Ettevõtluse alused, kordamisküsimused eksamiks (0)

Eksamiinfo ja kordamisküsimused

Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab ühe punkti. Küsimused on valikvastustega testi vormis.
Kordamisküsimused:
“ Ettevõtlus ” ja “ ettevõtja ” – põhimõisted ja nende areng.
ETTEVÕTLUS on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus , mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest , müümisest, vahetamisest, teenuse osutamisest vm tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
Ettevõtjat iseloomustab:

• Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus
  
• Innovaatilisus
  
• Enesekindlus
  
• Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia
  
• Enesemotivatsioon , suurem saavutusevajadus
  
• Visioon ja vaist
  
• Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes
  

Schumpeter – ettevõtja on novaator , kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid.
Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on.
P. Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.

“Ettevõtja” ja “omanik-juht”. Mille poolest nad erinevad?
Omanik – juht : iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele ettevõtte kasvule.
Teda iseloomustab:

• Sõltumatuse vajadus
  
• Saavutus ja tunnustusvajadus
  
• Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust
  
• Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske.
  

ERINEVUS: ettevõtja on orienteeritud uute võimaluste leidmisele firma kasvuks. Omanik mitte nii palju. Ettevõtjal on soov võtta suuremaid riske kui omanik eelistab mõõdukaid riske.

Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Ireland´i järgi.
Palgatööd asendav ettevõte: tagab omanikule sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana
Elustiili ettevõte: tagab omanikule võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist.
Innovatsioonidele orienteeritud ev.: toob turule uusi tooteid ja teenuseid, avastades ja luues võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal jooksvalt on kasutada.

Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon.
ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing.
Äriühinguks on täisühing , usaldusühing , OÜ, AS, tulundusühistu . – sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid .
ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.

Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)?
92% Mikroettevõte 0-9 töötajat
7% Väikeettevõte 10-49
rahvamajanduse arengu uurijate hulgas märgati uuesti väikeettevõtete tähtsust. Ka poliitikud märkasid tema tööd. Ta näitas uute väikeste ettevõtete tähtsust töökohtad loojatena.
Gasellettevõtted – väga kiiresti kasvavad ettevõtted (annavad ca 70% uutest töökohtadest)

Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM ( Global Entrepreneurship Monitor ) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad.
Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi.
Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad.

EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes – mida eelistatakse rohkem (Eurobaromeeter 2012).
USA eelistab kindlasti rohkem kui EL ollla ettevõtja. Ning EL eelistab olla pigem palgatöötaja.

Peamised motiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks eelmise uuringu põhjal.
Palgatööd eelistavate inimeste motiivid EL:

• Regulaarne , fikseeritud sissetulek
  
• Tööhõive stabiilsus
  
• Kindlad töötunnid
  
• Sotsiaalne kindlustatus
  

Ettevõtjaks olemist eelistavate inimeste motiivid EL:

• Sõltumatus , huvitavad ülesanded
  
• Töötamise aja ja koha vaba valik
  
• Paremad sissetulekuväljavaated
  
• Ärivõimaluse realiseerimine
  
• Et vältida hõivega seotud ebakindlust
  

Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad?

• Vaimne võimekus – loovus , intelligentsus , analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne.
  
• Teotahe – valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus , initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ka ellu viia.
  
• Suhtlemisoskus – väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate , klientide ja ka oma töötajatega.
  
• Kompetentsus – oma äri alal, oma tegutsemisvaldkonna tundmine .
  
• Enesekindlus koos otsustusvõimega – valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus.
  

Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks.
Sattumine teelahkmele:

• Töökoha kaotus
  
• Õppeasutuse lõpetamine
  
• Konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida
  
• Elukohavahetus
  
• Isikliku elu muutused
  
• Suured muutused piirkonna majanduselus
  

Soovi ettevõtjaks saada mõjutavad:

• Rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid
  
• Perekond
  
• Läbitud üppeasutused
  
• Sõbrad, tuttavad, eeskujud
  

Võimalust hakata ettevõtjaks mõjutavad:

• Üldine majandusolukord, -poliitika ja ettevõtluse tugisüsteem
  
• Algkapitali olemasolu või kättesaadavus
  
• Vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste olemasolu
  
• Turu tundmine ja varasem kokkupuude müügitegevusega
  

Äriidee , äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan – sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel.
1. Äriidee on idee, mile abil selle autor ja/või elluviija võib saada tulu.
2. Äriidee teostatavuse analüüs – kas äriidee on ka ärivõimalus?
3. Ärimudel – kirjeldab ettevõtte olemust strateegilises vaates – mida pakutakse, kellele ja kuidas.
4. Äriplaan – ettevõtte detailne ja põhjendatud äriidee, eesmärkide ning kavandatava äritegevuse kirjeldus koos finantsprognoosiga.

Äriidee põhikomponendid (3).
KES? MiDA? KUIDAS?

Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust.

• Atraktiivne
  
• Õigeaegne
  
• Kestev
  
• Seotud toote või teenusega, mis pakub ostjale või lõppkasutajale lisaväärtust.
  

Võimaluse aken (window of opportunity ) – mõiste.
Võimaluse aken on metafoor , mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule:

• Kui turg uuele tootele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru
  
• Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken sulgub
  

3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks.(Jälgi trende, ….).

• Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi)
  
• Leia ja lahenda probleem
  
• Täida lünk turul
  

Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus.
Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn leiutis – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine.
Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamis ja praktilist rakendamist.
Innovatsioon – uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas.
ERINEVUS:
Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov.
Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja, neid motiveerib idee.

Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid.
Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on:

• Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida
  
• Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandartselt, veidralt
  
• Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi.
  

Loovust organisatsioonis soodustavad tegurid:

• Organisatsioonikliima : atmosfäär on osalemist soodustav , loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist
  
• Demokraatlik eestvedamisstiil : juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud.
  
• Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma, välditakse kontrolliva ja direktiivse kultuuri kujunemist.
  
• Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi
  
• Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga.
  

Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust)
Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis 3 olulise komponendi üheaegne koosesinemine:

• Asjatundlikkus
  
• Loovmõtlemisoskus
  
• Motivatsioon
  

Divergentne ning konvergentne mõtlemine.
Divergentne mõtlemine – soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid.
Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe parima lahenduse leidmisele.

Innovatsioon ja ettevõtte suurus.
VKE-d panus on suur ja sageli innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes. Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomised.
VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll väiksem.

Innovatsioon ja ettevõtte asukoht.
Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley)
Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel.
Lähestkku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub kollektiivse õppimise protsess – kas teadlikult v alateadlikult

Erinevatel arenguetappidel vajab ettevõte erinevate omadustega juhte või juhtimismeeskondi. Tunda nelja peamist rolli, mis ettevõtte rajamise ja laienemise käigus tuleb täita!

• Leidur – nõudlust omava toote autor
  
• Ettevõtja – see, kes näeb tootes ärivõimalust ja suudab seda ära kasutada
  
• Kasvava organisatsiooni juht – juhib kiire arengu perioodil, suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist .
  
• Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht.
  

Ettevõtja ja väljakujunenud organisatsiooni juhi omaduste erinevused.
ETTEVÕTJA
Tegur
JUHT
Juhitud tajutud võimaluste poolt
Strateegiline orientatsioon
Juhitud jooksvalt kontrollitavate ressursside poolt
Teeb revolutsioonilisi otsustusi piiratud aja jooksul, eksperimenteerib. Orienteeritud kiire tulemuse saavutamisele
Suhtumine võimaluste kasutamisse
Teeb evolutsioonilisi otsustusi pikema aja jooksul. Analüütiline lähenemine . Orienteeritud pikaajalisele perspektiivile.
Otsustused on mitmeastmelised koos enese minimaalse sidumisega igal astmel
Ressursside rakendamine
Otsustused on üheastmelised koos enese täieliku sidumisega langetatud otsusega.
Eelistab ressursside ajutist kasutamist ja renti
Kontroll ressursside üle
Ressursside omandamine ja töötajate arvu suurendamine
Eelistab tulemustest sõltuvat, piiramatut tasu
Tasu
Eelistab kindlaksmääratud, kindlal ajal saadavat tasu ja edutamist
Eelistab lihtsaid, üheastmelisi organisatsioone, mitteformaalseid sidemeid
Juhtimisstruktuur
Eelistab formaalset hierarhiat
Näeb keskkonnast tulenevaid kitsendusi kui võimalusi muutuseks. Loob endale oma keskkonna
Suhtumine keskkonda
Tunnistab keskkonnast tulenevaid kitsendusi ja püüab teha optimaalseid otsuseid nende raames.
Uuendustega kaasnev risk. Vajadus olla paindlik, vältida ülemäärast seotust kindlate ressurssidega
Uuenduste võimalus
Inertsus. Muudatuste kallidus. Seotus standardsete struktuuridega.

Frantsiis . Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused).
Frantsiis – pikaajaline leping frantsiisiandja ja võtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest võtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Selle hulka kuuluvad ärinimi , kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ja tegevusmudel. Pakutakse sageli ka väljaõpet ja ka edasist tuge tegevuse arendamisel. Frantsiisi sisu ja ulatus võib lepingust ja tegevusalast sõltuvalt olla erinev.
Nõuded frantsiisivõtjale võivad sisaldada:

• Omakapitali suurust
  
• Investeeringute mahtu
  
• Töökogemust
  
• Töötajate arvu
  
• Ruumide suurust, kujundust ja ettevõtte sisseseadet
  
• Nõuet, et ettevõte kuulub juhtidele
  
• Piirkonna elanike arvu
  
• Asukohta
  

Frantsiisiandja poolne toetus:

• Koolitus
  
• Juhendmaterjalid
  
• Jooksev kontseptsiooni arendamine
  
• Avamise ettevalmistamine
  
• Abi piduliku avamispeo korraldamisel
  
• Turundusmaterjalid
  
• Vajalikud tarkvaralahendused
  
• Täiendav nõustamine , regulaarsed uudiskirjad
  
• Materjalide ja toodetega varustamine
  
• Spetsiaalseadmed
  

EELISED võtja seisukohalt:

• Madalam läbikukkumiste protsent, kontrollitud kontseptsioon
  
• Tegevuse alustamine võib toimuda kiiremini.
  
• Nõuab vähem kogemusi
  
• Tuntud kaubamärk tarbija silmis toetab müüki
  
• Paiknemise põhjendatuse analüüs
  
• Väljaõpe
  
• Jooksev abi juhtimises, arenduses, turunduses , töötajate järelvalves
  
• Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism
  
• Väiksem kapitalivajadus
  
• Frantsisiandja pakub vahel sooduskrediite sisseseade muretsemiseks ja ruumide ettevalmistamiseks
  
• Stardiperioodil on lihtsam leida võõrkapitali (madalam risk)
  
• Tegutsemine suuremas ketis võib võimaldada mastaabiefekti ärakasutamist
  

PUUDUSED võtja seisukohalt:

• Puudub võimalus olla loominguline ja arendada oma ideid
  
• Iseseisvuse puudus, tuleb täita standardeid ja andja kehtestab reeglid
  
• Võimalikud konfliktid andjaga tulude jagunemise üle
  
• Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge
  
• Piiratud ärist väljumise paindlikkus
  
• Sundostud andjalt
  

EELISED andja seisukohalt:

• Laienemine ilma lisainvesteeringuteta ja kiiremini
  
• Lisatulu läbi frantsiisi müügi
  
• Jooksev tulu
  
• Toote populaarsuse, tuntuse tõus
  
• Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude
  
• Väiksem vajadus suure koosseisu järele
  
• Turunduskulud osaliselt võtjate kanda
  
• Säilib kontroll kvaliteedi üle
  
• Motivatsioon on kõrge
  

PUUDUSED andja seisukohalt:

• Kontroll tegevuse üle väheneb
  
• Haavatus keti nõrgemate lülide poolt
  
• Kulutused kontrolliks, komandeeringutest
  
• Võimalik krediidiandmine võtjale nõuab lisaressursse
  
• Kasumid tuleb jagada võtjaga
  
• Konfliktid võtjaga
  

Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid.
MÜÜGI motiivid:

• Soov ettevõtlusest väljuda
  
• Soov ev rajamise ja ülesehitamisega loodud väärtus realiseerida
  
• Ev kipub konkurentsis alla jääma ja tema olukorra parandamiseks ei jätku oskusi v ressursse
  
• Soov vähendada killustatust, kõrvaltegevuste müük
  
• Mõjuka konkurendi ostupakkumine
  
• Ettevõtte osa müük investorite kaasamiseks
  

OSTU motiivid:

• Uutesse geograafilistesse piirkondadesse sisenemisel
  
• Ettevõtte tegevuse diversifitseerimisel
  
• Turuosa suurendamine, klientide ülevõtmine
  
• Töötajate, teenuste või toodete ülevõtmine
  
• Tootmiskvootide omandamine
  

Tegutseva ettevõtte ostmise võimalikud eelised ja miinused.
EELISED:

• Päritakse kõik see, mis on ettevõttes hea
  
• Ettevõtte on sissse töötanud: protsessid kulgevad, olemas klientuur , seadmed , kontrollitud asukoht.
  
• Ettevõtte tegevust on lihtsam planeerida . Järelikult on ka risk väiksem ning ostutehinguks laenu saamine võib olla lihtne
  
• Pole stardiperioodi
  
• Ettevõtjaks saab kiiresti: ühe ostutehinguga
  
• Üks konkurent vähem
  
• Hind võib olla soodne
  

MIINUSED:

• Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead
  
• Kaubavalik , toodang, tegevuse korraldus jms ei pruugi sobida uue omaniku arvates
  
• Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid
  
• Klientuur ei pruugi olla soovitavaim
  
• Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud
  
• Töökorraldust raske muuta
  
• Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil
  
• Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks
  

Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused.

• Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses
  
• Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalike olulisi muutusi
  
• Bilansiline väärtus ( varad – kohustused)
  
• Korrigeeritud bilansiline väärtus
  
• Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogse ettevõtte loomine
  
• Analoogiliste ettevõtete müügikogemused
  
• Likvideerimisväärtus
  

Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus.
SARNASUSED:

• Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon
  
• Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta
  
• Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk
  
• Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi
  

ERINEVUSED:

• Frantsiis tagab:
  

• Püsiva juhtimisalase toe
  
• Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus
  
• Kulude jagamine
  
• Väiksem risk
  
• Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi
  
• ............. aga vähem vabadust
  

Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem)
Skeemil on ettevõtte seosed toodanguturu, ressursside, turu, kapitalituru ning omavalitsuse ja riigiga. Ettevõtte rajamisel tuleks analüüsida olukorda toodanguturul, panna paika müügiprognoos. Kavandatav müügimaht määrab ära vajalike ressursside vajaduse. Viimasest tuleneb omakorda vajalik finantseerimise suurus, kusjuures kasutada võib seejuures nii oma kui ka võõrkapitali. Finantsprognoose tehes ei tohi unustada suhteid riigi ja omavalitsusega: ev registreerimiseks tuleb tasuda riigilõiv, edaspidi tuleb arvestada kohalike ja riiklike maksudega. Riigilt ja omavalitsuselt saab vastu toetuse: noore põlvkonna koolitamisse, infrastruktuuri parandamisest, korrakaitsest jms.

Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika.
0-etapp

• Ettevõtja enesehinnang : kogemused, haridus , tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms.
  

1. etapp – planeerimine

• 1.1 määratle tarbijate vajadused
  
• 1.2 määratle toode või teenus
  
• 1.3 analüüsi olukorda tegevusalal
  
• 1.4 hinda konkurentsi
  
• 1.5 leia oma konkurentsieelis ja turunišš
  
• 1.6 hinda turgu, vali sihtsegmendid
  
• 1.7 hinda turu ja nõudluse suurust
  
• 1.8 täpsusta kavandatavad müügimahud
  
• 1.9 määra juhtimispersonali vajadus
  
• 1.10 määra muu personali vajadus
  
• 1.11 määra tootmisvahendite vajadus
  
• 1.12 hinda toodangu jaotussüsteemiga seotud ressursside vajadust
  
• 1.13 tööta välja turundusstrateegia
  
• 1.14 hinda vajalike kulude suurust
  
• 1.15 vali ettevõtlusvorm ja organisatsiooniline struktuur
  
• 1.16 määratle eesmärgid kasumi alal, täpsusta tegevuskava ja eelarved
  

2. etapp – ettevalmistamine

• 2.1 vali ettevõtte asukoht
  
• 2.2 vali ärinimi
  
• 2.3 hangi load, litsentsid
  
• 2.4 ava pangaarve , võta krediiti kui vaja
  
• 2.5 kujunda ja valmista firmamärk
  
• 2.6 pane paika raamatupidamissüsteem
  
• 2.7 konsulteeri
  

3. etapp – tegevuse alustamine

• 3.1 telli kaubavarud
  
• 3.2 sõlmi töölepingud
  
• 3.3 Alusta turunduskampaaniat
  
• 3.4 Tee uksed lahti
  

4. etapp – soovitused stardijärgseks perioodiks

• Säilita võetud siht, hoia fookust
  
• Planeri tasakaalustatud ajakasutus
  
• Õpi kliente tundma
  
• Täiusta toodet
  
• Jälgi rahavoogu
  
• Hoia suhteid
  

Ettevõtlusprotsessi eripära nutika idufirma ( lean start-up) meetodi puhul.
Traditsioonilistel idufirmadel on olnud 5 takistust edu saavutamiseks:

• Kõrged kulud esimese kliendi leidmiseks ja oht arendada vale toode
  
• Pikad tehnoloogia arendustsüklid
  
• Väike hulk inimesi on huvitatud riskantsetes tingimustes idufirmasid looma või nendes töötama
  
• Riskikapitali vähene kättesaadavus
  
• Idufirmade loomise oskused ja teadmised on kogunenud klastritesse
  

**Nutika idufirma meetod aitab vähendada kahte esimest takistust kuna selle abil on võimalik välja arendada tooteid, mida kliendid reaalselt vajavad kiiremini ja odavamalt. Samuti võimaldab see muuta idufirmade loomise vähem riskantseks.
Idufirma baastegevus:
1. muuta ideed tooteks
- esimene samm – probleemi sõnastamine, mida asutakse lahendama . Seejärel minimaalse elujõulise toote loomine
2. mõõta kuidas kliendid sellele reageerivad
- tagasiside otsimine kõigilt, kellest võib abi olla ärimudeli täiustamisel
3. otsustada kas teha järsk suunamuutus või jätkata

Ettevõtete juriidilised vormid (6) – lihtsalt neid teada + orienteeruv osakaal üldarvus.

• FIE – Füüsilisest isikust ettevõtja (2012a osakaal: 28 512tk )
  
• Täisühing – kaks või enam omanikku , solidaarne vastutus kogu varaga. (2012a osakaal:1076)
  
• Usaldusühing – vähemalt üks usaldusosanik ja üks täisosanik (2012a osakaal: 884)
  
• OÜ – osaühing , (min osakapital 2500€, alates 2011saab väiksema summaga ka alustada.) (2012a osakaal: 74 717)
  
• AS – aktsiaselts ( min aktsiakapital 25 000€) (2012a osakaal: 3215)
  
• Tulundusühistu (vähemalt 2 asutajat) (2012a osakaal: 278)
  

Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia - või osakapitali suurus.
AS : 25 000€
OÜ : 2500€, alates 2011 saab asutada ilma osakapitali sissemakseta, osanikud vastutavad sissemaksmata kapitali ulatuses isiklikult

Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid.
TEGUR
FIE
OÜ
Vastutus
Piiramatu
Piiratud
Miinimumkapital
Pole piiranguid
2500€, võib alustada sissemakseta
Registreerimis- ja tegutsemiskulud
Väiksemad reg.kulud, lihtne raamatupidamine
Suuremad reg.kulud, keerukam raamatupidamine, raamatupidamise aastaaruanne
Asutajaid
Üks
Üks või rohkem
Tööandja
Harva
Sageli
Maksustamine
Ettevõtlustulu maksustatakse nii tulu kui ka sotsiaalmaksuga
Ettevõtja võib saada nii palka kui dividende, viimased maksustatakse vaid tulumaksuga.
Tegevus kodus või rendipinnal?
Koduse pinna kulusid lihtsam näidata ärikuluna
Enam rendipinnal
Käive
Enamasti väike, kuid piiranguid pole
Sageli suurem
Raamatupidamine
Kassapõhine teeb ise
Tekkepõhine, lisakulu
Raha jooksev kasutamine
Võib kasutada ettevõtlustulu isiklikeks vajadusteks
Äriühingu ja eraisiku rahad eraldatud, isiklik tulu palgana või dividendina
Kas ettevõtlus üks tervik?
Jah
Samal omanikul võib olla mitu OÜ-d (+FIE)
Kasumi reinvesteerimine
Tulumaksuvabastus erikonto abil
Tulumaksuvaba

FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga).

• FIE-l pole palka ega töötasu vaid tulu, mis maksustatakse
  
• Endaga ei saa lepinguid sõlmida –rentida, komandeerida, osta, müüa
  
• FIE ja tema ettevõte RP on üks tervik. Paljud kulutused on ettevõtlusega seotud osaliselt
  
• FIE saab palgatöötajaga võrreldes tuludest rohkem kulusid maha võtta – osa elamispinnakulusid, transport, arvuti, kontoritarbed, side, ajakirjandus.
  
• Samal ajal võrreldes osaühinguga on rohkem piiranguid (ajakirjandus, erialane kirjandus, komandeeringu päevarahad)
  

FIE TULUMAKS :

• 31. Märtsiks esitatakse tuludeklaratsioon
  
• Maksuamet saadab teate 1. Septembriks
  
• Juurdemaks 1. Oktoobriks
  

II aastast avansilised maksed – ¼ eelmise aasta ettevõtluse tulult arvutatud tulumaksust. Tuleb ise välja arvutada, maksuamet teadet ei saada. Deklaratsioone ei esita.
Avansilised maksed : 15.juuni. 15.september. 15.detsember (võb taotleda vähendamist)
* FIE erikontol oleva raha kasv ei kuulu maksustamisele tulu ega sots maksuga. Seal vaid ettevõtlustulu.
**Ettevõtlustuludest võib maha arvata dokumentaalselt tõestatud ettevõtlusega seotud kulud. Kui kulu ettevõtlusega vaid osaliselt, siis saab maha arvata ka osaliselt. Põhimõtteliselt FIE-l samad kulud lubatud, mis äriühingul.
***Komandeeringu päevaraha maksta ei saa – saab katta transpordi ja majutuskulud.
****Kulud, mis on osaliselt ettevõtlusega seotud kandku ettevõtjaks registreeritud abikaasa
*****Kahjumi ülekandmine – vabatahtlik, 7a lubatud – mõjutab pensioni.
FIE SOTSIAALMAKS

• 33% maksustatavalt tulult. See tagab: haigekassa kaardi, hüvitise töövõimetuse puhul, ravikindlustuse ülalpeetavatele, riikliku pensioni
  
• Maksta tuleb vastavalt majandusaruandele
  
• Sotsiaalmaksu ei tule maksta rohkem kui palga alammääralt 15x summalt aastas
  
• Kõik registreeritud ettevõtjad peavad sotsiaalmaksu maksma (mis siis, et nt üliõpilastele annab riik haigekassakaardi niikuinii.) pensionärid maksavad ka, kuid ei pea tegema avansilisi makseid ja pole aasta alampiiri.
  
• Avansilised maksed : 15.märts. 15.juuni. 15.september. 15.detsember.
  (2013. A 287,1€ kvartalis)
  
• Juurdemaks eelmise aasta eest 1.10
  
• Haigekassa – registreeruda kohalikus haigekassas peale ettevõtjana registreerumist.
  

Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel?

Ettevõtte põhiväärtused .
Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad.

• Nad aitavad sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui nende viimine töötajateni õnestub nii, et neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks peetakse, siis võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele
  
• Uute töötajate värbamisel on otstarbekas nende oskuste ja kogemuste hindamise kõrval kaaluda ka nende sobivust organisatsiooni põhiväärtustega.
  
• Tänapäeval võib sageli täheldada liikumist detsentraliseerimise ja töötajatele suuremate vabaduste andmise poole. Suurem vabadus ei tähenda aga seda, et igaüks võib teha, mida heaks arvab – vabadusel peab olema suund.
  
• NT The Body Shop väärtused: loomkatsete vastu; toeta ausat kaubandust; armasta end sellisena nagu oled; inimõiguste eest; kaitseme meie planeeti
  

Ettevõtte missioon .

• Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust, ta määratleb, mida see organisatsioon soovib korda saata vaadates seda just tarbija poolt. Ideaalis peaks peegeldama missioon missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad .
  
• Ei ole mõistlik defineerida ettevõtte missiooni läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste.
  
• Tooted/ tehnoloogiad aeguvad, kuid tarbijate põhivajadused jäävad püsima.
  

Ettevõtte visioon.

• Visioon kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis.
  
• Näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna
  
• Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. Visiooni iseloomustab:
  

• Kirjeldab ideaali ,
  
• Ei sisalda detailseid numbreid
  
• On suunanäitajaks
  
• On ettevõtte spetsiifiline
  
• On teadvustatud tervele meeskonnale
  

Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos.
Eesmärgid (mida tahame saavutada?)

• On mõistlik jagada pikaajalisteks ja lühiajalisteks
  
• Lühiajaline eesmärk aitab hinnata, kas liigume piisavalt kiirelt pikaajalise eesmärgi poole.
  
• Kaugemad eesmärgid sõnastatakse üldisemana, lähemad täpsemana.
  
• NÕUDED: eesmärgid peavad vastama SMART reeglile, ehk olema
  
• S ( specific ) konkreetsed, spetsiifilised , üheselt mõistetavad
  
• M (measurable) mõõdetavad, numbrilised
  
• A (achievable) saavutatavad
  
• R ( relevant ) olulised, tähtsad
  
• T (time bounded) kindla ajakavaga, tähtaegadega.
  

Strateegia (kuidas seda saavutame?)

• On üldine tegevuskava ettevõtte eesmärkide saavutamiseks
  
• Eesmärgid näitavad soovitavat lõpptulemust, strateegia määrab eesmärkide saavutamise teed ja vahendid.
  

Tegevuskava (kes, millal ja mida peab tegema?)

• Kui eesmärgid, strateegia ja konkurentsieelis on paigas, tuleb kavandada täpsem tegevuskava ( taktikaline tegevus ) tulemuste saavutamiseks. See vastab küsimustele: kes, millal ja mida peab tegema?
  

**EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS VAJATAKSE STRATEEGIAT, TAKTIKAT JA TEGEVUSKAVA**

Ettevõtte üldstrateegia , äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama).
Ettevõtte tegelik, elluviidud strateegia kujuneb tavaliselt seguna kahest komponendist :

• Kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine (kavandatud strateegia)
  
• Reaktsioon ootamatutele muutustele ja konkurentide käitumisele. Muutustele reageerimise käigus toimub tihti strateegia peenhäälestus, kuid vajaduse korral muudetakse seda oluliselt
  

ETTEVÕTTE ÜLDSTRATEEGIA – mida teha?

• Millistel turgudel , milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime?
  

ÄRI e KONKURENTSISTRATEEGIA – kuidas teha?

• Kuidas me konkureerime?
  
• Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni?
  
• Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise ?
  

FUNKTSIONAALSETE STRATEEGIATE ROLL

• Kuidas toetame üld- ja konkurentsistrateegiat?
  

Konkurentsieelis.

• Konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid.
  
• Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid, soovitatav oleks, et ...
  

• See on haruldane
  
• Seda pole lihtne imiteerida
  
• Selle asendamine pole kerge
  

Põhilised konkurentsistrateegiad ( kululiidri -, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad)
Konkurentsieelisel võib olla palju allikaid , kuid üldiselt taandub asi sellele, kas pakkuda:

• Head toodet madalama hinnaga
  
• Paremat toodet, mille eest tarbijad on valmis rohkem maksma
  

Teine kriteerium on sihtgupi suurus:

• Lai turg
  
• Kindel nišš
  

KULULIIDRI STRATEEGIA:

• Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud.
  Tulemuseks:
  

• Madalamad hinnad ja suurem turuosa
  või
  
• Turuhind ja suurem kasum
  

• Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomsed hooned, sisseseade, vähe lisateenuseid jne.
  NB! Ei tohi loobuda omadustest ja teenustest, mida kliendid peavad olulisteks !
  

DIFERENTSEERIMISSTRATEEGIA

• Saavutada unikaalsus milleski , mida tarbija hindab
  
• Oluline siis, kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised , et standardiseeritud toode neid ei rahulda.
  
• See võimaldab:
  

• Küsida oma toote eest kõrgemat hinda ja/või
  
• Suurendada müügimahtu ja/või
  
• Saavutada tarbijate margitruudus
  NB! Kõrgem hind peab kompenseerima diferentseerimiskulud.
  

FOKUSSEERITUD e TURUNIŠI STRATEEGIAD

• Keskendumine kitsale turusegmendile
  
• Eesmärk on teenindada sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini
  
• Konkurentsieelise aluseks võivad olla:
  

• Madalamad kulud niši teenindamisel
  
• Võime pakkuda nišši kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat
  

PARIMATE KULUDE TAGAJA STRATEEGIA

• Madalate kulude kombineerimine toote minimaalsest nõutavast tasemest veidi paremate omaduste, teeninduse ja/või kvaliteediga
  
• Nt EasyJet
  
• Turgudel, kus tarbija on hinnatundlik, kuid diferentseerimine on normiks
  
• „More value for the money “
  NB! Suur oht, et sõnum ’’ei jõua kohale’’
  

Ärimudel Kawasaki ja Osterwalderi järgi.
G. KAWASAKI ärimudel:

• Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele:
  

• Kelle taskus on sinu raha?
  
• Kuidas kavatsed selle oma taskusse saada?
  

• See tähendab: tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid.
  

OSTERWALDERI ärimudel

• Kaasajal vast populaarseim ärimudeli käsitlus
  

Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides).

• Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus
  
• Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange)
  
• Turu segmenteerimine . Väiksemad turunišid, kõrgem elatustase
  
• Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus
  
• Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse
  
• Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed , taksojuhid, õppejõud, näitlejad , juuksurid jne)
  
• Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng
  
• Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted
  
• Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms
  
• Langenud püsivkulud – väiksemamahuline tootmine võib olla konkurentsivõimeline
  
• Tootlikkuse tõus – sama mahu juures vajatakse vähem töötajaid
  

Startup -ettevõtete mõiste.
Iduettevõte on skaleeritava toote v teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel.
Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega IT, energeetika , tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest.
Start-up Eesti 2011-2013 tegevuskava definitsioon:

• Ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat
  
• Ettevõte, mis plaanib oma eagrupi ettevõtetega võrreldes selgelt üle keskmise käivet ning 20% ja enam kasvu käibes, kasumis või töötajate arvus aastas
  
• Ettevõte, mis plaanib turule tuua turu jaoks uudseid tooteid, tehnoloogiaid või teenuseid või mille kuludest moodustavad üle 15% teadus- ja arendustegevuse kulud
  
• Ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel
  

Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõte.

• Meeskonnad kandideerivad kiirendisse
  
• Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis
  
• Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest
  
• Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (3kuud) meeskondi
  
• Programmi lõpus esitlused investoritele
  

Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid

• Tööhõive suurendamine
  
• Majanduskasvu edendamine
  
• Konkurentsivõime parandamine
  
• Piirkondlik/ struktuurne arendamine
  

Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid.

• Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemine vms
  
• Kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel , soodne maksupoliitika vms
  

NB! Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid

Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex , Maaelu Edendamise Sihtasutus , maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu.
EAS – ettevõtluse arendamise sihtasutus

• Eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades:
  

• Konkurentsivõime suurendamine välisturgudel
  
• Välismaiste otseinvesteeringute kaasamine
  
• Turismiekspordi ja siseturismi arendamine
  
• Tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine
  
• Eesti ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna arendamine, samuti üldine ettevõtlusteadlikkuse tõstmine
  

Eesti liitumise järel EL-ga sai EAS üheks EL struktuurifondide rakendusüksuseks Eestis, olles peamine ettevõtjatele suunatud toetus- ja arendusprogrammide pakkuja .
Kredex – krediidi ja ekspordi garanteerimise sihtasutus

• Eesmärk:
  

• Erinevaid garantiitooteid pakkudes parandada kapitali kättesaadavust VKE-dele
  
• Toetada eksportivaid ettevõtteid ekspordimahtude suurendamisel ja uute turgude hõlvamisel
  
• Suurendada eluaseme soetamiseks ja renoveerimiseks vajalike laenude kättesaadavust
  

Oma toodete turustamises kasutab KredEx Eestis kommertsalusel tegutsevate krediidi ja finantsasutuste võrgustikku
Maaelu edendamise sihtasutus

• „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse“ alusel tegutsev riigiabi andja, andes abi Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud vormides
  
• Väljastatakse maaettevõtluslaene ning laenutagatisi maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele
  

Maakondlikud arenduskeskused

• EAS ja KredEx-i lepingulised partnerid
  
• Vahendavad üle Eesti nimetatud sihtasutuste tooteid ja teenuseid ja ühtlasi tagavad riiklike poliitikate rakendumise maakondlikul tasandil
  

Argumendid ettevõtlustoetuste rakendamise poolt ja vastu.
POOLT argumendid :

• Alustavate ettevõtjate hulgas on väljalangevus kõrge.
  Põhjuseks pole sageli nõrk äriidee või halb ettevõtja, vaid nt stardikapitali või teadmiste nappus. Kui ettevõttel õnnestuks raskeim periood üle elada, siis loodavad töökohad ning makstavad maksud kompenseerivad starditoetuse kuhjaga
  
• Tugimeetmed võivad olla vajalikud mitte kellegi eelistamiseks vaid turutõrgete kompenseerimiseks.
  NT: püüe kompenseerida laenugarantiide abil alustavate ja väikeste ettevõtete raskemat juurdepääsu finantseerimisallikatele.
  
• Ärinõuandlate poolt tasuta või subsideeritud teenuste sh konsultatsioonide pakkumine annab ettevõtjale konsultatsioonide kasutamise kogemuse
  
• Tänapäeval on üha rohkem ettevõtteid, kus rahvusvahelistumine on juba esialgsesse äriideesse sisse kirjutatud.
  välisturgudel tegutsemine nõuab aga lisateadmisi ja oskusi, ning toob kaasa täiendavaid riske.
  
• Suurettevõtetel on sageli lihtsam oma huvisid läbi suruda läbi lobitöö või parteikassade toetamise. VKE-le teatud eritähelepanu pööramine on lihtsalt kompensatsiooniks
  
• Eesmärgiks võib olla mahajäänud regioonide, ääremaade majanduse elavdamine läbi ettevõtjate toetamise
  
• Samuti võib eesmärgiks olla konkreetsete potentsiaalsete ettevõtjate gruppide – nt töötud , puudega isikud vms abistamine oma ettevõtlusega alustamisel
  

VASTU argumendid:

• Stardiabi saab vaid osa taotlevatest ettevõtetest – kas õiglane teiste suhtes?
  
• Lootus töökohtade tõusule ei pruugi täituda.
  Kui abistatavas ettevõttes need töökohad tekivadki, on võimalik, et juba olemasolevad ettevõtted töökohti vähendavad- kellegi toetamine on samaväärne kellegi diskrimineerimisega
  
• Toetatavate ettevõtete väljavalimine on subjektiivne
  
• Toetuseks kulutatav raha tuleb kokku koguda, toetuste väljaandmist administreerida, tugimeetmete mõju mõõta ja analüüsida, selleks uuringuid läbi viia ja aruandeid koostada. Kõik see nõuab taas inimesi ja raha
  
• Ka ettevõtjalt nõuab bürokraatiast läbimurdmine aja ja jõupingutusi, mida oleks võib-olla otstarbekam kasutada kuidagi teisiti.
  

Olulisemad Eestis rakendatavad alustavatele ettevõtjatele suunatud toetusmeetmed:
Stardi- ja kasvutoetus

• eesmärgid:
  

• alustavate ettevõtete arvu suurendamine, ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine, ettevõtete kasvuvõime suurendamine
  

• starditoetus on suunatud ettevõtjatele, kes on valmis pakkuma toodet või teenust, mida turg vajab, on jätkusuutlikud, kuid ei ole orienteeritud kiirele kasvule
  
• kasvutoetus on suunatud ettevõtjatele, kes on valmis pakkuma toodet või teenust, mida turg vajab ja kes on ühtlasi orienteeritud kiirele kasvule, loovad kõrget lisandväärtust ning omavad ekspordipotentsiaali; samuti ettevõtjatele, kes on oma konkurentsivõimet juba tõestanud ning vajavad tuge kasvu kiirendamiseks
  

Ettevõtlusinkubaatorid

• teenused:
  

• sisustatud kontoriruumid : kontorimööbel, telefon, arvuti, internett. Mõningate seadmete ühiskasutus nt koopiamasin
  
• võimalus kasutada täiendavalt nõupidamisruume koos esitlustehnikaga
  
• sekretäriteenus: nt klientide vastuvõtmine, telefonikõnedele vastamine jms
  
• konsultatsioon ja koolitus – sh äriideede esmane analüüs, esmane ettevõtluskoolitus , abi turu-uuringute ning äriplaanide koostamisel. Ettevõtte arengu jälgimine kogu inkubatsiooniprotsessi jooksul. Vajaduse korral spetsiifilisem nõustamine ja spetsialiseeritud koolitus
  
• info ja vajaduse korral nõustamine ettevõtlustoetuste, ettevõtluse tugiorganisatsioonide, seminaride, kontaktürituste jms kohta.
  
• Abi koostööpartnerite leidmisel ja ettevõtte kohta info levitamisel
  
• Abi rahastamisallikate leidmisel ja projektide koostamisel
  

• Inkubaatorid võivad olla, aga ei pruugi, spetsialiseeritud
  
• Inkubaatoris viibimise aeg on piiratus
  

Mentorlus

• Kogenud nõuandja – mentor
  
• Kahe inimese pikemaajalist koostöösuhet, kus mentor annab üldjuhul tasuta oma teadmiste ja kogemuste baasilt nõu alustavale ettevõtjale
  
• Mentor ei paku seejuures valmisvastuseid, pigem esitab õigeid küsimusi , õpetab küsimuste kaudu. Tema roll on suunata oma probleemidele paremaid lahendusi leidma.
  

Sotsiaalne ettevõtlus.
Sotsiaalne ettevõtlus – isetasuv tegevus, mille eesmärk on parandada halval järjel olevate inimeste olukorda.

• Suunatud erivajadustega inimestele, kellel on füüsilisi, psüühilisi, alkoholi, narko , pikaajalise töötuse või erinevatele immigrantide gruppidele omaseid probleeme.
  
• Eestis: Heateo Sihtasutus
  

Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship).
Sisemine ettevõtlus – ettevõtlik tegevus suurema organisatsiooni sees.
Sisemise ettevõtluse (intrapreneurship, corporate entrepreneurship) mõiste võeti kasutusse 1970-ndate aastate keskel, tookord kujul „ (internal) corporate entrepreneurship”.Konkreetse äriprojekti teatud eraldamine on kasutusel näiteks siis, kui suures ettevõttes tahetakse proovida midagi uut ja erinevat, milles sisaldub reeglina ka põhitegevusest suuremaid riske. Osa uusi ideid jõuab katsetamisjärku ja edasine areng toimub „sisemises inkubaatoris”. Uued ideed on tihti haprad ja seepärast tuleb nende kaitseks kasutada tugitoiminguid – nagu näiteks nende arendamise kaitse ümbritseva emaettevõtte mõjude ja võimalike häirimiste eest. Sisemise ettevõtluse toetamine võib olla otstarbekas ka selleks, et hoida kinni ettevõtjakalduvustega inimesi, kes saavad võimaluse oma ideede realiseerimiseks ilma, et peaksid rajama uue ettevõtte. Nende riskid on seejuures väiksemad, võrreldes sellega, mida iseseisev ettevõtja vältimatult kohtab.
Sisemine ettevõtlikkus suurema organisatsiooni sees, see on protsess. N.konkreetse äriprojekti teatud eraldumine. Sisemised ettevõtjad peaksid suutma arendada uusi ideid ärikõlbulikeks. Sisemise ettevõtja eesmärgiks on leida ja hinnata uusi äritegevusvõimalusi ja nii käivitada kui edasi viia uute ideede arendamist . Sisemist ettevõtlust viiakse ellu tavaliselt rühmades.

Kooperatiivne ettevõtlus.
Kooperatiivne ettevõtlus – eesmärgiks on toetada oma liikmete äritegevust ja majapidamist .
Esmaseks eesmärgiks ei ole seega investeeritud kapitalilt kasumi saamine. Kooperatiiv võib pakkuda oma liikmetele majapidamises vajalikke kaupu ja teenuseid. Kooperatiivi liikmed võivad asutada ka turunduskooperatiivi turustamaks omavalmistatud tooteid. Tootmiskooperatiive esindavad Iisraeli kibbutsid ja ka endise Nõukogude Liidu kolhoosid .
Kooperatiivi iseärasuseks on peetud eeskätt demokraatlikkust. Kooperatiivi igal liikmel on otsuste tegemisel üks hääl. Kooperatiivide tegevust reguleerivad seadused fikseerivad ära minimaalse liikmete arvu (nt 5, kuid eri riikides võib selles numbris olla erinevusi), liikmete maksimumarvu ei reglementeerita. Ettevõtja risk on kooperatiivinduses palju väiksem kui üksikul ettevõtjal.
Esimeseks tarbijate kooperatiiviks
Eestis oli 1865. a asutatud Tallinna kooperatiiv. Eesmärgiks oli tagada kooperatiivi liikmetele kvaliteetsete kaupade saamine soodsate hindadega.
Nt Soomes S-grupp, kelle koosseisus on ka näiteks SOKOSe kaubamajad ja hotellid aga ka Prisma Peremarketid.