Elektripaigaldiste käit ja plokkskeeem (0)

PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL
Sisetööde elektrik
Elektripaigaldiste käit ja plokkskeeem
Juhendaja :
Pärnu 2015
Plokkskeem
Käidu - ja hoolduskava
Dokumentatsioon
Käidu organisatsiooniline korraldus
Hoolduskava
Elektrialane ohuteadlikkus
Käiduohutus põhialused
Töökorraldus
Käidutoimingute ohutus
Käidutoimingud
Mõõtmised
Tavakäidutoimingud
Kontrolll
Lülitustoimingud
töötoimingud
Pingevabad
Pingealused
Pingelähedased
Hooldustööd
Hooldus
1
Remond
Järgneb järgmisel lehel
Tehniline kontroll ja kontrollmõõtmised
1
Elektripaigaldiste liigitus
Esimene liik
Tehnilise kontrolli üldnõuded
Teine liik
Tehniline kontrolli teostaja
Kolmas liik
A-tüüp
B-tüüp
Tehnilise kontrolli dokumentasioon
C-tüüp
Kontrollmõõtmised
Riiklik järelvalve
Seletuskiri
Käidu- ja hoolduskava
Tulenevalt elektriohutusseadusest ja majandus-ja kommunikatsiooniministri määrusest peab käidu-korraldajat omava elektripaigaldise (ehitise, mille peakaitsme nimivool on suurem kui 100A ) käit toimuma hoolduskava ( käidukava ) alusel. Selline kava on otstarbekas koostada ka väiksemale elektri-paigaldisele, mille peakaitsme nimivool on 100 A või alla selle ja mille käitu korraldab käiduelektrik. Käidukava peaks koosnema vähemalt alljärgnevalt kirjeldatud osadest.
Käidu organisatsiooniline korraldus
Käidukavas näidatakse, millise lepinguga ja milliseks ajavahemikuks on käidukorraldaja määratud. Ühtlasi näidatakse käidukorraldaja nimi, pädevusklass ja pädevustunnistuse number. Piisavalt suure töömahu korral võib käidukorraldaja olla palgaline, töölepingu järgi tegutsev isik, kuid enamasti kasutatakse tööettevõtulepingut. Kui käidukorraldaja määramise leping on sõlmitud elektritööde firmaga, näidatakse firma nimi, lepingu kehtivuse aeg ning selle firma konkreetne füüsiline pädevustunnistusega isik, kes on ehitise käidukorraldajaks määratud, tema pädevusklass ja pädevustunnistuse number. Kui on tegemist suurema ehitisega, kus käidu korraldamiseks on määratletud teatud käsuliinid, on otstarbekas ka see käidukava organisatsioonilise korralduse osas ära näidata. Kui käidukorraldajal on vaja kasutada tööde tegemisel elektritööde ettevõtjate abi, on otstarbekas fikseerida selliste ettevõtjate leidmise kriteeriumid või juba leitud ettevõtja.
Elektrialane ohuteadlikus
Kui käidu korraldamiseks on palgatud oma hooldus-ehk käiduelektrik(ud), kes tegutsevad käidukorraldaja juhendamisel, tuleb käidukorraldajal tagada, et töötajad tunnevad vajalikus mahus ohutusnõudeid, -eeskirju ja -juhiseid. Vastavad dokumendid peavad olema igale käiduelektrikule kättesaadavad. Ohtlikke töid tohivad teha üksnes isikud, kellel on nende tööde tegemiseks vajalikud teadmised ja kogemused või kes töötavad pädeva järelevalve all. Selles käidukava punktis tuleb näidata, kes tohivad teha lülitusi, kes pingealuseid töid, kes on tööjuhtijad. Sobiv oleks siin näidata täiendõppe plaan ning kui tihti ja millal toimub teadmiste kontroll, kes teadmiste kontrolli teostavad ja milline dokument tõendab kontrolli läbimist. Majandus- ja kommunikat-siooniminisri määruse kohaselt tohib oma alluvate elektriohuteadlikkust kontrollida käidukorraldaja. Viimase puudumisel tuleb teadmisi lasta kontrollida isiku hindajal-tõendajal. Siin ei tohiks segi ajada tava-elektriku elektriohuteadlikkuse kontrolli ja käidukorraldaja (või elektritööde juhi) pädevuseksameid.
Dokumentatsioon
Elektripaigaldise kohta peavad olema kättesaadavad hetkeseisule vastavad joonised, skeemid ja kõik muud vajalikud dokumendid. Nende hulka kuuluvad ka jaotuskilpide tegelikkusele vastavate skeemide koopiad. Käidukava selles punktis näidatakse, millised skeemid ja joonised on olemas ning millises mahus on neist koopiaid . Ühtlasi näidatakse, millised kontrollmõõtmiste protokollid ja millised seadmete kasutus-juhendid on olemas ning kus ja kelle käes kõik need dokumendid asuvad. Töölepinguga käidukorraldaja olemasolul tuleb tööandjal tagada vajalike elektri-ohutusnõudeid sätestavate seaduste, määruste, standardite, eeskirjade ja juhendite kättesaadavus käidukorraldajale, sest pädevustunnistusega isik peab neid tundma. Seejuures on vaja teada, et elektrialaste standardite ja eeskirjade kehtivus Eestis on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr. 33 , mis ütleb, et elektriohutusseaduse nõuete täitmiseks madal-ja kõrgepingelistes elektripaigaldis -tes tuleb lähtuda vastavatest
Töökorraldus
Selles kavapunktis näidatakse, kuidas on ehitises piiratud tavaisikute juurdepääs elektriohtlikesse paikadesse. Näidatakse konkreetselt, milliste ruumide ja jaotuskilpide uksed peavad olema lukus, kelle käes on võtmed ja kellele neid välja antakse. Elektritööde tegemisel on töökoha selgeks määratlemiseks ja tähistamiseks vaja vastavaid vahendeid. Käidukavas tuleb seetõttu näidata, millised ohukirjadega lindid, tõkked , suunavad ja hoiatavad sildid on olemas, kus neid hoitakse ja kuidas tagatakse nende korrasolek. Näidatakse, millised elektritöödeks ettenähtud töö­riistad, seadmed ja kaitsevahendid on olemas, kus neid hoitakse, kuidas hooldatakse, millise ajakava järgi kaitsevahendeid teimitakse ja kes nimetud vara ja toimingute eest vastutab. Elektritööde teostamisel vastutab töötoimingute ohutuse eest töö juhtija . Kui elamul on rohkem kui üks elektrik, näidatakse nimeliselt, kes võivad tööjuhtijateks olla. Keeruka töötoimingu kava peab olema kirjalik (näiteks töökäsu kujul). Selle vorm, kasutamise kord ja täitmise näidis esitatakse käidukava selles jaotises.
Käidutoimingud
Tavakäidutoimingute kirjeldamisel näidatakse, millise ajagraafiku alusel toimuvad korralised ülevaatused, mida ja kus mõõdetakse ja katsetatakse (näiteks turvavalgustust), kes neid toiminguid teeb ja kuidas need läbi viiakse. Ühtlasi näidatakse, kes, kus ja kuidas teeb lülitustoiminguid.
Töötoimingute (pingevabade, pingealuste ja pinge­lähedaste tööde) juures tuleb täita nõudeid, mis on sätestatud standardis EVS-EN 50110-1. Nende nõuete täitmise oskust kontrollitakse elektrialase ohuteadlikkuse kontrolli läbiviimisel.
Hooldustööde juures näidatakse ennetavate, korras­tavate ja remonditööde plaan pikema aja peale ette. Tuuakse ära vahetamistööde (kaitsmete, lampide jm. vahetuse), rikete kõrvaldamise ja avariiliste tööde protseduurid. Näidatakse üksiksõlmede ja komponentide (jaotuskeskuste, kaablite, juhtmete, sulavkaitsmete, liigvoolu- ja rikkevoolukaitselülitite, talitlus-ja kaitselahutuslülitite, liidete, elektrimootorite, küttekaablite, maanduspaigaldiste, tava- ja turva- valgustite jm.) hooldamise ja korrastamise vajadus.
Tehnilise kontrolli toimingud
Näidatakse millal ja kelle poolt teostati viimane kohustuslik tehniline kontroll, millise tulemusega see lõppes ja millised järeldused sellest tehti. Näidatakse, kuidas ja millal kõrvaldati või kavatsetakse kõrvaldada avastatud puudused, millal on plaanitud järgmine kontroll ja millistel põhimõtetel valitakse korralise kontrolli teostaja.
Käidutoimingute ohutus
Elektripaigaldise käitu tuleb korraldada nii, et see oleks kasutamisel ohutu ning et oleks tagatud elektri­paigaldise kasutamise nõuete täitmine. Nõuded loetakse täidetuks, kui käidu korraldamisel juhindu­takse standardist EVS-EN 50110-1 või selle standardi nõuetega vastavuses olevatest dokumen­tidest. Järgnevalt on esitatud lühendatud väljavõtteid sellest standardist, mis peaksid võimaldama elamu omanikule või valdajale hinnata käiduelektrikute ettevalmistust ja tegutsemist elektritööde tegemisel, sest elektritööle tohib lubada vaid selleks ettevalmistatud isikuid.
Käiduohutuse põhialused
Enne töötoimingu sooritamist või käiduga seotud tegevust elektripaigaldises, selle juures või lähedal tuleb välja selgitada elektrilised riskid . Selle alusel tuleb kavandada tegevuse või töötoimingu sooritamise selline viis, mis tagaks elektriohutuse. Vastutus nii töötoimingutega seotud isikute ohutuse eest kui ka töötoimingu tagajärjel kahjustada saanud või kahjustuda võivate isikute eest on määratud Eesti Vabariigi töötervishoiu ja tööohutuse seadusega, elektriohutusseadusega, kehtivate tööohutus­eeskirjadega ja ettevõttesisese töökorraldusega. Tööd, mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta ainult isik, kellel on sellised teadmised või kogemused või kes töötab pädeva järelevalve all. Töö keerukus tuleb asjatundjate kaasamisel kindlaks teha enne töö alustamist, et valida töö teostamiseks vastavalt vajadusele elektrialaisikuid, ohuteadlikke või tava­isikuid. Juurdepääs paikadele, mis võivad olla tava­isikutele elektriohtlikud, peab olema piiratud. Piiramis-ja juurdepääsuviisi eest vastutab käidukorraldaja. Enne mis tahes muudatuste ettevõtmist elektripaigaldise talitluskorralduses või enne töö alustamist peavad töö juhtija ja elektripaigaldise käidukorraldaja kokku leppima, milliseid ümberkorraldusi elektrisüsteemi talitluses on töö sooritamiseks vaja teha ja millistes toimingutes seisneb elektripaigaldises, sellejuures või lähedal kavandatav töö. Keeruka töötoimingu kava peab olema kirjalik.
Enne töö alustamist tuleb elektritöö tegijal elektri­paigaldise käidukorraldajat kavandatud tööst informeerida. Tööd ei tohi alustada ega elektripaigaldist töö lõpetamisel taaspingestada ajalise kokkuleppe järgi, vaid üksnes konkreetse loa alusel.
Iga töökoht peab olema selgelt määratletud ja tähistatud. Kõigis elektripaigaldise osades, nende juures või lähedal, kus mingit töötoimingut sooritatakse , peab olema tööks piisavalt ruumi, juurdepääsu­võimalusi ja valgust. Juurdepääsu takistavaid esemeid ega kergestisüttivaid materjale ei tohi paigutada lülitus­ega juhtimisaparatuuri juurde viivatele teedele, väljapääsuteedele, nende teede köhale ega lähedusse ega ka paikadesse, kust aparatuuri käitatakse. Kohtades, kus võib tekkida elektrikaar , ei tohi olla põlevmaterjale.
Elektripaigaldises, selle juures või lähedal ohutuks töötamiseks ettenähtud tööriistad , -seadmed ja -vahendid peavad vastama oma otstarbele, neid tuleb asjakohase hooldamisega hoida kasutamiskorras ja neid tuleb ettenähtud viisil kasutada. Tööriistade, -seadmete ja -vahendite kasutamiskorrasoleku tagamine hooldamisega tähendab nende perioodilist ülevaatust ja ettenähtud juhtudel elektrilist teimimist, sealhulgas elektrilise terviklikkuse ja mehaaniliste omaduste kontrolli pärast remonti ja/või modifitsee­rimist. Töövahendite hulka kuuluvad mitmesugused kaitsevahendid nagu isoleerjalatsid, -kindad ja -kalossid, silma-ja näokaitsed, peakaitse ( kaitsekiiver vms.), kaitseriietus , isoleermatid, -alused ja -plat­vormid, painduvad ja jäigad isoleerpiirded, isoleer-tööriistad (nii isoleermaterjalist kui ka isoleerkattega), isoleervardad ja - kepid , ohutuslukud, -sildid ja -märgid, pingeindikaatorid ja -näiturid, seadmed kaabli asukoha määramiseks, maandamis- ja lühistamisseadmed ja -vahendid, kaitsekatted ja toendid.
Vajalikel juhtudel tuleb töö või tegevuse ajaks paigaldada vastavasisulised märgid ja/või sildid, et juhtida tähelepanu võimalikele ohuallikatele. Elektri­paigaldises peavad olema kättesaadaval hetkeseisule vastavad joonised, skeemid ja dokumentatsioon.
Tavakäidutoimingud
Lülitustoimingud on ette nähtud elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks. Väljalülitamist enne ja sisselülitamist pärast pingevaba tööd võivad sooritada elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud vastavalt sätestatud korras.
Mõõtmisi võivad sooritada elektrialaisikud või ohu­teadlikud isikud, elektrialaisiku juhtimisel ja järelevalvel ka tavaisikud. Elektripaigaldistes tehtavatel mõõtmistel tuleb kasutada selleks sobivaid ja ohutuid mõõteriistu, mida tuleb kontrollida enne kasutamist ja vajaduse korral ka pärast kasutamist. Pingestatud paljasosade puudutamise riski korral peavad mõõtmisi tegevad isikud kasutama kaitsevahendeid ja rakendama ette­vaatusmeetmeid kaitseks elektrilöögi, lühise ja elektri­kaare eest.
Elektripaigaldisi tuleb korraliselt kontrollida vähemalt selleks kehtestatud ajavahemike tagant. Korralise kontrolli eesmärk on avastada puudused, mis võivad takistada käitu või põhjustada ohtusid. Kui puudusi on avastatud, tuleb rakendada nõuetekohased meetmed nende kõrvaldamiseks.
Töötoimingud
Enne mis tahes töö alustamist tuleb see eelnevalt kavandada. Vastavalt ohutuse põhireeglitele peab elektripaigaldise käidukorraldaja või töö juhtija tagama, et tööd teostav personal oleks põhjalikult ning töö eripärale vastavalt instrueeritud nii enne töö alustamist kui ka töö käigus. Enne töö alustamist peab töö juhtija esitama elektripaigaldise käidukorraldajale teate, milles on näidatud töö iseloom, kõht ja kavandatud tööst tulenevad muudatused elektripaigaldises või selle käidus. Eelistada tuleb kirjalikku teadet, eriti kui on tegemist keeruka tööga. Loa töö alustamiseks, katkestamiseks või lõpetamiseks võib anda ainult elektripaigaldise käidukorraldaja. Tehtavad tööd võivad olla
■pingevabad,
■pingealused,
■pingelähedased.
Kõigil neil tuleb rakendada kaitsemeetmed elektrilöögi, lühisvoolude toime ja elektrikaare toime eest. Tööta­miseks tuleb tagada pingele vastav isolatsioonitase, näiteks isoleerkaitsevahendite vahelepaigutamisega. Tuleb arvestada ka seda, et pingestatud juhtide läheduses asuvates muudes juhtides või juhtivates osades võib indutseeruda pinge. Induktsioon -mõjustatud liinidel töötamisel tuleb kasutada eri-kaitsemeetmeid, näiteks maandamist.
Kui on näha välku või kuulda müristamist või märgata äikese lähenemist, tuleb tööd elektripaigaldise pingealdistel juhtivatel osadel või nendega vahetult ühendatud elektriaparaatidel ohu vältimiseks viivitamatult katkestada.
Pingevaba töö tegemiseks tuleb pärast töökoha piiritlemist täita viis järgmist põhinõuet allesitatud järjekorras:
■ täielik kaitselahutamine,
■ eksliku tagasilülitamisvõimaluse välistamine,
■ paigaldise pingetuse kontroll,
■ maandamineja lühistamine,
■ juurdepääsu tõkestamine naabruses asuvatele pingestatud osadele.
Loa mingi töö alustamiseks peab töö juhtija(te)le andma elektripaigaldise käidukorraldaja. Töö sooritajad peavad olema kas elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud või nende järelevalve all olevad isikud. Paigaldise osa, millel tööd tehakse, tuleb kaitse-lahutusega eraldada kõigist toiteallikatest. Kõik lülitusseadmed, mille abil elektripaigaldis töö teostamiseks kaitselahutati, tuleb kindlalt tõkestada eksliku tagasilülitamise eest, eelistatavalt nende ajamite lukustamisega. Kõrvalise sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelusildid. Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Pingeindikatsioonivahendite korrasolekut tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt ka pärast kasutamist. Madalpinge korral kontrollitakse pinge puudumist nii faaside või pooluste vahel, kui faaside ja kaitsejuhi (maapotentsiaali) vahel. Maandus - ja lühistamisseadmed või -vahendid tuleb enne ühendada maanduspunktiga ja alles seejärel maandatavate osadega. Kui töökoha naabruses on elektripaigaldise osi, mida ei saa teha pingetuks, tuleb enne töö alustamist rakendada pingealuse töö jaoks sätestatud erimeetmeid. Loa töö alustamiseks võib töötajatele anda ainult töö juhtija. Pärast töö lõpetamist ja töökoha ülevaatust tuleb kõik töö jooksul kasutatud tööriistad, seadmed ja vahendid töökohalt kõrvaldada. Alles pärast seda võib alustada taaspingestamistoiminguid. Kui töö juhtija on veendunud, et elektripaigaldis on valmis taaspingestamiseks, tuleb tal esitada elektri-paigaldise käidukorraldajale sellekohane teade.
Pingealuseid töid kasutatakse elamutes harva. Nendel töödel tuleb hoolikalt rakendada elektrilööki ja lühist välistavaid kaitsemeetmeid. Keeruka töö korral tuleb ettevalmistustööd kavandada kirjalikult ja varakult. Enne töö algust tuleb töötajatele selgitada, milles töö seisneb, milliseid ohutusvõtteid rakendatakse, mis­sugused on igaühe ülesanded ja milliseid tööriistu ja -seadmeid kasutatakse. Pingealuseid töötoiminguid tohib sooritada alles pärast tule- ja plahvatusohu kõrvaldamist. Välistöödel tuleb arvestada ilmastiku­olusid. Pingealune töö tuleb keelata, katkestada või edasi lükata tugeva vihma või halva nähtavuse korral või kui tööriistade käsitsemine läheb töötajatel raskeks. Äikese korral ei tohi pingealust tööd alustada ega jätkata. Tuleb hoolikalt tagada töötaja püsikindel asend, mis jätaks töötaja mõlemad käed vabaks. Töötajad peavad kasutama sobivaid ning pingealuste tööde nõuetele vastavaid isikukaitsevahendeid.
Sõltuvalt töö iseloomust võivad pingealuseid töid teha ohuteadlikud või elektrialaisikud, kes on nendeks töödeks välja õpetatud; eriväljaõpetel ole vaja mõnedel lihtsamatel töödel. Eriväljaõpe peab vastama pinge­aluse töö erinõuetele ja koosnema teoreetilisest osast ning praktilistest harjutustest. Pingealuse töö oskused tuleb säilitada nõutaval tasemel tegeliku töö ja/või kordusõppega. Hea üldreeglina tuleb pingealuse töö õigust revideerida igal aastal. Väljaõppe eduka läbimise kohta tuleb välja anda tunnistus, mis kinnitab, et isik on võimeline tegema väljaõppele ja omandatud oskustele vastavaid pingealuseid töid.
Pingelähedasi töötoiminguid võib sooritada ainult siis, kui ohutusmeetmed välistavad pingestatud osade puudutamise või töötaja küündimise pingealuse töö tsooni. Elektriohtude vältimiseks pingestatud osade lähedal tuleb üldreeglina kasutada kaitsevarjeid, - katteid või -ümbriseid või isoleerkatteid. Tuleb hoolikalt tagada töötaja püsikindel asend, mis jätaks töötaja mõlemad käed vabaks. Enne töö alustamist peab töö juhtija töötajatele (eriti neile, kes ei ole tuttavad pingelähedase tööga) selgitama ohutute kauguste hoidmise vajadust, rakendatud ohutusmeetmeid ja ohutu käitumise reegleid. Töötaja ise peab tagama, et ta ühegi liigutusega ei puudutaks oma kehaosa , tööriista ega käsitsetava esemega pingestatud osi. Eriti hoolikas tuleb olla pikkade esemete nagu näiteks tööriistade, kaabliotste, torude , redelite jms. käsitse­misel. Vajaduse korral tuleb rakendada oludekohast järelevalvet. Ettevaatusmeetmete täitmisel võivad pingelähedase töö sooritatada tavalises korras elektriala- või ohuteadlikud isikud.
Ehitus-ja muudel mitteelektritöödel, näiteks:
■töötamisel tellingutel ,
■töötamisel tõsteseadmete, ehitusmehhanismide ja transportööridega,
■ehituslikel paigaldustöödel,
■veotöödel,
■värvimisel ja uuendustöödel,
■ muude seadmete ja ehitusseadmete paigutamisel,
tuleb alati, eriti aga õõtsuvate koormuste tõstmisel ning transpordi- ja tõsteseadmete kasutamisel, tagada ettenähtud kaugus lähimatest elektrijuhtidest ja pingestatud paljasosadest.
Hooldustööd
Hoolduse eesmärk on hoida elektripaigaldis nõutavas seisukorras. Kõik hooldustoimingud peavad olema kooskõlastatud elektripaigaldise käidukorraldajaga. Hooldust tohivad sooritada hooldustöödeks ette­valmistatud ohuteadlikud või elektrialaisikud. Hooldus­töö võib endast kujutada
■tööd, mis on seotud elektrilöögi-, lühise- või elektrikaareriskiga ja millel seetõttu tuleb rakendada sellekohaseid ohutusnõudeid,
■tööd, mida seadmete ehitus võimaldab teha lihtsustatult (näiteks kaitsmete ja lampide vahetamine).
Tehnilise kontrolli kord ja kontrollmõõtmised
Elektripaigaldiste liigitus
Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks.
Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mis asuvad
1) tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus tehakse anesteesia ja üldnarkoosiga seotud protseduure;
2) plahvatusohutsoonis;
3) suurõnnetusohuga objektil (selliste objektide loetelu peab Päästeamet ).
Teise liigi elektripaigaldised on
1) kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olev elektripaigaldis;
2) elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö-ja laboratooriumiruumis;
3) elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure;
4) kuni 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on üle 35 ampri;
5) kõrgema kui 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis.
Kolmandasse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mis ei kuulu esimesse ega teise liiki.
Loetelust nähtub, et korterelamud tervikuna kuuluvad üldreeglina teise liigi paigaldiste hulka, korterid üksikult aga enamasti kolmandasse liiki. Eramud ehk üksik-elamud võivad kuuluda nii teise kui kolmandasse liiki, sõltuvalt peakaitsme nimivoolust.