Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2
rimisega ning uute elektrirajatiste (elektriliinid, alajaamad, jaotussead- med) projekteerimisega (ja muidugi ka ehitusega) ning vananenud rajatis- te rekonstrueerimisega. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi SISSEJUHATUS 4 Käesoleva kursuse eesmärgiks on tundma õppida elektrivõrgu ja tema põhiliste elementide – elektriliinide ja alajaamade − projekteerimise alus- te tundmaõppimine. Kursus koosneb viiest suhteliselt iseseisvast osast. I osa. Sissejuhatus. Käsitletakse mõningaid planeerimise ja projektee- rimise üldküsimusi. II osa. Elektrivõrkude projekteerimine. III osa. Elektriliinide projekteerimise alused. IV osa. Alajaamade projekteerimise alused. V osa. Projekteerimisettevõtete üldine projekteerimise tehnoloogia Kursuse eeldusaineteks on: AES 3045 Elektrivõrgud AEK 3025 Alajaamad
Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, ...
Tallinn 2 Töö eesmärk ja lähteandmed Töö eesmärgiks on koostada 9 sõlmega elektrivõrk, arvutada selle maksumus. Teisena tuleb seda võrku optimeerida, kusjuures peab võrk vastama kriteeriumile n-1, mille juures peavad pinged normi piiridesse jääma. Kolmanda variandina tuleb luua võrk, kus ei pea kehtima n-1 kriteerium ning mis maksaks võimalikult vähe. Tabel 1. Alajaamade tabel Tabel 2. Liinide maksumused 3x2x400 3x3x400 3x3x600 mm2 mm2 mm2 0,1 M€/km 0,15 M€/km 0,2 M€/km Tabel 3. Trafode hinnad 400 MVA 250 MVA 100 MVA 2 M€/km 1,5 M€/km 1 M€/km Tabel 4. Lülitusseadmete ja kompensaatorite hinnad Lülitusseadmed Kompensaator 110 kV 330 kV 0,3 M€ 0,7 M€ 0,003 M€/Mvar
Orissaare 221,23 103,63 121,59 49,7 215,72 Valjala 171,85 70,14 152,77 54,55 231,07 Kokku 613,99 310,81 506,73 232,42 918,32 Tabelist 4.3 ja jooniselt 4.4 on näha, et enamus paljasjuhtmest on asendatud isoleerjuhtmega või maakaabliga. Joonis 4.4. 0,4 kV liinide paiknemine metsas või lagedal alal 4.2. Alajaamade ja trafode olukord Tabel 4.4. Saare- ja Hiiumaa alajaamade arv Piirkond Alajaamade arv Hiiumaa 432 Kuressaar 398 e Orissaare 472 Valjala 484 Kokku 1786 Nii nagu võib tõdeda tabelist 4.4 on alajaamad piirkonniti võrdselt ära jaotatud Saare- ja Hiiumaa peale. Joonis 4.5. Väljavõte Xpowerist alajaamade vanuste kohta Märkus: Joonisel 4
ehitatakse uus alajaam Harkusse. Joonis 6. Normaalrežiim Estlink 1-ga 7 Jooniselt 6 on näha, et isegi Estlink 1 lisandudes jäävad kõikide teiste alajaamad pinged normi piiridesse. Madalaim sõlmepinge on Kiisa alajaamas, kus on 326,34 kV. Püssi-Kiisa liini väljalangemisel tekib aga jällegi suur probleem sõlmepingetes (Joonis 7). Harku, Kiisa, Paide, Sindi alajaamade sõlmepinged langevad kõvasti alla lubatu. Harkus 126,22 kV, Kiisal 132,01 kV, Paides 169,97 kV, Sindis 170,13 kV. Joonis 7. Püssi-Kiisa väljas Seekord ei lahendata madalaid pingeid kompenseerimisega vaid ehitatakse uus liin Harku- Balti. Jooniselt 8 on näha, et Harku-Balti liin lahendab pingeprobleemi. Harkus on pärast liini ehitust 336,11 kV, Kiisal 336,55 kV, Paides 343,19 kV ja Sindis 349,03 kV.
..........4 Elektrivõrgu mõõtkavas plaani koostamine (punktid 1-3)....................................................4 Elektrivõrgu elektriline skeem ................................................................................................5 Elektrivõrgu elektrilise skeemi koostamine (punkt 4)..........................................................5 Trafode suurus ja arv (punkt 5)...............................................................................................6 Alajaamade ja liinide tabelid (punkt 6) ...................................................................................6 Sisestame elektrivõrgu arvutusmudelisse (punkt 7).................................................................7 Arvutusmudeli tulemused (punkt 8)........................................................................................7 Leida elektrivõrgu eriosade ehitusmaksumused etteantud ühikhindade alusel (punkt 9) ..........8
tootmishooneid, spordikomplekse. Insenerehituse valdkonnas ehitatakse sadamarajatisi, jäätmekäitlus rajatisi, sildu, viadukte, vee- ja kanalisatsioonitrasse, reoveepuhasteid ja teisi keskkonnakaitselisi rajatisi. Teedeehituses teostatakse kõiki teehoiutöid - ehitatakse teid, tehakse teede hooldusremonti ja kaevetööde- ning teeseisundi järelevalvet, toodetakse liiklusmärke ja osutatakse masinatele remonditeenuseid. Elektritööde valdkonnas tegeletakse eelkõige kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning kaabelliinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega. Ettevõtte suurimateks konkurentideks Eesti turul on AS Facio Ehitus, AS Nordecon ning AS Esmar ehitus. Mina arvan, et praegusel majanduslikul perioodil ei lähe firmal eriti hästi, kuna tellimustöid on vähe. Ehitusbuum Eestis on raugenud, seoses majanduskriisiga. Inimesed ei ole enam võimelised kortereid ja maju ostma. Eraisik enam ehitust ei telli. Ehitavad vaid suurfirmad ja riigihanked.
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele
töörühma tarbijaid. Laivõrgud (wide area network WAN) moodustavad suuri süsteeme. näiteks telefonivõrk ja internet. elektrivõrgu op.juhtimiseks on vaid selleks otstarbeks loodud laivõrk, mille eest hoolitseb EE Televõrk. 10. Dispetšisüsteemi kasutajaliides Ehk MicroSCADA. Erinevate õigustega kasutajatel erinevad liidese omadused kasutada. MicroSCADA eeldab, et elektriseadmed klassifitseeritakse alajaamade ja nende elektriliste ühenduste kaupa. Häiretena on dispetseritel punane täpp mis näitab kõiki häireid. 11. Elektrienergia kaugmõõtesüsteem (Multifunktsionaalne kaugmõõtesüsteem) Saab mõõta nii reaktiiv kõi aktiivenergiat, fikseerida koormustippe, sättida tariifivahemikke, teha koormuse seiret erinevatel aluste, saada andmeid elektri kvaliteedi kohta. 12. Elektrienergia kaugmõõtesüsteem (Kaugmõõtesüsteemi andmeside)
mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvede 100 meetri kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Laevatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd Laevatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd on piki liini kulgev õhuruum, mida mõlemalt poolt liini äärmistest hälbimatus asendis juhtmetest 100 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete kaitsevöönd Alajaamade ja jaotusseadmete õmber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Õhuliini mastitõmmitsa või toe kaitsevöönd Õhuliini mastitõmmitsa või toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal. Elektritöö Elektritöö on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja
7. Kaitse ajutise sukelduse korral. 8. Kaitse kestva sukelduse korral teatud sügavusele. Organisatsioonilised abinõud: eeskirjad ,teadmiste kontroll ,maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll Abikaitsevahendid: dielektrilised kindad, saapad, dielektrilised jalamatid,isoleerivad restid Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
komme kõike suhu vere pliisisalduse ja pista. IQ vahel. PCB On kasutatud Õhust liigub PCB PCB on kantsero- Riik saab keelata ulatuslikult värvi-, laki- veekogudesse ja geenne. Raskema ja piirata aine ja plastmassitööstuses sealt kalade kaudu mürgistuse puhul kasutamist töös- ning suurte alajaamade inimesteni. Nad võivad tekkida kesk- tuses ning nõuda transformaatorites võivad sattuda närvisüsteemi ja tõhusaid filtreid jahutusvedelikuna. inimorganismi ka vereringeelundite heitvee, suitsu- Hiljem vaid hingamis- ja püsivad kahjustused, gaaside ja jäät- elektriseadmete neeluteede või naha muutumatud luu- mepõletusjääkide valmistamisel
2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk
sekundaarkoormuste ebavõrdsuste korral ühtlasem Trafode paralleeltöö - Sama pinge - Sama lülitusgrupp - Trafode võimsused ei tohi erineda üle kahe nimivõimsuse astme Alajaam-elektrivõrku kuuluv kompleks · Paikneb kindlal treeitooriumil · Omab ülem- ja alampingejaotusseadmeid · Koosseisu kuulub trafo Jaotusseade ehk jaotala- hülmab lülitusseadmeid nende juurde kuuluvate juhtimis-, mõõte-, kaitse- ja reguleerimisseadmetega Alajaamade liigitus- otsatarbe järgi: · Toite- · Vahe- · Jaotusalajaam Toitealajaam- · Nim. ka piirkonnaalajaam · Tema kaudu varustatakse jaotusvõrku · Need alajaamad seovad jaotus-ja põhivõrku · Ülempinge enamasti 110kV , alampinge 6-35kV Jaotusalajaam- · Varustatud elektriga tarbijaid enamasti madalpingel 0,4kV · Tööstusettevõtted toidetakse ka keskpingel Vahealajaam- ette nähtud elektri jaotamiseks keskpingel, võimalikult ka transformeerimiseks
Energiasüsteem on elektrijaamade, elektrivõrkude ja elektritarbijate ühendus, kuhu lisanduvad elektrijaamadega seotud soojusvõrgud ja -tarbijad. Energiasüsteemi elektriline osa on elektrisüsteem ning väga olulise osa sellest moodustab elektrivõrk. Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 – 500 kV (Eestis 110 – 330 kV). Põhivõrgust saavad toite suuremad ja võimsamad elektritarbijad ning keskpinge 6 – 35 kV jaotusvõrgud, mis alajaamade kaudu varustavad elektritarbijaid enamasti 400 V madalpingel. Jaotusvõrguga võivad olla ühendatud ka kohalikud elektrijaamad. Ennekõike liigitatakse elektrivõrke nimipinge alusel. Elektrivõrgu nimipinge on pinge, millele võrk on ette nähtud ja millele viidates iseloomustatakse teatud talituskarakteristikud. Kõige üldisemalt võib elektrivõrke jaotada madal- ja kõrgepingevõrkudeks. Kõrgepingevõrgud
35-110 kV pingega liinide korral 25 meetrit; 220-330 kV pingega liinide korral 40 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra, elektripaigaldise tähistamise nõuete ja elektripaigaldise kaitsmiseks vajalike abinõude täpsemad sätted on toodud vastavas määruses (vt. Õigusaktid-elektriohutus).
hiidplaneedid, millel on palju kaaslasi, väike tihedus ja mis on suured. Milline võiks olla Jupiteri koostis? · Liiv, kruus, savi · Metalliline vesinik ja heelium · Vesi, CO2 ja metaan · Põhiliselt raud · Heelium, argoon, krüptoon Naljajutt Mida teha selle Vaikuse taktiga nendes triptühhonmonoloogides, üksildaste stereovalsside rütmilisust ei taipa nad iial, vaevalt emban su kauguse kuma öiste varju, kaunid ioonroosid alajaamade küllas, lahustub vees meie valu, kui tundmus, möödapääsmatus, jääkides sündmus. aja pöördmomendis gaaslahendub krüptoon, su kaunites embustes formaliin kostub me veenide kaja, ärge öelge et avaksin silmad: temporaarfookus, kristall ja see humal, marmortoonides hüperborea soostunud mullal, ja kas uppunud olla on üllam? Sudoku reeglid Sudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1..9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama
energiaseade, kus on lühis. Väga oluliseks nõudeks releekaitsele on see, et lühise korral saaks vooluahel katkestatud võimalikult kiiresti. Ülepingekaitse Energeetikaseadmed vajavad kaitset ka erinevatest allikatest tingitud ülepingete vastu. Ohtlike ülepingete allikateks võivad olla välgu otsene sisselöök elektriliini või lahtise alajaama seadmetesse, mitmete elektriseadmete sisse- ja väljalülitamistel tekkivad ülepingeimpulsid jne. Alajaamade seadmete piksekaitseks kasutatakse peamiselt piksevardaid, elektriliinide kaitseks aga piksetrosse ( vt Energiaõpik, www.energia.ee). 11.6 Staatiline elekter Staatiline elektrilaeng koguneb seadmete ja aparaatide metallosadele, mis on seotud vedela või puistematerjali ümbertöötlemisega, segamisega. Võib toimuda elektrilahendus, kui potentsiaalide vahe keskkonna ja seina vahel läheb liiga suureks. Elektrilahendus võib süüdata põlema keskkonna ja toimuda plahvatusena, põlenguna.
paknevad, nii liini lõpus kui ka haruühenduste juures. Magistralliinid on 3) põhiseadmete plaaniliste remontide aega; enamasti lattliinid; 4) jaamade või alajaamade maksimaalkoormusi; 6. Valgustuskilp; 5) liinides ja trafodes tekkivaid energiakadusid. 7. Jõukilp; 8. Väikese ( kuni 3 kW ) võimsusega elektritarvitid, mida toidetakse ühe liini kaudu (neid on maksimaalselt 3.tk.)
koheselt sellest vanemaid teavitama. Rääkige, et nii võivad nad aidata ära hoida tulekahju või ennetada tugeva elektrilöögi. Rääkige, et pikendusjuhtmed ei ole mänguasjad. Rääkige elektriseadmete kasutamise ohtlikkusest vannis, dusi all olles ja sellest, et elektriseadmeid on ohtlik märgade kätega puutuda. Ohtudest alajaamas Alajaamad on piiratud alad, mille uksel ja aial on hoiatavad sildid ja kuhu sisenemine on keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on alajaamade uksed lukus, võib olla juhtunud nii, et elektrivargad on ukse lahti murdnud ja alajaamast lahkudes ukse lahti jätnud. Rääkige lastele, et nad kindlasti ei siseneks lahtise ukse kaudu alajaama ja et nad annaksid lahtistest alajaama ustest koheselt teada vanematele või helistaksid Eesti Energia rikketelefonile 1343. Elektriliinidega seotud ohtudest Rääkige lastele, et elektriliinide all mängides seavad nad endid suurde ohtu. Tooge näiteks, et
· Töökindluse tagamine 53. Milline on automaatika ülesanne energiasüsteemis? Paljude seadmete ja reziimide juhtimine mõeldamatu ilma automaatikata. · Etteantud parameetrite alusel on automaatselt reguleeritavad: · elektrijaamade katelde ja turbiinide peaaegu kogu tegevus · generaatorite koormuse (võimsuse) hoidmine etteantud tasemel · pinged elektrijaamade generaatorite väljunditel, enamike alajaamade trafode väljundil, elektrivõrgu erinevates sõlmpunktides · kogu energiasüsteemi sagedus. · Peale selle on elektrijaamas veel palju muid seadmeid ja süsteeme, mille töötamine ilma automaatikata on mõeldamatu, näiteks kütuse transpordi ja ettevalmistuse ning vee keemilise puhastuse süsteeme, tuhaärastust, jahutusvee kasutust jms. 54. Milleks on vaja elektriliinide taaslülitusautomaatikat ning selgita selle tööpõhimõtet?
koheselt sellest vanemaid teavitama. Rääkige, et nii võivad nad aidata ära hoida tulekahju või ennetada tugeva elektrilöögi. Rääkige, et pikendusjuhtmed ei ole mänguasjad. Rääkige elektriseadmete kasutamise ohtlikkusest vannis, duši all olles ja sellest, et elektriseadmeid on ohtlik märgade kätega puutuda. Ohtudest alajaamas Alajaamad on piiratud alad, mille uksel ja aial on hoiatavad sildid ja kuhu sisenemine on keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on alajaamade uksed lukus, võib olla juhtunud nii, et elektrivargad on ukse lahti murdnud ja alajaamast lahkudes ukse lahti jätnud. Rääkige lastele, et nad kindlasti ei siseneks lahtise ukse kaudu alajaama ja et nad annaksid lahtistest alajaama ustest koheselt teada vanematele või helistaksid Eesti Energia rikketelefonile 1343. Elektriliinidega seotud ohtudest Rääkige lastele, et elektriliinide all mängides seavad nad endid suurde ohtu. Tooge näiteks, et
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Rääkige, et pikendusjuhtmed ei ole mänguasjad. Rääkige elektriseadmete kasutamise ohtlikkusest vannis, dusi all olles ja sellest, et elektriseadmeid on ohtlik märgade kätega puutuda. Ohtudest alajaamas Alajaamad on piiratud alad, mille uksel ja aial on hoiatavad sildid ja kuhu sisenemine on keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on alajaamade uksed lukus, võib olla juhtunud nii, et elektrivargad on ukse lahti murdnud ja alajaamast lahkudes ukse lahti jätnud. Rääkige lastele, et nad kindlasti ei siseneks lahtise ukse kaudu alajaama ja et nad annaksid lahtistest alajaama ustest koheselt teada vanematele või helistaksid Eesti Energia rikketelefonile 1343. Elektriliinidega seotud ohtudest Rääkige lastele, et elektriliinide all mängides seavad nad endid suurde ohtu. Tooge näiteks, et
ahelate emj, mis on üksteisest erineva algfaasiga. Kolmefaasilise süsteemi üksikahelaid nimetatakse faasideks.Faaside vaheline nihe on 120 ° Eelisteks on et see võimaldab elektrienergiat üle kanda ökonoomselt ja võimaldab saada pöördmagnetvälja. Elektrienergia ülekanne? Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 500 kV. Põhivõrgust saavad toite suuremad ja võimsamad elektritarbijad ning keskpinge jaotusvõrgud, mis alajaamade kaudu varustavad elektritarbijaid. Ülekandvõrkude vahendusel kantakse elektrienergia üle suurematesse alajaamadesse ning tarbimiskeskustesse. Elektrienergiat jaotavad laiali jaotusvõrgud, mis edastavad elektrienergiat suurtest toitealajaamadest tarbijateni. ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE JA LAINE Võnkering On induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel. Kui tahame, et võnkumine jõuaks kaugele, peame sageduse suureks tegema. Vaba elektromagnetvõnkumine
peremeesraku osooni lagunemisel), ka põhja-eestis) kromosoomidega) normist kõrgem · UV-kiirgus (põhiline · toksiinid (eriti võimsad O2sisaldus mutageense mutageen nahale) mükotoksiinid nt toimega · elektromagnetkiirgus aflatoksiin) · asbest (eterniitkatused, (alajaamade saatjate või · alkaloidid leeliselise väga tugev mutageen) kõrgepingeliinide reaktsiooniga taimede · klooriühendid (tugevad ristumiskohtade lähedus ainevahetusjäägid, väga mutageenid, nt HCl · tubakasuits (tahma- ja tugev toime aurud, ujumisbasseinid, tõrvaosakesed tänu
4.)220 ja 330kv pingega liinide korral on 40m. Maakaabelliini maala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemaltpoolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaal tasandid. Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmisest kaablitest meres ja järvedes 100m kaugusel ning jõgedes 50m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaal tasandid Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatuv kaitsevöönd 2m kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Töö Elektritöö on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine. Elektritöö nõuab elektrialaseid teadmiseid ja oskuseid. Mitte elektritöö- elektripaigaldise läheduses sooritatav töö nt ehitamine, kaevamine,
22) TN-süsteemi jaotur ja paigaldis ühendatakse tööle IT-süsteemis. 2. Eripaigaldised jm. 1) Turvatoiteahelate sõltumatus 2) Tsentraalse akusüsteemi puhul ei kasutata tulekindlat kaablit (FRHF) 3) Akulampide kontrollahel läbib lülitit 4) Dusiruumide 1. tsoonis 220 V valgustid, 2. tsoonis pistikupesad 5) Välistingimustes pistikupesad rikkevoolukaitseta 6) Ripplagede taga kaablite kinnitus. 3. Alajaamad 1) Alajaamade ukselukud 2) Ohutus trafode õlilekke korral 3) Trafode reviisid 4) Trafode rõhu ja temperatuurinäidikute nähtavus 5) Trafokambri tõkkepuu 6) Cu ja Al lattide omavaheline ühendus 4. Ohutustehnilised puudused 1) Kaitsevahendid 2) Kõrvalised esemed jaotlas 3) Teeninduskoridori laius jaoturite ees. 5. Dokumentatsioon 17 1) Pädevustunnistused, elektrifirma on registreerimata
annaabi.ee 
