Viimasel ajal ristlõigete valikul. Talitlusviisi ei arvestata ja võetakse sõltumatust toiteallikast. Toitekatkestust võib lubada ajaks, mille jooksul valvepersonal reservtoite sisse lülitab. koormustegur võrdseks 0,9 ga (see vastab kestva talitlusviisile); Tavaliselt on tegemist mõne tunni kuni mõnekümne minutiga. Arvestades õhuliinide suurt töökindlust ja nende In elektritarviti nimivool. Ühe mootorilise elektritarviti nimivool: kiire taastamise võimalust kahjustuste korral on lubatav 2. kategooria tarbijaid ja paigaldisi toita ühe õhuliiniga. Tarbijate ja paigaldiste toitmise kaablite abil võib kasutada üht õhuliini, mis koosneb vähemalt Pn kahest rööpkaablist. Tsentraliseeritud reservi korral võib 2. kategooria tarbijaid ja paigaldisi toita ühe trafo
kustutamine toimub kaitselüliti sees. Erinevad lisaseadmed on enamasti monteeritud (või on monteeritavad) samasse korpusesse. Nimivoolude vahemik 10 A - 1600 A Õhkkaitselüliti (ingl. lüh. ACB - Air Circuit Breaker): ühes korpuses paiknev mitmepooluseline lahtine kaitselüliti - elektrikaar paiskub lülitamisel kaitselülitist välja. Nimivoolude vahemik 800 A - 6300 A Madalpinge kaitselülitite olulisemad tunnussuurused Nimivool In Nimilahutusvõime lühisel Icn Maksimaalne lahutusvõime lühisel Icu Korduv lahutusvõime lühisel Ics Nimi-lühiajataluvusvool Icw Nimipinge Un Kasutuskategooria Nimi-impulsstaluvuspinge Uimp Madalpinge kaitselülitite rakendumistunnusjooned Kaitselüliti rakendumistunnusjoon on teda läbiva voolu ja selle voolu toimel rakendumise aja vahelise sõltuvuse graafiline kujutis. Kompakt-ja õhk-kaitselülitite rakendumistunnusjooned
Kontaktor Magnetväli Kontaktorkaitselüliti Kontaktor on madalpingepaigaldistes jõuahelates kasutatav elektormagnetiline kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide ja
(blokeerkontakt), mis sulguvad üheaegselt jõukontaktidega ja sildavad ehk blokeerivad käivitusnupu. Iseennistuv surunupplüliti normaalselt suletud kontaktidega on elektriahela element, mis on ettenähtud elektrimagnetilise lüliti (kontaktori, relee) elektriahela väljalülitamiseks. Sulavkaitsmete valik Lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamisel tekib paari esimese sekundi vältel tugev käivitus-vool. Ik=(4,5...6.5)In Kui sulavkaitsmete nimivool Isk oleks võrdne mootori nimivooluga In, rakenduks kaitse mootori käivitamisel. Kui Isk võrduks käivitusvooluga Ik, oleks kaitse liiga tugev ja kaitseks mootorit halvasti. Lühisrootoriga kolmefaasilise asünkroonmootori sulavkaitsmete nimivool Isn valitakse normaalsete käivitustingimuste puhul Ik sn 2,5 Raskete käivitustingimuste korral Ik sn 1,6...2
5 KONTAKTOR Kontaktor on automaatne lülitusaparaat madalpinge-elektriahelate sagedaseks sisse- ja väljalülitamiseks. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA.Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms. automaat- ja distantsjuhtimiseks. Tinglikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid (näiteks türistorkontaktor).Kontaktori põhiosad on magnetahel liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, magneti ergutusmähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid (vt. joonis 5.1) Joon. 5
4. Energiakadu sularis peab normaaltalitlusel olema võimalikult väike. Sulavkaitsmed - nimiandmed IEC (International Electrotechnical Commission) standardid sätestavad sulavkaitsme iseloomustamiseks järgnevad tunnussuurused: Nimipinge See peab vastama võrgupingele. Madalpingekaitsmed testitakse nimipingest 10% kõrgema pingega. 230 V võrgus kasutatakse 250 V nimipingega kaitsmeid. Kõrgepingekaitsmetel on erinõuded. Sulari ja sulavkaitsme nimivool Kestvalt talutav sulari vool. Kasutatakse erinevaid standardarvuridasid. R10 rea järgi 10, 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50, 63, 80 ja 100 A. Sulavkaitsme nimivool suurim sulari nimivool. Nimisagedus Kadudest põhjustatud temperatuuritõus Sulavkaitsmed - nimiandmed Kontaktide võimsustaluvus Lahutusvõime Suurim vool, mida sulavkaitse suudab lahutada. Madalaim lahutusvõime on väikekaitsmetel. See peab olema kümnekordne nimivool, kuid mitte alla 35 A.
1. Kolmefaasilise asünkroonmootori nimiandmed on järgmised Võimsus Pn 7500 Pn 7500 W I ln = = =1 Pinge Un 400 3Uncos nn 34000, 890,85 Võimsustegur cos 0,89 nimivool Iln 14,3097 kasutegur n 0,85 Pn Pn60 750060 pöör.kiirus nn 1440 mootori nimimoment Tn 49,7359 Tn= Wn = n 2 =144023, 14 n Leida In ; f2n=? aeg. sek 60 rootorvoolu sagedus f2n 0,05 Sn=
Sulavkaitsme korpuseid valmistatakse erineva suuruse ja kujuga vastavalt nimipingele ning nimivoolule. Sulavkaitsmeid valmistatakse kahte tüüpi: · Ühekordse kasutusega; · Lahtikäiva korpusega sulavkaitsmed, milledele toodetakse vahetatavaid sulareid. Lühise tekkides sulavkaitse kuumeneb ja sulab. Sulamisega katkestab kaitse voolu. Rakendumisaeg sõltub voolutugevusest-mida tugevam on vool, seda kiiremini sular põleb läbi. Sulari nimivool on vool, mida ta võib kestvalt taluda. Kui koormusvool kasvab, siis sulari ja koju sulavkaitsme vool tõuseb. Suurim püsivool, mille juures sulavkaitse veel ei rakendu, sõltub sulari ristlõikest, materjalist, kujust ja pikkusest, aga ka ümbruse temperatuurist. Sulavkaitsmed paigaldatakse elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvitiga. Sulavkaitsmed minu kodus: · Arvuti · Televiisor · Raadio
elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendigafüüsilises kontaktis. Teineliik: 1) kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olev elektripaigaldis; 2) ravihoones asuv elektripaigaldis, mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis; 3) kuni 1000-voldise nimipingega vahelduvvoolu või kuni 1500-voldise nimipingega alalisvoolu elektripaigaldis (edaspidi madalpingepaigaldis), mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit ja mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis; 4) üle 1000-voldise nimipingega vahelduvvoolu või üle 1500-voldise nimi - pingega alalisvoolu elektripaigaldis (edaspidi kõrgepingepaigaldis), mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis; 5) elektripaigaldis, mis asub hotellis, motellis, võõrastemajas, puhkekodus, külalistemajas või muus majutushoones. Kolmasliik: Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on 35 amprit
2) suurõnnetusohuga ettevõtte ohtlikul objektil; 3) haiglas või muus ravihoones, kus raviruumides võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis; 4) raviruumis, mis ei asu ravihoones ja kus võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis. Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on 35 amprit või vähem ja mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. Teise liiki kuuluv elektripaigaldis on: 1) kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olev elektripaigaldis; 2) ravihoones asuv elektripaigaldis, mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis; 3) kuni 1000-voldise nimipingega vahelduvvoolu või kuni 1500-voldise nimipingega alalisvoolu elektripaigaldis (edaspidi madalpingepaigaldis) mille
Esimese juhtme läbimõõt on teise läbimõõdust neli korda väiksem. Kummas juhtmes on laengukandjate kiirus suurem ja mitu korda? 6. Aku pinge on 24V, lambi takistus on 8. Leia voolutugevus. 7. Taskulambipatarei suudab anda 2 tunni vältel voolu keskmiselt 0,25A. Kui suur laeng läbib lampi? 8. Arvuta kogutakistus, kui pingel 260V on rööbiti takistid 20k 12,5k. Leia voolutugevused. *9. Jõulureklaamis on ühendatud jadamisi lambid, mille nimipinge on 13V ja nimivool 0,2A.Mitu lampi peaks ahelas olema, et toitepingel 220V pinge ühel lambil ei ületaks lubatavat? (Veidi alla võib olla, üle mitte). Kui suur on siis voolutugevus?
Kodune töö nr 3 Ülesanne 4.8 Leida alalisvoolu haruvoolumootori pidurdusaeg reaktiivse koormusega Tst =40N*m võõrergutusega dünaamilisel pidurdusel, kui algpidurdusvool Ip = 2 * In ning ülekandemehhanismi ja töömasina taandatud inertsimoment J` = 0,2J . Ehitada sõltuvused = f(t) ja i = f(t) . Mootori andmed Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Inertsimoment võimsus In , A Un , V n , - nn , p/min J , Kg * m2 Pn, KW 4,5 25,2 220 0,810 1000 0,1 1. Kõigepealt leiame mootori niminurkkiiruse, ankru takistuse ja teguri c väärtused => => = 0,829 => = 1,9 V*s 2
Kodune töö nr 1 Ülesanne 2.14 variant 2 Arvutada ja ehitada alalisvoolu haruvoolu rööpergutusega mootori loomulik elektromehaaniline ja mehaaniline karakteristik ning reostaatkarakteristikud. Mootori andmed on: Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Lisatakisti ankruahelas tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW , -12 1,0 5,9 220 0,770 3000 1,5 4,5 I.Elektromehaaniline karakteristika 1.Käivitus ja tühijooksu punktide leidmiseks peame arvutama alguses mootori niminurkkiiruse
Kodune töö nr 2 Ülesanne 5.2 variant 5 Arvutada grafoanalüütilise meetodi abil alalisvoolu haruvoolumootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn . Mootori andmed Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW -81 32,0 170 220 0,860 1500 I Loomulik tunnusjoon 1.Leiame tühijooksu tööpunkti. Esimesena peame arvutama mootori ankrutakistuse Ra ja konstruktsiooni teguri c => =0,0906 => =1,3 V*s
Kontaktor Koostas:Ain Bubnovski, Jaan Kund Kontaktoriks nimetatakse elektromagnetilist lülitusseadet, mis on ette nähtud sisse või välja lülitama normaalset talitlusvoolu (-1000v ,3 faasi ) Kontaktor Kontaktorite lülitussagedus võib olla mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA. Lülitussagedus Kontaktid Magnetahel (Ankur) Mähis Kaarekustutusseade Kontaktori osad: Peakontaktid Abikontaktid Kontaktori kontaktid: need lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvalt nimivoomu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Liigitatakse nelja klassi kulumise järgi: Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit
tehistunnusjooned Praktiline töö nr. 2 Ülesanne 2.17.3 Koostaja: Rühm: AA-07 Juhendaja: Rein Kask Tallinn 2009 Antud: 1 = n 1 .. 3 - mootori töö magnetvood 2 = 0,75 n Pn - mootori nimivõimsus 3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge nn = 3000 min -1 I n - mootori nimivool U n = 220 V n - mootori nimikasutegur I n = 74, 0 A J ekv - mootori inertsimoment n = 0,860 Ra - mootori ankrumähise takistus J ekv = 0,10 kg m 2 Cn - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Mootori tüüp: p-51 I a , k ,l - ankru mähise lühisvool k n - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Tem - mootori elektromagneetiline moment
Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2. trafomähiste puisteinduktiivsust saab vähendada kui suurendada mähise kõrgust; vähendada mähise keerdude arvu; jaotada mähis osadeks
B-tüüp C-tüüp Kontrollmõõtmised Riiklik järelvalve Seletuskiri Käidu- ja hoolduskava Tulenevalt elektriohutusseadusest ja majandus-ja kommunikatsiooniministri määrusest peab käidu-korraldajat omava elektripaigaldise (ehitise, mille peakaitsme nimivool on suurem kui 100A ) käit toimuma hoolduskava (käidukava) alusel. Selline kava on otstarbekas koostada ka väiksemale elektri- paigaldisele, mille peakaitsme nimivool on 100 A või alla selle ja mille käitu korraldab käiduelektrik. Käidukava peaks koosnema vähemalt alljärgnevalt kirjeldatud osadest. Käidu organisatsiooniline korraldus Käidukavas näidatakse, millise lepinguga ja milliseks ajavahemikuks on käidukorraldaja määratud
T1(0,7...0,75)Tv => 250<(0,7....0,75)422 T2(1,1...1,2)Tst => 80,7>(1,1....1,2)67,2 Tv*=Tv/Tn=422/79,1=5,34 T1*(0,7...0,75)Tv* => 3,16<(0,7...0,75)5,34 T2*(1,1...1,2)Tst* => 1,02(1,1...1,2)0,85 Tingimused on täidetud,saame ehitada T1* ja T2* vertikaalsirged ja käivitusdiagrammi. Hakkame arvutama käivitusreostaadi astmete takistusi käivitusdiagrammi abiga. Esiteks tuleb leida rootori nimitakistus R2n valemiga R2n=E2k/3*I2n , kus R2n-rootori nimitakistus, E2k-rootori emj,V I2n-rootori nimivool,A R2n=165/3*24,0=3,97 Arvutame käivitusdiagrammi takistusmõõtkava teguri valemiga mR=R2n/ei , kus mR-takistusmõõtkava tegur,/mm ei-lõigu pikkus punktist e kuni i'ni , mm mr=3,97/100=3,97*10-2 Arvutame rootoriahela takistuse koos käivitustakisti esimese astmega eh=17mm Rk1=eh*mR => 17*3,97*10-2=0,675 Arvutame rootoriahela takistuse koos käivitustakisti teise astmega eg=6mm Rk2=eg*mR => 6*3,97*10-2=0,238 Arvutame rootoriahela takistuse ilma käivitustakistuseta ef=2mm
pingelang Uš on võrdeline vooluga I. Järelikult kujutab šundiga rööbiti lülitatud mõõteriist endast millivoltmeetrit, millega mõõdetakse šunti läbiva vooluga võrdelist pingelangu. Šundi valikul tuleb lähtuda tema nimivoolust ja nimipingelangust, mis tööstuslikult toodetavatel universaalšuntidel on normeeritud väärtustega (levinum 75 mV). Välise šundiga ühendamiseks ette nähtud ampermeetri skaalale on märgitud vajaliku šundi nimipingelang (näit. 75 mV), šundi nimivool aga peab võrduma ampermeetri mõõtepiirkonnaga. Joonis 1.2. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine šundiga Vahelduvvooluringis kasutatakse ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks voolutrafosid, kuna šuntide puhul suureneb mõõteriista omatarbevõimsus. Voolutrafo primaarmähis ühendatakse mõõdetavasse vooluringi jadamisi, sekundaarmähise klemmidele ühendatakse mõõteriist, mille mõõtepiirkond peab vastama voolutrafo nimisekundaarvoolule (tavaliselt 5 A)
Lühis 5,37 36,1 5,8 2,48 51,3 8,7 0,04 47,4 7,6 0,12 57,5 9,7 Tabel 1. Mõõtetulemused C6 K6 Ruumitemperatuur 22º 22º Kaitselüliti nimivool 6,24 5,92 Tabel 2. Nimivoolu parandus C ja K tüüpi kaitselülitite rakendumiskarakteristikud 60 50 40 Rakendumisaeg, s C6
Õpetaja : XXX TALLINN 2012 ÜLESANNE Töötada välja pooljuhtmuunduri jõuskeem. Arvutada ja valida muunduri jõupooljuhid, trafo ja juhtmed. LÄHTEANDMED 1. Toitevõrgu pinge: 3x400/230 V 2. Muunduri väljundpinge: U = 30 V 3. Väljundpinge pulsatsioon: 4, 05 % 4. Muunduri lülitusskeem: 6 dioodi + trafo 5. Muunduri nimivool: I = 150 A 6. Koormus: Aktiivne 7. Jõupooljuhid: Dioodid Trafo kasutegur: = 90 % SELETUSKIRJA SISU 1. Muunduri skeem; 2. Skeemielementide arvutus ja valik: trafo, dioodid, elektrijuhtmed ja mähised; 3. Muunduriskeemi põhiparameetrid: kõik pinged, voolud ja võimsused; 4. Joonistada pingete ja voolude diagrammid.
Kasutegur: üldine 0.57-0.6 mahtuvuslik 0.6-0.65 Mass: 75kg ELEKTRIMOOTORI PÖÖRETEARVU JA VÕIMSUSE VALIK Arvestatud vajalik võimsus N=4.04 kW Valime elektrimootori: Nimivõimsus: 5.5 kW Mootori tüüp: MBTA 132 MB Jalgadega mootor: 210-A* Pöörlemissagedus: 920 p/min Kasutegur: 0,82% Võimsustegur: cos=0.8 Nimivool: 12.7 A Moment: 57 Nm Inertsmoment: 0.025 kgm² Mass: 52 kg
TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks
3. Millised on II liigi elektripaigaldised elektrivarustatuse järgi? · elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit; · elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; · elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure; · kuni1000 -voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit; · üle 1000 -voldise nimipingega elektripaigaldis. Teise liigi tarbijate korral võib toite katkestada ajaks, mis on vajalik reservtoite sisselülitamiseks valvepersonali või väljasõitnud operatiivbrigaadi poolt, s.t. mitteautomaatselt. 4. Milliseid juhte nimetatakse kaitsejuhtideks? · Kaitsejuhtideks on juhid, mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 5. Mis otstarve on kaitsejuhil PE?
loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -5,50 , samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad toitepingele 0,8 U 1n ja 0,7 U 1n Antud: 1. Mootori tüüp 4A80B4 2. Nimivõimsus Pn=1,5 kW 3. Nimi liinipinge Un=380 V 4. Nimipöörlemissagedus Nn=1415 p/min 5. Nimivool An=3,57 A 6. Nimikasutegur =77,0 7. Käivitusvoolu kordsus i =5,0 8. Käivitusmomendi kordsus k =2,0 9. Vääratusmomendi kordsus v =2,2 10. cos n 0,83 11. Nimimoment Tn=10,1 Nm 12. Sagedus 50 Hz 1
KURSUSETÖÖ ANDMED EMV andmed: 1. Nimivõimsus PMV = 0,5 kW 2. Nimiväljundpinge UN = UEG = 110 V 3. Nimiankruvool IN = IAMV =4,35 A 4. Pöörlemiskiirus n = 2850 p/min 5. EMV ankrutakistus RAMV = 1,4 6. EMV ankruinduktiivsus LAMV = 25 mH 7. Kompensatsioonmähise induktiivsus LKMV = 30 mH 8. Kompensatsioonmähise takistus RKMV = 1,3 9. Juhtmähise induktiivsus LJ = 50 H 10. Juhtmähise takistus RJ = 2,6 k 11. Juhtmähise nimivool IJ = 10 mA Generaatori andmed: 1. Nimivõimsus PG = 250 W 2. Nimipinge UG = 110 V 3. Nimivool IAG = 2,3 A 4. Nimiergutusvool IEG = 1,1 A 5. Ankrumahise induktiivsus LAG = 25 mH 6. Ankrumähise takistus RAG = 2.8 7. Ergutusmähise induktiivsus LEG = 20 H 8. Ergutusmähise takistus REG = 56 9. Ülekandetegur voolu järgi 10. Ülekandetegur pinge järgi 5 Täiturmootori andmed: 1. Nimipinge UN = 110 V 2. Nimiergutusvool IEM = 0,22 A 3
Euroopa DIN ja USA/Jaapani RCA 3,5 ja 6,3mm pulkpistmik XLR 3-7 kontaktiga pistmikud 7. Pistmikud Video- ja antennipistmikud - Analoog: - - VGA - - IEC koaksiaal, F-pistik - Digitaal - - põhiliselt HDMI mida on võimalik kasutada üleminekutega mistahes digitaalkaablile 9. Kaitsmed Kaitsmed on mõeldud liigse energia ahelasse jõudmise tõkestamiseks Iseloomulikekes suurusteks nimivool, rakendumiskiirus, lühisvool, nimipinge, pingelang ja temperatuuri koefitsent 9. Kaitsmed Sulavkaitsmed Erinevas formaadis milliampritest kuni kiloampriteni Kiiretoimelised, ülikiired, aeglased ja viitega kaitsmed Kaitsme kest võib olla korduv kasutatav kui sular mitte Sulav kaitsmeteks liigituvad ka termokaitsmed (thermal cut- off) 9. Kaitsmed Bi-metall kaitsmed
Enne skeemi pingestamist reguleerida pinged minimaalseks! Tunnusjoone I m f (U m ) ülesvõtmiseks muuta mähisele antavat pinget 0-st kuni 1,1 Ut-ni ning mõõta mähise voolud. Sõltuvus I m f (U m ) võtta üles ca 6...8 punktis. Tingimata aga pingetel Ur (rakendumine), Ue (ennistumine) ja Ut (tööolukord). Joonestada sõltuvuse graafik ja teha vastavad järeldused. Vahelduvvoolureleedel on vool vahetult enne rakendumist suurem kui mähise nimivool, seetõttu ei tohi releed kaua hoida selles olukorras. Relee võib termilise ja mehaanilise ülekoormuse tõttu rikneda. Relee mähise nimipinge määramisel (kui see ei ole antud) lähtuda nimipingete reast: alalispingel 6, 12, 24, 36, 48, 110, 220, 440 V, vahelduvpingel 6, 12, 24, 36, 48, 127, 230, 400 V. Mähise nimipingeks valida esitatud reast lähim. Voltmeetri ühendamisel vahetult relee mähisele on vaja mähist läbiva voolu
1.Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised,mis asuvad: 1. haiglas 2. plahvatusohutsoonis 3. suurõnnetusohuga objektil 2.Teise liigi elektripaigaldised on: 1. elektripaigaldis hoones,milles on enam kui kaks korterit 2. elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööda seotud töö-ja laboratooriumiruumis 3. haiglas,kus ei tehta anesteesiat ega üldnarkoosiga seotud protseduure 4. kuni 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis,mille peakaitsme nimivool ületab35 amprit 5. üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis 3.Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis,mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. Tehniline kontroll Elektripaigaldise tehniline kontroll käesoleva seaduse tähenduses on menetlus,mille käigus 1.Hinnatakse visuaalkontrolli ja elektripaigaldise dokumentatsiooni,samuti akrediteeritud või mõõteseaduse kohaselt hinnatud labori mõõtmis- ja katsetulemuste alusel elektripaigaldise
mõõtepiirkonda. Eeltakistid jagunevad: Sisesteks, mis on paigutatud voltmeetri korpusesse. Välisteks, mis on valmistatud eraldi detailina ning paigutatud eraldi korpusesse. Välised jagunevad omakorda: o Individuaalseteks, mida tohib kasutada vaid sellele eeltakistile gradueeritud mõõteriistaga; o Kalibreerituks, mida tohib kasutada iga mõõteriistaga, mille nimivool ei ületa eeltakisti nimivoolu. Näide: Rv=5 000 sisetakistusega voltmeetri skaalal on 30 jaotist. Tema skaala konstant on 5V/jaot. Leida laiendatud mõõtepiirkonnaga voltmeetri skaala konstant ja tema poolt mõõdetav pinge, kui voltmeetriga on ühendatud eeltakisti takistusega 10 000. Antud: Rv=5 000 n=30 jaotist C=5V/jaot Re=10 000 Leida: CRe - ? U-? Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine vahelduvvoolul
5. Sekundaarmähises on tavaliselt keerde rohkem kui primaarmähises; Вторичная обмотка трансформатора тока имеет как правило больше витков, чем первичная обмотка 15. Voolutrafo sekundaarmähisesse on ühendatud ampermeeter ja näitab voolu 0,8 A. Milline voolutrafo mõõdab voolu 110 kV poolel ja voolutrafo sekundaarvoolu poolel on nimivool 1A, trafo ülekande tegur on 100. Milline võimsus läbib 110 kV liini antud lõigul? (tegemist on akttivkoormusega). 1. 110 kW ; 2. 110 MW; 3. 80 MW 4. 880 MW; 5. 88 MW; 6. 8,8 MW. 16. Joonisel on näidatud: на рисунке изображен: 4 1. pingetrafo Трасформатор напряжения 2. voolutrafo Трасформатор тока 3
lülitamise ajaks. Teise liigi elektripaigaldised on: 1) elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit; 2) elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; 3) elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure; 4) kuni1000 voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit; 5) üle 1000 voldise nimipingega elektripaigaldis. Teise liigi tarbijate korral võib toite katkestada ajaks, mis on vajalik reservtoite sisselülitamiseks valvepersonali või väljasõitnud operatiiv- brigaadi poolt, s.t. mitteautomaatselt. Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. (näit. mitteseeriaviisiline tootmine ja abi- tsehhide tarbijad, väiksemad asulad jm.).
tarvitile pinge 10 V ja 20 takistusega tarvitile pinge 20 V ehk osapinged on takistusega võrdelised: U 1 R1 = U 2 R2 Seda omadust kasutatakse ära eeltakistuse valikul, kui tarviti pinge on allikapingest väiksem. Sel juhul ühendatakse tarvitiga järjestikku eeltakisti, mille osapinge võrra väheneb tarviti klemmipinge. Vajalik eeltakisti takistus on U e U U tarviti Re = = , I I kus I = U tarviti/R tarviti on tarviti nimivool. Eeltakistile lubatav vool peab olema sama suur või veidi suurem, et ta ei kuumeneks üle. Ühesuguste tarvitite jadaühendus Kui jadamisi on ühendatud mitu, näiteks n ühesugust takistit takistusega R1, siis ahela kogutakistus R = n R1 ning kõik osapinged on võrdsed: U U1 = . n Näide Mitu 1,5 V lambipirni tuleks ühendada jadamisi jõulukuuse lambiritta, kui kasutada nende pingeallikaks 12 V autoakut? U 12 n= = =8 U 1 1,5 1
tarvitile pinge 10 V ja 20 takistusega tarvitile pinge 20 V ehk osapinged on takistusega võrdelised: U 1 R1 = U 2 R2 Seda omadust kasutatakse ära eeltakistuse valikul, kui tarviti pinge on allikapingest väiksem. Sel juhul ühendatakse tarvitiga järjestikku eeltakisti, mille osapinge võrra väheneb tarviti klemmipinge. Vajalik eeltakisti takistus on U e U U tarviti Re = = , I I kus I = U tarviti/R tarviti on tarviti nimivool. Eeltakistile lubatav vool peab olema sama suur või veidi suurem, et ta ei kuumeneks üle. Ühesuguste tarvitite jadaühendus Kui jadamisi on ühendatud mitu, näiteks n ühesugust takistit takistusega R1, siis ahela kogutakistus R = n R1 ning kõik osapinged on võrdsed: U U1 = . n Näide Mitu 1,5 V lambipirni tuleks ühendada jadamisi jõulukuuse lambiritta, kui kasutada nende pingeallikaks 12 V autoakut? U 12 n= = =8 U 1 1,5 1
tarvitile pinge 10 V ja 20 takistusega tarvitile pinge 20 V ehk osapinged on takistusega võrdelised: U 1 R1 = U 2 R2 Seda omadust kasutatakse ära eeltakistuse valikul, kui tarviti pinge on allikapingest väiksem. Sel juhul ühendatakse tarvitiga järjestikku eeltakisti, mille osapinge võrra väheneb tarviti klemmipinge. Vajalik eeltakisti takistus on U e U U tarviti Re = = , I I kus I = U tarviti/R tarviti on tarviti nimivool. Eeltakistile lubatav vool peab olema sama suur või veidi suurem, et ta ei kuumeneks üle. Ühesuguste tarvitite jadaühendus Kui jadamisi on ühendatud mitu, näiteks n ühesugust takistit takistusega R1, siis ahela kogutakistus R = n R1 ning kõik osapinged on võrdsed: U U1 = . n Näide Mitu 1,5 V lambipirni tuleks ühendada jadamisi jõulukuuse lambiritta, kui kasutada nende pingeallikaks 12 V autoakut? U 12 n= = =8 U 1 1,5 1
neile hakkab mõjuma jõud, mis paneb rootorti pöörlema veidi aeglasemalt kui Elektromagnetlaineid liigitatakse lainepikkuse lambda järgi, tuntakse 7 nimetuse all. magnetväli ehk asünkroonselt. (Teke,omadused,tähtsus) Tähtsamad parameetrid: 1)Madalsagedus (kuni 104m) vahelduvvoolugeneraator, kõrgpingeliinid | tekitab energiakadusid | Nimivõimsus, nimipinge, nimivool, cos, nimipöörlemissagedus, libistus s tugev kiigus kahjustab tervist, tekitab kadusid, lainete intensiivsus väike näitab mitme % võrra pöörleb rootor magnetväljast aeglasemalt. s=(n1- 2) Raadiolained (104-10-4m) elektrogeneraator, võngeringid, raadioantenn|suur intensiivsus, pole n2)/n1*100% n1-magnetvälja, n2-rootori
VASTUS: pikkihöövelpingi töölaua mehhanismi taanadatud inertsimoment on: 3,34 kgm2 ÜLESANNE Nr. 2 (Variant 7) 1) Arvutada rööpergutusega alalisvoolumootori käivitusreostaat eeldusel, et mootor on käivitamise hetkel koormatud momendiga Tst=0,85Tn . 2) Arvutada mootori pidurdustakisti vastulülituspidurduseks nimikiiruselt ankruvoolu suuna muutmisega. Mootori nimiandmed: Nimipinge Un= 440 V Nimivõimsus Pn= 42,0 kW Nimipöörlemissagedus nn= 1000 min-1 Nimivool In= 172 A Nimikasutegur n= 84,5 % LAHENDUS Leiame niminurkkiiruse × = 30 ×1000 = = 104,7 -1 30 Arvutame ankruahela takistuse 0,5 × × (1 - ) 440 0,5 × × 1 - 0,845 = 0,198 172 , et saaksime leida ideaalse tühijooksu nurkkiiruse 0 , tuleb enne arvutada mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis - × × = =
Pinge all olevad osad või seadme tööprotsessis liikuvad osad peavad olema kaitstud juhusliku puudutamise eest, samuti vee, tolmu jms sisse sattumise eest. Kaitseaste skaala algab numbriga null mingit kaitset ei ole ,seade on nn lahtine. Elektriseadme andmesildil või kerel tuuakse ära veel järgmisi andmeid : Valmistaja tähis või nimetus ; Seadme nimetus või tüübitähis, mis on vajalik varuosade muretsemisel ; Nimipinge (V) , nimivool (A) , nimivõimsus ( W või kW ), nimisagedus (Hz) Seadet ja selle kasutustingimusi iseloomustavad tähised. 2.VALGUSTUSSEADMED Olenevalt kasutuskohast võime liigitada valgusteid järgmiselt : Sisevalgustid ehk siseruumides kasutatavaid; Välisvalgustid ehk välja paigaldatavad valgustid. Välisvalgustid jaotuvad näiteks omakorda kasutusala ja konstruktsiooni järgi aia-, pargi-, konsool-, otsvalgustiteks jt
võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis. Teise liigi moodustavad üle 35 A peakaitsmega madalpingepaigaldised (äri- ja büroohhoned, tööstushooned jne); majutushoonete elektripaigaldised, kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olevad elektripaigaldised ja kõik kõrgepingepaigaldised (näiteks alajaamad). Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on 35 amprit või vähem ja mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. Elektripaigaldise kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada
..3 h 0,3...30 s 10 ...10 s Erienergia, Wh/kg 10...100 1...10 Wh/kg <0,1 Wh/kg Laadimistsükleid 1000 >500 000 >500 000 Erivõimsus, W/kg <1000 <10 000 <100 000 Tsükli kasutegur 0,7...0,85 0,85...0,98 >0,95 2500 faradise ehk 2,5 kilofaradise ülikondensaatori mõõtmed on 161x61x61 mm, mass 725 g, takistus alalisvoolule 1 m, 100 Hz vahelduvvoolule 0,6 m, nimipinge 2,5 V, nimivool 625 A (see on tühjenemis- vool 5 s vältel kuni 0,5 voldini), töötemperatuur 40 C...60 C. Kasutamist piirab esialgu väga suur hind ja väike pinge (kuni 5 V). Tööiga väheneb temperatuuri tõusuga praktiliselt kaks korda iga 10º C kohta üle 25º C. 5.5 Kondensaatorite ühendamine 5.5.1 Kondensaatorite jadaühendus Jadaühenduse korral on laengud kõigi kondensaatorite elektroodidel suuruselt võrdsed, sest laengud liiguvad toiteallkast ainult välistele
..3 h 0,3...30 s 10 ...10 s Erienergia, Wh/kg 10...100 1...10 Wh/kg <0,1 Wh/kg Laadimistsükleid 1000 >500 000 >500 000 Erivõimsus, W/kg <1000 <10 000 <100 000 Tsükli kasutegur 0,7...0,85 0,85...0,98 >0,95 2500 faradise ehk 2,5 kilofaradise ülikondensaatori mõõtmed on 161x61x61 mm, mass 725 g, takistus alalisvoolule 1 mΩ, 100 Hz vahelduvvoolule 0,6 mΩ, nimipinge 2,5 V, nimivool 625 A (see on tühjenemis- vool 5 s vältel kuni 0,5 voldini), töötemperatuur –40 C...60 C. Kasutamist piirab esialgu väga suur hind ja väike pinge (kuni 5 V). Tööiga väheneb temperatuuri tõusuga praktiliselt kaks korda iga 10º C kohta üle 25º C. 5.5 Kondensaatorite ühendamine 5.5.1 Kondensaatorite jadaühendus Jadaühenduse korral on laengud kõigi kondensaatorite elektroodidel suuruselt võrdsed, sest laengud liiguvad toiteallkast ainult välistele
Sammastele paigutatakse mähised, kusjuures madalama pingega mähis asub südamikule lähemal. Jõutrafod on kolmefaasilised. Ühefaasilise trafo teooria kehtib kolmefaasilise trafo ühe faasi kohta. Trafosid iseloomustatakse nimisuuruste kaudu. Trafo nimivõimsus Sn on tema võimsus sekundaarklemmidel, avaldatuna näivvõimsuse ühikutes (VA, kVA või MVA). Trafo primaar- ja sekundaarnimipinge on trafo primaar- ja sekundaarmähiste pinge. Nimivool on määratud antud nimivõimsuse ja pingega. Nimisagedus on jõutrafodel tavaliselt 50 Hz. Trafo töötab nimikoormusel, kui ta on koormatud nimivooluga. 12. Trafo töötamispõhimõte. 13. Kaod trafodes ja nende määramine Trafodes esinevad kaod on ümbermagneetimiseks kulunud kadu ehk hüstereesikadu, trafo südamikus tekkiv pöörisvoolukaod, neid nimetatakse terasekadudeks. Terasekadu trafo südamikus
Määrata absoluutne ja suhteline viga voolu tugevuse mõõtmisel. ANTUD: LAHENDUS: I1=20A I=I1-I I=20.4A I=20-20.4=-0.4 ------------ =(I/I)*100% I-? -? =(-0.4/20.4)*100%=-1.96% Ülesanne 2 Ampermeetriga, mille nimivool e. mõõteulatus on 30A ja täpsusklass 1.5, mõõdeti kolm voolu: 30A; 20A; 10A. Määrata suhtelised vead voolutugevuse mõõtmisel. ANTUD: LAHENDUS: In=30A =±max*(In/I1) max=±1.5% 1=±1.5*(30/30)=±1.5% I1= 30A;20A;10A 2=±1.5*(30/20)=±2.25% ------------------------ 3=±1.5*(30/10)=±4
salvestuks laeng 270 kC? 5. Aku pinge on 12 V, lambi takistus 5 . Leia voolutugevus. 6. Kui suur takistus peaks olema elektripliidil, et teda läbiks 220voldisel pingel 5amprine vool? 7. Arvuta voolutugevus 300oomise takistusega elektromagneti mähises, kui toitepinge on 12 V. 8. Arvuta nikeliintraadi pikkus 42oomisele takistile, kui traadi ristlõikepindala on 0,15 mm2. Nikeliini eritakistus 0,42 mm2/m 9. Lambi takistus on 8 , nimivool 0,25 A. Kaka sellist lampi on ühendatud jadamisi. Leia vajalik toitepinge. 10. Arvuta alumiiniumitraadi pikkus 42oomisele takistile, kui traadi ristlõikepindala on 0,2 mm2. Alumiiniumi eritakistus 0,028 mm2/m 5. ÜLIJUHTIVUS Aastal 1911 avastas hollandlane Heiki KamerlinghOnnes, et elavhõbeda takistus langeb jahutamisel 4,1 K juures järsult nullini. Seda nähtust hakati nimetama ülijuhtivuseks.
23. Valgusallikad- Looduslikud: Keemilised, Elektrilised, Kuumad, külmad. Looduslikud ja keemilised : Päike kiirtega ristuval pinnal 105..104 lx, Kuu valgus maapinnal 0,2 lx, Jaanimardikas, lutsiferiin 98% !!, Lõke, Küünal, Petrooleumilamp, ... 1 cd, Valgustusrakett, Valguspulgad Elektrilised valgusallikad: Hõõglambid, Halogeenlambid, Luminofoorlambid, LED lambid, Laserid, Kaarleek Tehnilised omadused: Nimipinge V, Nimivõimsus W, Nimivool I, Ühendusviis, sokkel E27, E14, E40, ... Valgusviljakus, lm / W Majanduslikud omadused: Keskmine tööiga h, Maksumus EEK, Mass g, Maht m3, Energiatõhusus, Ohtlikud ained ja taaskasutatavus Valgustustehnilised omadused: Valgusvoog, Valgusjaotus, Spektraaljaotus, Värvitemperatuur Hõõglambid: Võimsus 15 ... 2000 W, Hõõglambis muundub elektrienergia valguseks kõrge temperatuuriga volframhõõgniidi vahendusel, mis kiirgab pidevat spektrit
Elektriohutusseaduse kohaselt tuleb elektripaigaldist remontida hooldada ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel kasutuskorral ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda. Elektripaigaldist võib kasutada, kui see vastab elektriohutusseaduses ja selle aluses kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning elle kasutamine on samuti nõuete kohane. Elektriohutus seadus kohustab elektripaigaldise omanikku: 1) Määrama kuni 1000V nimipingega elektripaigaldisele mille peakaitsme nimivool on üle 100A käidukorraldaja, kui peakaitsme nimivool on 100A või alla selle ei ole käidukorraldaja määramine nõutav. 2) Mõlema käidukorraldajaga tema kohustuste täitmiseks vastava sisulises(lepingulises) õigussuhtes väljaarvatud juhtumil, mil käidukorraldajaks on elektripaigaldise füüsilisest isikust omanik ise(kui tal on sellekohane pädevustunnistus). 3) Tagama käidukorraldajale tema kohustuste täitmise võimaluse(eelkõige materjaalsed vahendid).
vajadusel võib kilbifronti laiendada. Termoreleede tegastusnupud, juhtlülitid ning muu käivitusaparatuur monteeritakse elektrikilbi uksele arvestusega, et hilisemal kasutamisel ei tuleks kilbi ust avada. Termoreleed teguleeritakse elektrimootori nimivoolu järgi. Mõõtmisel 13 kasutatavate riistade täpsusklass peab olema olema vähemalt 1,5. kaitselülitite nimivool peab olema võrdne või suurem kui koormusvool. Elektrikilpide montaaz sooritatakse nii, et ekspluatatsioonis oleks tolmu ja niiskuse mõju neile minimaalne. Peale montaazi puhastatakse elektrikilbi sisemus montaazijääkidest ja ehitusprahist. Automaatika ülesanded Automaatika süsteemide ülesandeks on objektil tagada kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmete automaatne reguleerimine ning juhtimine vastavalt projekti KV-osa mahule ja kirjeldusele
vaid elektrisüsteemist; ploki seiskamisel omatarbeseadmete toide tagatakse vaid elektrisüsteemist Ploki elektrilise skeemi paindlikkuse suurendamiseks (st vähendada omatarbe ümberlülitamisi) paigaldatakse tavaliselt võimsuslüliti ka generaatoripingele. See skeem võimaldab toita energiaploki omatarvet ka ploki käivitamisel ja seiskamisel. Selline skeem esitab väga kõrgeid nõudmisi generaatoripingelisele võimsuslülitile. (näit. 500MW generaatori korral võimsuslüliti nimivool on 20kA ja lahutusvool 160kA) Tänapäeval on generaatorite ahelates levinud õhk-, õli- ja SF6-lülitid. Elektrijaamade elektriskeemide puhul pööratakse erilist tähelepanu generaatori ja plokitrafo vahelise ühenduse töökindlusele. Selleks kasutatakse tänapäeval vaid voolujuhte. 11.Soojuselektrijaamade omatarve ja omatarbe reguleerimine Soojuselektrijaamade elektriline omatarve sõltub: jaama tüübist; kütusest; kütuse põletamise
Võrdleme nüüd kaht hajussensorit, et selgitada välja antud ülesandeks sobivaim. 4.2.1. Optiline sensor Visolux ML 4-8-RT (sele 4.11.) Objekti tuvastamise kaugus: l = 0…400 mm Valgusallikas: LED Valguse värvus: punane 24 Hajuvusnurk: u. 10 º Valgustäpi diameeter: 400 mm kauguselt d = 80 mm Sertifikaaditähis: CE Standardivastavus: EN 60947-5-2 Tööpinge: 10…30 V DC Virvenduvus: 10 % Nimivool ooteseisundis: 25 mA Reageerimisaeg: 1 ms Töötemperatuur: -20…60º C Ühendustüüp: 4-pin, M8 Korpus: ABS GV5 Mass: 15 g Sele 4.11. Hind: 60…200 € Visolux ML 4-8-RT juurde kuulub ka muundur KSU-VEG-T (sele 4.2.1.1.), mille külge ühendatakse optiline sensor ning läbi mille toimub toitevoolu andmine sensorile ning signaalide saatmine mõõtestendi. Muunduri
annaabi.ee 
