Ettevõtluse alused - eksami kordamisküsimused (0)

Eksamiinfo ja kordamisküsimused

Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab 1,5 punkti). Küsimused on valikvastustega testi vormis.
Eksamile võtta kaasa kirjutusvahend ja isikut tõendav dokument, midagi muud vaja ei lähe (ega kasutada ei tohi).
Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat , seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. Et seda saaks süsteemsemalt teha ja olla kindel, et midagi olulist vaatamata ei jää on allpool toodud loetelu põhiteemadest/küsimustest. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole.
Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika – st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises.
Kordamisküsimused:
“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.)
Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator , kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid.
Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on.
P. Burns (2001) – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.

“Ettevõtja” ( entrepreneur ) ja “omanik-juht”(owner- manager ). Mille poolest nad erinevad?
Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule.
Teda iseloomustab:

• Sõltumatuse vajadus
  
• Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus )
  
• Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust
  
• Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske
  

Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile.
Teda iseloomustab: 

• Võimalustele orienteeritus
  
• Innovaatilisus
  
• Enesekindlus
  
• Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia
  
• Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated)
  
• Visioon ja vaist
  
• Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes.
  

Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi.
Salary-Substitute Firms – Ettevõtted mis põhimõtteliselt pakuvad oma omanikule või omanikele sarnast sissetuleku taset, mida nad teeniksid tavapärase tööga.
Lifestyle Firms – Ettevõtted, mis pakuvad oma omanikule või omanikele võimalust jätkata teatud elustiili ja ka teenida selle pealt.
Entrepreneurial Firms – Ettevõtted kes toovad uusi tooteid või teenuseid turule, luues võimalusi ilma ressursse kontrollimata.

Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon.
Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid .)

• Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
  
• Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.
  

Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)?

• 91,8% mikroettevõtted (0-9 töötajat)
  
• 7% väikeettevõtted (10-49)
  
• 0,2% suurettevõtted (250+)
  

Nende (küsimuses 5 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus.
91,8% mikroettevõtted, 7% väikeettevõtted,