3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse mõõtmise metoodika omandamine. Tööks vajalikud vahendid Meger, maandusmõõtur, ühendusjuhtmed ja mõõdetavad seadmed. Üldosa Elektrivigastuse all mõistetakse elektrivoolu ettenägematul toimel inimese organismis tekkinud kahjustusi. Elektrivigastuste peamisteks põhjusteks võivad olla: 1. Tehnilised põhjused (isolatsiooni vigastused rikete tagajärjel, elektriseadmete tehnilised 2. rikked, maanduse katkemine jne). 3. Süsteemi ja korra puudumine elektriseadmete kasutamisel. 4. Ohutustehnika nõuetest mittekinnipidamine, hooletus. 5. Mitteteadlikkus. 6. Inimesele ja loomale võib mõju avaldada nii puutepinge kui ka sammupinge. UP UP U 2 maandatud
hästi ABS-pidurite anduriteks. Viimasel võib ta olla integreeritud rattalaagriga. MRE anduri sees on takistist, mille takistus sõltub magnetväljast ja magnetvoo tiheduse muutmise suunas. Pöörlev rootor tekitab anduris 7...14 mA vooluimpulsi, mille sagedus muutub koos pöörlemissagedusega. Toitepinge on tavaliselt 12 V ja väljundsignaal samapinge, mille min/max väärtused sõltuvad juhtplokis asuvast takistist. Takistis on paigaldatud kas toitevoolu või maanduse poolele. MRE anduri eri liigiks on magnetrattaga andur. Selle anduri rootor koosneb mitmest üksteise kõrval asuvast magnetist. Ühendusskeemilt sarnaneb magnetrattaga Halli andurile. Tal on kolm juhet toitepinge maandus ja signaaljuhe. Anduri võimendi ühendab ja takistab maandust takistites nii pöölemissagedusega võrdelise sammpinge signaali. Signaalpinge muutus on mõõdetav anduri ühelt juhtmelt. Sõltuvalt juhtplokist ühendusskeemist on teine juhe kas toitepinge või maandus.
häireid. On tähtis, et nad oleksid üksteise peegelpildid! Juuresoleval joonisel on mõõdetud CAN-H juhet maanduse suhtes. Mõõtmise kiirus ei võimalda meil näha kõiki impulsse. Valides mõõtekiiruseks 40 Hz või 100 Hz on hästi nähe, et võrgus ei ole katkestusi ega lühiseid. Juuresoleval joonisel on mõõdetud CAN-L
käsitletavate parameetrite hulgast. Rikkeotsingu mõõtmisega On juhuseid, kus rikkekood ei näitagi või viitab valele rikkekoodile, rikkekood tuleb üle kontrollida mõõtmise teel. Mõõtmist tuleb alustada töötava seadise toitepinge- ja maandusahelate pingelangude kontrollimisega. Elektriahela kõige tõhusamaks mõõtmiseks on otse juhtploki klemmidelt. Toitevoolu ja maanduse kontrollimine Kõige mõtekam on kontrollida ostsilloskoobiga. Käigukasti juhtploki toitepinget ja maandust on otstarbekas mõõta mootori tühikäigul ja sisselülitatud käigu korral. Hädareziimil, kus elektrilist juhtimist ei toimu tuleb toitepinge ja maanduse kontrollimiseks kasutada isatarbijat(näiteks ühendada juhtploki asemele hõõglamp). Mõõtmise juures tasub meeles pidada, et mõõtmiste ajal peab vooluring olema suletud.
neist ühilduvus RS-232 standardiga.Paljudel tänapäeva arvutitel pole jadaväratit, sest tavakasutajal ei ole seda enamasti vaja. PARALLEL PORT paralleelport, rööpport Välisseadmete, näit. printeri arvutiga ühendamiseks ette nähtud pistikupesa. Läbi paralleelpordi liiguvad andmebitid paralleelselt, st. iga biti jaoks on oma juhe. Olenevalt tüübist võib paralleelpordi pistikul olla 8 või 16 jalga andmebittide jaoks ning paar-kolm jalga juhtsignaalide ja maanduse jaoks. Kasutatakse lauaarvutites. PS/2 See on kõige tavalisem hiire ja klaviatuuri liides. Lilla on klaviatuuri oma ja roheline hiire oma. Muidugi paljud tänapäeva hiire ja klaviatuuri otsikud on USB poeale üle läinud. Kasutatakse lauaarvutites enamjaolt kuid ka sülearvutites IDE (PATA) See liides on lauaarvutite emaplaadid, millega saab ühendada kõvaketaid, dvd/cd seadmeid jpm. emaplaadiga. (see IDE on ka muidugi ka kõvakettal endal ja ka DVD/DV
3. Kasutusalad SELV süsteemi kasutatakse: Käsilampide ja tööriistade toiteks kitsastes või niisketes oludes Veealustes valgustites Elektrilistes mänguasjades Väikepinge valgustites Liiklusvahendites (veesõidukites) Haiglates SELV süsteemi teeb ohutuks: Väikepinge, mis ei ületa 120V/DC ja 50V/AC; Väga väike võimalus kokkupuuteks suurema pingega ahelaga; Maanduse ja voolu tagasitee puudumine, mida vool läbiks. PELV süsteemi kasutatakse: Side- ja infotehnika paigaldistes Mõõtesüsteemides Juhtimis- ja reguleerimisahelates 4 PELV süsteemi kasutatakse juhul, kui kaitseväikepinge ahel sisaldab elektroonika ja nõrkvoolu seadiseid, mis vajavad talitlusmaandust (häirevastast maandust). Tavaliselt ühendatakse üks
klemmi. Harjad toetuvad elektrimootori pöörleva osa ankru- mähiste otstega ühendatud lamellidele. Lamellid koos harjadega moodustavad kommutaatori, mille abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. Ühe harja ja lamelli kaudu kulgeb vool akust mähisesse ning teise harja ja lamelli kaudu mähisest maandusse. Hoidemähise teine ots on ühendatud maandusega läbi kere, tõmbemähise teine ots saab maanduse aga läbi ergutus ja ankrumähise. Vool läbib mõlemat mähist ja tekkiva tugeva magnetvälja toimel viib tõmberelee vabakäigusiduri hammasratta hoorattaga hambumisse ja ühendab peavoolukontaktid. Peavool kulgeb akust otsa süütelülitit läbimata käivitile ja hakkab hooratast ringi ajama. Mootori käivitumisel, (pöörlemissagedus ületab käiviti pöörlemissageduse), katkestatakse klemmile 50 toitevoolu andmine. Seni kuni
SÜÜTESÜSTEEMID Süütesüsteemi ülesanne on silindris oleva töösegu õigeaegne süütamine elektrisädemega. Küünla elektroodide vahel sädeme tekkitamiseks on vaja tõsta pinge üle 12 tuhande voldi. Klemm nr.15 süüte sisselülitamisel tekib pinge . Nr.1 on maandus.Kõrgepinge ehk sekundaarmähises , mille keerdude arv ulatub mitmekümne tuhandeni , tekib 10 000 80 000 V kõrgepinge. Mõnesaja keeruga madalpinge ehk primaarmähis kuumeneb rohkem ja on paigaldatud välimiseks.Induktiivne süütepool koosneb : raudsüdamikust,madalpingemähisest ja kõrgepingemähisest. Sädemetekkimine Suletud lüliti korral läbib vool madalpinge mähist ja tekitab ümber raudsüdamiku võimsa magnetvälja.Peale lüliti avanemist madalpinge pool katkeb , magnetväli kaob , kahaneb magnetväli , indutseerib madalpinge mähises 150-300 volti pinge ja kõrgepinge mähises 10 tuhat 30 tuhat volti , mis juhitakse süüteküünaltele. Pöörlemissagedus andurid Hall-andur Hall-andur koosneb sir...
Rikkevoolu olemus. Isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, seetõttu tekib elektriseadmetes ja - võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Näiteks, faasipinge 230 V ja 0,5 M% juures on ühe faasi lekkevool ca 0,4 mA, mis pole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, so muutub rikkevooluks, mida põhjustavad: • isolatsiooni üldine halvenemine, nt vananemine, niiskumine jne, • kereühendus elektriseadmes isolatsiooni rikke tõttu, • isolatsiooni kohalik halvenemine, • maaühendus liinides. Otsepuude. See on inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaudpuude (puutepinge). Esineb, kui puudutatakse isolatsioonirikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme voolualteid osi (keret, kesta jne), olles samal ajal kokkupuutes maaga, st neutraaljuhiga, aga samuti kõrvalise...
LOENG 1 Elektriohutusseadus elektriseadmed tuleb paigaldada ja hooldada nii, et nende kasutamine ei ohusta ümbrust. SEADUS, MÄÄRUS, STANDARD, JUHEND Pädevusklassid: *A-klass elektri- ja käidutööde juhtimine; *B-klass elektri- ja käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüst...
Joonisel on kujutatud kere arvutivõrgu ühenduskoht. . Arvutivõrgu signaalide mõõtmine Ostsilloskoobiga on mõõdetud KCAN juhet maanduse suhtes. Selles juhtmes palju informatsiooni ei liigu, mistõttu ka infoplokkide vahed on tavalisest suuremad. NB! Diagnoosimine toimub siin läbi arvutivõrgu!
Sellegipoolest elektritarvitite kered ja muud paigaldise pingealtid osad maandatakse kaitsejuhi abil, mis on ühendatud kohaliku kaitsemaandusega. TT-juhistikus on maaühendusvool sedavõrd väike, et liigvoolukaitse enamasti ei rakendu. Seetõttu tuleb lisaks liigvoolukaitsele kasutada rikkevoolukaitselülitit, mille nimirakendusvoolu võib valida kaitsemaandustakistuse järgi. Rikkevoolukaitse kasutamine TT-juhistikus: Maanduse väljaehitamine TT-juhistikus ei tekita suhteliselt suure lubatud takistuse tõttu raskusi. Ka rikkevoolukaitse rakendumisaeg, mis vastavate tootestandardite kohaselt rahuldab elektriohutusnõudeid. Ajutised liigpinged võivad TT-juhistikus tekkida neutraaljuhi katkemisel. Olenevalt faaside koormusjaotusest võib ühe faasi pinge tõusta kuni faasidevahelise pingeni. Toitealajaama ülempingepoole maaühenduse korral
Selleks keeratakse kinni esmalt gaasi-, seejärel hapnikuventiil. 2.20. Töö lõpetamisel tuleb kinni keerata balloonide ventiilid, lasta välja gaas gaasijuhtmetest ja vabastada reduktorite suruvedrud ning korrastada töökoht. 3. ELEKTERKEEVITUS (MIG/MAG ja TIG-keevitusseadmed) 3.1. Enne töö alustamist tuleb kontrollida keevitusaparatuuri, elektrimõõteriistade ja elektrijuhtmestiku korrasolekut ning keevitustrafode maanduse olemasolu. 3.2. Ettevõttes kasutatakse: MIG/MAG tüüpi keevitusseadmeid: 3.2.1. MIG-MAG keevitusseade koosneb vooluallikast, keevitustraadi etteandemehhanismist, maanduskaablist koos klemmiga, keevituspõletist, vajadusel vesijahutusseadmest ning kaitsegaasiballoonist või gaasivõrgu ühendusest koos reduktoriga. 3.2.2
051 - j5.938 A = 6,282 ∠-70.93˚ A z1 3,76 + j5,338 E2 − UAB (86,603 − j50) − (60,593 + j11,381) i2 = = = 9.267 - j6.147 A = 11,120 ∠-33.55˚ A z2 5 − j 3,307 UAB 60,593 + j11,381 i3 = = = 11.318 - j12.085 A = 16,557 ∠-46.86˚ A z3 2 + j 3,142 3. Potentsiaalide jagunemine skeemis Joonis 6. Skeem koos maanduse ja nummerdatud sõlmedega. Olgu sõlm 0 maandatud, seega tema potentsiaal on 0V ehk 𝜑₀ = 0 V Tulles vasakult: 𝜑₁ = 𝜑₀ + E₁ = 100 V 𝜑₂ = 𝜑₁ - i₁ ･z(R1C1) = 100 - (2.051 - j5.938)･(3,76 - j0,945) = 97.899 + j24.265 V 𝜑₂ = 100.86 ∠13.92˚ V 𝜑₃ = 𝜑₂ - i₁ ･ jxL1= (97.899 + j24.265) - (2.051 - j5.938) ･ j6,283 = 60.591 + j11.379 V 𝜑₃ = 61.65 ∠10.63˚ V Tulles paremalt: 𝜑₆ = 𝜑₀ + E₂ = 86,603 - j50 = 100 ∠30˚ V
Tabel 1.4.2. Juhtmed, kaablid, liinid Tabel 1.4.4. Maandamine ja potentsiaaliühtlustus Tingmärk Kirjeldus Tingmärk Kirjeldus Liini üldtähis 3 Soonte või ühesooneliste juhtmete Maanduse üldtähis arvu (nt. 3) võib näidata kaldjoontega või numbriga Peale soonte arvu võib näidata ka 3 × 10 mm2 Cu nende ristlõike ja materjali. Kui Häirevaba maandus vaja, võib lisada juhtme või kaabli margi, voolu liigi, juhistikusüstee-
=50V =30V =5,85A =2,76A 8,61A= =3,24A =2A =9,85A =40V =50V Joonis 4. Lihtsustad skeem koos maanduse ja nummerdatud sõlmedega. Olgu sõlm nr 5 maandatud, seega tema potentsiaal on 0V. 𝜑₅ = 𝜑₀ = 0V Leian ülejäänud sõlmede potentsiaalid: 𝜑₁ = 𝜑₀ - E₆ + I₆R₆ = 0 - 30 + 3,24 • 7 = -7,32 V 𝜑₂ = 𝜑₁ + E₃ - I₃R₃ = -7,32 + 30 - 2,76 • 4 = 11,64 V 𝜑₃ = 𝜑₂ - E₂ + I₂R₂ = 11,64 - 50 + 5,85 • 5 = -9,11 V 𝜑₄ = 𝜑₂ - E₄ + I₄R₄ = -9,11 - 40 + 8,61 • 6 = 2,55 V 4. Võimsuste bilanss
või juhtmepaar ühendus ühendatud kerega Kaitsemaandus-(PE)juht Paind- (teisaldatav) juhe Isolatsioonirike kahe Neutraaljuht juhtme vahel Kaitse- ning neutraal-juht Isolatsioonirike juhtme ja (PEN-juht) maanduse vahel 5. ÜHENDUSED JA KLEMMID. MAANDUS JA POTENSIAALI- ÜHTLUSTUS Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Mittelahtivõetav Maandus elektriline ühendus 7 Mittelahtivõetav elektriline ühendus Häirevaba maandus Kui ühenduse olemasolu on selge, võib punkti ära jätta Lahtivõetav ühendus Kaitsemaandus
0,5 ... 2 mm. Magnetrattaga andur Magnetrattaga andur on MRE (magnetresistor) anduri eri liik. Anduri rootor koosneb mitmest üksteise kõrval asuvast magnetist. Anduris endas asuvad magnetresistorid, signaalikäsitlusskeem ja võimendi. Ühendsuskeemilt sagnaneb magnetrattaga andur Hall-andurile. Tal on kolm juhet: toitepinge, maanduse ja signaali juhe. Anduri võimendi ühendab/katkestab signaalijuhtme maandust, tekitades nii pöörlemissagedusega võrdelise sammpinge (ristkülik) signaali. 15 ProDiags 5.4. Rooliratta pöördenurga andur: Joonisel on kujutatud Citroeni optilist andurit,
11. Elektriohutus Madalpinge: alla 1000V Kõrgepinge: üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas ilma kaitsevahenditeta Põletused Elektrilöök Näide Grupiline surmajuhtum kõrgepingejuhtmete lähedal autokraanaga töötamisel. 29. juulil töötas objektil kraanajuht, kes lasti vabaks seoses isa surmaga. 30. juuli hommikul otsustati direktori juures nõupidamisel määrata autokraanale tööle kooli õppemeister, kellel ei olnud kutsetunnistust. Õnnetus toimus järgmisel päeval 1. augustil. Töö toimus 15 kV-se elektriliini ohtlikus tsoonis, kuid peainsener ega kraana korrasoleku eest vastutaja ei tundnud kraana asukoha vastu huvi. Tööleht oli täitmata. Kraananoole transpordiasendisse pööramisel puutus koormatross vastu elektriliini äärmist juhet 6,1 m kõrgusel maapinnast. Selle tagajärjel sattusid kraana tugikäppi paigaldanud 4 meest voolu alla. Kaks neist said surma. Teisaldatavat maandust ei kasutatud, ohtliku pinge signalisatsioon oli välja ...
Valgusfiltri tumedusastmeid on võimalik muuta Aktiivse valgusfiltri toiteallikaks on päikesepatareid. Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. Tööohutus keevitamisel 1. Enne töölehakkamist tuleb selga panna normides ette nähtud korras töörõivad ja korrastada isikukaitsevahendid. 2. Enne töö alustamist tuleb kontrollida keevitusaparatuuri, elektrimõõteriistade ja elektri juhtmestiku korrasolekut ning keevitustrafode maanduse olemasolu. 3. Lülitada sisse ventilatsioon. 4. Töötamisel üldkasutatavates ruumides piirata keevituskoht vähemalt kolmest küljest kantavate kilpidega või sirmidega, keevitust alustades hoiatada läheduses viibivaid töötajaid. 5. Elektriseadmete rikke korral kohale kutsuda selleks pädev töötaja, elektririkkeid ei tohi iseseisvalt kõrvaldada. 6. Elektrikeevitusjuhtmeid ei tohi asetada atsetüleeni- või hapnikuvoolikute kõrvale. 7
tahes moel seadmete ohutusmehhanisme ning kasutada seadmega töötades selleks mitte ette nähtud vahendeid. Seadmel on kaasas spetsiaalne tõukur. Palja käega on keelatud suruda toiduaineid masinasse. Viimaste toiduainetükkide kättesaamiseks kolust tuleb tükeldaja korpus ja tera eemaldada, seejärel on võimalik toiduaine ohutult kätte saada ning seadet puhastada. 47. Elektriohutuse tagamine ettevõttes Organisatsioonilised abinõud: eeskirjad, teadmiste kontroll, maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll. Tehnilised abinõud: ohutute pingete kasutamine, voolu all olevate seadmeosade isoleerimine. 48. Esmaabi tagamine ettevõttes Ettevõttes peab olema koolitatud esmaabiandja ning kergesti ligipääsetavas kohas esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida põhimõtet, et igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu. 49. Esmaabi erialaga seotud vigastuste korral
virnade püsivuses. 4.23. Eriti ettevaatlik tuleb olla põranda koristamisel (pesul) treppide, luukide või uste läheduses; võimalusel vältida astumist äsja pestud, libedale pinnale. 4.24. Kartulikoorimismasinaga töötamisel: 4.24.1. Enne töö alustamist: 4 - kontrollida masina kinnitust alusel; - kontrollida riivketta kinnitusi; - kontrollida laadimiskolu olemasolu; - kontrollida maanduse korrasolekut, maandusjuhtme ja ühtmiku tervust. 4.24.2. Töö ajal: • Töö ajal ei tegeleta kõrvaliste asjadega ega vestelda kõrvaliste isikute või töökaaslastega. • Kartulikoorimismasinale peab olema paigaldatud lehter kartulite laadimiseks. Ilma lehtrita töötada ei tohi. • Masina töötamise ajal ei tohi kätt panna tööseadisesse. • Kinnijäänud kartulid tohib välja võtta alles pärast masina seiskumist.
Pingetuse kontrollimist ei nõuta juhul, kui töökoht on maandatud. Maandamine ja lühistamine Üldnõuded Kõigi kõrgepinge paigaldste ja mõnede madalpine paigaldiste kõik töökohad asuvad tööga haaratavad osa tuleb maadada ja lühistada. Maandused tuleb voolujuhtivatele osadele asetada pärast pingetuse kontrolli. Kantavate maadnuste ühenduskohad peavad olema värvist puhastatud. Kantavate maanduste asetamist ja mahavõtmist kasutades kõrgepinge paigaldistes isoleer keppi. Kantava maanduse klemmid tuleb kinnitada sama kepiga või vahetult isoleer kinnastes kätega. Elektripaigaldistes (v.ä.õhuliinid) võib maanudsi asetada lülitaja või töörühmajuhtija üksinda. Õhiliinidel mastile tõusmisega või tõstuki kasutamisel peab maandusi asetama 2 töötajat: 1.lülitaja või 2. töörühmajuhtija koos ohuteadliku isikuga. Maadamiseks on keelatud kasutada selleks mitte ettenähtud juhte. Maandus ja lühistamis
Täpselt samuti toimub planeet maa külgetõmbe jõud. Kui negatiivne energia eksisteerib laavas ja täidab ainesäilivuse instinkti funktsioone ja immuniteedi osatähtsust. Positiivne energia eksisteerib atmosfääris, et liikudes atmosfääris tekitab hõõrdeprotsessi ja suurendab maa külgetõmbejõudu. Sest magnetjõudu toodetakse hõõrdeprotsessi kaudu. Kui atmosfääris on positiivse energia ülekaal sellisel juhul äikse plahvatuse kaudu muutub positiivne energiataust negatiivseks ja maanduse kaudu sattub laavasse. Ja vastupidi kui eksisteerib negatiivse energia ülekaal, sellisel juhul tekkivad vulkaanid maavärinad ja plahvatuse kaudu muutub negatiivne energia taust positiivseks ja sattub atmosfääri, et juba positiivse energiatausta abil täita omi funktsiooni atmosfääris. See tähendab seda, et bioloogiline energia plahvatuste kaudu otsib energiaturgu. Tähtis energiatootmises on energiaturg, sest energiaturu puudumisel toimub plahvatus
Seda nähtust nimetatakse Halli efektiks. Kuna tekkiv pinge on kasutamiseks liiga väike, tuleb andurile lisada veel võimandi - IC. Võimandi vajab aga toitepinget ja maandust! Pöörlev õhuvahedega sirmketas liigub magneti ja Halli elemendi vahel. Hetkel kui sirmketta sirm väljub magneti ja Halli elemendi vahelt, maandab Hall-IC signaaliahela. Halli anduri kontrollimist on otstarbekas alustada anduri toitepinge ja maanduse kontrollimisest. Kui need on korras, peab väljundsignaal olema pöörlemissagedusega võrdeline ristkülikukujuline sammpinge. 4.3.3 MRE- magnettakistuslik andur Magnettakistuslikud (Magneto Resistive Elements) ehk MRE andurid meenutavad väliskujult induktsioonandurit ja tööpõhimõttelt Halli andurit. Anduri sees on takisti, mille takistus sõltub magnetväljast ja magnetvoo tiheduse muutumise suunast. Pöörlev impulssratas tekitab anduris 7..
46. ja vabastada reduktorite suruvedrud ning korrastada töökoht. 4 Ohutusnõuded elekterkeevitustöödel 1. Enne töölehakkamist tuleb selga panna normides ette nähtud korras töörõivad ja korrastada isikukaitsevahendid. 2. Enne töö alustamist tuleb kontrollida keevitusaparatuuri, elektrimõõteriistade ja elektri juhtmestiku korrasolekut ning keevitustrafode maanduse olemasolu. 3. Lülitada sisse ventilatsioon. 4. Töötamisel üldkasutatavates ruumides piirata keevituskoht vähemalt kolmest küljest kantavate kilpidega või sirmidega, keevitust alustades hoiatada läheduses viibivaid töötajaid. 5. Elektriseadmete rikke korral kohale kutsuda selleks pädev töötaja, elektririkkeid ei tohi iseseisvalt kõrvaldada. 6. Elektrikeevitusjuhtmeid ei tohi asetada atsetüleeni- või hapnikuvoolikute kõrvale. 7
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektria...
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudel...
Väljundvoltmeetri näidud kantakse graafikule, mille y-teljel on UV suurused kas lineaarse või logaritmilise skaala järgi ja x-teljel helisagedused log. skaala järgi. VV sisendringid 21 Raadiovastuvõtjad Liigitus tööpõhimõtte ja ehituse järgi: 1) häälestamata (ebasüm.) antennid koos maanduse ja vastukaaluga Leiavad kõige laialdasemat kasutust ringhäälingus. Juhtme normaalpikkus peaks võrduma vv-tava laine veerandpikkusega, kuid tegelikkuse seda nõuet sageli ei täideta, sest siis kujuneksid VV-antenni mõõtmed PL- ja KS-alas liiga suurteks ning igal lainepikkusel tuleks kasutada eriantenne. Seepärast kasut. tavaliselt ca. 10...20m antenne, autoraadiol 1...2m. 2) häälestatud (süm
Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldk...
• juhtmete ja kaablite ökonoomsete ristlõigete valik ja nende kontroll mitme- sugustele kitsendustele • mitmesugused elektrivõrgu elektrilise talitluse arvutused • alajaamade kommutatsiooniskeemide valik koos lühisvoolude arvutusega • reaktiivvõimsuse bilansi koostamine, pinge reguleerimise tingimuste ja reaktiivvõimsuse kompenseerimise vajaduste väljaselgitamine • kompenseerimisseadmete valik • keskpingevõrkude neutraali maanduse küsimuste lahendamine • mitmesugused majandusarvutused optimaalse lahenduse väljaselgitamiseks Kuna elektrivõrgu projekteerimine on väga komplitseeritud küsimus, võib lei- da selle teema väga erinevaid ja vastuolulisi esitusi. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 24 1.2. LÄHTEANDMETEST VÕRGU PROJEKTEERIMISEL
Topoloogiad: - Tähtühendus – kõik võrguseadmed on ühendatud üksteisega läbi keskse seadme (tähekujuliselt). Ühe seadme rivist väljaminek või kaabli riknemine ei halva kogu võrgu tööd. Näiteks Ethernet. 24 - Siinühendus – kõik võrguseadmed on ühendatus ühe siini külge. Siini otsad on termineeritud (ühendatud kaabli lainetakistusega võrdse takistiga maanduse külge). Kui kaabel kasvõi ühest kohast puruneb, lööb see rivist välja kogu võrgu. Näiteks (vana) 10 Base 2 koaksiaalkaabliga Ethernet. - Ringühendus – põhimõtteliselt nagu siinühendus, aga võrgu otsad on omavahel kokku ühendatud, moodustades ringi. Andmed liiguvad mööda ringi ainult ühes suunas (päripäeva või vastupäeva). Mõnikord kasutatakse kahte ringi, kus ühes toimub andmete edastus päripäeva ja teistes vastupäeva
Juhtlülituste väljatöötamisel ja arendamisel on mitmeid tähtsaid aspekte paisupingete generaatori skeemi lahenduse valikul: · paisuahela minimaalsed parasiitinduktiivsused, st lühikesed (lühemad kui 10 cm) ühendusjuhtmed paisu ja juhtlülituse ning emitteri vahel; minimaalne arv seadiseid vastavalt joonisele 3.20, · emitteri parasiitinduktiivsusest tingitud koormusvoolu ja juhtpinge vahelise sidestuse vältimine; juhtmooduli maanduse ühendamine emitteriga, · maaühenduskontuuride vältimine, · paisu ja kollektori vahelise trafo-ja kondensaatorsidestuse vältimine (mitte kasutada paralleelseid juhtmeid kriitilistes piirkondades; varjestatud piirkondade ühildamine). Need nõuded kerkivad esile ka isoleeritud neutraaliga toitevõrgu korral (st juhtlülitusega integreeritud lülititalitluses toiteahel) ja kõikide teiste jõutransistoride potentsiaalil olevate lülituste puhul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
