Elektriohutus (2)

Elektriohutus
Terminoloogia :
Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms.
Elektriseadmed:
Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade.
Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning elektri kui ka mitte elektritööd.
Elektripaigaldise käidukava on dokument või dokumentide kogum, mis määrab elektripaigaldise talitluses hoidmiseks, lülitamiseks, juhtimiseks , kontrollimiseks ja hooldamiseks vajaliku korra protseduurid ja toimingud .
Risk- ohu või ohtude olukorras viibiva inimese võimaliku trauma või tervisekahjustuse tõenäosus.
Elektriohuallikas – võimaliku traumat või tervisekahjustust põhjustab elektripaigaldisest tulenev elektriline faktor.
Elektrioht- elektripaigaldisest tulenev trauma risk.
Elektritaruma- inimese surm või kehavigastus elektrilöögi, elektripõletuse, elektrikaare, elektrist tingitud tulekahju või plahvatuse tagajärjel, elektripaigaldise mingi käidu toimingu sooritamisel.
Personal, töökorraldamine
Elektrialaisik - isik, kellel on küllaldane haridus , teadmised ja kogemused, et võimaldada tal analüüsida riske ja vältida elektrist tulenevaid ohtusi.
Ohuteadlik isik- isik, kes on elektrialaisikute sellekohase juhendamisel õpetatud vältima elektist tulenevaid ohtusid.
Tavaisik- isik, kes ei kuulu elektriala isikute ega ohuteadlike isikute hulka.
Elektritöö juht-vastavat pädevustunnistust omav isik, kes tagab elektritöö nõuetekohasuse, kellele on pandud täielik vastutus töökorraldamise eest, elektritöö juhil peavad olema erialane ettevalmistus, töökogemus elektritöö tegemisel ning teadmised elektriseadmetes või paigaldistest nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema juhitavate elektritööde ohutu tegemise.
Elektripaigaldise käidu korraldaja vastavat pädevustunnistust omav isik, kellel on pandud täielik vastutus elektripaigaldise käidu eest. Käidu korraldajal peavad olema erialane ettevalmistus, teadmised elektripaigaldisest, selle ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ning töökogemus ulatusest, mis tagab elektripaigaldise kasutamisel ohutuse. Käidu korraldaja võibolla selle elektripaigaldise elektritöö juht, mille käidu korraldajaks ta on määratud.
Töörühma juhtija , isik kellele on pandud vahetuv vastutus töökorraldamise eest töökohal, tal peavad olema erialalne väljaõpe, erialased oskused ja kogemused konkreetsed tööde juhtimiseks ja tegemiseks.
Järelevalvet teostav isik , tööjalgija, isik, kelle ülesanne on töödel elektriohutuse jälgimine.
Lülitamiste juhtija- isik, kes juhib lülitus toiminguid elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks tööde tegemise ajaks.
Lülitaja- isik, kes vahetult sooritab lülitus toimingud.
Tööjuhatus- tööjuhatuse moodustavad üheltpoolt elektripaigaldise käidu korraldaja, teiseltpoolt elektritöö juht.
Töörühm- töötajate rühm töökäsk- loa alusel tehtavate tööde, mille koosseisus on 2 või enam töötajat, töörühma juhtija, jälgija kaasaarvatud.
Töötegja- isik, kes töötab elektropaigaldises töökäsk-loa alusel või lihtsamatel hooldustöödel üksinda.
Lülitamis korraldus- korralduste vormil koostatud korraldus lülitajale elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks.
Lülitamis teade- korralduste vormil koostatud teade, mille lülitaja edastab lülituste juhtijale pärast lülituse korraldamise saamist.
Kaitselahutamise ja maandamise teade- korralduste vormil koostatud teade elektripaigaldistest tehtud kaitselahutamistest maandamistest ja lühitamistest, ning töökoha tähistamisest, mille annab lülitamiste juhtija elektritöö juhile.
Töökäsk-luba- töökäsk-loa vormil koostatud töö ülesanne töörühma juhtijale tööohutuks teostamiseks.
Töödetäieliku lõpetamise teade- korralduste vormil koostatud teade, mille annab elektritööjuht lülitamiste juhtijale pärast tööde täieliku lõpetamist.
Töötsoon
Töökoht
Üks või mitu paika, piirkonda või ala, kus tuleb sooritamisele, sooritatakse või sooritati töötoiminguid.
Pingealune töötsoon ohutsoon- pingestatud osi ümbritseb ruumi osa, mille isolatsiooni tase ei väldi elektriohtu, kui sellesse ulatuda või siseneda ilma kaitsemeetmeid kasutamata.(DL)
Pingelähedane tsoon- väljaspool pingealusest töötsooni asub, teatava kauguseni ulatav ruumiosa .(DV)
DL-pingealuse töötsooni välispiiri määrav kaugus.
Dv- pinge lähedase tsooni välispiiri määrav kaugus.
Töötsoonide välipiiride väärtused sõltuvad võrgu nimipingest
Võrgu nimipinge efektiivväärtus Un (KV)
Tsooni välispiiri määrav õhuvahemik
Pingealusel töötsoonil DL (mm)
Pingelähedane tsoon Dv (mm)
≤1
kokkupuuteta
200
6
90
1120
10
120
1150
15
160
1160
20
220
1220
35
380
1380
110
1000
2000
220
1600
3000
330
2200
4000
Kaitsevöönd -elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist , kui see on iseseisev ehitis ümbritsev maala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutus piirangud.
Õhuliinikaitsevöönd- on maala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaal tasandid ja mille ulatus mõlemalpool liini telge: 1.) Kuni 1kv pinge liinde korral 2meetrit. 2) üle 1kv kuni 20kv- pingega liinide korral on 10m. 3.) 35 ja 110 kv pingega liinide korral on 25m. 4.)220 ja 330kv pingega liinide korral on 40m.
Maakaabelliini maala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemaltpoolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaal tasandid.
Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmisest kaablitest meres ja järvedes 100m kaugusel ning jõgedes 50m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaal tasandid
Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatuv kaitsevöönd 2m kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
Töö
Elektritöö on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine.
Elektritöö nõuab elektrialaseid teadmiseid ja oskuseid .
Mitte elektritöö- elektripaigaldise läheduses sooritatav töö nt ehitamine, kaevamine , puhastamine, värvimine jms. Mitteelektritöö ei nõua elektrialaseid teadmisi ega kohustusi.
Pingealunetöö- igasugune töö mille juures töötaja on kontaktis pingestatud osadega või ulatub pingealuse töötsoonil kasvama kehaosadega või käsitsetavate tööriistadega seadmete ja töövahenditega.
Madalpinge sooritav töötaja pingealus tööd kui ta on kokku puutes pingestatud osadega.
Kõrgepinge sooritav pingealust tööd kui ta seseneb pingealusesse töötsooni ükskõik kas ta on kokkupuutes pingestatud osadega või mitte.
Pingelähedane töö – igasugune töötoiming, mille juures töötaja oma kehaosaga, tööriistaga või mis tahes muu esemega siseneb pingelähedasse tsooni ulatumata seejuures pingealusesse töötsooni.
Omaelektritöö- mille korraldab käidu korraldaja on elektripaigaldises oma personaliga.
Kaitselahutamine- seadme või ahela täielik lahutamine kõigist muudest seadmetest ja ahelatest füüsikalise eralduse loomise teel, mis on võimeline vastu pidama eeldatavatele pinge erinevustele lahutatava seadme või ahela ja teiste ahelate vahel.
Toiming mille abil elektriohutust tagatakse paigaldise või selle osa turvalise mahutamise teel kõigist võimalikest toiteallikatest.
Pingevaba , pingetu, pingestamatta- seadme või ahela seisund, millest selle pinge on 0 ehk pingeta või laenguta seisund.
Pingevaba töö – tööpinge ja laengu vabades elektripaigaldistes, mis toimub pärast kõiki elektriohtu vältivate meetmete rakendamist.
Voolujuhtiv osa- juht või juhtiv osa, mis omab normaal talitluse võibolla pingestatud. Pingestatud osade hulka kuulub ka neutraal juht, kuid mitte pen juht.
Kautsevahendid- kaitsevarje, isoleeritud või isoleerimatta tarind või vahend, mida kasutatakse elektriohtliku seadmeni või paigaldiseni küündimise vältimiseks.
Kaitsekate, kaitsepiire – osa, mis kaitseb igast harilikust juurdepääsu suunast tuleva otse puute eest.
Kaitsepiiretena võib kasutada laus seinu, uksi, võre või traat võrk piirdeid kõrgusega vähemalt 1800mm, mis peavad tagama, et inimkeha mistahes osa ei saa küündida pingestatud osa läheduses asuvasse ohutsooni.
Kaitsetõke- osa mis takistab juhusliku, kuid mitte tahtliku otsepuudet, kaitsetõketeks võivad olla nt: katted , tõkkepuud, ketid ja köied ning alla 1800mm seinad, üksed, võre või traat võrk piirded , mis oma madaluse tõttu ei kuulu kaitsepiirete hulka.
Isoleerkate( isoleer plaat)- isoleermaterjalis valmistatud jäik plaat või painduv kate, mida kasutatakse pingestatud või väljalülitatud või naaberosade katmiseks, et vältida nende juhulikku puudutamist.
Ümbris- osa, mille abil nähakse ette seadme kaitse väliskeskonna teatavate toimete eest ning otsepuute kaitse mistahes suunast.
Nimipinge
Väikepinge- pingepiirkond, mille korral pingejuhtide vahel või juhi ja maavahel ei ületa vahelduvpingevool 50V ega alalispinge puhul 20V
Madalpinge- pingepiirkond, milles vahelduv pinge ei ületa 1000V ega alalispinge 1500V
Kõrgepinge- pingepiirkond, milles vahelduv pinge on suurem kui 1000V ja alalispinge suurem kui 1500V
Elektripaigaldise käit
Käidukorralduse üldpõhimõtted
Elektripaigaldise käidu all mõistab sellekohane standard igasugust sealhulgas töötoiminguid sisaldavad tegevust elektripaigaldise elektripaigaldise taritluses hoidmuseks. Käit hõlmab sellised toiminguid nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning elektri kui ka mitteelektritööd.
Elektripaigaldise käitu sätestavad eestis elektriohutusseadus , sellealusel kehtestatud majandus ja kommunikatsiooni ministrimäärused, standardid, juhendid jm dokumendid . Seadusest tulenevalt on elektripaigaldise nõuetekohase käidu tagamine omaniku kohustus. Omanikui või teda esindava valdaja määratlemine on elektripaigaldise eri omandi vormidetõttu mitmesugune. Omanik võibolla esindatud ühisuse või kinnisvara haldaja poolt või mingis muus vormis. Seaduse kohane vastutus ja kohustused käidu korraldamiseks on aga kõigil juhtudel ühesugused. Nõuetekohase käidutagamine on otseselt seotud inimese vara ja keskonnaturvalisusega. Elektriohutusseaduse kohaselt tuleb elektripaigaldist remontida hooldada ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel kasutuskorral ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda. Elektripaigaldist võib kasutada, kui see vastab elektriohutusseaduses ja selle aluses kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning elle kasutamine on samuti nõuete kohane.
Elektriohutus seadus kohustab elektripaigaldise omanikku :
1) Määrama kuni 1000V nimipingega elektripaigaldisele mille peakaitsme nimivool on üle 100A käidukorraldaja, kui peakaitsme nimivool on 100A või alla selle ei ole käidukorraldaja määramine nõutav.
2) Mõlema käidukorraldajaga tema kohustuste täitmiseks vastava sisulises(lepingulises) õigussuhtes väljaarvatud juhtumil, mil käidukorraldajaks on elektripaigaldise füüsilisest isikust omanik ise(kui tal on sellekohane pädevustunnistus).
3) Tagama käidukorraldajale tema kohustuste täitmise võimaluse(eelkõige materjaalsed vahendid).
4) Tagama elektripaigaldise käidu vajaliku korralduse
5) Korraldama ettenähtud juhtudel elektripaigaldise tehnilist kontrolli
6) Omama dokumentatsiooni elektripaigaldise ja selle tehnilise kontrolli teostamise kohta.
7)Teatama tehnilisejärelevalve ametile esimesel võimalusel elektripaigaldise kasutamise toimunud avariist või õnnetusjuhtumist.
8) Andma tehnilisejärelevave ameti ametiisikule ja teistele volitatud ametiisikutele igakülgset abi avarii ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumi põhjuste väljaselgitamisel säilitades põhjuste väljaselgitamiseni avarii ja õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi
Kui elektripaigaldisele on määratud käidu korraldaja saab omanik enamiku käidunõuete täitmisele panna käidukorraljale või lahendada need temaga koos.
Kui elektripaigaldis asub kaitsevööndi läheduses on elanikel ja omanikul tähtis teada kaitsevööndis kehtestatud piiranguid. Piirangud võivad olla tingitud nii võimalikust elektrilöögi ohust loomadele ja inimestele, kui ka elektripaigaldise ja keskkonna võimaliku kahjustamise ohust. Nõuete teadmine võibolla vajalik remondi või ranoveerimis tööde korral eriti kui sealjuures kasutatakse mehanisme.
Tavaisik ei pruugi teada,et kõrgepingel võib tekkida ülelöök meetrite kaugusele või et mõnel pikemal elektriväljas paikneval metall esemel võib indutseerida sedavõrd kõrge pinge, et inimene võib selle eseme puudutamisel või käeshoidmisel saada elektrilöögi.
Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu lektripaigaldisele, ladustada jäätmeid, tuleohtlike materjalide aineid, teha tuld , põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning kui tegemis on kõrgepinge paigaldisega korraldada massiüritusi.
KT 1
Üldmääratlused, personal, töötsoon, töö
Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud
1. teha elektripaigaldise kaitsevööndis mistahes ehitust, mäe, laadimis, süvendus, lõhkamis, üleujutus, niisutus ja maa parandus töid. Istutada ja langetada puid ja põõsaid.
2. sõit elektriõhuliinide kaitsevööndis masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5m.
3. ehitada kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndis aedu ja traat tarasid ning rajada loomade joogikohti.
4. töötada maa kaabelliinide kaitsevööndis löök mehhanismidega tasandada pinnast, teha mullatöid sugavamal kui 0,3m (küntaval maal 0,45m) ning ladustada ja teisaldada raskusi.
Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus tulenevalt elektripaigaldise ohutasemest, pingest , võimsusest ja asukohast on kehtestatud vabariigi valitsuse sellekohasel määrusel.
Elektritöö ja mitteelektritöö kodus
Mittelektri töö ei nõua elektrialaseid teadmised ega oskuseid, mistõttu seda võib teha tavaisik.
Elektriohutus seaduse kohaselt ei loeta elektritööks: 1. Töid kuni 50V vahelduv- ja kuni 120V alalispingega elektriseadmetel ja paigaldistes(väikepingelistel seadmetes ja paigaldistes)
2. Töid kuni 250V nimipingega elektripaigaldistes mille käigus elektriseadmete ja ahelate ümbriste kaitse aste ei vähene alla IP20 .
3.Pingestamatta kuni 250V nimipingega ühefaasilise kaitse juhita pistikute ja ühendusjuhtemetega ning sisustusvalgustuste paigaldamist remonti ja hooldust .
4. Pingestamatta kuni 250V nimipingega paigaldistes elektriseadmete ja ahelate kaitseümbriste või katete avamist või eemaldamist viimistlus hooldus või muude taoliste tööde tegemiseks.
Teadmiste mittepiisavuse korral tuleb tavaisikul lasta pingestust kontrollida ja elektriseadmete kaitseastes määrata elektrialaisikul või ohuteadlikul isikul.
Sõltuvalt teadmistest ja oskustest tohib tavaisik oma kodus teha veel järmist:
1.vahetada hõõglampe pärast veendumist et lambi võimsus ei ole suurem kui valgustil kirjasolev lubatav võimsus.
2. Vahetada luminofoor lamp valgustite lampe ja süütureid.
3. Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid sealhulgas kaitselüliteid.
4. Kontrollida likkevoolu kaitselüliti rakendumist.
5. Vahetada oma elamu või korteri keerekaitsmeid(kõnekeeles kaitse korke) jälgides seejuures et uue kaitsme nimivool ei oleks suurem kui läbipõlenud kaitsmel. Mittemingil juhul ei tohi hakata kaitsmeid parandama.
6. Vahetada pingevabalt oma valgusregulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid.
7. Kontrollida indikaatoriga pinge puudumist.
8. Pingevabasolukorras vahetada kaitsejuhita elektritarviti riknenud ühendus ja pikendusjuhet ja pistikut uute vastu.
9. Pingevabas olukorras vahetada kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paind juhtmes paiknenud riknenud vahelülitit uue vastu.
10. Pingevabas olukorras ühendada kohtkindla tvalgustit(nt lae valdustit) valgusti klemmidega.
11. Pingevabas olukorras asendada kohtkindla valgusti valgusti klemmid valgusti pistikupesaga või vahetada riknenud valgusti pistikupesa uue vastu.
12.Paigaldada vastavate juhiste järgi kaitse väike pingelisi (nimipingega kuni) 50V (nt valgustuseks või autosoojenduseks).
13. Pingevabas olukorras võtta maha pistikupesade ja pistikupesade ja lülitite kaasi (nt tapeetimise või värvimise ajaks) või asendada purunenud kaasi tervetega.
14. Temonteerida pingevabas olukorras elektrijuhtmestikku ja seadmeid.
Tavaisik ei tohi remontida ega paigaldada koht kindlat koduelektrivõrku(juhtmestikku, kilpe ja nendes olevaid seadmeid ) remontida elektrilisi majapidamis sedameid ega tööriistu. Need on elektritööd ja nõuavad eriteadmisi. Enne tööle asumist tuleb elekter töökohalt täielikult välja lülitada, selleks tuleb välja lülitada elektrikilbis olev pea või rühma kaitselüliti, võtta välja keere kaitsmed või elektritarviti pistik pistiku pesast. Peab olema kindel, et keegi ei saaks elektrit töökohale tagasi lülitada. Lukustatava kaitse lahutuslüliti olemasolu korral tuleks viimane näiteks väikese tabalukuga lukustada.
Lukustatava lüliti puudumisel võib elektri juhusliku sisselülitamise vältimiseks lülitusnupu või keermekaitsepesa katta keeplindiga ja kirjutada sellele vastav hoiatus . Mõlemal juhul tuleb välja panna ka hoiatus silt . Pinge puudumist tuleb töökohal kontrollida pinge indikaatoriga, nn proovilambi kasutamine on keelatud. Pinge indikaatori korrasoleku kontrollimiseks tuleks seda eelnevalt proovida teadaolevalt pingestatud pistikupesas.
Mitteelektritöö võib olla ka elektripaigaldisest eelmal tehtav ehitamine, värvimine, puhastamine, kaevamine vms. Oma kinnistu piires tohib kinnistu omanik kaevata kaabli kraavi ja paigaldada sellesse kaablit vastavalt eelnevalt koostatud projektile, millest peavad olema toodud kaevetööde tingimused. Kaeve töödel tuleb jälgida, et ei vigastataks teisi maa kaableid, kui maakaevamisel paljastub telliste või betoon plaatide rida või hoiatuslint ja kaabli kohta puudub teave tuleb töö kohe katkestada ja kohale kutsuda elektri või sidevõrgu esindaja. Magistraal kaablite vigastamise võib kaasa tuua trahve, elektrikaablite vigastamine on aga pealeselle eluohtlik. Enne kaabli kraavi kinni ajamist peab kohale kutsuma elektritöötaja, kes kontrollib, kas töö on tehtud projekti kohaselt ja vormistab tööde joonised ja aktid. Kaablite ühendustöid võivad teha üksnes elektriala asjatundjad .
Elektritöö ettevõtja poolt sooritatavad elektritööd
Elektri paigaldise käitu reguleeriva standardi järgi nim elektri tööks tööd elektripaigaldises, selle juures või lähedal nt katsetamist, mõõtmist, remonti, remondi asendamist, uuendamist, laiendamist, paigaldamist, hooldamist ja kontrolli. Elekriohutus seadus lisab neile veel elektriseadme remontimise ümberehitamise, kontrollimise, katsetamise ja hooldamise ning elektripaigaldise projekteerimise.
Tulenevalt elektritööde tegemise ohtlikkusest nii tööde teostajale, kõrvalistele isikutele, kui ka elektripaigaldise kasutajatele esitab elekriohutusseadus elektritööde tegemiseks hõlbustatud isikutele rea nõudeid ja piiranguid nii nt: lubatakse lektritöödele füüsilisi isikuid, kes on vähemalt 18a vanad ja kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Elektritöö tegemine majandustegevusena(tegutsemine elektritöö ettevõtjana) on juriidilistel isikutel (sealhulgas füüsilisest isikul ettevõtjail) lubatud riikliku majandustegevuse registri registreeringu olemasolul .
Registreeringu tegemiseks on üks tähtsamaid nõudeid, et ettevõttes oleks olemas pädevus tunnistust omav elektritöö juht.
Elektritöö juht peab olema pädev elektritööd nõuetekohaselt korraldama ning seejuures tagama õigusaktides elektritööde kohta kehtestatud nõuetetäitmist, tal peab olema: 1 erialane ettevalmistus 2.töökogemus elektritöö tegemisel 3. Teadmised elektriseadmetest või paigaldistest nende ehitusest ja kasutamis ohutusnõuetest. Nimetatud nõuete täienduse peab olema hinnanud hindaja tõendaja, kes on isikule omistanud pädevustunnistusele kantud pädevusklassi töötamiseks elektritööd juhtiva isikuna lähtudes elektripaigaldise nimipingest ja tööde keerukusest.
Elektritöö juht on kohustatud tagama :
1.elektritöötegemisel jälgitaks õigusaktides sätestaud nõudeid
2.elektritööd teeksid selleks piisavalt erilalast ettevalmistust omavad isikud, keda juhendatakse küllaldaselt ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks.
3. elektriseade või paigaldis oleks pärast elektritöö tegemist kasutamiseks ohutu, elektritöö käigus toimunud avariis või õnnetusjuhtumist teataks viivitamatult tehnilise järelevalve ametile.
Elektritöö ettevõtja peab:
1. olema eletritöö juhiga vastava sisulises õigussuhtes elektriohutusseaduses sätestatud kohustuste täitmiseks väljaarvatud juhtumil mil füüsilisest isikust ettevõtja on ise elektritööd juhtivaks isikuks .
2. elektritööd juhtiva isiku vastavusnõuetele peab olema hinnatud ja tõendatud ning talle peab olema omistatud pädevusklass.
3. valdama piisavaid vahendeid ja dokumentatsiooni elektritöö tegemiseks.
4. tagama et elektritööd teeksid selleks piisavad elektriohutusalast ettevalmistust omavad isikud.
5. dokumenteerima elektritöö tegemise.
Elektritöö ettevõtja peab pärast elektritöö tegemist veenduma mõõtmist ja katsetustulemuste visuaal kontrolli ning elektriseadmete paigalduse dokumentatsiooni alusel, et elektriseade või paigaldis vastab elektriohutus seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
Kui elektritöö ettevõte tuvastab, et elektridseade või paigaldis ei vasta nendele nõuetele peab ta sellest teatama isikule, kellele elektriseade või paigaldis pärast elektritöö tegemist üleantakse.
Ülaltoodust tulenev, et elektritööd teinud elektritöö ettevõtja on kohustatud nt pärast ranoveerimistööde lõppu esitama tellijatele teostatud tööde elektripaigaldise teostus jooniste mõõtmisprotokollide tehnilise kontrolli teostamise ja selle tulemuste kohta.
Käidukorraldaja
Elektripaigalduse käitu reguleeriva standardi järgi nim elektripaigaldise käidu korraldajaks isikut, kellele on pandud täielik vastutus elektripaigalduse käidu eest.
Elektriohutus seadus mõistab käidu korraldaja all vastava pädevus tunnistusega isikut, sellest tulenevalt ei pruugi isik kes korraldab käitu olla veel käidu korraldaja. Käidu korraldaja on spetsialist on pädev ja lepingu suhte alusel eelkõige korraldab(organiseerib elektripaigaldise nõuetekohase käidu)
Elektripaigaldise omanik on kohustatud määrama pädevustunnistusega käidukorraldaja ehitise madalapinge elektripaigaldisele kui selle pea kaitse nimivool on üle 100A.
Kui peakaitsme nimivool on 100A või alla selle võib käidu tunnistusega elektrik , kelle teadmistes on kontrollitud vaid elektriohu teadlikkust. Sellise väiksema elektripaigaldise käitu võib korraldada ülalpooltoodud nõuetele mittevastav omanik ise, kui ta eletritöid laseb teha elektrikul või elektritöö ettevõtjal. Elektriohutusseadus eristab teineteisest käidukorraldaja ja elektritööd juhtiva isiku ning sätestab neile erisugused õigused ja kohustused, seetõttu on eraldi nimetatud, et käidukorraldaja võib olla selle eletripaigaldise elektritööd juhtivaks isikuks, mille käidukorraldajaks on määratud,kui kas konkreetseid elektritöid teeb tellimuse järgi elektritööde firma, omaniku poolt palgatud elektrik, või käidukorraldaja ise, on omaniku otsustuse küsimus, ning sõltub niiöelda...
Käidukorraldajal peavad olema(nõuded):
1.Erialne haridus 2. Teadmised elektripaigaldisest ja selle ehitusest ja kasutamis ohutusnõuetest
3. töö kogemus ulatuses, mis tagab ohutuse elektripaigaldise kasutamisel
Nimetatud nõuete täidenduse peab olema hinnanud hindaja tõendaja, kes isiku pädevustunnistusel näitab tema pädevusklassi(AB või C)
Kui ehitise omanik või valdaja soovib käidukorraldajaks määrata juba töötava, kuid pädevustunnistuseta elektrikku tuleb tema koolitamiseks ja vastavale pädevuseksamile suunamiseks hinnata tema sobivust sellele. Vastava otsuse tegemiseks tuleb teada pädevusnõudeid, neid on kasulik ka teada käidukorraldaja valikul ja vastava lepingu sõlmimisel, seejuures tuleb kindlasti hinnata pädevusklassi sobivust konkreetse paigaldise käidukorraldajana töötamiseks.
Nii käidu korraldaja kui ka elektritööd juhtiva isiku pädevusnõuded vastavad pädevusklassidele on sätestaud majandusministri määrusega.
Käidukorraldaja kohustused:
Käidukorraldaja on kohustatud tagama, et elektripaigaldist kasutataks elektriohutusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt sealhulgas peab ta:
1. tagama et elektripaigaldise kasutamine või töö elektripaigaldises peatataks, kui on ilmnenud otsene oht inimestele varale või keskkonnale kuni ohumöödumisele või kõrvaldamisele
2. tagama, et oleks olemas korrapärast hooldus nõudva elektripaigaldise hoolduskava ning et seda järgitaks.
3. tagama, et elektriohtude vältimiseks rakentataks käidu ja töö toimingutel elektripaigaldistes isikuid, kes omavad tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalasi teadmisi ja kogemusi ja kelle ohuteadlikuse alalhoiuks käidukorraldajal või isikunõuetel vastavuse hindaja ja tõendaja neid 1kord aastas perioodiliselt kontrollib.
4. olema kättesaadv ohutusetagamiseks ja tehnilise kontrolli ning riiklike järelevalve toimingute teostamisel, millest tulenevalt peab omanik ka teadma tema asukohta ja sidevahendite numbrit.
Pädevustunnistuse jagunevad klassidesse A, B, B1 ja C sõltuvalt elektri ja käidu töödest, mille juhtimiseks tunnistus annab õiguse: A klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri ja käidu töid ning teha tehnilistkontrolli mistahes elektripaigaldises.
1.Elektri inseneri kutse kvalifikatsioon ja vähemalt 1a elektritööde juhtimiseks vastab töö kogemus elektripaigaldises.
2. Elektrialane kõrgharidus kusjuures 4a nominaalse õppeaja puhul vähemalt 1a vastavate elektritööde juhtimiseks vastav töökogemus kõrgepinge paigaldises ja 3a nominaalse õppeaja puhul vähemalt 2a vastavate elektritööde juhtimiseks vastav töökogemus.
3. B klassi pädevus tunnistust ja selle väljastamisest alates vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust, mis on omandatud vähemalt 2a jooksul kõrgepinge paigalduses ning keskharidust. B klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri ja käidu töid ning teha tehnilist kontrolli madalpinge paigaldises. B klassi pädevustunnistuse saamiseks peab isik omama: 1 elektrialast kõrgharidust kusjuures 4a nominaalse õppeaja puhul vähemalt 1a vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust ja 3a nominaalse õppeaja puhul vähemalt 2a vastavate elektritöö juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust. 2. Elektriinseneri kutse kvalifikatsioon
C klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida madal pingelise elektriseadme, kuid mitte elektripaigaldise remonditöid.
Nõuded: Elektrialane kutseharidus või elektrik 1 kutse kvalifikatsioon ja vastavat elektritööde kogemust mis on omandatud vähemalt 2a jooksul.
Projekteerimise ja tehnilise kontrolli tegemise õigust kaasneb pädevusklassiga vaid siis kui isikul on erialane kõrgharidus.
Käidu ja hoolduskava
Tulenevalt elektriohutusseadusest ja majandust ning kommunikatsiooni ministri määrusest peab käidu korraldaja omama elektripaigaldise käit toimuma käidukava alusel. Selline kava on otstarbekas koostada ka väiksemale elektripaigaldisele, mille pea kaitsme nimivool on 100A või alla selle ja mille käitu korraldab käidu elektrik. Käidukava peaks koosnema vähemalt all järgnevalt kirjeldatud osadest:
1. Käidu organisatsiooniline korraldus
Käidukavas määratakse millie lepinguga ja milliseks ajavahemikuks on käidukorraldaja määratud, ühtlasi näidatakse käidukorraldaja nimi, pädevus klass ja pädevus tunnistuse nr. Piisavalt suure töömahu korral võib käidukorraldaja olla palgaline , töölepingu järgi tegutsev isik, kuid enamasti kasutatakse tööettevõtte lepingut, kui käidukorraldaja määramise lepiing on sõlmitud elektritööde firmaga näidatakse firma nimi, lepingu kehtivus aeg ning selle firma konkreetne füüsiline pädevustunnistusega isik, kes on käidukorraldajaks määratud, tema pädevus klass ja pädevustunnistuse nr. Kui on tegemist suurema ehitisega, kus käidukorraldamiseks on määratletud teatud käsu liinid on otstarbekas ka see käidukava organisatsiooniline korralduse osas ära näidata. Kui käidukorraldaja on vaja kasutada tööde tegemisel, elektritööde ettevõttjate abil on otstarbekas fikseerida selliste ettevõtjate leidmise kriteeriumid või juba leitud ettevõtja.
2.Elektrialane ohuteadlikus
Käidu korraldamiseks on palgaud oma käiduelektrikud, kes tegutsevad käidukorraldaja juhebdamisel tuleb käidukorraldajal tagada, et töötajad tunnevad vajalikus mahus ohutusnõudeid, eeskirju ja juhiseid. Vastavad dokumendid peavad olema igale käiduelektrikule kätte saadavad . Ohtlike töid tohivad teha üksnes isikud, kellel on nende tööde tegemiseks vajalikud teadmised ja kogemused või kes töötavad pädeva järelevalve all, selles käidukava punktis tuleb näidata, kes tohivad teha üritusi, kes pingealuseid töid, kes on töö juhtijad, sobiv oleks siin näidata täiendõppe plaan ning kui tihti ja millal toimib teadmiste kontroll, kes teadmiste kontrolli teostavad ja milline dokument tõendab kontolli läbimist.
Majandus ja kommunikatsiooni ministri määruse kohaselt tohib oma alluvate elektriohuteadlikust kontrollida.
Dokumentatsioon
Elektripaigaldise kohta peavad olema kättesaadavad hetkeseisule vastavad joonised, skeemid ja kõik muud vajalikud dokumendid, siia hulka kuuluvad ka jaotuskilpide tegelikkusele vastavate skeemide koopiad. Käidukava selles punktis näidatakse, millised skeemid ja joonised on olemas ning millises mahus on neist koopiaid , ühtlasi näidatakse millised kontroll mõõtmiste protokollid ja millised seadmete kasutusjuhendid on olemas ning kus ja kelle käes need dokumendid asuvad. Töölepinguga käidukorraldaja olemasolul tuleb tööandjal tagada vajalike elektriohutusnõudeid sätestavate seaduste määruste, standardite, eeskirjade ja juhendite kättesaadavus käidukorraldajale sest pädevustunnistusega isik peab neid tundma, seejuures on vaja teda, et elektrialaste standardite ja eeskirjade kehtivus eestis on sätestatud majandus -ja kommunikatsiooni ministri määrustele.
Töökorraldus
Selles kavapunktis näidatakse kuidas on piiratud tavaisikute juurdepääs elektriohtlikesse paikadesse
Näidatakse konkreetselt milliste ruumide ja jaotuskilpide uksed peavad olema lukus kelle käes on võtmed ja kellele need välja antakse elektritööde tegemisel on töökoha selgeks määratlemiseks ja tähistamiseks vaja vastavaid vahendeid. Käidukavas tuleb näidata millised ohukirjadega lindid, tõkked suunavad ja hoiatavad sildid on olemas, kus neid hoitakse ja kuidas tagatakse nende korrasolek. Näidatakse, millised elektritöödeks ettenähtud tööriistad seadmed ja kaitsevahendid on olemas, kus neid hoitakse, kuidas hooldatakse, millise ajakava järgi kaitsevahendeid taadeltakse ja kes nimetatud vara ja toimingute eest vastutab. Elektritööde teostamisel vastutab töö toimingute ohutuse eest elektritöö juhtija.
Käidutoimingud
Käidutoimingud jaotatakse: 1. Tavakäidutoiminguteks 2. Töötoiminguteks 3. Hooldustöödeks
Tavakäidu toimingute kirjeldamisel näidatakse millise ajagraafiku alusel toimuvad korralised ülevaatused, mida ja kus mõõdetakse ja katsetatakse, kes neid toiminguid teeb? Ja kuidas neid läbiviiakse. Ühtlasinäidatakse, kes, kus ja kuidas teeb lülitus toiminguid?
Töötoimingute(pingevabade, pingealuste ja pingelähedaste tööde) juures tuleb täita nõudeid, mis on sätestatud standardis, nende nõuete täitmise oskus kontrollitakse elektrialase ohuteadlikuse kontroll läbiviimisel.
Hooldustööde juures näidatakse: ennetavate, korrastavate ja remonditööde plaan pikema aja peale ette, tuuakse ära vahetamis tööde riketekõrvaldamise ja avariiliste tööde protsetuurid, näidatakse üksiksõlmede ja komponentide(jaotuskeskuste, kaablite, juhtmete, sulavkaitsmete, liigvoolu ja rikkevoolu kaitselülitite talitlus ja kaitselahutus lülitite, liidete, elektrimootorite, maanduspaigaldiste) hooldamise ja korrastamise vajadus.
Tehnilised kontrolli toimingud
Näitatakse, millal ja kelle poolt teostati viimane kohustuslik tehnilinekontroll , millise tulemusega see lõppes ja millised järeldused sellest tehti, näidatakse kuidas ja mida kõrvaldatti või kavatsetakse kõrvaldada avastatud puudused, millal on plaanitud järgmine kontroll ja millistel põhimõtetel valitakse korralise kontrolli teostajad .
Käiduohutuse põhialused: enne töö toimingu sooritamist või käiduga seotud tegevust elektripaigaldises , selle juures või lähedal tuleb välja selgitada elektrilised riskid . Selle alusel tuleb kavandada tegevuse või töö toimingu sooritamise selline viis, mis tagaks elektriohutuse. Vastutus nii töö toimingutega seotud isikute ohutuse eest, kui ka töö toimingu tagajärjel kahjustada saanud või kahjustada võivate isikute eest on määratud eesti vabariigi töötervishoiu ja tööohutuse seadusega elektriohutusseadusega, kehtivate tööohutus eeskirjadega ja ettevõtte sisese töökorraldusega. Tööd mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi tohib ettevõta ainult isik, kellel on sellised teadmised või kogemused või kes tööab pädeva järelevalve all. Töökeerukus tuleb asjatundjate kaasamisel kindlaks teha enne töö alustamist, et valida töö teostamiseks vastavalt vajadusele elektriala isikuid ohuteadlikke või tavaisikuid. Juurdepääs paikadele, mis võivad olla tavaisikutele elektriohtlikud, peab olema piiratud. Piiramis ja juurdepääsu viisi eest vastutab käidu korraldaja, enne mis tahes muudatuste ettevõtmist elektripaigalduse talitluse korralduses või enne töö alustamist peavad elektritööjuhtija ja elektripaigaldise käidukorraldaja kokkuleppima, milliseid ümberkorraldusi elektrisüsteemi talitluses on töösooritamiseks vaja teha ja millistes toimingutes seiseneb elektripaigaldises, selle juures või lähedal kavandatav töö, keerka töö toimingu kava peab olema kirjalik, enne töö alustamist tuleb elektritöö tegijal elektripaigaldise käidukorraldajat kavandatud tööst informeerida. Tööd ei tohi alustada ega elektripaigaldist töö lõpetamisel taas pingestada ajalise kokkuleppe järgi vaid üksnes konkreetse loa alusel. Iga töökoht peab olema selgelt määratletud ja tähistatud. Kõigis elektripaigaldise osades, nende juures või lähedal, kus mingeid töö toiminguid sooritatakse, peab olema tööks piisavalt ruumi juurdepääsuvõimalusi ja valgust. Juurepääsu takistavaid esemeid ega kergesti süttivaid materjale ei tohi paigutada lülitusega juhtimis aparatuuri juurde viivatele teedele, väljapääsu teedele, nende teede kohale ega lähedusse ega ka paikadesse, kus aparatuuri käitatakse, kohtadesse , kus võib tekkida elektrikaar ei tohi olla põlevmaterjale. Elektripaigaldises, selle juures või lähedal ohutuks töötamiseks ettenähtud tööriistad, sedamed ja vahendid, peavad vastama oma otstarbele, neid tuleb asjakohase pooldamisega hoida kasutamis korras ja neid tuleb ettenähtud viisil kasutada. Tööriistade, seadmete ja vahendite kasutamis korrasoleku tagamine koondamisega tähendab nende perioodilist ülevaatust ja ettenähtud juhtudel elektrilist teinismist, sealhulgas elektrilise terviklikkuse ja mehaaniliste omaduste kontrolli pärast remonti või modifitseerimist.
Töövahendite hulka kuuluvad mitmesugused kaitsevahendid nagu isoleerjalatsid, kindad ja kalossid, silma ja näo kaitsed, peakaitse ( kaitsekiiver ) kaitseriietus isoleermatid alused ja platvormid, painduvad ja jäigad isoleer piirded, isoleer tööriistad(nii isoleermaterjalist kui ka isoleer kattega) isoleervardad ja kepid ohutuslukud, sildid ja märgid, pinge inikaatorid ja näiturid, seadme kaabli asukoha määramiseks, maandamis ja lühistamis seadmed ja vahendid, kaitsekatted ja tõkendid.
Vajalikel juhtudel tuleb töö või tegevuse ajaks paigaldada vastava sisulised märgid ja sildid, et juhtida tähepanu võimalikele ohuallikatel, elektripaigaldises peavad olema kätte saadaval hetke seisule vastavad joonised, skeemid ja dokumentatsioon.
KT2: elekripaigalduses omaniku kohustused, töö toiminguid, tava toiminguid , hooldustööd
Lülitustoimingud- On ettenähtud elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks, väljalülitamist enne ja sisselülitamist pärast pingevaba tööd võivad sooritada elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud vastavalt sätestatud korras, mõõtmisi võivad sooritada elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud elektrialaisiku juhtimisel ja järelevalvel ka tavaisikud. Elektripaigaldistes tehtavatel mõõtmistel tuleb kasutada selleks sobivaid ja ohutuid mõõteriistu, mida tuleb kontrollida enne kasutamist ja vajadusekorral ka pärast kasutamist. Pingestataud paljasosade puudutamise riskikorral peavad mõõtmisi tegevad isikud kasutama kaitsevahendeid ja rakendama ettevaatusmeetmeid kaitseks elektrilöögi, lühise ja elektrikaare eest.
Elektripaigaldisi tuleb korraliselt kontrollida vähemalt selleks kehtestatud ajavahemike tagant.
Korralise kontrolli eesmärk on avastada puudused, mis võivad takistada käitu või põhjustada ohtusid, kui puudusi on avastatud tuleb rakendada nõuetekohased meetmeid nende kõrvaldamiseks.
Lülitus-, mõõtmis- ja kontrolltoimingud kuuluvad tavakäidu toimingute hulka.
Töö toiminguid- enne mis tahes töö alustamist tuleb see eelnevalt kavandada. Vastavalt ohutuse põgireeglitele peab elektripaigaldise käidukorraldaja või elekritööjuht tagama,et tööd teostav personal oleks põhjalikult ja tööeripärale vastavalt instrueeritud, nii enne töö alustamist kui ka töö käigus. Enne töö alustamist peab elektritööjuhtija esitama elektripaigaldise käidukorraldajale teate, milles on näidatud tööiseloom, koht ja kavandatud tööst tulenevalt muudatused elektripaigaldises või selle käidus. Eelistada tuleb kirjalikku teadet eriti kui on tegemist keeruka tööga. Loa tööalustamiseks võib anda ainult elekrtipaigaldise käidukorraldaja.
Tehtavad tööd võivad olla:
1. Pingevabad 2.Pingealused 3.Pingelähedased
Kõigil neil tuleb rakendada kaitsemeetmeid elektrilöögi lühivoolude toime ja elektrikaare eest.
Töötamiseks tuleb tagada pingele vastav isolatsiooni tase, nt: isoleer kaitsevahendide vahele paigutamisega. Tuleb arvestada kas seda,et pingestatud juhtide läheduses asuvates muudes juhtides või juhtivates osades võib indutseeruda pinge. Induktsioon mõjustatud liinide töötamisel tuleb kasutada erikaitsemeetmeid nt maadamist. Kui on näha välku või kuulda müristamist või märgata äikese lähenemist tuleb tööd elektripaigaldise pingealdiste juhtivatel osadel või nendega vahetult ühendatud elektriaparaatide ohuvältimiseks viivitamatult katkestada.
Pingevaba töö tegemiseks tuleb pärast töökoha piiritlemist täita viis järgmist põhinõuet all esitatud järjekorras: 1. Täielik kaitse lahutamine 2. Ekslikult tagasilülitamis võimaluse välistamine 3. Paigaldise pingentuse kontroll 4. Maandamine ja lühistamine 5. Juurdepääsu tõkestamine naabruses asuvatele pingestatud osadele.
Luba(loa) mingi töö alustamiseks peab elektritööjuhtijale andma elektripaigaldise käidukorraldaja. Töö sooritajad peavad olema kas elektriala isikud või ohuteadlikud isikud või nendele järelevalve all olevad tava isikud. Paigaldise osa, millel tööd tehakse tuleb kaitselahutusega eraldada kõigist toite allikatest. Kõik lülitusseadmed, mille abil elektripaigaldis töö teostamiseks kaitselahutati tuleb kindlalt tõkestada eksliku tagasilülitamise eest eelistatavalt nende ajamite lukustamisega. Kõrvalise sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelu sildid. Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Pinge indikatsiooni vahendite korrasolekut tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt ka pärast kasutamist. Madal pinge korral kontrollitakse pinge puudumist nii faaside kui pooluste vahel, kui faaside ja kaitsejuhi(maapotensiaali vahel). Maandus ja lühistamis seadmed või vahendid tuleb enne ühendada maanuds punktiga ja alles seejärel maandatavate osadega. Kui töökoha naabruses on elektripaigaldise osi, mida ei saa teha pingetuks tuleb enne töö alustamist rakendada pingealuse töö jaoks sätestatud erimeetmeid. Loa tööalustamiseks võib töötajatele anda ainult elektritöö juht. Pärast töö lõpetamist ja töökoha ülevaatust tuleb kõik töö jooksul kasutud tööriistad seadmed ja vahendid töö kohalt kõrvaldada. Alles pärast seda võib alustada taas pingestamis toiminguid, kui elektritöö juhtija on veendunud, et elektripaigaldis on valmis taas pingestamiseks tuleb tal esitada elektripaigaldise käidu korraldajale sellekohane teade.
Paigaldise osa, millel tööd tehakse tuleb kaitse lahutusega eraldada kõigist toiteallikatest.
Kaitselahutatud peavad olema: 1. Voolujuhtivad osad, millel hakatakse töötama 2. Piirestamata voolujuhtivad osad, millele on võimalik inimeste mehanismide ja tõste masinate juurdepääs lähemale, kui tabelis toodud kaugused Dv. 3. Teised õhuliinid kui töötamisel välja lülitatud paljas juhtmetega õhuliinil, ei ole välditud selle õhuliini elementide lähenemis võimalust teiste pingestatud õhuliini voolu juhtivatele osadele lähemale tabelis toodud kaugustest Dv.
Kaitselahutus peab olema realiseeritud õhuvahemikuna või sellega võrdväärse tõhusa isolatsioonina, mis tagab, et kaitselahutus koht ei saa elektriliselt vigastuda.
Töökoht peab olema eraldatud talitluspingest lahk lüliti või koormuslüliti abil lattide või juhteme lahti ühendamise teel, kaitsmete eemaldamisega või muul usaldusväärsel viisil. Lahk lülitil või koormus lülitil peab olema nähtav kontaktide vahekaugus seadme standardi järgi usaldusväärne mehaaniline asendi osutaja . Madalpinge paigaldistes tuleb voolu juhtivatelt osadelt, kus hakatakse töötama pinge väljalülitda kasutades kaitselahutus seadmeid , skeemis sulav kaitsmete olemas olul viimaste väljavõtmise teel. Elektripaigaldise osad, mille pärast paigaldise täieliku kaitselahutamist võib säilida elektrilaeng (nt kondensaatorid) tuleb nõuetekohaste vahenditega lahendus tühjendada.
Eksliku tagasi lülitamis võimalise välistamine
Kõik lülitus seadmed, mille abil elekrtipaigaldist töö teostamiseks kaitselahutati tuleb tõkestada eksliku tagasilülitamise eest eelistatavalt nende ajamite lukustamisega.
Eksliku tagasi lülitamise välistamiseks kõrgepinge paigaldistes sõltuvalt elektriseadmete konstruktsioonist rakedatakse järgmisi meetmeid: 1. Lahti lülitite ja koormus lülitite väljalülitatud asendis lukustatakse nende käsiajamid mehaanilise lukuga . 6-20kV elektriseadmetes ühepooluseliste lahtlülitite eksliku tagasilülitamise välistamiseks lubatakse nugadele asetada spetsiaalsed isoleer mütsid. 2. Lülituskepiga lülitavate lahtlülitite alalised piirded lukustatakse mehaanilise lukuga.
3.Lülitamisteks kasutatavate abiahelate toide viiakse talitlusest välja. 4. Kaugjuhtimisega lülitusseadmete kasutamise kaitselahutamiseks välistatakse kohalike juhtimisseadmete kasutamise võimalust, kõik eksliku tagasi lülitamise välistamiseks kasutatavad signalisatsiooni ja plokeerimis süsteemi peavad oledma töökindlad. 5. Suruõhu ajamitel lülitatakse välja jõu ja juhtimis ahelad suletakse ja lukustatakse mehaanilise lukuga suruõhu juurdevoolu torustiku ventiil ning suruõhk lastakse välja kusjuures väljalaske klapid jäetakse avatud asendisse.
Madal pinge paigaldistes, mille skeemis puudvad kaitsmed kasutatakse lülitusseadmete eksliku tagasi lülitamise välistamiseks: 1. Käepidemete või kapiuste lukustamist tavakasutatavast erineva lukuga(tabalukk). 2. Lülitusnuppude sulgemist. 3. Kontaktide vahele isoleer vahetükkide asetamist
4. lattide ära võtmist või kaabli otste lahti võtmist sellel seadmel , millel hakatakse tööle.
5. pinge väljalülitamisel kaugjuhtimisega lülitusseadmega on vaja väljalülitada juhtimisahelad.
Soovimatu sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelumärgid järgmistesse kohtadesse:
1. Keelusildid(„mitte lülitada inimesed töötavad“) peab riputama laht lülitite ja koormuslülitite ajamitele kaugjuhtimisele võtmetele ja võtmetele ja nuppudele, madalpinge lülitusseadmetele(kaitselülitid, vinnand lülitid, lülitid), mille sisselülitamisega võib anda pinge töökohale. 2. Madalpinge ühendustel millel puuduvad kaitselülitid vinnand lülitid või muud lülitid riputatakse keelu sildid mitte lülitada inimesed töötavad“välja võetud kaitsmete alustel“
3. Lülitus kepiga juhitavatel laht lülititel riputatakse keelusildid „mitte lülitada inimesed töötavad“ piiretele, ühepooluselistel laht lülititel aga iga pooluse ajamile.
Paigaldise pingetuse kontroll
Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Kaitselahutusega eraldatud elektripaigaldised elektrilahutusega tuleb pingetust kontrollida kohalike juhenditega jätestatud korras. Viimased võivad ettenäha seadetesse sisseehitatud või eraldi pinge indikatsiooni vahendite kasutamist. Viimati nimetatuid tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt pärast kasutamist. Pingetust tuleb kontollida pinge näituriga, mille korrasoleku peab enne kasutamist kindlaks tegema kas selleks spetsiaalselt ettenähtud mõõteriistaga või lähedal asuvatele kaheldamatult pingestatud voolujuhtivatele osadele. 30kV ja kõrgema pingelistesse elektripaigaldistesse võib pingetuse kontrollimiseks kasutada isoleerkeppi puudutades sellega mitu korda voolujuhtivaid osi. Pingetuse tunnetuseks on sädelemise ja ragina puudumine.
Elektripaigaldistes(väljaarvatud õhuliinid ) võib pingetust kontrollida lülitaja või töörühajuhtija üksinda. Õhuliinidel peab mastile tõusmisega või tõstuki kasutamisel pingetust kontrollima kaks töötajat esiteks lülitaja või teiseks töörühma juhtija koos ohuteadliku isikuga.
Maandatud neutraaliga madalpinge paigaldises on vaja maandada pingetust nii faaside vahel kui ka iga faasi ja seadme maandunud kere või PEN juhi või PE juhi vahel. Väljalülitatud asendid siganaliseerivad vahendid plokeerimis sedmed, alaliselt sisselülitatud voltmeetrid ja muuseesugune on üksnes täiendavateks pinge puudumis kinnitatavateks vahenditeks. Ja ainult nende näitude alusel ei tohi teha järeldust pinge puudumise kohta. Kui töö katkestatakse ja töökohalt ajutiselt lahkutakse tuleb enne töö uuesti alustamist pingetust kontollida. Pingetuse kontrollimist ei nõuta juhul, kui töökoht on maandatud.
Maandamine ja lühistamine
Üldnõuded
Kõigi kõrgepinge paigaldste ja mõnede madalpine paigaldiste kõik töökohad asuvad tööga haaratavad osa tuleb maadada ja lühistada. Maandused tuleb voolujuhtivatele osadele asetada pärast pingetuse kontrolli. Kantavate maadnuste ühenduskohad peavad olema värvist puhastatud . Kantavate maanduste asetamist ja mahavõtmist kasutades kõrgepinge paigaldistes isoleer keppi. Kantava maanduse klemmid tuleb kinnitada sama kepiga või vahetult isoleer kinnastes kätega. Elektripaigaldistes (v.ä.õhuliinid) võib maanudsi asetada lülitaja või töörühmajuhtija üksinda. Õhiliinidel mastile tõusmisega või tõstuki kasutamisel peab maandusi asetama 2 töötajat: 1.lülitaja või 2. töörühmajuhtija koos ohuteadliku isikuga. Maadamiseks on keelatud kasutada selleks mitte ettenähtud juhte. Maandus ja lühistamis seadmed või vahendid peavad kui vähegi võimalik olema töökohalt nähtavad vastasel juhul tuleb maandused paigaldada töökohale nii lähedale kui praktiliselt võimalik. Igaljuhul tuleb tagada,et kasutatava maandus ja lühistamis seadmed või vahendid ja potensiaali ühtlustus juhid on nõuetekohased ja taluvad antud elektripaigaldise lühisvoolusid. Tuleb rakendada meetmed, et maandused tagaksid turvalisuse kogutöötamisaja jooksul, kui mõõtmise või katsetamise ajaks on vaja maandused kõrvaldada tuleb elektriõhu vältimiseks rakendada järgmist korda: 1. Maandusi võtab ajutisel maha ja asetab tagasi töökäsk loa väljandja loal töörühma juhtija. 2. Luba ajutisi maandusis maha võtta ja luba teha seda töörühmajuhitjal peavad olema märgitud töökäskloa erijuhiste reale koos märkega, kus ma mis eesmärgil võib maandusi mahavõtta. Paljas juhtmetega õguliinidel tuleb kantavad maanused ühendada metallmastidel masielementidega, raudpetoon ja puit mastidel masti maandusjuhiga pärast nende terviklikkuse kontrolli. Raudpetoon mastidel milledel puudum maandus juht võib maanudse ühendada traaversi või masti külge metall elementidega. Kantava maanduse võib ühendada vähemalt 0,5m sügavusele vertikaalselt maasse löödud maanduri külge. On keelatud asetada maandurit juhuslikesse pinnasesse puistakutesse, kui elektripaigaldise maadamiseks ja lühistamiseks kasutatakse kaugjuhtimisega maandus lüliteid, peab kaudjuhtimis süsteem maanduslüliti seisu töökindlalt näitama.
Nõuded väikepingel ja madalpinge paigaldistes.
Madalpinge õhuliinil lubatakse PEN juhtme korduvmaanduse olemasolul kantav maandus ühendada PEN juhtmega . Madalpinge paigaldistes kogumislattidel töötamisel peab neil pinge olema välja lülitatud ja latid väljaarvatud isoleeritud juhtmetest latid peavad olema maandatud .
Nõuded kõrgepinge paigaldistes
Kõrgepinge õhuliini peab maandama kõikies jaotlates ja lahutuskohtades, kus liin on väljalülitatud. Paljasjuhtmetega õhuliinide ja muu paljas juhtide korral tuleb kõik töökohaga ühendatud juhid maandada ja lühistada kusjuures vähemalt üks maanudus ja lühistamis seade või vahend peab olema töökohalt nähatv. Erandiks on järgmised juhtumid : 1.töötoimingutel, mille jooksul juhte ei katkestata piisab ühes töökohale paigaldatud maandus ja lühistamis vahendist. 2.kui töökoha piiridelt maandus ja lühistamisseadet või vahendit ei ole võimalik näha tuleb töökohale paigaldada kohalik maandusseade või vahend, kasutada lisa signalisatsiooni vahendeid või muid võrdväärseid maandamisseks ja lühistamiseks veendumise vahendeid.
Juurdepääsu tõkestamine naabruses asuvate pingestatud osade eest
Kui töökoha naabruses on elektripaigaldise osi, mida ei saa teha pingetuks, tuleb enne töö alustamist rakendada erimeetmeid nagu see on sätestatud pingelähedase töö korral. Pinge alla jäänud voolujuhtivate osade ajutiseks tõkestamiseks tuleb kasutada kaitsekatteid, piirdeid, tõkkeid, varjeid või isoleer katteid , millel peab olema hoiatusmärk „elektriohud“.
6-20kV elektriseadmetes juhtudel kui voolu juhtivaid osi ei saa kaitsekatete või varjendiga tõkestada lubatakse kasutda isoleerkatteid, mis asetatakse välja lülitatud ja pingestatud voolujuhtivate osade vahele näiteks väljalülitatud lahtlüliti kontaktide vahele, need isoleer katted võivad puutuda vastupingestatud voolujuhtivaid osi. Isoleerkatteid peavad paigaldama ja kõrvaldama 2isikut. Üks nendest lülitaja ja teine vähemalt õhuteadlik isik kasutadae isoleerkindaid ja isoleer keppe või tanke. Töökoha naabruses asuvatele kambritele, kappidele ja paneelidele peab riputama hoiatava ohutussildi „seis.pinge“.
Redelitele ja konstruktsioonidele, mida mööda tuleb ronida kõrguses asuvale töökohale paigaldatakse kohutav ohutussilt „ronida siit“ . Töökoha paiga ettevalmistamisel on keelatud kõrvaldada või ümber paigutada kuni töö täieliku lõpetamisele.
Töö korraldamine ja üldnõuded
Piisava ohutuse tagamiseks lülitamistel ja töökestel tuleb töökorraldamisega tagada selge tööjaotus ja määratleda reeglid käidukorraldajate elektritööjuhtide, lülitamiste juhtijate, töörühma juhtijate, töö tegijate ja töörühma liikmete vahel.
Tööks ettevalmistus
Tööjuhatuse tegevus
Elektripaigaldises plaanitava töö peab tööjuhatus varakult kavandama, määrama ära tehtavate tööde mahu töö ohutuks tegemiseks väljalülitatavad seadmed ning esitama juhtimiskeskusele vormi kohase nõudeavalduse, vajalike kaitselahutamiste ja maandamiste tegemiseks elektripaigaldises.
Juhtimiskeskuse tegevus
Pärast tööjuhatuselt nõude avalduse saamist planeerib juhtimiskeskus lülitamised ja edastab kooskõlastatud nõude avalduse lülitamiste juhtijale lülitamiste korraldamiseks.
Puudulikult vormistatud nõude avalduse võib juhtimiskeskus tagastada selle esitajale.
Lülitamiste juhtija tegevus
Lülitamiste juhtija: 1. Kontrollib saadud nõude avaldust 2. Koostab lülitamis korralduse töökoha ettevalmistamiseks elektripaigaldises, mis sisaldab kaitselahutuse ja maandamis toiminguid. 3. Edastab koostatud lülitamis korralduse lülitajale. 4. Saab lülitajalt teate lülitamis korralduse täitmisest ja annab elektritöö juhile teate tehtud kaitselahutmistest ja maandamistest. 5. Pärast töölõpetamist saab elektritööjuhilt teate töölõpetamisest.
6. Pärast töölõppu korraldab elektritööpaigaldise taas pingestamise.
Tülitamis korraldus peab sisaldama järgmist teavet: 1. Ettevõtte ja isiku nime, kes selle korralduse välja andis. 2. Lülitamis korralduse andmise kuupäeva ja kellaaega. 3. Lülitaja nime, kellele lülitamis korraldus antakse. 4. Lülitamiste eesmärki ja tööliiki. 5. Nummerdatud lülitus ja kontroll toiminguid, kusjuures iga numbri all on üks toiming. 6. Vajaduse korral nõudeid töökoha tähistamisele ja tõkestamisele.
Lülitamis korraldus tuleb koostada aegsasti enne lülitamist. Lülitamiste juhtija teeb lülitamised ise või edastab lülitamise korralduse lülitajale enne lülitamiste algust kordineerides vajadusel lülitajaga elektripaigaldistes kaugjuhtimise teel tehtavaid lülitamisi.
Lülitamisi võib teha ka ilma kirjaliku lülitamis korralduseta, selljuhul annab lülitamiste juhtija lülitajale korralduse üksik operatsioonidega ning peab saama pärast iga operatsiooni suulise teate selle täitmisest. Korralduse andmise ja teate korralduse tätmisest fikseerib lülitamiste juhtija operatiiv pädevus. Lülitamiste juhtija ja lülitaja vahelised telefoni kõned salvestatakse.
Lülitajal peab olema kirjalik lülitamis korraldus, mille ta on saanud lülitamiste juhtijalt käeskätte E postiga , faksiga, telefoni või raadio teel. Erandiks on üksikoperatsioonidena tehtavad lülitamised sellisel juhul peab lülitaja pärast iga operatsiooni täitmist teatama lülitamiste juhtijatele. Lülitaja registreerib korralduse saamise ja selle täitmistest teatamise lülitamiste registris. Pärast lülitamis korralduse allkirjastamist peab lülitaja kontrollima töökohal lülitamis seadmete tegeliku seisu. Juhul, kui see ei vasta lülitamis korralduses loodule peab ta kandma sellest ette lülitamiste juhtijale, kes on kohustatud olukorda lahendama . Lülitaja peab analüüsima teostatava lülitustoimingu mõju. Kui lülitamis seadmete seis vastas lülitamis korralduse loodule, teeb lülitaja lülitamis korralduses ettenähtud järjekorras lülitamised veendudes lülitamis seadmete kõikide faaside välja või sisse lülitatuses ja teeb märke lülitamis korraldusele iga tehtud lülitamis toimingu kohta.
Kõrvale kaldeid lülitamis korralduses võib teha ainult juhul, kui selleks annab korralduse lülitamiste juhtija. Kui lülitatava seadme lähedal on teisi isikuid peab lülitaja neid informeerima toimuvatest lülitamistest ja vajaduse korral aga nad sealt eemaldama. Pärast lülitamiste lõpetamist teatab lülitaja lülitamiste juhtijale lülitamiskorralduse täitmisest ja märgib lülitamis korraldusele täitmisest teatamise aja ning teeb risti lülitamise korralduse ülal osas olevasse ruutu “Lülitamis teave“.
Töörühma tööle lubamine
Lülitamiste juhtija tegevus
Pärast lülitajalt lülitamis teate saamist vormistab lülistamise juhtija korralduste vormid, kaitse lahutamiste ja maandamiste teate elektripaigaldises tehtud kaitse lahutamistest, maandamisest ja töökohatähistamisest ning edastab selle elektritöö juhile. Teate võib edastada elektritööjuhile otse või siis telefoni, raadio, faksi , e-posti teel. Töörühma juhtija pärast lülitamis teate edastamist lülitamiste juhtijale võib lubada töörühma tööd. Töö lõpetamisest peab töörühma juhtija ettekandma lülitamiste juhtijale elektripaigaldise taaspingestamiseks.
Elektritöö juhi tegevus
Pärast lülitamiste juhtijalt katselahutamiste ja maandamiste teate saamist ja selle allakirjutamist annab elektritööjuht töökäsk loa. Töökäsk luba koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb elektritöö juhi ja teine töörühmajuhtija kätte. Enne töökäsk loa andmist töörühmajuhtijale peab elektritööjuht kontrollima kaitselahutuse maandamise ja töökoha tähistamise piisavust ja vastavust nõuda avalduses toodud nõuetele tehtavale tööle ning juhendama töörühmajuhtijat või töötegijat. Juhendamisteraldi ei vormistata. Juhul, kui töörühma juhtijal või töö tegijal tekivad küsimused või midagi jääb arusaamatuks peab selgitusi andma elektritööjuht. Pärast juhendamist annab elektritööjuht töörühmajuhtijale või töötegijale tööalustamiseks töökäskloa. Töökäskloa mõlemale eksemplarile kirjutavad alla elektritööjuht ja töörühmajuhtija või töötegija. Töökäsk luba tööalustamiseks tuleb anda töörühmajuhtijale töökohal.
Töörühmajuhtija tegevus
Töörühma juhtija peab pärast töökäskloa saamist töökoha ettevalmistatuse ja tähistuse isiklikult ülevaatama ning vajadusel paigaldama täiendavalt kantavad maandused tagamaks nõuete täitmise ja töökoha õige tähistamise.
Töörühmajuhtija veendunud töökoha ettevalmistatuses juhendab töörühma liikmeid töö ülesandest, töökohapiiridest, naabruses asuvatest pingestatud osadest. Tõestab pinge puudumist näidates asendatud maandusi. Kui maandused ei ole töökohalt nähtavad tuleb pinge puudumis tõestada pingetuse kontrolliga aga kuni 35kV elektripaigaldistes, kus konstruktsioon võimaldab ka järgneva voolujuhtivate osade käega puudutamise.
Töörühma juhtija juhendab töörühma liikmeid ka töö tehnoloogias tööriistadest töövahenditest mehanismide ja tõstemasinate kasutamisest. Töörühma liikmete töölelubamise vormistab töörühmajuhtija töökaskloast. Juhendamist eraldi ei vormistata.
Töörühma liikmete tegevus
Töörühmeliikmed ei tohi alustada tööd enne kui on saanud töörühmajuhtijalt selleks loa.
Nad peavad järgima töörühma juhi poolt antud juhiseid ja kui miski jääb arusaamatuks küsima kohe töörühmajuhtijalt selgitust.
Töö tegija tegevus
Töökäsk loa saamisel võib töötegija alustada tööd pärast selle allakirjastamist ja töökoha ülevaatust, lihtsamatel hooldustöödel otsustab töötegija tööalustamise võimalikkuse iseseisvalt. Tegevus tööajal,
töörühma juhtija tegevus
Töö ajal töörühma juhtija peab:1. jälgima, et töökohal peetakse kinni ohutusnõuetest 2. Tagama kaitsevahendite, tööriistade ja töövahendite olemasolu, korrasoleku ja õigekasutamise. 3. Tagama töökoha tähistuse, piirete, ohutussiltide ja ohutusmärkide ning lukustusseadmete säilimise. 4. Lühiajaliselt töökohalt lahkudes määrama teise isiku töörühma juhtija kohuseid täitma ja informeerima sellest töörühmaliikmeid. Kui töö rühmas ei ole töötajat, kes võik töörühmajuhtijat lühiajaliselt asendada peab töörühmajuhtija töörühma töökohalt eemaldama. Kui töörühma juhtija lahkub töökohalt pikemaks ajaks võib teda asendada elektritöö juht. Kui töörühma juhtijat ei saa asendada elektritöö juht või käidu korraldaja peab töörühma juhtija töörühma töökohalt eemaldama.
Töödel ühe töökäsk loa järgi mitmel üksteisele järgneval töökohal viib töörühma liikmed järgmisele töökohale töörühmajuhtija vastavalt elektritööjuhi poolt töökäsu erijuhistes sätestatud korrale ja vormistab töölelubamise sellele töökohale töökäsk-loas. Töökatkestamisel tööpäeva kestel(lõunaks) peab töörühma juhtija töörühmatöökohalt eemaldama jaotla ükse või värava lukustama. Töökäskluba jääb töörühmajuhtija kätte. Pärast sellist katkestust lubab töörühma tööle töörühmajuhtija seda töökäskloas vormistamatta, töökatkestamisel tööpäeva lõpul peab töörühmajuhtija töörühma töökohalt eemaldama. Maandusi, tõkkeid, silte maha ei võeta. Töörühmajuhtija teatab elektritöö juhile töökatkestamisest, vormistab töölõpu allkirjaga töökäsk loa ja jätab selle enda kätte.
Järgmistel päevadel teeb korduvad töölelubamised ettevalmistatud töökohale töörühmajuhtija, kui elektritööjuht on teinud sellekohase sissekande erijuhisena töökäskloal.
Töörühmajuhtija vormistab töölelubamise endakäes oleval töökäskloa eksemplaril.
Järgmisel päeval peab töörühmajuhtija enne tööalustamist veenduma kohalejäätud tõkete ja siltide alles ja korrasolekust maanduste kindlasasetuses ja alles seejärel lubama töörühma tööle.
Töörühma liikemte tegevus
Töörühma liikmed: 1. Järivad ohutusnõudeid ja töörühmajuhtija poolt antud juhiseid. 2. Ei tohi tulla pärast töökatkestust töökohale ilma töörühma juhtijatta. 3. Küsival töörühmajuhtijalt pole selgitust, kui ohutust nõuetes on midagi arusaamatut.
Töötegija tegevus
Tööajal peab töötegija tegevus olema ohutu talle endale, teistele isikutele ja seadmetele.
Töölõpetamine
Töörühmajuhtija tegevus
Töörühmajuhtija: 1. Teatab töörühmaliiketele töölõpetamisest ja korraldab töökoha korrastamise. 2. Korraldab töörühmapoolt paigaldatud maanduste ajutiste tõkete ohutussiltide eelamdamise. 3. Kontrollin et kõik töörühmaliikmed on töökohalt ära tulnud ja teatab neile seadmete pingestamisest. 4. Vormistab töötäieliku lõpetamise töökäskloal.
5. Teatab töö lõpetamisest töökoha korrastamisest ja töörühma töökohalt eemaldamiseks ja elektritööjuhile.
Töötegija tegevus
Töökäskloa järgi tehtava töö lõpetamisel töötegija korrastab töökoha, vormistab töö täieliku lõpetamise töökohal ja teatab sellest elektritöö juhile.
Elektritööjuhi tegevus
Saanud töörühmajuhtijalt või töötegijalt teate töölõpetamise kohta töökohalt vormistab elektritööjuht selle töökäskloal. Kui teade edastati side vahendite abil siis vormistab ta teate töökäskloa oma eksemplaril. Pärast seda koostab elektritööjuht töödetäieliku lõpetamise teate ja edastab selle lülitamiste juhtijale.
Lülitamiste juhtija tegevus
Pärast tööde täieliku lõpetamise teate saamist elektritööjuhilt teeb lülitamiste juhtija lülitamised ise või annad lülitajale lülitamiste tegemiseks lülitamis korraldused . Kui töötamiseks ühel ja samal elektripaigaldisel või selle osal näiteks õhuliinil, alajaama seadmetel oli väljastatud kaitse lahutamiste ja maandamiste teave mitmele elektritöö juhile võib lülitamiste juhtija alustada taasindestamist alles pärast tööde täieliku lõpetamiste teate saamist kõigilt neid töid juhtinud elektritööjuhtide.
Lülitaja tegevus
Pärast lülitamis korralduse saamist väljaarvatud tööd ja õhu kaabelliinde vaatab lülitaja töökoha üle kontrollides, kas kõik tööjooksul kasutatud tööriistad seadmed ja vahendid on töökohalt kõrvaldatud. Elektripaigaldisest tuleb kõrvaldada sinna paigaldatud maandused, samuti tuleb maha võtta kõik lukud ma muud vahendid, mida kasutati eksliku sisselülitamise tõkestamiseks. Maha tuleb võtta ka kõik töötamisel kasutatud tõkked ja ohutussildid.
Kui on sooritatud kas või üks toimingutest, mis vähendab elektripaigaldises töötamisohutust, loeatkse elektripaigaldises see osa pinge all olevaks. Kui lülitaja on veendunud, et elektripaigaldis on taas pingestamiseks teeb ta lülitamised vastavalt lültamis korraldusele tehes iga täidetud toimingu reale vastava märkme. Seejärel teatab ta lülitamis korralduse täitmisest lülitamiste juhtijale, märgib lülitamis korraldusele täitmisest teatamise aja ja märgib lülitamis korralduse üla osas olevasse ruutu lülitamisteade ristiga.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------
Pinge alused tööd
Üldnõuded
1.Töötaja puudutab pingestatud osa
2. Töötaja asub p ingealuses töötsoonis
3. Töötaja ulatub või võib ulatuda pingealusesse töötsooni omakeha osadega või käsitavate tööriistade, seadmete või vahenditega. Pingealune töötsoon on pingestatud paljas osa, ümbritsev ruumi osa. Pinge aluseid töid tohib teha alle pärat tule ja plahvatusohu kõrvaldamist. Tööpaik peab olema seda võrd püsikindel, et töötaja mõlemad käed jääksid tööjaoks vabaks. Töötajad peavad kandma sobivaid ning pinge aluste tööde vastavaid isikukaitse vahendeid, riietuses ega kehaosadel ei tohi olla ohtlikeks osutuda võivaid metall esemeid. Pingealusel tööl tuleb rakendada elektrilööki ja lühist välistavaid kaitsemeetmeid. Töökoha lähedal olevad teised pingestatud voolu juhitvad osad, mida võib juhuslikult puudutada, tuleb piirestada nt eraldada katetega. Arvesse tuleb võtta kõiki tööpaigaümbruses esinevaid pingeid ja potensiaali erinevusi. Pingealused kõrgepinge tööd ja keerulisemad madalpinge tööd tuleb eelnevalt kavandada,määrata pingealuse töö vajadus, hinnata riske, koostada tehnoloogilised kaardid, tööprojektid, tööskeemid.
Nõuded pingealuste tööde väljaõppele
Sõltuvalt töö iseloomust võivad pingealuseid töid teha ohuteadlikud või elektriala isikud, kes on vähemalt 18a vanad ja kelle tervislik seisund on kontrollitud, nendel töötajatel peab vähemalt olema 1a analoogsete pingevabade tööde kogemus elektripaigaldistes ja nad peavad olema pingealusteks töödeks spetsiaalselt väljaõpetatud. Pingealuste tööde praktiline väljaõpe toimub algul pingetutes seadmetes ning alles küllaldase harjutamise järel
võib see toimuda ka pingestatud seadmetes. Väljaõpe ja praktilised harjutused peavad olema analoogsed pärast väljaõpet tehtava töögavõi rajanema nende töödega ühesugustel ohutus põhimõtetel. Praktiliste pingealuste tööde harjutusel võib olla õpetajaks ka piisava kutseoskusega elektrialaisik. Harjutada tuleb seni kui õpetatav oskab teha neid töid ohutult. Väljaõpe pingealusteks madalpinge töödeks peab kestma vähemalt 8 tundi. Väljaõpe edukalõpetamise kohta tuleb väljaanda tunnistus, mis kinnitab, et isik on võimeline tegema väljaõppele ja omandatud oskustele vastavaid pingealuseid töid.
Oskuste säilitamine
Pinge aluse töö oskused tuleb hoida nõutaval tasemel tegeliku töö ja kordusõppega. Tööandjal peavad olema andmed töötajate poolt läbitud pingealuste tööde koolituste kohta.
2.Tööülesannete muutumisel
3. Kui töös on tekkinud pikk vaheag(üle 3kuu)
4. Tervislike piirangute korral
5. Töö reeglitega mitte nõustumise või tööle sobimatuse korral
6. Pärast paigaldiste uuendamist
7. Töö või hooldusviiside muutumisel
Üldreeglina tuleb pingealuse töö õigust redigeerida igal aastal ja see dokumenteerida.
Tööviisid
Sõltuvalt töötaja paigutusest pingestatud osade suhtes ning elektrilööki ja lühist vältivate meetmete kasutamisest rakendatakse peamiselt 3-e tööviisi. 1.Töötamine isoleer kepiga ohutult kauguselt . Pingealune tööviis, mille juures töötaja jääb pingestatud osades ettenähtud kaugusele ja sooritab töö isoleer kepi abil. 2. Töötamine isoleerkinnastega pinge alune tööviis, mille juures töötaja, kelle käed on elektriliselt kaitstud isoleer kinnastega ja võimalikult ka isoleer kätistega teeb tööd otseses mehaanilises kokkupuutes pingestatud osadega lisaks isoleerkinnastele tuleb madalpinge paigaldistes vajaduse korral kasutada isoleer tööriistu. 3. Töötamine paljakäsi pingealune tööviis, mille juures töötaja sooritab tööd elektrilises kokkupuutes pingestatud osadega, kusjuures ta on eelnevalt viidud pingestatud osadega samale potensiaalile ja on kõigist ümbritsevatest osadest nõuetekohaselt isoleeritud.
Tööolud
Olenevalt töö keerukusestmääratakse tööolule järgi tööviis mida tuleb järgida. Tööolude järgi valitakse ka konkreetsed töötoimingud võttes arvesse ettevalmistus töid ning tööriistade ja seadmete kastutamis vajadust. Tööolud võivad hõlmata all järgnevaid asjaolusid: 1. Pinge aluste tööga seotud isikute nt: elektripaigaldise käidukorraldaja, elektritööjuhi , töörühmajuhtija ja töötajate omavahelised töösuhted. 2. Lültus liinipingete piiramis meetmed töökohal nt: võimsuslülitite automaatse taaslülitamise tõkestamine. 3. Inimeste töötamis kaugused ja juhtivate vahendite jaoks ettenähtud kaugused. Nim kaugused põhinevad faasi ja maa vahelisel pingel, kuid nad peavad olema antud ka faaside vahelise pinge ja nõutava isolatsiooni taseme järgi.
Tööriistad, seadmed ja vahendid
Pingealustel töödel tuleb kasutatavate tööriistade seadmete ja vahendite tehilised näitajad samuti nende kasutamise, hoiustamise, hooldamise transportimise ja ülevaatuse kord üksikasjalikult kindlaks määrata. Tööriistad, seadmed ja vahendid peavad olema selgelt märgistatud. Märgistamine peab tagama, et pingealustel töödel kasutataks ainult nendeks töödeks ettenähtud tööriistu, seadmeid ja vahendeid ning, et oleks välditud nende vahetusse minek. Tööriistu, seadmeid ja vahendeid tuleb kasutada nende tootjate või tarbijate juhendite kohaselt. Juhendid peavad olema eesti keelsed , vajadusel lisaks ka muu keelsed. Tööriistade, seadmete ja vahendite kasutamis valmiduse tagamine hooldamisega tähendab nende perioodilist visuaalset ülevaatust ja ettenähtud juhtudel elektrilist teinimist sealhulgas elektrilise terviklikkuse ja mehaaniliste omaduste kontrolli pärast remonti või modifitseerimist. Töövahendite hulka kuuluvad ka isikukaitsevahendid . Pingealuste tööde töövahendid peavad olema puhtad ja kuivad. Töökohal kasutatavate seadmete tööriistade ja vahendite piisavuse, vastavuse ning kasutamis valmiduse eest vastutab töörühmajuhtija.
Paljaste pingestatud või maandatud osade ajutiseks kaitsmiseks(kinnikatmiseks) kasutatava isoleer materjali lisakaitsed peavad olema elektrilises ja mehaanilises mõttes piisavalt vastupidavad. Kõrgepinge tööriistad ja töövahendid tuleb alati varustada passidega.
Ümbrusolud
Ebasootsate ümbrusolude korral nt isolatsiooni nähtavuse ja töötajate liikumisvabaduse halvenemisel tuleb pingealusel tööl rakendada vastavaid piiranguid. Välistöödel tuleb arvestada selliseid ilmastikuolusid nagu sademeid, udu, äikest, tugevat tuult , pakast, tomusust jms.
Pingealune töö tuleb keelata, katkestada või edasi lükata, tugeva vihma või halva nähtavuse korral või kui töötajatel läheb tööriistade käsitsemine raskeks.
Töökorraldamine
Tööettevalmistamine
Pingealuseid töid tuleb reeglina teha töökäskloa alusel. Keeruka töö korral tuleb ettevalmistus töö kavandada varakult ja kirjalikult. Pingealuseid töid peab reeglina tegema vähemalt kaks pingealusetöö koolituse läbinud töötajad, kellest üks on töörühmajuhtija ja teine on töötegija. Pingealuse töö töörühmajuhtija peab jälgima töökulgu ja ei tohi töökohast ka lühiajaliselt eemalduda. Töörühmajuhtija võib abistada töötegijat ainult niipalju kuivõrd see ei sega tööjälgimist. Kui kavandatud töötoimingute suhtes on mingeid kahtlusi tuleb enne tööalustamist sooritada üks või mitu eelproovi. Töönõuetekohaseks ettevalmistamiseks tuleb hoolikalt läbimõelda kõik elektri ja muu ohutuse küsimused.
Enne töö alustamist tuleb kindlaks teha, kust saab õnnetus juhtimi korral tööpaiga kõige kiiremini pingetuks teha. Töörühma töökohal peavad olema tehnoloogiliste juhenditega ettenähtud tööriistad töö, kaitse ja ka sidevahendid.
Elektritööjuhi, elektripaigaldise käidu korraldaja tegevus
Pinge all tehtava töö tegemise vajaduse otsustavad üheskoos elektripaigaldise käidukorraldaja ja elektritööjuht, oma elektritööde käidukorraldaja. Kavandatavast pingealusest töös tuleb teatada lülitamiste juhtijale. Paigaldis või selle osa, kus töö toimub tuleb nõutaval viisil ettevalmistada ja selles seisundis säilitada, seejuures võib osutuda vajalikuks seadmete seisundi automaatse taastumise välistamine. Koht kus automaatne taaslülitamine on keelatud tuleb selgelt tähistada ning tööde ajaks tuleb õigesse kohta paigaldada keelav ohutussilt „Mitte lülitada. Inimesed töötavad“. Sõltuvalt töö keerukusest tuleb töökoha ja tööjuhtimiskoha vahel kasutada otsesideliine.
Töörühmajuhtija tegevus
1. Enne töö algust peab töörühmajuhtija töörühmaliikmetele selgitama, milles seisneb töö ja sellega kaasnevad ohud, milliseid ohutusvõtteid rakentatakse, millised on igaühe ülesanded ja milliseid tööriistu ja seadmeid kasutatakse.
2. Loa tööalustamiseks võib töötajatele anda ainult töörühmajuhtija. Järelevalve tase peab vastama töö keerukusele ja paigaldise pingele.
3.Töörühmajuhtija peab jälgima ja arvestama töökoha ümbrusolusid.
4.Töökatkestamisel tuleb rakendada vajalikud ohutusmeetmed ja teatada sellest elektritööjuhile.
5.Töölõpetamisel peab töörühmajuhtija sellest nõutaval viisil teatama elektritööjuhile, kes informeerib töölõpetamisest lülitamiste juhtijat.
Töörühmaliikmete tegevus
Töörühmaliikmed ei tohi alustada tööd enne kui on saanud töörühmajuhtijalt selleks loa. Nad peavad järgima töörühmajuhtija poolt antud juhiseid ja kui miski jääb arusaamtuks küsima kohe töörühmajuhtijalt selgitust.
Erinõuded madalpingepaigaldistes
Madalpingepaigaldistes(vahelduvpingel kuni 1000V ja alalispingel kuni 1500V ), mis on kaitstud liig koormuste ja lühiste eest on ainsateks ohutusnõueteks:
1. Isoleerkaitsevahendite kasutamine naabruses asuvate pingestatud osade puudutamise vältimiseks.
2. isoleertööriistade ja oludekohaste isikukaitsevahendite kasutamine.
3. koormuse puudumise kontroll külge ja lahti ühendadaval seadmel.
Tööde teostamisel tuleb eelistada tehnoloogiat, mis võimaldab pingestatud voolujuhtivaid osi puudutada ainult isoleertööriistadega, mitte isikukaitsevahenditega.
Järelevalve ei ole kohustuslik, kuid üksinda töötades peab töötaja olema võimeline arvestama ja vältima kõiki esilekerkivaid riske.
Tööisoleerjuhtmega õhuliinid
0,4kV isoleerjuhtmega õhuliinidel võivad pingeall toimuda järgmised tööd:
1. isoleerjuhtmetega elektritarbijate haruühenduste külge ja lahti ühendamine.
2. Jätku hargnemis ja pingutusklemmide vahetus
3. Juhtmete reguleerimine
4.Üksikufaasijuhtme lõiguvahetamine või isolatsiooni taastamine, kui on rikutud selle terviklikkust, väljaarvatud juhtmete või nende isolatsiooni vigastamise juhul, mis nõuavad juhtmelõigu täielikku vahetamist.
5. Mastide ja nende elementide, mastide juhtmeid toestava ja kinnitava armatuuri ja teiste kande konstruktsioonide vahetamine .
Pinealltöötavas töörühmas peab olema vähemalt kaks kõrgtöötegemisega õigusega isikut, kellest üks on töörühmajuhtija.
Pingeall töötamiseks vormistatakse igatöölõigu jaoks eraldi töökäsk luba töötamiseks mitmel õhuliini, kui töölelubamine vormistatakse töökäsus järgemööda igaltöökohal.
Pinge all töötavatel inimestel peavad olema ja nad peavad kasutama:
1.Kõik töörühma liikmed- visiiriga kaitsekiivrid.
2. Töörühmajuhtija ja kõrgtööde elektrik- kaitsevööd,isoleer kindaid nende mehhaaniliseks kaitseks isoleer tallaga jajanõusid
3. Madaltööde elektrik- kaitseprille , isoleer kindaid ja pealis kindaid, nende mehhaaniliseks kaitseks isoleer tallaga jalanõusid.
Pingealune töö tuleb lõpetada kui:
1. Tööde sooritamise ajal lülitus liin välja
2. Tööl kasutatavates tehnilistes vahendites avastati korraldusi.
3. Avastati teffekte liinil, tehnoloogia rikkumisi või teisi asjaolusid, mis ohustavad töötajaid.
Hargnemiste ühendamiseks ja lahtiühendamiseks
0.4kV juhtmega tuleb koormus haruliinil erinevalt välja lülitada
Lahti ühendamine tehakse vastupidises järjekorras.
Vahekaugust 0,4kV isoleerjuhtmetega õhuliinil töötavast elektrikust kuni isoleeritud juhtmete ja teiste isoleeritud liini elementideni ei normeerita.
0,4kV isoleerjuhtmetega või paljasjuhtmetega õhuliinil pingeall oleva isoleerimata elemendi läheduses töötava elektriku ohutus tuleb tagada kas töötaja ja tema kehaosade ning pingeall oleva elemendi vahel ohutu vahekauguse (vähemalt 500mm) loomisega või nende elementide ajutise isoleerimisega isoleerkatete ja sulguritega, seejuures alustatakse isoleerimist lähimal paiknevast pingestatud osast, katete eemaldamist aga töötaja kaugemast. Isolatsiooni või isoleeriva katte võib pingeall olevatelt elementidelt eemaldada ainult operatsiooni teostamise ajaks ja täpselt tähistatud lõigult, mis on määratud tehnoloogilise kaardiga ja õhuliini elemendi konstruktsiooniga. Faasi juhtmete otsad tuleb isoleerida .
Erinõuded kõrgepingepaigaldises töötamisel
Üldnõuded
1.Eelnevalt tuleb kontrollida kõikide valitud tööviiside ja riistade kasutamis sobivust selles paigaldises kus töö on kavandatud.
2.Tööriistade ja vahendite dielektrilised ja mehhanilised omadused peavad vastama nende kohta kehtivatele standarditele ja tööpaiga eripärale.
3.Kõrgepinge paigaldises tehtavate pingealuste tööde jaoks tuleb välja töötada erikord
4.Kui töökoha ulatus ei võimalda töörühma juhtijal teostada järelelevalvet selle koguulatuses peab ta määrama endale abilise.
5.Erioskusi nõudvate tööde jaoks nagu isolaatorite puhastamine hakitud joaga pesemine jäike kõrvaldamine ja muu seesugune tuleb koostada eritöö juhendid.
Tööd pingestatud kõrgepinge õhuliinidel
Pingestatud õhuliinidel võib töötada kahelviisil:
1. Isoleerkaitsevahenditeta ehk skeemi järgi juhe-inimene- isolatsioon -maa, kui töötaja asub juhtme potensiaali all ja on maast isoleeritud.
2. Isoleerkepiga ohutult kauguselt ehk skeemi järgi juhe-isolatsioon-inimene-maa, kui töötaja on juhtmest isoleeritud.
Pingelähedased tööd
Üldnõuded
1.Pingelähedasi töid tuleb võimaluse korral vältida, pingelähedasi töid võib teha ainult juhul, kui täielik väljalülitamine põhjustab suuri ebamugavusi.
Töötoiminguid pingestatud osade lähedal nimi vahelduvpingetel üle 50V või nimi alalispingetel üle 120V puhul võib sooritada ainult siis kui ohutusmeetmed välistavad pingestatud osade puudutamise või töötaja küündimise tööalusesse tsooni.
2.Elektriohtude vältimiseks pingestatud osade lähedal tuleb üldreeglina kasutada kaitsevarjeid katteid või ümbriseid või isoleerkatteid, kui neid vahendeid ei saa kasutada tuleb kaitse tagada ohutu kaugusega pingestatud paljas osades.(mitte väiksemaga kui DL vajaduse korral aga ka oludekohase järelevalvega).
3.Tuleb hoolikalt tagada töötaja püsikindelasend, mis jätaks töötaja mõlemad käed vabaks.
4. Enne töö alustamist peab töörühmajuhtija töörühmaliikmetele (eriti neile kes ei ole tuttavad pingelähedase tööga) selgitama ohutute kauguste tagamise vajadust rakendatud ohutus meetmeid ja ohutukäitumise reegleid. Töökoha piirid tuleb täpselt määratleda ning tuleb juhtida tähelepanu võimalikele ebaharilikele oludele. Selgitusi tuleb korrata otstarbega sagedusega ja igal tööolude muutumisel.
5.Töökoht tuleb tähistada näiteks nõuetekohase lingiga. Naabruses asuvad pingestatud lülitus paneelid või lahtrid tuleb samuti varustada selgete lisa tähistega näiteks ustele kinnitatavate selgete hoiatus siltide või märkidega.
6. Töötaja ise peab tagama, et ta ise ühegi liigutusega ei ulatuks oma kehaosa tööriista ega käsitsetava esemega pingealuse töötsooni. Eriti hoolikas tuleb olla pikkade esemete näiteks tööriistade, kaabliotste, torude , redelite jms käsitsemise.
1.Kaitsevarjete, katete(sealhulgas isoleerkatete) ja ümbriste abil nim kaitsevahendid tuleb valida ja paigaldada, et tagada piisav kaitse arvatavate elektriliste ja mehaaniliste ohtude eest.
2. Kui nim kaitsevahendid tuleb paigaldada pingealuse töötsooni tuleb paigaldus teostada kas pingevaba või pingealuse tööna.
3. Kaitse vahendite paigaldamine väljapoole pingealuse töötsooni peab toimuma kas pingevaba tööna või tuleb kasutada meetmeid, mis välistavad kaitsevahendeid paigaldavate töötajate sisenemise pingealusesse tsooni, vajaduse korral tuleb rakendada pingealuse töö reegleid.
4. Kui ülal pool tingimused on täidetud võivad pingelähedase töö sooritada tavalises korras elektriala ohuteadlikud või tavaisikud kusjuures selle sooritamisel ei ole vaja täita mingeid erinõudeid. Varjeteks, kateteks(sealhulgas isoleerkateteks) ja ümbristeks kasutatavad vahendid peavad olema paigaldatud nõuetekohaselt ja tagama turvalisuse kogu töötoimingu jooksul. Kui need vahendid ei taga täieliku kaitset pingestatud osade puudutamise eest siis peavad selliste osade lähedal töötavad tavaisikud olema järelevalve all.
Kaitse ohutu kauguse ja järelevalve kasutamisega
Kui kaitse tagatakse ohutu kauguse ja järelevalvega tuleb järgida vähemalt järgmist 3 nõuet:
1. rakendada mitte väiksemat ohutuskaugust kui DL arvestada seejuures töötoimungu iseloomu ja elektripaigaldise nimipinget.
2. Valida töö sooritamiseks isikud kelle oskused ja kogemused vastavad töö toimingu iseloomule .
3.Rakendada meetmed mis töötoimingu jooksul väldivad töötaja sattumise pingealusesse töötsooni.
Järelevalve korraldamiseks väljastab töökäkloa käidukorraldaja või elektritööjuht sõltuvalt sellest, kes korraldab töö arvestades töötajate oskuseid ja kogemusi.
Kui töörühmaliikmed on elektrialaisikud väljastatakse töökäskluba elektrialaisikust töörühmajuhtijale, kelle ülesandeks on töörühmaliikmete järelevalve korraldamine.
Kui töörühmaliikmed on ohuteadlikud isikud väljastatakse töökäskluba elektrialaisikust jälgija nimele , kes tööst osa ei võta ja jälgib, et oleks välditud töötajate sattumine pingealusesse töötsooni. Niisuguse töörühmajuhi nimi peab olema kantud erijuhistesse märkega, et ta vastutab töötehnoloogiast kingitud ohtude vältimise eest. Tavaisikuid võib töörühmaliikmetena kasutatad alles pärast nende juhendamist, kusjuures juhendamine peab olema vormistatud kirjalikult ja vastavast juhendamise korrale.
Ehitus ja muud mitte elektritööd
Ehius ja muudel mitte elektritöödel:
1. Töötamine tellingutel
2. Töötamisel tõsteseadmete, ehitusmehhanismide ja transporttööridega.
3. Ehituslikel paigaldustöödel
4. Veotöödel
5. Värvimis ja muudel uuendus töödel
6. Muude seadmete ja ehituseadmete paigutamisel tuleb alati eriti aga õõtsuvate koormuste tõstmisel transpordi ja tõsteseadmete kasutamisel tagada ettenähtud kaugus lähimatest elektrijuhtidest ja pingestatud paljasosadest. Nõitava kauguse määramisel tuleb lähtuda suurusest Dv lisades sellele kauguse mis arvestab : 1.võrgupinget 2.tööolusid 3. Kasutatavaid seadmeid 4. Asjaolu, et töötajad on tavaisikud.
Rangelt tuleb jälgida, et eelnimetatud nõutav kaugus ei oleks väiksem kui Dv vaid selgelt suurem. Õhuliinide korral tuleb arvesse võtta juhtmete kõiki võimalikke kõrvalekaldeid ja töö teostamisel kasutatavate seadmete iga liikumist, asendi muutust, õõtsumist, väljakallet ja langemist. Ehitus ja muudel mitte elektritöödel, kui neid sooritavad tavaisikud tuleks eelistada võimalust, kus elektripaigaldised, mida on võimalik(otstarbekas) talitlusest väljaviia on voolu juhtivate osade lahtivõtmise(demonteerimise) teel pingetuks tehtud, ülejäänud lähedal asuvad pingeall olevad elektripaigaldised on töökohast eraldatud kaitsevarjete, katete, katsepiirete, isoleerkatete või ümbriste abil, et tagada piisav kaitse arvatavate elektriliste ohtude eest. Kaitsevahendite valiku ja paigaldamis mooduse otsustab käidukorraldaja või elektritööjuht sõltuvalt sellest, kes korraldab tööd. Kui ülalpool tingimused on täidetud võib ettevalmistatud töökohal üleanda mitte elektritööde ettevõtja tööd juhtivale isikule akt loaga.
Hooldustööd
Üldnõuded
Hoolduse eesmärk on hoida elektripaigaldised nõutavas seisukorras, hooldus tervikuna võib sisaldada ennetavat hooldust, mida viiakse läbi vastava korra kohaselt ja mille eesmärk on vältida isolatsiooni läbilööki ja hoida seadmed heas seisundis ja korrastavat hooldust, mille eesmärk on vigaste osade remont või asendamine. Kõik hooldus toimingud peavad olema kooskõlastatud käidukorraldajaga. Töö alustamisest ja lõpetamisest peab teavitama lülitamiste juhtijale. Hooldust tohivad sooritada hooldustöödeks ettevalmistatud kavandatava töö alal pädevad või ohuteadlikud isikud, neil peab olema ja nad peavad kasutama sobivaid ja heaskorras hoitavaid töö ja mõõteriistu, kasutus ja isikukaitsevahendeid.
Hooldus töid on kahte liiku : 1. Töö, mis on seotud elektrilöögi, lühise või elektrikaare riskiga ja mille sooritamisel tuleb seetõttu täita pingevaba, pingealuse või pingelähedase töö reegleid. 2. Lihtsamad hooldustööd, mida seadmete ehitus võimaldab teha ohutult.
Lihtsamad hooldustööd
Madalpinge paigaldistes on lihtsamateks hooldustöödeks näiteks:
1. Kaitsmete vahetamine, valgustusvõrgu juhtmete ja armatuuri remont, kuni 2,5m kõrgusel paiknevate lampide vahetamine ja valgustus armatuuride puhastamine, pistikühendustega ja liitmikega seadmete ja seadmeosade vahetamine. Remondi tööd ühepoolse toitega madalpinge paigaldistes. Vastavalt töö korraldamisele seadmete iseärasusele peab ettevõttes olema koostataud lihtsamate hooldustööde loetelu . Hooldustööde loetelus nimetatud tööde tegemise õigus on elektripaigaldist hooldavatel isikutel, kelle töö lepingu ameti või tööjuhendiga on nimetatud tööd kohustuseks tehtud. Lihtsamate hooldustööde loetelus olevaid töid võib teha töökäksloata registreerides need näiteks töödearvestuse registris või päevikus, tööülesannded operatiiv päevikus.
Rikete kõrvaldamine
Edasi lükkamatuid töid rikete kõrvaldamisel, mis ohustavad või võivad ohustada elektri, side ja telemehhaanika või soojusautomaatika seadmete nomraalset tööd tarbijate elektrivarustust või elektripaigaldist teenindav operatiiv personal teha töökäskloata, kui need tööd on ameti või tööjuhendiga kohustuslikuks tehtud.
Rikete kõrvaldamise, kui on vaja taastada tarbijate elektrivarustus võib ühepoolse toitega 0,23-23KV liinidel ja 6- 20KW ühetrafoga alajaamades. Töörühmajuhtija koos töörühmaga teha pingevaba tööd ilma katse lahutamise ja maandamise teavet saamata kui lülitajaks on töörühmajuhtija. Vajalikud kaitselahutamised ja maandamised teeb töörühmajuhtija lülitamiste juhtija korraldusel. Sellisel juhul täidab elektritööjuhi kohustusi töökohal töörühmajuhtija. Pärast töö lõpetmist eemaldab töörühmajuhtija maandused, pingestab elektriseadme ja teatab sellest lülitamiste juhtijale. Kui rikke lokaliseerimisega on teada rikkega kahe või enamapoole toitega liinilõik siis lülitamistejuhtija korraldab vajalikud kaitselahutamised ja maandamised ning edastab kaitslahutamiste ja maandamiste teate elektritööde juhile. Juhul kui elektritööjuht teatab lülitamiste juhtijale oma kohustuste teleteerimisest elektritööjuhtijale, edastab lülitamiste juhtija kaitselahutamiste ja maandamiste teate töörühmajuhtijale. Pärast töö lõpetamist teatab töörümajuhtija sellest lülitamistejuhtijale. Rikete kõrvaldamise, kui on vaja taastada tarbijate elektrivarustus ei ole nõude avalduse esitamine kohustuslik.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------
Elektripaigaldiste tehnilinekontroll
Tehnilisekontrolli käigus hindab kontrollija visuaalselt paigalise olukorda tutvub paigaldisekohta oleva dokumentatsiooniga ning katse ja mõõtmist tulemustega teeb vajadusel elektripaigaldises täiendavaid kontroll mõõtmiseid. Kõige selle alusel teeb kontrollija otsuse kas paigaldis on korras või ei ole. Kui paigaldis on korras siis annab kontrolli tegija omanikule tunnistuse selle kohta, kui aga paigaldis ei ole korras siis esitab kontrollija paigaldise omanikule avastatud puuduste loetelu, mille põjal saab omanik oma paigaldise korda teha. Iga elektripaigaldis peab vastama ehitamisajal kehtinud nõuetele ning kui elektripaigaldise kasutamisega ei kaasne mingit otsest ohtu ei ole ka kohustus seda tänaste tehniliste nõuetega kooskõlla viia.
Tehnilise kontrolli liigid: tehniline kontroll jaguneb kasutusele võtule eelnevaks korraliseks ja erakorraliseks tehniliseks kontrolliks.
* Kasutusele võtule eelneb tehnilinekontroll tehakse nagu nimigi ütleb enne elektripagaldise katutusele võttu st pärast uue elektripaigaldise valmimist või vana ümberehitamist enne seda tehnilistkontrolli ei tohi elektripaigaldist kastutusele võtta.
*Erakorralist tehnilistkontrolli tehakse juhul, kui seda peab vajalikuks elektripaigaldise omanik, kasutaja, käidukorraldaja või riiklikujärelevalve teostaja see on tehnilise järelevalve ameti nõuded
*Korralist tehnilist kontrolli teostatakse kasutusel olevatest elektripaigaldistes sõltuvalt elektripaigaldise liigist.
Kasutusele võtule eelneva tehnilise kontrolliga hindab tehnilisekontrolli teostaja elektripaigaldise ja selle käidukorraldaja vastavust elektriohutusseaduse nõuetele ning tõendab elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusega elektripaigaldise valmisolekut ettenähtud otstarbel kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks. Elektripaigaldis on kasutusele võetud hetkest, kui see pingestatakse ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Elektripaigaldise võib kasutusele võtta osadekaupa kusjuures, enne iga osa kasutusele võtmist tuleb teostada tehnilinekontroll. Elektripaigaldise kasutuselevõtmine ei ole pingestamine , mis on vajalik elektripaigaldise kontrollimise toiminguteks.
Korraline tehnilinekontroll ja selle sagedus
Korralise tehnilisekontrolliga hinnatakse elektripaigaldise ja selle käiduvastavust elektriohutusseadusega kehtestatud nõuetele ning vastavusekorral tõendatakse seda elektripaigaldise nõuetekohase tunnistusega. Korraline tehnilinekontroll on kohustuslik kõikides elektripagialdistes. Erand: eluruumi(sealhulgas suvila ) ja elamu teenindamiseks vajaliku ehitise ning ehitusseaduses sätestatud väike ehitise ja ajutise ehitise elektripaigaldise puhul pole elektripaigaldise korraline tehnilinekontroll kohustuslik väljaarvatud majandustegevuse ja väike ehitise ning 2he või enam korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses oleva elekripaigaldise puhul.
Korraline tehnilinekontroll on perioodiline:
1.esimese liigi elektripaigaldises tuleb korraline kontroll teha iga 3a järel.
2. teise liigi elektripagaldises tuleb korraline kontroll teha iga 5a järel.
3. kolmanda liigi elektripagaldises tuleb korraline kontroll teha iga 10a järel.
Erisusena on kehtestaud pikemad korralise kontrolli perioodsused võrguettevõtjate elektripaigaldistes tingimusel, et elektripaigaldised on eelnevalt tehnilisekontrolli käigus tunnistatud nõuetekohaseks ja on tagatud pidev hooldus ja korrashoid:
1. põhivõrguettevõtja ajalaamade, jaotlate, elektriülekande ja jaotusliinide elektripaigaldistetes üks kord 15a jooksul.
2. Jaotusvõrguettevõtja alajaamade ja jaotlate elektripaigaldises ning elektriülekande ning jaotusliinide elektripaigaldistes, mille mahtuvuslike maaühendus voolude suurused ja ühe faasiliste maaühenduste kestvuse piirajad on kehtestatud ettevõtte standardiga ning need vastavad kehtestatud nõuetele 1kord 10a jooksul.
Elektriohutusseadus jagab elektripaigaldised 3liiki :
1.esimese liigi moodustavad nn kõrgendatud ohutasemega paigaldised nagu nt: plahvastusohutsoonis või seda sisaldavad elektripaigaldised(nt tanklad) suur õnnetusohuga ettevõtte ohtlik objekt nt haiglad ja meditsiiniruumid, kus raviruumides võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiini seadmeid patsiendiga füüsilises kontaktis.
2. teiseliigi moodustavad üle 35A peakaitsmega madalpinge paigaldised(äri ja büroohooned, tööstushooned jne) majutushoonte elektripaigaldised 2he või enama korteriga hoone korterivaldate ühiskasutuses olevad elektripaigaldised ja kõik kõrgepinge paigaldised(nt alajaamad)
3. kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on alla 35A või vähem ja mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis.
Juhistiku süsteemid
Juhtideks nimetatakse eesti elektrotehnilises oskuskeeles kõiki juhtmeid kaableid, latte ja muud elektrivoolu juhtimiseks ettenähtud tooteid. Juhid võivad olla painduvad või jäigad, isoleeritud või paljad , ühe või mitme soonelised kaitsekatetega või ilma, neid võib paigaldada ehitus tarindite pinnale või sisse paigaldus torudesse karbikutesse või kanalitesse kandetrossidele, riiulitele, rennidesse ja redelitele vabasse õhku maasse või vette ja mitmel muul viisil. Juhtide omavahel kokkuühendatud kogumik nimetatakse juhistikeks. Juhistikud võivad olla väga mitmesuguse otstarbel, ehituste ja omadustega. Neid võidakse liigitada:
1. kasutusala järgi(tugev voolujuhistik, nõrk voolujuhistik)
2. voolujärgi( alalis või vahelduvoolu juhistik )
3. faaside arvujärgi(1,2,3 faasi)
4. pingejärgi (väike pinge, madalpinge, kõrgepinge juhistik)
5. ulatuse järgi (seadmed ruumi või hoone juhistik)
6. kitsama otstarbe järgi (jõu valgustus või kütte juhistik, ahela abijuhistik või muu juhistik)
7. ehitusviisi järgi( lahtine , pinnapealne, süvistatud, kohtkindel, teisaldatav või muu juhistik)
8. talitlus maanduse järgi(maandatud neutraaliga, maandatud faasiga või maas isoleeritud juhistik)
9. elektriohutusmeetmete järgi kaud puute puhul(nt juhistikud milles pinge altid osad ona kaitsemaandatud või juhistikud, milles need osad on kaitsejuhikaudu ühendatud toiteallika maandatud neutraal või muu punktiga)
juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaaparatuuri valik sõltub suurel määral 2hest viimastena nimetatud asjaolust.
Kasutusel on 3 standardset juhistiku süsteemi, mille tähised on nende tunnuste järgi IT;TT;TN. Juhistiku süsteemide tähistused: madalpinge võrkude juhistiku süsteemide liigitus ja juhtide tähised on määratud rahvusvahelises standardis, mis kehtib ka eestis. Süsteemid erinevad üksteisest sellepoolest, kas juhistik on maandatud või mitte ja kas juhistiku juurde kuuluvad pinge alti osad on maandatud kohapeal või ühendatud kaitsejuhi kaudu juhistiku talitlus maandusega.
Süsteeme eristatakse 2he tähelise täisega, millest esimene on toiteallika ja maavahekorra tähis I(sole-isoleeritud), T(terre- maa)
ning teisel kõhal pinge altide osade kaitsejuhi osade ühendamis viisi tähis N(neutre-neutraal)
praktiliselt esinevad juhistiku süsteemid IT,TT,TN, viimase puhul on võimalikud veel kolm alajuhti TN-C(combine- kombineeritud )- neutraal ja kaitsejuht on ühitatud
TN-S(separe- eraldatud)- neutraal ja kaitsejuht on teineteisest eraldatud.
TN-C-S - neutraal ja kaitsejuht on toiteallika poolses võrguosas ühitatud, tarvitipoolses osas aga teineteisest eraldatud, vahelduvoolu süsteemides tähistatakse faasi juhte tähistega L1, L2, L3(ühefaasilises juhistikus ka lihtsalt tähega L), Neutraal juhti tähega N ja kaitsejuhti tähega PE.
Alalisvoolusüsteemides tähistatakse pooluse juhti märkidega L+ ja L- ja keskjuhti tähega M,
kaitsejuhti PE.
IT süsteem
It süsteem on elektrijaotuse juhistiku süsteem, kellel puudub igasugune ühendus maaga, ( eraldus trahvo sekundaar mähised on maast isoleeritud), kuid liinipingete ja pinge võnkumiste vähendamiseks võidakse kasutada ka neutraali või ühe faasi juhi maandamist üle suure takisti . It juhistikus toidetavate elektritarvitite keresid võib maandada igatühte eraldi grupi viisiliselt või kogupaigaldise jaoks ühise kaitsejuhi kaudu.
Toiteallikas
It juhistiku põhieelis
TT ja TN juhistike ees seisneb selles et ühe faasi maa või kere ühenduse korral ja jääb mõne kuni 100mA piiridesse, selline vool ei häiri enamasti elektri tarvitite talitlust ega nõu seetõttu ka kahjustatud liini või tarviti viivitamatut väljalülitamist. Seda süsteemi nõutakse kasutada haiglas , selline süsteem tagab riketeta(ja katkestusteta ja maast isoleeritud toitepinge operatsioonide ajal või teise kirurgi protsessidel) Paljudel juhtudel ei karanteeri see süsteem üksi elektriohutust. Elektrilöögi ohu vähendamiseks kasutatakse ka väikepingel töötavat aparatuuri, mille tööpinge on 50V või madalam. Seda süsteemi kasutatakse ka sõjalaevadel ja teistes kohtades, kus üksik isolatsiooni rike ei tohi põhjustada elektrivarustuse katkemist või kus rike tuleb kõrvaldada ilma elektrit väljalülitamatta.
It süsteemi töökindluse eelised ilmnevadki ainult siis kui selles kasutatakse nüüdisaegseid isolatsiooni korrasoleku järelevalve ja mõõte aparatuuri.
TT süsteem
TT süsteem (terre-terre) on elektrijaotuse juhistiku süsteem, millestrahvo keskpunkt ja neutraaljuht N on alajaamas jäigalt maandatud ja seadmete kestad on maandatud kohapeal.
See tagab selle, et faasijuhtide pinge maa suhtes nii normaal talitlusel ei ole üle faasi pinge.
Talitlus maandus takistus pole normitud kuid tavaliselt ei ole see üle 100Ω.
Elektritarvitite keres ja muud paigaldise pinge aldid osad maandatakse kaitsejuhi abil, mis on kohaliku kaitsemaandusega. TT juhistikus on maa ühendus vool sedavõrd väike, et liig voolu katise enamasti ei rakendu, seetõttu tuleb liigvoolu kaitsele kasutada rikkevoolu katiselülitit, mille nimi rakendus voolu võib valida kaitsemaandus takistuse jägi.
TT juhistike suurim eelis teiste juhistike ees seisneb kõrges elektriohutus astmes kuna maa ühendus kaitsega kasutatakse rikkevoolu kaitselüliteid.
Seda süsteemi kasutatakse nafta , gaasi või süttimis aldiste ainete torude, konteinerite ning lõhkaine ladude lähedal. N-Neutraal ehk 0juhe ühendatakse maandusega alajaama lähedal ja hoone lähedal, kuna hoonest alajaamani puudub kaitsejuht PE siis on rikke silmuse takistus suur. Kui faasijuhist tekib lühis kaitsemaandus juhti PE siis oomi seaduse järgi läbib rikkega kohta ja maandust väike voolutugevus , mis ei tekita süütamise ohtu ega põlevainete plahvatust.
TN süsteem(terre neutrale)
on elektrijaotusvõrgu juhistikusüsteem, kus maandusjuht on kokku ühendatud neutraaliga. Eelised: maandusjuhi ühendamine neutraal juhiga tagab väikese takistuse, mis tekitab kaitseseadmetel kiire rakendumise(välja lülitamise) rikete ja lühiste korral. Maandust on vaja kaitse aparaatide rakendamiseks. Rikkevoolu kaitselüliti kaitseb isolatsiooni rikke korral, eesmärgiks on kaitsta inimese elektrilöögi eest. Automaat kaitselüliti kaitseb lühiste korral juhtmeid sulamise eest katkestades lühisvoolu rikkesilmustes. Juhtmed ja kaitseaparaadid peavad olema omavahel sobitud. Maandatud süsteemi puudus võrreldes täielikult isoleeritud süsteemidega: kui inimene puutub ainult ühte faasi juhet siis ta moodustab kondensaatori maaga ja saab elektrilöögi reaktiivtakistuse tõttu(oomi seaduse järgi).
Samal põhimõttel töötab ka pinge indikaator, selle ohu tõttu kasutatakse haiglates maast isoleeritud IT süsteemid.
TN-C süsteem
Terre- neuraal-combine maandusjuhe on ühendatud 0juhiga tarbija lähedale, tnc juhistikus talitleb neutraal juht ning töö kui kaitsejuhina, seda nim PEN.
Iga kereühendus on 1he faasiline lühis ja toob kaas liigvoolu rakendamise .
TN-C juhistiku põhieelis teiste juhistike ees seisneb lihtsuses ja odavuses. See süsteem oli kasutusel ENSV kortermajades ja ettevõtetes. Sellel süsteemil on tõsine puudus kui 0juhe takeb liini keskel siis elektripaigaldise elektriseadmete metallkestad satuvad eluohtliku pinge alla. Tänapäeval seda süsteemi uusehitistes ei ole lubatud kasutada, selleasemel kasutatakse TN-C-S süsteemi.
TN-S-C süsteem
Seda süsteemi kastutakse tänapäeval eestis uutes ja ümber ehitatavates elamutes ning kontori hoonetes. Alajaamast majani tuleb pooluseline kaabel PEN juhiga(0ja maandus ühesjuhis), aga maja peakilbis on suur maanduslatt kus 0 eraldatakse sinisele(neutraal, N) ja kollane rohelisele (kaitsemaandus, PE) juhtmetele.
Sellel süsteemil on järgmised ohud: kui pea maanduslati kruvid ei garanteeri tugevat ühendust maandus elektroodidega siis neutraaljuhi katkemisega võivad elektriseadmete metallis kestad sattuda pinge alla. Kuid maandus paigaldis ei granteeri väikest takistust alajaamani siis sellest neutraaljuhtme katkemisel ei ole kasu(tekib oht elektriseadmele ja inimeludele).
TN-S süsteem
Terre neutrale separe maanuds juhe ühendatakse 0 juhiga alajaama lähedale, see süsteem on üsna kallis sest tuleb panna PE juht eraldi alajaamani (vähemalt 25ruut mm vask kaabel ja pikkus võib ulatuda 1000 või isegi rohkem meetrini) aga kui null juhe kusagilt katkeb siis kõikide elektripaigaldiste metallkestadele jääb ohutupotensiaal 0V. oma selgete eeliste tõttu on TN-S juhistik kujunenud kõigi madalpinge paigaldiste tarbia võrkude põhi lahenduseks. ühtlasi on tekkinud vajadus ehitada olemas olevat TN-C ja IT juhistikud ümber TN-S juhistikeks.
Eelis:
neutraal juhivool ega pingelang ei mõjuta juhistikus toidetava mikroelektroonika aparatuuri talitlust.
Elektriseadmete ohutusklassid
Elektriseadmed liigitatakse nelja ohutusklassi, sõltuvalt sellest kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral.
Elektriseadme ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku tähise järgi.
1. tavalise pistikuga elektriseadmed - 0 klass (eestis ei ole lubatud kasutada)
2. elektriseadmed mille pistik on kaitsekontaktiga - 1klass
3. kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega
4. kaitseväikepingel töötavad (kuni 50V) elektriseadmed - 3klass
samaotstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega: seda määravad seadme kasutamis võimaliused, mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. 3 ohutusklassi seadmed on kõige ohutumad.
Tavalise pistikuga elektriseadmel on vaid põhiisolatsioon, isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektriseadme tunneb ära tema ühendusjuhtme otsas oleva täisringikujulise otspinnaga pistiku järgi.
Elektriseade(1klass), mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil on kaitsemaandatud. Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallist osad kollase-rohelise värvusega kaitsejuhtme kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kaitsemaanduseks on pistikul ja pistikupesal metallist külgkontaktid. Esimese ohutusklassi seade saab lisaks kaitsekontaktiga pistikupesale ühendada ka tavalisse pistikupessa.
Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral(2 kass ) lisandub põhiisolatsioonile täiendav isolatsioon või onn põhiisolatsiooni tugevdatud. Sellise ehitusega seade on isolatsioon riketele vastupidavam ja kasutamisel ohutum. kaitseisolatsiooniga seadme saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa. Kaitseisolatsiooniga seadme pistikud on kahesugused: lapikud(vooluga kuni 2,5A) ning kujult esimese kaitseklassi pistikule sarnased kuid ilma kaitsekontaktidetta(voolule kuni 16A) pistik on alati ühendusjuhtme otsa valatud ega ei ole lahtivõetav. Kaitseväikepinge (kuni 50V) on pinge, millega kokkupuude ei ole eluohtlik. Kaitseväike pinget saadakse kaitseväikepinge trahvost, mille võib ühedada nii tavalise, kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa. Elektriseadet tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse sobib ühendusjuhtmepistik. Kaitsekontaktiga pistikupesad on sellistes ruumides, kus põrand juhib elektrit. Niiskes või märjas ruumis kasutatakse pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi, millel on isesulguv kaas. Dušši ruumis võib olla pistikupesa, mida toidetakse eraldustrahvo või rikkevoolu kaitselüliti kaudu. Väljaspool hoonet tuleb elektrivoolu võtta välistüüpi pritsmekindlast kaanega pistikupesast, mis on varustatud rikkevoolu kaitselülitiga.
Rikked elektrisüsteemis
Kasutatavate (kõrge)pingete võib tekkida pinge ülelöök ilma, et pinge all olevate elektriosi puudutataks. Asi seisneb selles, et kõrgepinge puhul muutub maaga ühendatud kõrvalise keha vahekauguse vähenemisel teatava piirini õhu elektriline läbilöök. Elektriseadmete puhul muutub läbilöök elektrikaareks, mis võib kesta kuni elektriahela väljalülitamiseni. Elektrikaar võib põhjustada suuri purustusi ja tulekahjusid. Kõrgepinge ülelöögi ja lühise põhjustab ka inimsese või looma lähenemine kõrgepingeall olevatele kõrgepinge seadmetele. Reeglina lõpeb see inimesele või loomale raskete põletushaavadega, sageli surmaga. Ohtu suurendab see, et ilma abivahendita ei ole võimalik teada, kas elektriseade on pinge all või mitte. Seepärast on tavaliste inimeste viibimine kõrgepinge seadmete territooriumil ja nende läheduses otsese ohutõttu inimelule kategooriliselt keelatud. Rikkeid elektriseadmetes võivad põhjustada mitmed asjaolud : liinidele langevad puud, tormiga lendavad oksad ja muud esemed, lindude sattumine liinijuhtmete vahele jne.
Releekaitse
Releekaitse ülesandeks on tekkinud lühise korral lülitada välja ainult see elektriseade, kus on lühis. Väga oluliseks nõudeks releekaitsel on see, et lühisekorral saaks vooluahel katkestatud võimalikult kiiresti.
Ülepingekaitse
Energeetika seadmed vajavad kaitset erinevatest allikatest tingitud ülepingete vastu. Ohtike ülepingete allikateks võivad olla välgu otsene sisselöök elekriliini või lahtise alajaama seadmesse. Mitmete elektriseadmete sisse ja välja lülitamisel tekkivad ülepinge impulsid jne.
Staatiline elekter
Staatiline elektrilaeng koguneb seadmete ja aparaatide metall osadele, mis on seotud vedela või puiste materjali ümbertöötlemisega segamisega. Võib toimuda elektrilahendus, kui potensiaalide vahe keskonna ja seina vahel läheb liiga suureks. Elektrilahendus võib süüdata põlema keskkonna ja toimuda plahvatusena, põlenguna.
Tekkimis kohal: 1)Dielektriliste vedelike voolamisel. 2) Tolmu ja õhusegude liikumisel(pneumotransport) 3) Materjalide töötlemisel segistites. 4) Riide materjalide lõikamisel. 5) Ülekande seadmete, kummi rihmade hõõrdumisel. 6) Dielektriliste vedelike transpordil kui vedelik sisterni sees liigub.
Põhjustajad: 1.korrosiooni produktid 2. hapendumis ja lagu produktid 3. Puhastus agregaatide jäägid 4. sihilikult manustatud lisandid(nt: tetraetüülplii- etuleeritud bensiinis ).
Elektrilaengute kogunemine: negatiivsed laengud võivad koguneda nt: vedelike pinnale, positiivsed nt: toruseintele. On võimalik elektrilahendus mis võib süüdata vedelikke, gaase . Potensiaalide vahed 3600V bensiini voolamisel terastorus, 9000V atsetooni väljavoolamisel balloonist, 80000V nahast ülekande rihmade puhul, sädelahendus: 3000V süütab gaase, 5000V süütab tolmusid.
Kaitse staatiliste elektrilangute kuhjumiste vastu:
1)maandamine 2)õhuniiskuse tõstmine(üle 70%) 3)antistaatiliste segude kasutamine 4) õhuioniseerimine 5) kaitsegaaside kasutamine 6) elektriseeruvate pindade niisutamine 7) gaasied vedelike puhastamine saastunud hõljuv osakestest 8) riietuse valimine(mitte kanda sünteetilisest materjalist- nailonist rõivaid, varustada töötajad nahk taldadega jalatsitega)
Elektriohutuse tagamine elektripaigaldistes
Üldnõue elektripaigaldise ohutusele
Elektriohutus seaduse järgi tuleb elektripaigaldist ja seadet projekteerida, ehitada, katsetada, remontida, hooldada ja kontrollida nii et see ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise korral ei ohustaks inimest, vara, kodulooma ega keskkonda.
Ohud elektripaigaldises:
Elektripaigaldistes on tegu 2 põhiohuga. 1. liig temperatuur 2. elektrilöök
Liig temperatuur võib tekkida näiteks elektritarviti liigkoormusest või rikkest(lühis, maaühendus) tingitud voolujuhtivaid osasi läbiva liigvoolu tagajärjel ja põhjustada põletusi või tulekahjut.
Kaitse liigvoolu eest on realiseeritav: 1. liigvoolu automaatse väljalülitamisega enne voolu ohtliku väärtuse või kestvuse saavutamist. 2. liigvoolu väärtuse ja kestvuse piiramisega ohututasemeni. Kaitse liigvoolu eest saavutatakse kaitseaparaatide(sulavkaitsmete ja kaitselülitite, releede) kasutamisega.
Elektrilöök on kahjulik(patofüsioloogiline) toime, mida põhjustab inimese või looma keha läbiv elektrivool , see on põhiline elektriga seotud õnnetuste põhjustaja ja seepärast on oluline olla teadlik kuidas seda ohtu vältida.
Elektrivoolu ohtlikkus inimesele
Pingestatud juhtivate osade puudutamisel(kõrgepinge paigaldistes aga isegi nendele osadele lähenemisel) võib inimene saada elektrilöögi. Elektrivoolu toime inimesele oleneb: vooluliigist, vooluväärtusest, voolukestvusest. Eluohtlik on vool siis, kui see kulgeb läbi inimsese südame ja kutsub esile südame vatsakeste, lihaste kordineerimatu virvenduse. Aju võib verevarustuse katkemist taluda kuni 5min, mis järel saabub surm. Tavalise 50Hz vahelduvvoolu korral võib üldjuhul pidada inimesele ohutuks voolu kuni 10mA . Madalpinge paigaldistes võib inimene sattuda halvimal juhul faaside vahelise pinge alla, mille effektiivväärtus on 400V . Inimese keha takistus on tavaliselt 0,5- 2KΩ ja seega võib läbi keha kulgeda vool 0,2-0,8A, mis on selgelt eluohtulik. Inimene võib pingealla sattuda 2hel viisil: 1.puudutades elektriseadme osa, mis normaal talitlusel on pingestatud.(otsepuude)
2.puudutades elektriseadme või muu seadme pingealdist osa, mis on sattunud pingealla isolatsiooni rikke tõttu.(kaudpuude).
Kaitsevõtted ja viisid
Elektrilöögi vältimiseks kasutatakse elektripaigaldistes ja seadmetes erinevaid kaitsevõtteid ja viise ja kaitseklasse. Kaitset otsepuute eest nimetatakse põhikaitseks ja seda saab realiseerida järgmiste kaitsevõtetega: 1) põhiisolatsioon(isolatsioon mida ei saa kõrvaldada muidu, kui purustamise teel) 2) kõrgemat ohutustaset tagab lisaisolatsioon(nt: topelt või tugevdatud isolatsioon, seda isolatsiooni nim ka kaitseisolatsiooniks). 3) kaitseväikepinge, mille korral läbi inimkeha ei saa tekkida eluohtlikku voolu, selle pinge lubatav väärtus nii juhtide vahel, kui ka maasuhtes on vahelduvvoolu ahelates 50V, alalisvooluahelates aga 120V. 4) Puudutamist takistavad kaitsekatted ja ümbrised. 5) lähenemist takistavad kaitsetõkked. 6) Mitte juhtiva ümbruse loomine (isoleerpõrandate ja seinte näol) 7) elektiseadme paigutamine väljapoole puute küündumust. 8) pingealustel töödel isoleertööriistade ja kaitsevahendite kasutamine.
Kaitset kaugpuute korral ehk rikkekaitset saab realiseerida: 1. pingealdiste osade maandamisega kaitsejuhtide kaudu. (kaitsemaandamisega) 2. seadme kiire automaatse väljalüitamisega pingealdiste osade pinge alla sattumisega. 3. pingealdiste ja kõrvaliste juhtivate osade potensiaalide ühtulastamisega, potensiaali ühtlustus juhtide abil.
4. elektrieraldusega näiteks spetsiaalsete eraldus trahvode abil sama aegselt põhikaitsega nt kaitseisolatsiooni, kaitse väikepinge, kaitsekatete ja muu seesuguse abil.
Potensiaali ühtlustuse kasutamisel on kõigi puute võimalike juhtivate osade potensiaal ühesugune.
Nimetatud kaitsevõtteid võib kasutada ka kombineeritult igaljuhul peavad aga kõigis elektripaigaldistes olema kasutusel mõlemad kaitseviisid, nii põhi kui ka rikke kaitse. Eritiohtlikes oludes(märjaümbruse, välisolude ja muu seesuguse korral) tuleb aga ettenäha lisa kaitse, mida madalpinge paigaldistes realiseeritakse rikkevoolu kaitselülititega. Sellised kaitselülitid rakenduvad siis kui rikkel tekiv vool 30mA või enam. Eriti ohtlikkus keskkonnas kasutatakse kaitselüliteid nimirikke vooluga 10mA. Peale selle nõutakse, et see lüliti rakendus hiljemalt 30ms jooksul, mis hoiab ära ohtlikku kestvusega vooluimpulsi tekke.
Kaitseklassid
Kõigi madalpinge paigaldiste elektritarvitite ehitusest peab olema ettenähtud nii põhi kui ka rikkekaitse vajadusel ka lisakaitse.
Põhi ja rikkekaitse viiside järgi jagatakse elektritarvitid 3kaitseklassi.
Tüüpilised elektritraumade põhjused
1. elektriohutusnõuetest mitte kinni pidamine(lohakus, madalohuteadlikku, liigne julgus )
2. mitte korras elektriseade või tööriist (lohakus, madal ohuteadlikkus, liigne julgus, kontrolli puudumine)
3. kaitsevööndi nõuete mitte täitmine(eelkõige omavolilised tööd valdaja loata)
4. muu(metalli vargused, omavolilised tööd alajaamades või õhuliinidel)
Elektriohutuse tagamise põhinõue elektritöödel
Enne töö toimingu sooritamist või käiduga seotud tegevust elektripaigaldises või selle lähedal tuleb selgeks teha elektriohud nende allikad ja riski olemus. Seejuures tuleb üksikasjalikult kavandada töö toimingu või tegevuse sooritamise selline viis, mis tagaks elektriohutuse.
Elektriohutuse üldjuhised tavaisikutele
Enne elektriseadmete kasutusele võttu peab veenduma, et ühendus ja pikendus juhtmed on terved . Rikkis seadmeid ja juhtmeid kasutada ei tohi. Tuleb jälgida, et seadmete pisikud ja pistiku pesad oleksid terve isolatsiooniga. Pistikud võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides . Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ning tekitada lühise. Kui seadme pistik ei sobi ruumis olevate pistikupesadesse on selle kasutamise keelatud. Enne lambi vahetamist tuleb valgusti vooluvõrgust välja lülitada. Elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade peal või läheduses. Elektriseadmete remonti tohib teostada vastava väljaõppega töötaja. Elektritarvitit võib kasutada ainult temale ettenähtud keskkonna tingimustes. Elektritarvitit ei tohi pikendus juhtme abil kasutada teises ruumis, kus on teist tüüpi pistikupesad ja tarviti kasutustingimused erinevad. Tähelepanu peab pöörama juhtme vigastumis ohule läbiviimisel käidavatest kohatadest ukse avadest jne. Kasutada ühte vajaliku pikkusega pikendusjuhet. Mitme pikendusjuhtme järjestikku ühendamisel võib katkeda kaitsemaandus soone ühendus. Mitmepesalise pikendusjuhtmega võib ühendada vaid väikese võimsusega tarviteid. Ärge ühendage mitme pistikupesaga pikendusjuhtme külge mitut suure võimsusega tarvitit. Pistikupesade, lülitite, klemm karpide ja muud katted peavad olema terved ja korralikult kinnitatud. Ärge lappige vigast ühendust või pikendusjuhet. Kleeplindiga parandatud juhe on elu -ja tuleohtlik. Valgusti peale on märgitud, kui suurt lampi võib selles kasutada, suuremat ei tohi kasutada. Vannitoas on kuplita valgusti ohtlik. Vannis või dušši all olles ei tohi elektritarviteid kasutada.
Soovitused elektriohutuse olukorra hindamiseks ettevõtetes
Ettevõttes peab olema kirjalikult määratud isik, kes vastutab elektrimajanduse eest. Kui firma tegeleb elektritöödega siis peab neid olema mitu: pea energeetik, vastutav elektrik jne.
Nõutavatel juhtudel peab olema kirjaliku dokumendi alusel määratud elektripaigaldise käidu korraldaja. Käidu korraldamiseks peab olema koostatud käidu kava ja seda peab järgima. Elektripaigaldisele peab olema tehtud tehnilinekontroll ja see ka dokumenteeritud. Töö sisekorra eeskirjades ja kõigis ohutusjuhendites(sissejuhatav, perioodiline, ametiga seotud) peab olema lõik elektriohutus. Elektriala isikud peavad läbima perioodilised teadmiste kontrolli ja see peab olema dokumenteeritud. Isikud kes viibivad elektripaigaldiste ruumides(v.ä juhtimiskilbi, relee jms ) kinnistes ja lahtistes jaotusseadmetes, kaevudes, kambrites, tunnelites, ehitus platsidel ja remondi tsoonides või töötavad elektriõhuliinidel peavad kandma kaitsekiivrit. Töötamisel peab kaitsekiiver olema lõuarihmaga kinnitatud. Töid, mille juures elektriohu või taruma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi tohib ette võtta ainult isik, kellel on sellised teadmised või kogemused või kes töötab pädeva järelevalve all. Elektritööle lubatakse isikuid, kes on vähemalt 18a vanad ja kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Mitte iseseisvale tööle võidakse lubada ka vähemalt 16a elektrialaõpilasi ja praktikante. Elektripaigaldise valdaja ja elektritöö ettevõtja vastutavad oma töötajate kvalifikatsiooni ja neile elektripaigaldistes töötamiseks omisttatud õiguste eest. Elektritöö ettevõtja töötajatele lülitaja õiguste andmine toimub vastavalt elektripaigaldise valdaja poolt kehtestatud korrale. Ettevõttes peavad olema nimekirjad isikutele omistatud õiguste kohta nt: kes võivad olla käidukorraldajaks, elektritööjuhiks, tööjuhtijaks, tööjälgijaks, lülitamiste juhtijaks, lülitajaks, kes omavad visuaalse ülevaatuse õigust. Tööks elektripaigaldistes nende juures või lähedal tuleb praktilise väljaõppe ja teavitusega ettevalmistada piisav arv isikuid, kes oskavad elektrilöögi korral anda vajalikku esmaabi. Elektrikilbid peavad olema lukustatud, kui on võimalik juurdepääs pingestatud voolujuhtivatele osadele. Muudel juhtudel peavad kilbid olema suletud. Peab olema kätte saadav informatsioon, kelle käes on kilpide võtmed. Kilpides peavad olema tegelikule olukorrale vastavad skeemid, kõik seadmed ja juhtmed peavad olema tähistatud vastavalt skeemile. Elektritööriistad ja kaitsevahendid peavad läbima perioodilisekontrolli ja see peab olema dokumenteeritud. Tööriistu seadmeid ja vahendeid tuleb kasutada nende tootjate või tarnijate juhendite kohaselt. Juhendid peavad olema eesti keelsed, tarbe korral ja muu keelsed. Elektripaigaldise ja selle lähedal töötamiseks või käitamiseks ettenähtud tööriistad, seadmed ja vahendid peavad vastama otstarbele neid tuleb hoida kasutamis korras ja tuleb asjakohaselt kasutada. Elektripaigaldiste käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või nende lähedal tehtavatel töö toimingutel tuleb lähtuda ettevõtte standardi nõuetest.
Elekter on väga kõrge ohuallikas ja seepärast tuleb talle pöörata tõsist tähelepanu.
Väikepinge süsteemid
SELV PELV FELV
Selv süsteemis peavad pingestatud osad maast kõrvalistest juhtivatest osadest ja kaitsejuhtidest PE olema isoleeritud. Samuti ei tohi pinge alte-id osi ühendada mingisuguste kaitsejuhtidega, kuna elektriseadmete kerede ja teiste pingealdiste osade maandamine on keelatud siis ei saa võõrpotensiaal võõrsüsteemi ülekanduda. Selv süsteemi kasutatakse siis kui maandamine ei ole vajalik väikepingesüsteemi seadmete tööks.
SELV süsteemi kasutatakse: 1.käsilampide ja tööriistade toiteks kitsastes või niisketes oludes.
2. veealustes valgustites. 3. elektrilistes mänguasjades. 4.väikepinge valgustites
5. liiklusvahendites
Väike pinge ahelates kasutatakse palju pistikühendusi sellest lähtuvalt:
1. SELV pistikud ei tohi sobida ühegi teiste süsteemi pistikupesadesse(kaasaarvatud ka mitte PELV ega FELV süsteemi)
2. SELV pistikupesadess ei tohi sobida mingi teise süsteemi pistikud(ka mitte PELV ega FELV süsteemid)
3. SELV pistikuühenduste ei tohi olla kaitsekontakte
SElV pistikühendused on kõige rohkem levinud ja sellega seoses on ka nende kujundus põhimõte normeeritud euroopaliidu standardiga. Pistiku ja pesa omavaheliseks ühendamiseks on pistik varustatud ühe või kahe juhtsoonega(põhi ja lisa tsoonega), pistikupesa prae on aga varustatud vastavate juhthammastega. Lisa hamba asend põhihamba suhtes ja pistikühenduse värv määravad ära SELV ahela nimipinge ja sageduse, kus seda pistikut ja pistiku pesa saab kasutada. NT: 1. 20-15V, 50 või 60 Hz ilma lisahambata värv lilla.
PELV
Mõningates väljaannetes nim PELV süsteemi ka maandatus-kaitse väikepinge süsteemiks.
PELV süsteemi kasutatakse juhul kui käitse väikepinge ahel sisaldab elektroonika ja nõrkvoolu seadiseid , mis vajavad talitlus maandust. Tavaliselt ühendatakse üks toiteallika poolustest(või 3faasilise toiteallika neutraal) maandusega ehk ühendatakse madalpingelise toitevõrgu PE juhiga. PELV süsteemi kasutatakse: 1) side ja infotehnika paigaldistes 2) mõõtesüsteemides 3) juhtimis ja reguleerimis ahelates
Väike pinge ahelates kasutatakse palju pistikühendusi, sellest lähtuvalt:
1. PELV ei tohi sobida mingi teise süsteemi (ka mitte SELV ega FELV süsteemi) pistikupesadesse.
2. PELV süsteemi pistikupesadesse ei tohi sobida mingi teise süsteemi(ka mitte SELV süsteemi) pistikud, kuid eirandina võivad sobida FELV süsteemi pistikud.
3. PELV pistiku ühendustes võivad olla kaitsekontaktid.
PELV pistikühendused on rahvusvahelised standardiseerimatta
FELV täpselt sama mis PELV-il.
FELV - talitlusväikepinge
Kaitseväikepinge ahelate toitetrahfod peavad rahuldama eraldustrahfodele esitatud nõudeid, peavad olema 2kordse isolatsiooniga. Juhul kui toitetrahfo ei vasta eraldustrahfo nõuetele siis nim väikepingeahelat PELV süsteemiks. FELV ja PELV süsteemi elektriline skeem on sarnane, vahe on ainult toitetrahfo isolatsiooni elektrilises tugevuses . FELV pistikühendused on rahvusvaheliselt standardiseerimata.
Kokkuvõte väikepinge süsteemidest
SELV,PELV ja FELV väikepingesüsteemid on elektriohutuse mõttes kõige vähem ohtlikud, kuid selleks, et nad rahuldaks ka põhikaitsenõudeid peavad nad olema teistest elektriahelatest töökindlalt eraldatud. Selleks kasutatakse:1) juhtide paigutamist teistest juhtidest piisavale kaugusele. 2) Isoleermantliga juhtmete ja kaablite kasutamist SELV ja PELV ahelates. 3) SELV ja PELV ahelate eraldamist teistest ahelatest metall varjete abil. Juhul, kui kaitseväikepinge ahela juhid on teiste ahelate juhtidega kõrvuti või ühes samas mitmesoonelises kaablis peab nende isolatsioon olema elektriliselt samatugev nagu suurima nimipingega kõrvalasuval ahelal.
Tööruumide liigitus elektriohtlikkuse järgi
1.ohtlikud- ruumis on voolujuhtiv tolm või niiskust üle 75%, voolu hästijuhtiv põrand: metall, muld , raudbetoon , tellis või muu seesugune põrand, kõrge temperatuur- üle 30C, võimalus puudutada maaga ühenduses olevaid seadmeid.
2. eritiohtlikud- ruumis on eriti suur niiskus ligi 100%, keemiliselt aktiivne keskkond, kahe või enama ohtlikuse tunnuse esinemine üheaegselt.
3. väheohtlikud- ruumid, kus puuduvad ohtlikkuse tunnused.
Elektrivigastuste vältimine
Elektrilöögi vastase kaitse põhireegel:
1. ohtlike pingestatud osi ei tohi saada puudutada.
2. puute võimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all.
Inimene võib saada elektrilöögi: otsepuutel, kaudpuutel.
Elektrilöögi kaitse otsepuute eest
Otsepuute kaitsega püütakse saavutada, et inimene või loom ei saaks juhuslikult puudutada lektriseadmete pingestatud osi. See tagastakse eeskätt pingestatud osade isoleerimise teel. Kokkuleppeliselt on otsepuute kaitse piisav, kui on välistatud pingestatud osade puudutamine sõrmega. Kestade ja katete võime takitstada otsepuudet iseloomustab kaitseaste, mida tähistatakse IP ja sellele järgneva tunnus numbriga. Esimene tunnus number näitab kaitset tahkete võõrkehade sissetungimise eest. 0 kaitsmata; 6 tolmutihedalt.
Teine tunnus number näitab kaitset vee kahjuliku toimega sissetungimise eest.
0 kaitsmata; 8 kestev sukeldus .
Kaitsevahendid elektrivigastuste ära hoidmiseks kasutatavad isoleermaterjalist vahendid:
1)kummisaapad, kummikindad , isoleer alus, kummimatt. 2) isoleer käepidemetega elektripaigalduse riistad
Elektrilöögi kaitse kaugpuute puhul
Kaitse kaugpuute puhul peab nii täielikult kui võimalik välistama elektrilöögi ohu kui elektriseadmete ja paigaldiste osad on isolatsiooni rikke tõttu sattunud pinge alla. Isolatsiooni rikke korral võib tekkida ühendus elektriseadme pingestatud osade ja maandatud kesta vahel. Tekkiv rikkevool ei pruugi elektriseadme talitlust kuigi oluliselt häirida, kuid võib esile kutsuda elektrilöögi ja tulekahju ohud.
Kaugpuute kaiseks kasutatakse eraldi või üksteisega kombineeritult järgmisi kaitsevõtteid:
1. kaitsemaandamist- elektrimasinate , aparaatide, teiste seadmete ning paigaldiste kerede ühendamist maaga. Kaitsemaandus juhtmete takistus ei tohi ületada 4oomi.
2. potensiaali ühtlustust- kasutatakse tavaliselt ohtlikemates ruumides(vannituba, saun , dušši ruum jt). Selleks on elektriline ühendus, mis võrdsustab eri elektriseadmete ja kõrvaliste juhtivate osade potensiaali vahetult elektriohtlikus kohas.
3. kaitseväikepinget- nõrkvoolu elektriseadmetel kasutatakse toiteks talitlusväikepinget, mille ülem piir on 50V vahelduvoolu ja 120V alalisvoolu korral
4. isoleerümbrust- pingestatud osade isoleerimine nii, et nad on täielikult kaetud isolatsiooniga välistades selle mahavõtmise teda rikkumata.
Selline kaitse isolatsioon peab olema sedavõrd suurem isolatsiooni takistusega, et lekkevool jääks piisavalt väikseks.
5. kaitse eraldust seisneb antud vooluahela töökindlas enamasti kaitseisolatsiooni abil eraldamises muudest voolu ahelatest. Vahelduvvoolu ahelatesse lülitatakse eraldus trahvo, kusjuures kaitseeraldatud ahelaid ei maadata.
6.elektriseadme toite automaatset ja kiiret välja lülitamist: elektritarvitite kõik pinge aldid osad peavad olema kaitse või PEN juhiga võrgu toiteallika maandusega.
Juhuslik ühendus seadme pingestatud osa ja pinge aldi osa vahel kujuneb lühiseks suhteliselt suure lühisvooluga. kaugpuute kaitsena saab kasutada liigvoolu kaitse seadmeid, mis lülitavad kiiresti välja toite.
Elektrituru seadus
Seadus reguleerib elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted lähtudest vajadusest tagada põhjendatud hinnaga keskkonna nõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrirahustus ning energia allikate taas tasakaalustatud keskkonna hoidlik ja pikaajaline kasutamine.
Elektrivajaduse arengu kavandamine
Majandus ja kommunikatsiooni ministeerium koostab iga 3a järel ning esitab vabariigivalitsusele kinnitamiseks elektrimajanduse arengu kava, milles sisaldub järgmine teave: 1. Järgmise 10a elektritarbimise eeldatav maht. 2. Analüüs milles käsitletakse rahvusvahelise elektrituru senist arengut ja prognoosi järgmise 5a kohta.
3. Järgmise 5a kohta analüüs, milles käsitletakse keskkonna nõuete eeldatavat mõju elektrituru arengule. 4. Järgmise 10a kohta andmed ja analüüs, mis käsitlevad taastuvatest energia allikatest toodetud elektrienergiat. 5.andmed selle kohta, mis on eelneva arengu kava andmetega võrreldes muutunud.
Turuosalised
Turuosalised on elektriettevõtja ja tarbija ning pilansi haldur
Elektriettevõtjad on tootja, võrguettevõtja, liini haldaja ja müüa.
Tootja on elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil.
Võrgu ettevõtja on elektriettevõtja, kes osutub võrgu teenust võrgu kaudu.
Liinihaldaja on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini või riigi piiri ületavat alalisvoolu liini. Müüja on elektrienergia tüür ettevõtja. Pilansi haldur on isik, kes on oma pilansi tagamiseks sõlminud süsteemi halduriga pilansi lepingu. Tarbija on elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik. Kodutarbija on tarbija, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamises eesmärgil, mis ei seondu tema majanduse või kutse tegevusega.
Äritarbija on tarbija, kes ei ole kodutarbija. Elektrienergiat ostev isik on tarbija üksnes oma tarbeks kasutatava elektrienergia osas.
Toote ja teenuse ohutuse seadus
Seaduse eesmärk on tagada turule lastud toodete ja osutatavate teenuste ohutus.
Toode seaduse tähenduses on vallas asi, mis on mõeldud tarbijale või mida tarbija võib eeldatavalt mõstlikul viisil kasutada ka juhul, kui see ei ole tarbijale ettenähtud, samuti teenuse osutamise korral tarbijale kättesaadavaks tehtud toode, mida tasu eest või tasuta pakutakse või tehakse kättesaadavaks majandus või kutse tegevuse käigus, sõltumata sellest, kas toode on uus, kasutatud või parendatud. Teenus seaduse tähenduses on tarbijale tehtav teenindav töö või osutatav hüve, milles olulise osa saab kasutarbija isiklikult.
Teenuse osutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes majanduse või kutse tegevuse käigus tarbijale teenust tasuta või tasu eest pakub.
Turujärelevalve käesoleva seaduse tähenduses on ametite ja inspektsioonide riiklikjärelevalve alane tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada turule lastud tootest või osutatavast teenusest tulenevat ohtu inimese tervisele ja varale.
Ohtude kindlaks määramine
Toode on ohutu, kui see mõistlikel kasutus tingimustel tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse. Ohutuse kindlaks määramisel võetakse arvesse eelkõige järgmised asjaolud:
1. toote omadused kaasaarvatud koostis, pakend, kokkupaneku juhendid ning asjakohastel juhtudel paigaldamise ja hooldamise juhendid. 2. mõju teisele tootele, kui võib põhjendatud eeldada nende koos kasutamist. 3. toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave. 4. võimalik oht toote kasutamise korral tarbijate riskirühmadele eriti lastele ja vanuritele.
Ohtliku teenusena käsitletakse teenust, mille osutamise viisiga seonduv viga või teenuse osutamisel kasutatava toote konstruktsiooni või koostise puudus või teenuse kohta antud ebaõige eksitav või puudulik teave võib põhjustada inimese vigastuse, mürgistuse, haiguse või muul viisil ohustada tema tervist.
Eksitava välimusega ohtlik toode on toode, mis ei ole söödav, kuid mille suurus, lõhn, värvus, välimus, kuju, pakend või märgistus on selline, et tarbija eelkõige laps võib seda ekslikult pidada toiduks ja selle suhu panemine imemine või alla neelamine võib olla ohtlik ning põhjustada tervise kahjustusi.
Toote ohutust tuleb eeldada, kui see vastab euroopa selle Euroopa Liidu liikmesriigi tervise kaitse ja ohutusnõuetele.
Tootja ja teenuse osutaja kohustused
Tootjal on lubatud turule lasta ainult ohutut toodet ja teenuse osutajal on lubatud pakkuda ainult ohutut teenust. Tootja ja teenuse osutaja on kohustatud andma tarbijale asjakohast teavet, et võimaldada tal hinnata toote või teenuse võimalike ohte , selletavalise või mõstliku kasutusea jooksul, kui sellised ohud ei ole vastavate hoiatusteta kohe selged ning võtta kasutusele ettevaatus abinõud nende ohtude vältimiseks.
Tootja ja teenuse osutaja on kohustatud võtma pakutava toote või teenuse eripärale vastavaid meetmeid , mis võimaldaksid tal: 1. olla teadlik ohtudest, mida toode või teenus võib põhjustada. 2. valida ohtude vältimiseks sobiv tegevus nagu toote turult kõrvaldamine või teenuse osutamise lõpetamine tarbijate hoiatamine või toote tarbijalt tagasinõudmine