2. Informatsiooni ettevõtte rahalise seisundi muutumise kohta kajastab: rahavoogude aruanne ! 3. Täisosangu osanikuks ei või olla: riigiasutus ! 4. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/teenuse omahinda: perioodi kulud ! 5. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 eur, püsivkulud on 3000 eur aastas ning muutuvkulud on 70 eur/tk. ! o B=F/P-V B-kasumiläve punkt F- püsivkulud V-muutuvkulud P-kauba hind. ! B=3000/(100-70) = 100 eur. ! 6. Ärikasum on: finantstulude ja kulude vahe ! 7.Ettevõtluse tugisüsteemi üks suurimaid institutsioone Eestis on: EAS. (Ettevõtluse arendamise sihtasutus) ! 8. Ettevõte registreeritakse käibemaksukohuslaseks, kui maksustatav käive ületab: 16000 eur (KONTROLLI) ! 9. AS põhikapitali suuruseks peab olema vähemalt 40000 eur (KONTROLLI) ! 10. Enimlevinud ettevõtluse vorm Eestis on: Osaühing ! 11.Kuidas defineerida nõudlust: ostujõuga kindlustatud soovid ja vajadused ! 12
Kapitalirendi nõuded ja kohustused teiste kontserni ettevõtete vastu kajastatakse selleks bilansis ettenähtud kirjetel. Kasutusrendi nõudeid ja kohustusi kajastatakse sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast kas bilansikirjetel «Viitlaekumised» ja «Viitvõlad» või bilansikirjetel «Nõuded ostjate vastu» ja «Võlad tarnijatele». Kapitalirendiga seotud intressikulusid ja -tulusid kajastatakse kasumiaruandes analoogiliselt muude intressikulude ja -tuludega finantstulude ja -kulude koosseisus. Kasutusrendiga seotud rendikulusid ja -tulusid kajastatakse kasumiaruandes selleks sobivatel kirjetel äritulude ja -kulude koosseisus, sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast ja rendilepingute kasutuseesmärgist. 7 Lisades avalikustav informatsioon
· palgakulu ja sotsiaalmaksukulu kokku Tootmise lisakulude eelarve on plaan, milles arvutatakse välja tootmise lisakulud, võttes seejuures arvesse ajakulu, muutuvkulude normi, tootmise lisakulude muutuvat ja püsivat osa. Tooteühiku plaaniline tootmisomahind on plaani osa, kus võttes arvesse põhimaterjali kulu, põhipalga kulu, sotsiaalmaksu kulu ja tootmise lisakulusid arvutatakse välja tootekulu, mis kulub ühe toote tootmiseks. Finantseelarved · finantstulude ja kulude eelarved · investeeringute eelarved Tegevuskulude eelarved · turustuskulude eelarve · halduskulude eelarve · kasumieelarve · kassaeelarve · eelarveline bilanss Plaaniline kasumiaruanne on plaan, milles arvestatakse välja ettevõtte puhaskasum. Eelarve koostaja saab plaanilise kasumiarande koostada eelnevate eelarvete alusel, võttes arvesse: · ettevõtte netokäivet · müüdud toodangu maksumust · turustus ja halduskulusid
Mitmesuguste tegevuskulude osa on suurenenud iga aastaga, seda võib põhjustada sellega et kulud kaupade ja teenuste peale olid ka suurenenud Tööjõukulude osa on suurenenud iga aastaga, aga 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga oli märgatud järsk tõus 5%-lt 12%-ni . Antud näitajate muutuste põhjuseks oli langus ärikasumi osas. Kahe aastaga 15% -lt (-6%)-ni. Kindlasti tõendab see seda, et ettevõtte tegevus efektiivsus oli langenud. 2008 aastal võrreldes 2007 aastaga finantstulude-kulude osa oli langenud 11% võrra, kuid aga 2009 aastal oli märgatud hea tõus (-11%)-lt 9%-ni. Lõplik tulemusena oli ettevõtte aruandeaasta kasumi(kahjumi) osa langemine 13% -lt (-1%)-ni ja 2009 aastal väheldane tõus 2% peale. Järsku langust ja väikest tõusu võib põhjustada ka finantstulude-kulude osas olevate muutustega ja kindlasti ka ettevõtte tegevuse efektiivsuse langetamisega.
ei mõjuta, kuna on ühises osas finantskulud ja tulud ja dividendide tulumaks mõjutavad) on vähenenud ja brutokasum vähenenud rohkem kui ärikulud. Teiseks võib tuua olukorra, kus ärikulud on vähenenud, kuid intressimaksed suurenenud rohkem kui ärikulud vähenenud. 1) käibe ärirentaablus tõusis, kuna olid väiksemad ärikulud, puhasrentaablus langes aga nt tulumaksu dividendide tõusu tõttu või suurte finantstulude tõttu, mis käibe ärirentaablust ei mõjuta.... 37. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe ärirentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Ärirentaablus langes, kuna ettevõttel olid sel aastal suuremad ärikulud või toodete ja teenuste kulud sama müügitulu kohta. Samal ajal võis käibe puhasrentaablus tõusta, kuna:
ei mõjuta, kuna on ühises osas finantskulud ja tulud ja dividendide tulumaks mõjutavad) on vähenenud ja brutokasum vähenenud rohkem kui ärikulud. Teiseks võib tuua olukorra, kus ärikulud on vähenenud, kuid intressimaksed suurenenud rohkem kui ärikulud vähenenud. 1) käibe ärirentaablus tõusis, kuna olid väiksemad ärikulud, puhasrentaablus langes aga nt tulumaksu dividendide tõusu tõttu või suurte finantstulude tõttu, mis käibe ärirentaablust ei mõjuta.... 37. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe ärirentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Ärirentaablus langes, kuna ettevõttel olid sel aastal suuremad ärikulud või toodete ja teenuste kulud sama müügitulu kohta. Samal ajal võis käibe puhasrentaablus tõusta, kuna:
või allahindlusest, samuti kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit ja kahjumit. Kasum (kahjum) pika- ja lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt kajastatakse kasumiaruande kirjel kasum (kahjum) finantsinvesteeringute müügist ning samuti intressi ja dividenditulu pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt. Intressikulude all mõistetakse laenudelt, kapitalirendilepingutelt, võlakirjadelt ja muudelt võlakohustustelt makstud intressid. Muude finantstulude ja -kulude kirjel kajastatakse finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste valuutakursi muutuste kasumit (kahjumit). Samuti finantskulusid ja tulusid, mis ei ole seotud tütar- ja sidusettevõtetega ning muude finantsinvesteeringutega. (RTJ 2, lisa 2) Kasumiaruande viimane kirje enne puhaskasumit on tulumaksu kirje. Sellel kirjel kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel arvestatud tulumaksukulu ning
KULUDE JUHTIMINE ETTEVÕTTES.kulude juhtimist ettevõttes käsitletakse kui 1)strateegiliste ja taktikaliste plaanide koostamist(kasutatakse modelleerimist-eesmärgiks on mudeleid kasutades võrrelda erinevaid tegevusstsenaariume ja alternatiive), 2)eelarvete koostamist(püstitatakse eesmärgid,koostatakse müügiprognoosist lähtudes müügieelarve, sellest lähtuvalt koostatakse tootmise eelarved ja üldhalduskulude eelarved.eraldi osadena koostatakse investeeringute eelarved ja finantstulude/kulude eelarved.sellisel moel mitu korda läbitöötatud erinevad eelarved moodustavad kokku ettevõtte KOONDEELARVE,mis koosneb erinevatest osadest nagu prognoositav kasumiaruannde,lõppbilanss,rahavoogude eelarve jne.), 3)otsustamist tegevusprotsessis(otsustamine on tegevus,mille abil muudetakse eelarved tegudeks), 4)kulude kontrollimist ja analüüsi. KULUDE KONTROLL JA ANALÜÜS Ettevõtte vajadustele vastava kulude kontrolli süsteemi loomiseks tuleb tunda olemasolevaid piiranguid ja:
Realiseerimise netokäive Realiseerimise Realiseerimise Tagasisaadav Korrigeeritud Aasta brutokäive netokäive käibemaks netokäive 2003 660000 559322,0339 18796,02407 578118,058 2004 4276800 3624406,78 26173,62915 3650580,409 2005 5385600 4564067,797 15298,83458 4579366,631 FINANTSTULUDE JA KULUDE ARVESTUS Arvutite liisimisega seotud kulud Datagate OÜst on juriidilisel isikul võimalik arvuteid osta Hansaliisinguga järgmistel tingimustel: · esimese sissemakse miinimum on 10%; · aasta intress on 18%; · liisingu maksumus juriidilise isiku jaoks on 300 kr; 18 · minimaalne summa on 7000 krooni; · liisingu pikkus on 6, 12, 18 või 24 kuud.
· tootmispersonali palgaeelarve; · tootmise põhikulude eelarve; · tootmise lisakulude eelarve; · tootekulude eelarvelised kalkulatsioonid, toodete täiskulud ja tulukus; · tootmiskulude, toodetud ja müüdud kaupade kulude koondeelarve. Tegevuskulude eelarved: · turustuskulud; · üldhalduskulud; · uuringu- ja arenguväljaminekud. Muude äritulude ja ärikulude eelarved Finantseelarved: · investeeringute eelarve; · finantstulude ja kulude eelarved; · kasumieelarve; · kassaeelarve; · eelarveline bilanss. 45 4. Eelarvete sisu, koostamise põhimõtted Konkreetse ettevõtte müügi- ja tootmiseelarved sõltuvad järgmistest välistest ja sisemistest teguritest: · turumaht ja kasvutempo ning seda mõjutavad makroökonoomilised tegurid; · toote turuosa ja selle kasv ning seda mõjutav konkurents;
Kulud jagunevad kahte liiki: muutuvkuludeks ja püsikuludeks. Muutuvkulud on need kulud, mis sõltuvad toodangu ja selle müügi mahust, püsikulud ei muutu koos toodangu hulgaga. Siinjuures tuleb silmas pidada, et käibemaksukohustuslased ei arvesta ostetud kaupade ja teenuste eest makstud käibemaksu kuluna, kuna nad lahutavad selle riigile makstavast käibemaksust maha. Mittekohustuslaste jaoks on ostetud kaupade ja teenuste hinna sisse arvestatud käibemaksu kulu. Finantstulud ja kulud Finantstulude alla kuuluvad tulud on intressitulud hoiustelt ja muud finantsinvesteeringutega seotud tulud. Finantskulud on esmajoones laenude pealt makstavad intressikulud. Toote/teenuse hinnakujundus ja müügiprognoosid on aluseks järgnevate finantsprognooside koostamisel. Ettevõtte kasum (või kahjum) võrdub kõigist ülalnimetatud tuludest lahutatud kõik kulud. 13.3 Bilansi prognoos Bilansiprognoos on kohustuslik koostada eelkõige äriühingu asutamisel. Alustavatel FIE-del on see
reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontod on liigendatud 5-ks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 - bilansi aktivakirjete kontod 2 - bilansi passivakirjete kontod 30 - realiseerimise tulude kontod 31 - realiseerimise kulude kontod 40 - kulude kontod 41 - toodangu arvelevõtmise kontod 50 - äritulude-kulude kontod 60 - finantstulude ja kulude kontod 70 - tasaarveldused 3.3 Rahaliste vahendite arvestus Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. 12 Rahaliste vahendite jääk ja tehingud arvelduskontodel kajastatakse kontoplaanis kontodel: 101 1039 - Raha ja pangakontod 3.3.1 . Sularaha arvestus Kassaoperatsioonide arvestust peab kassapidaja- raamatupidaja..
Siia alla käib nt põhivara müügitulu ning klientidelt sissenõutud viivised või leppetrahvid. Taoline mitteregulaarne sissetulek kajastatakse muud äritulude all: IGF/ kassavood/ rida 18. 54 Raha võib laekuda ka finantsinvesteeringutelt – teenitakse dividende või intresse rahapaigutustelt, saadakse kasumeid finantsinvesteeringute müügist. Selline laekumine kajastatakse muud finantstulude all: IGF/ kassavood/ rida 28. Müügikuludesse arvutatakse kokku kõik kulud, mis on otseselt seotud müüdava toote valmistamisega. Levinumad kulud on edasimüüdava kauba sisseostukulud või selle valmistamiseks vajaminevate materjalide, toorme ning teenuste soetamise kulud. Need kulud tekivad automaatselt: IGF/ kassavood/ rida 47 tingimusel, kui IGF/ tooted on täidetud. Kui ettevõte kasutab kaupade või toorme soetamiseks sisseostuteenust, siis märgitakse kulud: IGF/
eeliseks on parem ülevaade muutujatest ja nendevahelistest seostest. Eelarvete koostamine algab omanike poolt püstitatud konkreetsetest ja prioriteetide järjekorda seatud eesmärkidest ning etteantud arvnäitajatest. Järgmise sammuna koostatakse müügiprognoosist lähtudes müügieelarve. Müügieelarvest lähtuvalt koostatakse tootmise eelarved ja erineva üldhalduskulude eelarved. Eraldi osadena koostatakse investeeringute ja finantstulude/kulude eelarved. Sellisel moel mitu kord läbitöötatud erinevad eelarved moodustavadki kokku ettevõtte koondeelarve, mis koosneb erinevatest osadest nagu : · prognoositav kasumiaruanne · lõppbilanss · rahavoogude eelarve · teised eelarved juba lühemate perioodide lõikes. Eelarved on ettevõtte kuluarvestuse ja vastutuspõhise arvestussüsteemi oluliseks aluseks. Eelarved, millega võrrelda tegelike tulemusi peavad olema paindlikud ja realistlikud. Paindlikkuse
annaabi.ee 
