: 1. kui likviidne on firma 2. kas firma juhtkond saavutab piisavalt kasumit 3. kuidas firma investeeringuid finantseeritakse 4. kas omanike (aktsionäride) tulu investeeringutelt on piisavalt suur. Bilansi horisontaal ja vertikaalanalüüs. Bilansi puhul tähendab horisontaalne analüüs, et vaatame, millises ulatuses bilansikirje jääk on muutunud aastast aastasse. (Eelmise perioodi jäägid on 100%). Kasumiaruande horisontaalanalüüs koostatakse sarnaselt ja näitab tulude/kulude kasvu. Bilansi vertikaalne analüüs näitab bilansikirjete suhet bilansimahtu. Kasumiaruande vertikaalne analüüs näitab iga kirje suhet müügituludesse. Need suhtarvud näitavad ettevõtte juhatuse otsuste mõju tegevuskulude juhtimisel.
Muud äritulud 22 426 27 323 0 Muud ärikulud kokku 1 580 301 39 581 59 014 Ärikasum (-kahjum) -1 511 532 -1 034 731 431 826 Finantstulud ja -kulud kokku -1 033 140 248 978 -394 862 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -2 544 672 -785 753 36 964 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 544 672 -785 753 36 964 Horisontaalanalüüs Vertikaalanalüüs 31.12.2010 2008 2009 2010 2007 2008 207 754 226% 19% 224% 0,5% 1,1% 53 484 54% 89% 133% 0,2% 0,1% 154 270 335% 12% 293% 0,3% 1,0% 405 981 46% 84% 196% 1,2% 0,5% 303 457 48% 107% 187% 0,7% 0,3% 35 000 13% 107% 137% 0,4% 0,1% 66 0% 63% 0,0% 0,0%
3 erinevatel perioodidel või konkurentide vastavate näitajatega ning antakse neile hinnang. Näitajate horisontaalanalüüs. S.t seda, et võrreldakse ettevõtte mingeid näitajaid erinevate perioodide lõikes. Üheks erivormiks on trendianalüüs, mis seisneb selles, et määratakse baasaasta, mille suhtes võrreldakse järgnevate aastate näitajaid. Järgmiseks on struktuur- ehk vertikaalanalüüs, mille käigus võrreldakse finantsaruannete üksikute kirjete osakaalusid mingi üldnäitaja suhtes. Järgmiseks on suhtarvu analüüs, mis on kõige põhjalikum ja mille tulemustest on võimalik saada sügavuti ülevaade ettevõte finantsseisundist. Peamiseks ohuks suhtarvude interpreteerimisel on see, et järeldused tehakse ühekülgselt ehk ühest näitajast lähtuvalt. Kuna suhtarvude leidmisel kasutatakse samaaegselt mitut näitajat, siis võivad muutused tuleneda kõigist
ETTEVÕTTE RAHANDUS Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest, kusjuures ettevõtte tegevuses ilmnevate rahandusküsimuste lahendamisel võetakse aluseks mitmed eriained ehk eridistsipliinid näiteks nagu mikro- ja makroökonoomika, raamatupidamine, finantsanalüüs. Ettevõtte tegevus on seotud teatud tootmiseks vajalike teguritega. Need tegurid on ettevõtte majandustegevuseks vajalikud vahendid. Skeem nr 1 C+V+m=T C konstant konstantsed tootmistegurid (materjal, masinad, seadmed) Konstantsed on tootmistegurid, mille väärtus kandub tootele muutumatul ehk konstantsel kujul ühe või mitme tootmistsükli vältel. V tööjõud tootmiskomponent, mis ei ole konstantse iseloomuga. m lisandunud väärtus. Tööjõud, muutuva tegurina kandub väärtuseliselt toote väärtusesse ning muutuva osa kompenseerib lisandunud väärtus (m võib olla positiivne kui ka negatiivne). Tööjõud on ainus toomiskomponent, mis on võimeline tootma l...
Muudatus on välja toodud absoluutsummas ja protsentides. Varad kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem aastal 2004 ja 2005 (920), muudatus %-des on kõige suurem aastal 1996 ja 1997 (22,03). Kohustused kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem aastal 1996 ja 1997 (558), muudatus %-des on kõige suurem aastal 1996 ja 1997 (29,70). 9 Kasumiaruande vertikaalanalüüs Põllumajandus, metsandus ja jahindus Analüüsitud on kasumiaruande põhinäitajaid. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 % % % % % % % % % % % % % Müügitulu 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00
erineva perioodi naitajaid ja toob valja erinevate kirjete muutused. Analuus annab ulevaate, kuidas on muutunud ettevõtte rahajaak ja erinevad sissetulekud ja valjaminekud aastate lõikes. Horisontaalanaluusi puudustena võib kasitleda: 1) analuusil saadud protsendid pole mõeldud vertikaalseteks arvutusteks, 2) nullilahedased baasaasta arvud võivad anda tulemuseks suured muutuste protsendid, 3) baasaasta negatiivseid arve ja nulle ei ole võimalik arvutustes kasutada. 10. Vertikaalanalüüs Vertikaalanaluusil võrreldaks uhte antud aasta naitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate kirjete omavahelisi suhtelisi osatahtsusi. Sisuliselt analuusitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dunaamikat. Bilansi vertikaalanaluusil võib aluseks võtta bilansi kogumahu, kasumiaruande puhul muugikaibe, rahavoogude aruande puhul kogu rahalised sissetulekud ja valjaminekud. Tihtipeale taiendatakse vertikaalset analuusi horisontaalsega,
tehnilist analüüsi. Finantsanalüüs kuulub nendest esimese, s.o. fundamentaalanalüüsi, meetodite hulka. Finantsanalüüs hõlmab endast peamiselt ettevõtte finantsaruannete analüüsi, ja ka ettevõtte väärtpaberitega seotud turuanalüüsi. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse peamiselt kolme lähenemisviisi: 1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul; 2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs; 3. suhtarvude analüüs. Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne 5 Konsolideeritud bilanss tuhandetes kroonides 31.12.2008 31.12.2007 Lisa VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 214 895 53 111 1 Tuletisinstrument 0 5 027 2
Iga otsus annab erinevaid tulemusi ja minevikus toimunut see enam ei muuda, aga senine seisund on heaks indikaatoriks sellele, mida tulevikus võib oodata. Esmatähtsusega ülesanne on prognoosida tulevasi rahavooge. 13. Ettevõtte finantsseisu hindamiseks kasutatavad meetodid 1. Hälbeanalüüs · Horisontaalanalüüs analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat (mitmete perioodide lõikes) · Vertikaalanalüüs analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat 2. Näitajate vaheliste seoste analüüs · Uute analüütilistenäitajate konstrueerimine · Suhtarvude analüüs analüüsitakse ettevõtte majandustegevuse järmisi aspekte: Lühiajalise maksevõime e likviidsuse analüüs; tegevustulemuse e esmase likviidsuse analüüs; kapitali struktuuri e maksevõime analüüs; rentaabluse e koondefektiivsuse anlüüs; omakapitali e turuväärtuse analüüs 3
määratlemise ning meetodite valiku 2. Raamatupidamisaruannete struktureerimine (ühismõõtsustamine) 3. Analüüsis kasutatavate rahandussuhtarvude kindlaksmääramine 4. Näitajate arvutamine ja interpreteerimine ehk analüüsi praktiline teostamine 5. Vajadusel spetsiaalsete analüüside (nt omakapitali tootluse teguranalüüs) läbiviimine 6. Järelduste ja ettepanekute tegemine ning esitamine Meetodid: · Suhtarvuanalüüs · Vertikaalanalüüs · Horisontaalanalüüs · Absoluutnäitajate analüüs i. Likviidsussuhtarvud - Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio): Kriteeriumid: üle 1,60 - hea 1,20 1,59 - rahuldav ... 1,19 mitterahuldav CR = käibevara / lühiajalised kohustised - Likviidsuskordaja (quick ratio): Kriteeriumid: üle 0,8 hea 0,6 0,8 rahuldav kuni 0,59 mitterahuldav
riskialdis on ettevõtte juht ning samal ajal määrab m väärtus ära h (ülemise kontroll-limiidi) väärtuse. Raha konversioonitsükkel: ajaperiood ettevõte enda poolt teostatavate maksete ning temale kauba müügist laekuvate maksete vahel. Ettevõtte talitlustsükkel: Talitlustsükkel = Varude konversioonitsükkel + Saadaolevate arvete konversiooniperiood Finantsanalüüs ettevõttes: horisontaal- ja vertikaalanalüüs, trendi- ja suhtarvuanalüüs, Du Pont'i analüüsimudel, pankrotiohu hindamine. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse peamiselt kolme lähenemisviisi: 1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul; 2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs; 3. suhtarvude analüüs. Du Pont'i finantskontrolli süsteem (analüüsimudel) näitab, kuidas on ühendatud omavahel kasumiaruanne ja bilanss
erinevate perioodide saadud tulemusi: - võib võrrelda ettevõte näitajaid tootmisharu keskmiste näitajatega. Keskmiste puhul tuleks teada keskmise arvutusmetoodikat; - võib võrrelda konkurentide näitajatega; - võib võrrelda erinevate plaanide või normatiividega. NB! Tuleb hinnata normatiivide põhjendatust. b. struktuuri analüüs ehk vertikaalanalüüs arvutatakse aruandeüksuste kirjete osakaalud mingi terviku suhtes. Vertikaalanalüüsi tulemused on võrreldavad ka erineva suurusega ettevõtete vahel. c. horisontaalanalüüs selle käigus võrreldakse ettevõtte samu näitajaid erinevatel perioodidel (N: võib võrrelda majandusaasta algus- ja lõppseisu). d. trendi analüüs sellega saab kindlaks teha muutusi mingi baasnäitaja suhtes
kasutama/teostama on: 1) Raamatupidamislausendite käivete ning saldode üksikasjalik kontoll. 2) Finantsnäitajate analüüs, 3) Prognoosi ja tegelikkuse analüüs (ehk prognoosist hälbimise analüüs). Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente: 1) Finantsinformatsiooni võrdlemine. 1) Võrreldakse eelmiste perioodidega 2) Planeeritavate näitajatega 3) Konkureerivate firmade või majandusharu keskmiste näitajatega. 4) Vertikaalanalüüs ehk struktuuri analüüs. 2) Finantsinformatisooni sisemiste seoste analüüs. 1) Suhtarvu analüüs erinevate finantsnäitajate vahel. 2) Finantsinformatsiooni ning asjakohase mitte finantsinformatsiooni vaheliste seoste analüüs. Seega analüütiliste meetodite rakendamisel võivad need varieeruda lihtsast võrdlusest kuni kompleks analüüsi meetodeni välja. Analüütilise kontrolli protseduuris
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2.Bilansi kostiosad....................................................................................................................12 2.1. Bilansi struktuur. ...............................................
võrreldakse erinevate taust näitajatega. 1) võrreldakse ettevõtte majandusaasta alg- ja lõpp näitajaid; 2) analüüsitava ettevõtte näitajaid võrreldakse tootmisharu keskmistega; 3) võrreldakse teise või teiste sama valdkonna ettevõtete näitajatega- võrdlus konkurentidega; 4) võrreldakse erinevate normatiividega (tuleks veenduda et normatiivid oleks õiged) · Struktuuri analüüs ehk vertikaalanalüüs. Arvutatakse anruannete üksikute kirjete osakaalud, mingi terviku või summaarse näitaja suhtes protsentides. Selle näitaja üks eelis on see et tulemusi võib võrrelda sõltumata ettevõtte suurusest. 4 · Horisontaalanalüüs ja trendianalüüs. Horisontaalanalüüs on tavaliselt ettevõtte näitajate analüüs erinevatel perioodidel
o tegevuse aruanne, o bilanss, o kasumiaruanne, o rahavoogude aruanne, o aastaaruande lisad, o audiitori järelotsus, o ja kasumijaotuse aruanne. · Finantsanalüüsi protsess o Analüüsi põhjus, eesmärk: toimimine, maksevõime, rentaablus, aktsiate väärtus o Vajalike lähteandmete valimine o Analüüsi meetodite valimine: lugemine, horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs o Käsitlus: suhtarvude valimine o Võrdlus haru/sektori teiste ettevõtetega o Võrdlus eelnevate aastatega o Kas informatsioon on piisav: jah või ei? o Kui jah, tegutse vastavalt tulemustele o Kui ei, alusta uuesti lähteandmete valikust 33. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus. (lk 152-157, Aerirahandus._Finantsanalueues)
o tegevuse aruanne, o bilanss, o kasumiaruanne, o rahavoogude aruanne, o aastaaruande lisad, o audiitori järelotsus, o ja kasumijaotuse aruanne. · Finantsanalüüsi protsess o Analüüsi põhjus, eesmärk: toimimine, maksevõime, rentaablus, aktsiate väärtus o Vajalike lähteandmete valimine o Analüüsi meetodite valimine: lugemine, horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs o Käsitlus: suhtarvude valimine o Võrdlus haru/sektori teiste ettevõtetega o Võrdlus eelnevate aastatega o Kas informatsioon on piisav: jah või ei? o Kui jah, tegutse vastavalt tulemustele o Kui ei, alusta uuesti lähteandmete valikust 33. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus. (lk 152-157, Aerirahandus._Finantsanalueues)
o tegevuse aruanne, o bilanss, o kasumiaruanne, o rahavoogude aruanne, o aastaaruande lisad, o audiitori järelotsus, o ja kasumijaotuse aruanne. Finantsanalüüsi protsess o Analüüsi põhjus, eesmärk: toimimine, maksevõime, rentaablus, aktsiate väärtus o Vajalike lähteandmete valimine o Analüüsi meetodite valimine: lugemine, horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs o Käsitlus: suhtarvude valimine o Võrdlus haru/sektori teiste ettevõtetega o Võrdlus eelnevate aastatega o Kas informatsioon on piisav: jah või ei? o Kui jah, tegutse vastavalt tulemustele o Kui ei, alusta uuesti lähteandmete valikust 33. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus. (lk 152-157, Aerirahandus._Finantsanalueues)
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
Eriti probleemne on hinnangu andmine likviidsusele aasta lõpu näitajatega. Kõik hinnangud tahetakse anda aasta kohta, aga antud juhul tuleb hinnang ainult aasta lõpu viimase päeva kohta, sest aastaaruandes on varade ja kohustuste kirjed ühe päeva seisuga. Aruannetes on enamasti toodud vaid rahalised absoluutnäitajad, aga võrdluseks on vaja leida suhtelised näitajad. Selleks võib kasutada järgmisi analüüsi vorme: · horisontaalanalüüs, · vertikaalanalüüs, · rahandussuhtarvude analüüs. Horisontaalanalüüsil võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes ehk periooditi aset leidvaid muutusi. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte antud aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Horisontaalanalüüsi ja
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
