olema omistatud pädevusklass. 3. valdama piisavaid vahendeid ja dokumentatsiooni elektritöö tegemiseks. 4. tagama et elektritööd teeksid selleks piisavad elektriohutusalast ettevalmistust omavad isikud. 5. dokumenteerima elektritöö tegemise. Elektritöö ettevõtja peab pärast elektritöö tegemist veenduma mõõtmist ja katsetustulemuste visuaal kontrolli ning elektriseadmete paigalduse dokumentatsiooni alusel, et elektriseade või paigaldis vastab elektriohutus seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Kui elektritöö ettevõte tuvastab, et elektridseade või paigaldis ei vasta nendele nõuetele peab ta sellest teatama isikule, kellele elektriseade või paigaldis pärast elektritöö tegemist üleantakse. Ülaltoodust tulenev, et elektritööd teinud elektritöö ettevõtja on kohustatud nt pärast ranoveerimistööde lõppu esitama tellijatele teostatud tööde elektripaigaldise teostus jooniste
Elektriohutus Jaan Olt Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime - avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik – elektritraumad Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu lii...
Elektriohutus Faasijuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. nulljuhe Juhe, mis ei oma pinget maa suhtes maandamine Maandamine ehk maandus on seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja elektroodide kasutamise teel. lühis Vooluringi osa otsteühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Er inevad kaitsmed sulavkaitse Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase elektr ikaitsmed Täname vaatamast
11. Elektriohutus Madalpinge: alla 1000V Kõrgepinge: üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas ilma kaitsevahenditeta Põletused Elektrilöök Näide Grupiline surmajuhtum kõrgepingejuhtmete lähedal autokraanaga töötamisel. 29. juulil töötas objektil kraanajuht, kes lasti vabaks seoses isa surmaga. 30. juuli hommikul otsustati direktori juures nõupidamisel määrata autokraanale tööle kooli õppemeister, kellel ei olnud kutsetunnistust. Õnnetus toimus järgmisel päeval 1. augustil. Töö toimus 15 kV-se elektriliini ohtlikus tsoonis, kuid peainsener ega kraana korrasoleku eest vastutaja ei tundnud kraana asukoha vastu huvi. Tööleht oli täitmata. Kraananoole transpordiasendisse pööramisel puutus koormatross vastu elektriliini äärmist juhet 6,1 m kõrgusel maapinnast. Selle tagajärjel sattusid kraana tugikäppi paigaldanud 4 meest voolu alla. Kaks neist said surma. Teisaldatavat maandust ei kasutatud, ohtliku pinge signalisatsioon oli välja ...
YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletuse...
OHUTUSMÄRGID ELEKTRIOHUTUS Valdis Jõgi Viljandi Kutseõppekeskus Vana-Võidu 2015 Elektriohu Märk Eluohtliku elektrilöögi märk Elektrostaatikale tundlikud seadmed Lüliti asendi muutmise keeld Märja käega kasutamise keeld Silt: Mitte Lülitada Silt: Ronida siit Silt: Elektrioht Teimipinge Silt: Maandusmärk Silt: Ohtlik 240/415/...V Euroliidu Märgid Tänan kuulamast!
Üldist Käesoleva käidukava koostamise aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.juuni 2007 määrusega nr. 53 kehtestatud nõuded käidukorraldusele ja standard EVS-EN 50110-1. Nimetatud eeskiri sätestab elektripaigaldise ohutu käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või lähedal sooritatavate töötoimingute ohutusnõuded. Eeskiri kehtib nii elektritöödel kui ka mitte elektritöödel õhu- ja kaabelliinide läheduses. Käit on töö- jm.toiminguist koosnev tegevus elektripaigaldise talitushoiuks. Käidutoimingud hõlmavad lülitusi,juhtimist,kontrolli ja hooldamist,nii elektri- kui ka mitteelektritöid. 2. Käidu organisatsiooniline korraldus Iga elektripaigaldis peab olema antud kongreetse käidukorraldaja vastutusele.Üheaegseltööl kahes või enamas üksteisega seotud elektripaigaldises peavad nende elektripaigaldiste käidukorraldajad tegutsema koos. Juurdepääs paikadele,mis võivad olla tavaisikutele elektriohtlikud,peavad olema piiratud.Iga t...
Antud dokumenti kogutud tekstid muudest allikatest: 6. ELEKTRIOHUTUSEST ................................................................................................... 4 7. ELEKTRIOHUTUSE MEELESPEA ............................................................................... 6 8. ELEKTRITÖÖ ................................................................................................................... 9 9. ELEKTRIOHUTUS KODUS .......................................................................................... 12 TÖÖ KÄIK Tutvu viidatud allikatega ning loe läbi dokumendi lõppu lisatud materjalid. Materjalide abil (ning vajadusel kasutades ka muid materjale) leia vastused küsimustele. Valmis töö esitada ettenähtud kuupäevaks laborijuhendaja e-mailile pdf formaadis. ANDMETE ANALÜÜS Toetudes eelnevalt loetud tekstidele, vasta (V) alljärgnevaile küsimustele, viita ka allikaile (A)
ehitusprojekti ekspertiisile kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekti ekspertiis on soovitav teha ka mittetüüpsete kõrgepingepaigaldiste projektidele. Elektripaigaldise projekti ekspertiis tehakse elektritöö ettevõtja poolt, kelle majandustegevuse registri registreeringus on vastav märge elektripaigaldise projekti ekspertiisi tegemise kohta. (,,Elektritöö" on kopeeritud allikast: http://www.ohutus.ee/index.php?id=10999 24.oktoober 2012) 9. ELEKTRIOHUTUS KODUS Kes vastutab elektriohutuse eest kodus: 12 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks juhuks majaomanikuga sõlmitud lepingust üle
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Automaatika ja energeetika erialaosakond Kelly Olvi SELV, PELV ja FELV Referaat ELEKTRIOHUTUS JA ELEKTRIALANE SEADUSANDLUS AA-15 Tallinn 2018 Sisukord 1.Väikepingesüsteemid SELV, PELV ja FELV................................................................................3 2.Kaitseväikepinge süsteemid..........................................................................................................3 3.Kasutusalad........................................................
7. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla isoleerkatteta (paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); vi...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriohutus Riski- ja ohutusõpetus Juhendaja: Henn Tosso Tallinn 2010 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on tundma õppida elektrikahjustuse ulatust mõjutavaid tegureid. Peamiselt on elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks: 1) inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, 2) voolu toime kestus, 3) ümbritseva keskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused, 4) inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumid Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: 1) kestvalt mõjuva elektrivoolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus 1mA, 2) 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi, sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid...
Rikete kõrvaldamine 1.Edasilükkamatuid töid rikete kõrvaldamisel mis ohustavad või võivad ohustada elektrit, side ja telemehaanika ning soojusautomaatika seadmete normaalset tööd , tarbijate elektrivarustust või elektripaigaldist teenindav operatiiv personal teha töökäskloata kui need tööd on ameti või tööjuhendiga kohustuslikuks tehtud. 2.Rikete kõrvaldamisel kui on vaja taastada tarbijate elektrivarustus võib ühe poolse toitega 0,23-20kv liinidel ja 6-20kv ühe trafoga alajaamades töörühmajuhtija koos töörühmaga teha pingevabatööd ilma kaitselahutamise ja maandamise teadet saamata kui lülitajaks on töörühmajuhtija. Vajalikud kaitselahutamised ja maandamised teeb töörühmajuhtija lülitamis tööjuhtija korraldusel. Sellisel juhul täidab elektritööjuhi kohustusi töökohal töörühmajuhtija. Pärast töö lõpetamist eemaldab töörühmajuhtija maandused , pingestab elektriseadmed ja teatab sellest lülitamis tööjuhtijale. 3.Kui rikke lokaliseerumisega...
Tallinna Polütehnikum SA-10 Liigvoolukaitse elektripaigaldistes Referaat Õpilane: Matis Himbek Juhendaja: Hergi Kruusimaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Automaatkaitselüliti...................................................................................................................4 Madalpingekaitselülit...
kvaliteeti. Tööreziim Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Elektriohutus 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutule ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südame töö ebereeglipärasust aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Seepärast peab arvestama: - elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; - enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed
Elektriohutus Elektrivigastus - vigastus, mis tekib elektrivoolu või elektrikaare mõjul.[1] Missugused on elektrivigastused [2;3] Elektri vigastused on jagatud kategooriatesse vastavalt kokkupuute koha ja kestusega ning asukoha kahjustusega. Kuid hoolimata nendele omadustele elektrilöögi puhul vajab inimene meditsiinilist konsultatsiooni ja läbivaatust.[3] On kaks peamist elektrilöögi kahjustuse tüüpi - vigastused ja löögid. Sõltuvalt sellest, kus oli saadud elektrivigastus, märgatakse järgmised tüübid:[3] Tootmisalane; Olmeline; Looduslik. Kokkupuude kestuse järgi elektrivigastused jagunevad 2 liiki:[3] Krooniline. Näiteks, pikaajalisel tööl suure voolugeneraatoriga kui mõjub kaua ja märkamatult elektrivoolu pinge tervisele. Nendel inimestel on märgatud väsimus, mälu- ja unehäired, peavalu, kõrge vererõhk.[2] Hetkeline. Elektril...
Elektriohutus KT 1 rida 1.Pingelähedased tööd, üldnõuded Pingelähedane töö (working in the vicinity of live parts) on töö, mille juures töötaja oma kehaosa(de)ga või mistahes teiste esemetega siseneb pingelähedasse tsooni, kuid mitte pingealusesse töötsooni. Pingelähedasi töid tuleks üldjuhul vältida ja teha neid ainult siis kui pinge väljalülitamine põhjustab suuri ebamugavusi. Tööd teostada ainult siis kui on välistatud pingestatud osade puudutamine. Töökoha piirid peavad olema täpselt määratletud ja tuleb ohutusnõudeid tarvitusele võtta. 2.Ehitus ja muud mitte elektritööd Mitte elerktritööd nagu näiteks ehitus, värvitööd, veatööd, tellingutel töötamine jne. Kui anda töö üle mitteelektritööd valdavatele inimestele näiteks ehitajatele, siis tuleks ennem kindlasks teha, et pingestatud osad oleksid kas siis pingetuks tehtud või isoleerkatete, kaitsekatete või muude ümbristega abil on ohutult töökohast era...
LABORATOORNE TÖÖ NR 7. ELEKTRIOHUTUS. MÕÕTMINE JA HINDAMINE. Töö eesmärk 1. Teadmiste omandamine elektriohutusest ja seda mõjutavatest teguritest. 2. Õppida tundma elektriseadmete ohutusele esitatavaid nõudeid. 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse mõõtmise metoodika omandamine. Tööks vajalikud vahendid Meger, maandusmõõtur, ühendusjuhtmed ja mõõdetavad seadmed. Üldosa Elektrivigastuse all mõistetakse elektrivoolu ettenägematul toimel inimese organismis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Riski- ja ohutusõpetus Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Tallinn, 2005 Teooria Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: · Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; · 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist v...
1. Töö ülesanne. Töö eesmärgiks on tundma õppida elektrikahjustuse ulatust mõjutavaid tegureid. 2. Kasutatud seadmete loetelu. Heli- ja ultrahelisagedusgeneraator 3-4A Lampvoltmeeter B3-3 3. Töö lühike kirjeldus koos katseseadme skeemiga. Generaator ja lampvoltmeeter ühendatakse võrku ja lülitatakse sisse ning oodatakse, kuni nad soojenevad. Vastavale käsitsemise juhendile kontrollitakse nende korrasolekut. Generaatori 3-4A väljundpinge reguleerimise nupp asetatakse äärmisesse vaskpoolsesse asendisse. Sagedusteskaala ja piirkonnalüliti abil antakse elektroodidele vajaliku sagedusega vool. Pöörates sujuvalt väljundpinge regulaatorit antakse elektroodidele töö juhendaja poolt kindlaks-määratud pinge. Üks katsetajatest asetab käed kas elektroodidele s1 või s2. Millivoltmeetri ja voltmeetri näidud kantakse tabelisse. Andes elekt...
docstxt/129442843896485.txt
Elektri põletuse 4 astet ja elektriohutuse tagamine Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 SISUKORD 1. Elektripõletuse 4 astet .......................................................................................3 2. Mis on elektripõletus?.........................................................................................4 3. Elektriohutus kui inimene on saanud elektrilöögi...............................................................5 4. Elektriohutus.......................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS Elektripõletuse 4 astet I. aste tekivad lihaste krambid ilma ,et kaotaksid teadvuse. II. aste tekivad krambid ,aga teadvus kaotatakse. III. aste teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon. IV
Konspekt aines "Elektrotehnika alused" Loeng: Hans Korge Konspekteeris: Siim Hödemann , utrt)lr=r u^x,,q,.,$frryi . I*"tt(I"-{^l-"{" ^'t Wfl 1=ot (=o l"$aq1 ,{.nt,t4 M attY * ,, - i tl"d'& **p,ry q L: tq **; ry' [q t Fi httbq{ frqM rl { *1 $4,q c-f'..;{"{4t*- i*- {ry tir1 *, 11 { / d-1 r '[ F t,) dt,,4 ,t*r'! a,^ n ...
Elektrivoolu toime inimesele Kahjustused elektrivoolu toimel: elektrilöök, elektritraumad, põletused Elektriohud Halvad, mittekvaliteetsed elektrijuhtmed Isetehtud pikendusjuhtmed Elektriohu tunnused lüliti või pistikupesa lähedal on märgata suitsu; on kuulda sädelusele iseloomulikku praksuvat heli; tunda on kõrbeva kummi või plasti lõhna; elektriseadet lülitist sisse või välja lülitades on märgata sädelust Kus on elektriohutus tähtis? Maakodudes Suvilates Aias Talumajapidamistes (elektrikarjused) Elektritöid tehes Elektritöid tehes Elektritöid peab juhtima isik, kes teab elektriohutusest, sest tema on see , kes tagab ohutuse töö ajal. Kuidas tagada elektriohutus? Organisatsioonilised abinõud eeskirjad juhendamine teadmiste kontroll märgid Kaitsmete kasutamine Kaitsmed ja nende tööpõhimõtted Kaitselülitid Sulavkaitsmed Rikkevoolukaitselülitid Aitäh kuulamast!
TALLINNS POLÜTEHNIKUM Elektriseadmete ohutusklassid Referaat Elektriohutus Elektrik KEE-16 Juhendaja: Hergi Kruusimaa Koostaja: Jaan Lepp 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elektriohutus......................................................................................................................
ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE KODUS JA TÖÖL Raili Paasma MK12-TE ELEKTER Madalpinge on kuni 1000V Kõrgepinge on üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas, ilma kaitsevahenditeta, põletused ja elektrilöök. MIS ON ELEKTRIOHUTUS? Elektriohutus laiemas mõttes tähendab meetmete kogumit, mis tagab elektripaigaldiste ja -seadmete ning nendega kokkupuutuvate inimeste ohutuse. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMISE ÜLDNÕUDED Elektriohutusnõuded on rangelt sätestatud elektriohutusseaduses ja selle rakendusmäärustes ning elektripaigaldiste ehitust ja käitu käsitlevates standardites. Elektriohutusseaduse järgi peab elektripaigaldise omanik tagama, et elektripaigaldist kasutataks õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt, s
· Eriti oluline on arstlik läbivaatus siis, kui elektrilöök on tabanud last või vanemat inimest. Tõsisemate elektriõnnetuste korral: · Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! · Kiirabi oodates: Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse. · Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist. · Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaazi tegemist. Mis on elektriohutus? · Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. · Elektriohutus tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade on rikki läinud. Kodus olevate elektritarvete võmsused Elektri tarbja võimsus 1. Triikraud 1. 2400W
· Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates · Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse · Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist · Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaazi tegemist. Tulekahju võib tekitada ka juhtme isolatsioon,mis on viga saanud või põlema süttinud. Üleüldse Elektriohtuse mõiste: Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. Elektriohutus tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade on rikki läinud. Elektriohutus Kui elektriseadmest või -paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis,siis elektriohtusseadust ja selle alusel
ehitusprojekti ekspertiisile kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekti ekspertiis on soovitav teha ka mittetüüpsete kõrgepingepaigaldiste projektidele. Elektripaigaldise projekti ekspertiis tehakse elektritöö ettevõtja poolt, kelle majandustegevuse registri registreeringus on vastav märge elektripaigaldise projekti ekspertiisi tegemise kohta. („Elektritöö“ on kopeeritud allikast: http://www.ohutus.ee/index.php?id=10999 24.oktoober 2012) 9. ELEKTRIOHUTUS KODUS Kes vastutab elektriohutuse eest kodus: Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks juhuks majaomanikuga sõlmitud lepingust üle. Kui teie korter asub korteriühistule kuuluvas elamus, siis tavaliselt vastutate te elektriseadmestiku eest korteris endas. Samas võib teie ja ühistu vahel sõlmitud leping sätestada ka teistsuguse vastutuse jagunemise
Väikepingesüsteemid Kaitseväikepinge on pinge väikepinge, mis on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki. Kaitseväikepinge süsteemid: •maandamata (maast eraldatud) kaitseväikepinge süsteem, tähis SELV (ingl. safety extra-low voltage); •maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähis PELV (ingl. protective extra-low voltage); selles süsteemis on üks toiteallika poolustest või kolmefaasilise trafo neutraalpunkt maandatud. Elektriohutus ja töökindlus on kõige paremini tagatud maandamata süsteemis, sest selles on kaitseväikepinge ahelate pingealtid osad (s.o rikke korral voolu alla sattuda võivad osad) maast eraldatud, s.t pole ühendatud kaitsejuhtidega. Maandatud väikepingesüsteemi tuleb kasutada juhul, kui vooluahelas on seadmeid, mis vajavad talitlusmaandust, s.t maandust oma normaalseks tööks. Kaitseväikepinget saadakse eraldustrafost, mida sel juhu...
Q= L m soojushulk= aurustumissoojus aine mass 10. elektrivoolu toimed q = lt laeng, mis läbib juhi ristlõiget= voolutugevus aeg, mille jooksul läbib R = q l Juhi takistus = juhi aine eritakistus ( juhi pikkus ) S juhi ristlõike pindala U= IR Pinge juhi otstel = voolutugevus juhi takistus 11. Elektrivoolu töö ja võimsus: elektriohutus A= U I t elektrivoolu töö = pinge voolutugevus aeg N= U I võimsus= pinge voolutugevus
kogu ekraani ulatuses ühtmoodi terav, püsiv ja virvendusteta. Märgid kuvariekraanil peavad olema selged nii ühe rea ulatuses kui ka erinevates ridades. Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud töölaual nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes. Märkide tunnused klaviatuuril peavad eristuma taustavärvist ning olema selgesti nähtavad. Elektritoide arvutite juurde juhitakse nõnda, et oleks tagatud elektriohutus. Optimaalne õhutemperatuur arvutiga töötamisel on 1823C ja suhteline õhuniiskus 4070%. Valgusallikas ei tohi peegelduda kuvariekraanilt ega pulseerida tajutavalt. Üldvalgustus peab tagama piisava tööpinna valguse. Loomulik valguse reguleerimise jaoks peavad akendel olema valgust reguleerivad katted. Nõuded kuvariga töötamise kohale on selleks, et ei tekiks pingeid kätes, õlavöötmes, seljas ega reites ja säärtes.
Ohutusnõuded majutusteeninduse töötajale 1. Ettevaatlik kemikaalide kasutamisega! Töötaja peab teadma, milliseid koristusvahendeid ta kasutab ja kuidas neid kasutada. Ei tohi võõraid aineid kasutada seal, kus neid vaja ei ole. Ennem kindlasti läbi lugeda kasutusjuhend. 2. Masinate elektriohutus Kindlasti peab ennem masinatega töötamist, kindel olema, et nad on töökorras. Kõik asjad mis töömasinatega kokku ei sobi, tuleb eemalda. Nt. Vesi ja elektriseadmed ei sobi kokku. Katkiste masinatega töötamine on ohtlik. 3. Tööjalatsid- libedus kindlad Töötaja peab valima omale tööle jalanõud, mis on libisemiskindlad ja ei oleks ohtu, et jalast ära võivad tulla. Jalanõu peab olema kindlasti madala kontsaga,
1)Töötervishoiu tööohutuse seadus : uurimisobjektid jagunevad 4 rühma ja nende tutvustust 1.1) Üldosa (seadusandlus, traumatism , järelevalve seadusandluse täitmise üle ) 1.2) Tööhügieen ( tootmiskeskkonna metereoloogilised tingimused, tööstusvalgustus ,mürkained, ioniseeriv kiirgus, müra, vibratsioon ) 1.3) Tööohutus ( elektriohutus, surveall töötavate seadmete ja tõsteseadmete ohutus ) 1.4) Tuleohutus ( põlemine , tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tegemine ) 2) Tööohutuse korraldus ettevõttes: tööandja ; töökeskkonna spetsialist ; voliniku kohustused ja õigused 2.1) Tööandja : peab tagama et asi oleks korras kus tööline töötaks , peab olema viidud madalaks kahjuaine eritumine peab läbi viima töökeskkonna terviseriskide hindamist , teostama süstemaatiliselt töökeskkonna
...........................................6 4. Õnnetused................................................................................................................................7 4.1 Tuleõnnetused....................................................................................................................7 4.2 Tööõnnetused.....................................................................................................................7 5. Elektriohutus............................................................................................................................9 6. Kahju hüvitamine...................................................................................................................10 Kokkuvõte...........................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.........................................................
Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs I. Elektriohutus Elektriseadmete kasutuselevõtu eel peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Riketega seadmeid kasutada ei tohi. II. Halb valgustus Töökoha valgustingimused peavad olema sellised, et ei tekiks silmade pingutust ja füüsilist koormust põhjustavaid asendeid (liiga nõrk tööpinna valgustatus põhjustab töötaja ettekummardumist, millega kaasneb press maole
TALLINNA TEENINDUSKOOL .................................................. ..................................... TEHNILISE JÄRELVALVE AMET Referaat Juhendaja: ............................................ Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................3 1 TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET ..........................................................................4 2 TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI STRUKTUUR..................................................7 3 TÖÖSTUSOHUTUSE TEENISTUS..........................................................................11 4 TEHNILISE JÄRELVALVE AMETI KOOSTÖÖPARTNERID ................................16 KOKKUVÕTE.............................................................................................................
o Teeb koostööd valitsuste, tööandjate ja töövõtjatega, et edendada riskide ennetamise kultuuri. o Analüüsib uusi teadustöö tulemusi ja statistikat töökohtadel esinevate riskide kohta. o Prognoosib uusi ja tekkivaid riske oma Euroopa Riskiseirekeskuses. o Jagab teavet, head tava ja nõuandeid mitmete huvirühmadega, nagu sotsiaalpartnerid tööandjate ühendused ja ametiühingud. 23. Elektriohutus ja tooteohutus Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. Elektriohutus on mõeldud mitte otseselt seadmete vaid inimese kaitseks. Kogu ettevõtte elektripaigaldus peab olema ehitatud nii, et inimesed erinevates olukordades ja kokkupuutel seadmetega ellu jääksid. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Sten Lepamaa KEE-14 Pingealused tööd REFERAAT Õppeaine: Elektriohutus Juhendaja: Hergi Kruusimaa Koostaja: Sten Lepamaa Tallinn 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................... 2. PINGEALUSTE TÖÖDE ÜLDNÕUDED....................................... 3. TÖÖTAJATE VÄLJAÕPE JA KVALIFIKATSIOON .....................................................................................
Sekretäritöö töökeskonna ohutusnõuded 1. Müra : Võimalikult madala müratasemega seadmed muretseda ja vajadusel kasutada kaitsevahendeid. Müra kahjustab meie kõrvakuulmist 2. Elektriohutus : · enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi · pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides · kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud; · tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga
Tallinna Polütehnikum Nimi Selv, Pelv ja Felv Referaat Tallinn 2019 Sissejuhatus Siin referaadis räägin ma Selvist, Pelvist ja Felvist, tegemist on elektriohutus ja seadusandlus iseseisva kodutööga. SELV, PELV ja FELV on kaitseväikepinged, ehk väikepinged, mis on sedavõrd madalad, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki Kaitseväikepinge süsteemid on põhiliselt: • Maandamata, ehk maast eraldatud kaitseväikepinge süsteemid, tähistusega SELV • Maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähistusega PELV Harva kasutatakse ka Felv süsteeme, kuid põhilised süsteemid on SELV ja PELV. SELV
Elektromagnetismi rakendused 1. Võrdle alalisvoolu ja vahelduvvoolu,tee voolutugevuse graafikud ja selgita millised on voolutugevuse väärtused mõlemal graafikul(mitu väärtust on voolutugevusel vahelduvvoolu korral). Alalisvoolu tugevus ja suund ei muutu. Alalisvoolu saab patareidest ja akudest. Vahelduvvoolus muutuvad voolu suund ja tugevus. Vahelduvvoolu saab seinakontaktidest, kuhu saadab seda elektrijaamas töötav generaator. Alalisvoolu tekitab juhis muutumatu elektriväli, vahelduvvoolu korral tekitab seda perioodiliselt muutuv elektriväli. Vahelduvvool Alalisvool Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. Vahelduvvoolu pinge muutub ajas samuti siinuselaselt. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus on selline alalisvoolu tugevus...
Tallinna Teeninduskool Kristel Reinsalu 011PK ohutuskultuur Referaat Juhendaja: Eskusson Heikki Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................
faktor. Elektrioht Elektripaigaldisest tulenev traumarisk. Elektritrauma Inimese surm või kehavigastus elektrilöögi, elektripõletuse, elektrikaare, elektrist tingitud tulekahju või plahvatuse tagajärjel elektripaigaldise mingi käidutoimingu sooritamisel. Elektrialaisik Elektrialaisik on isik, kellel on küllaldane haridus, teadmised ja kogemused, et võimaldada tal analüüsida riske ja vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Elektrialaisik on tavaliselt läbinud elektriohutus alase teadmiste kontrolli. Ohuteadlik isik Isik, kes on elektrialaisikute sellekohasel juhendamisel õpetatud vältima elektrist tulenevaid ohtusid. Tava isik Isik, kes ei kuulu elektrialaisikute ega ohuteadlike isikute hulka. Elektritöö ettevõtja Isik, kes on registreeritud elektritöö ettevõtjana ,,Majandus registrisse" ja kelle elektritööd juhib vastavat pädevustunnistust omav elektritöö juht. Elektritöö juht
Elektriohutusseaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded: 1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; 2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Teiste seaduste kohaldamine 1. Kui elektriseadmest või -paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte nende puhul ei kohaldata. 2. Elektripaigaldise ehituslikule osale k...
3.1. ISIKUOMADUSED · kontsentreerumisvõime · füüsilise ja vaimse koormuse taluvus · käteosavus · koostöövõime · õpivalmidus · loovus · püsivus · täpsus · puhtu 4. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖKESKKONNA OHUTUS I, II ALGTASE; III KESKTASE 1) töötervishoid ja tööhügieen 2) eririietus ja isikukaitsevahendid 3) tegutsemine ohu- ja eriolukordades 4) tuleohutus 5) elektriohutus 6) esmaabi andmine 7) jäätmekäitlus 8) turvasüsteemid Rauno Loik 5. SUHTLEMINE. 5.1. KEELEOSKUS 1) eesti keel I, II A2; III B1 2) võõrkeel A1 5.1.2 Arvuti kasutamise oskus. 5.1.3 Asjaajamine I, II algtase; III kesktase 5.1.4 Töökoha korraldamine 5.1.5 Töögrupi juhtimine I, II nõue puudub; III kesktase 5.1.6 Kutse-eetika 5.2. PÕHIOSKUSED JA TEADMISED 5.2
Esmasteks tulekustusvahenditeks on : tulekustuti v�ike tulet�rjekraan tulekustutusvaip anum veega kast liivaga. Lisaks neile kasutatakse ka k�ep�raseid vahendeid, millega saab inimene kaasa aidata tulekahju likvideerimisele. Esmaseks tulekustutusvahendiks, mida peab oskama kasutada iga suurk��gi t��taja, on kantavad tulekustutid . �ige kustuti valimiseks peab iga t��taja teadma nende etiketttidel olevaid m�rgistusi . Elektriohutus. Elektri kasutamisel on ohtlikud kohad niisked elektrit juhtivad t��keskkonnad: Keldrid, k��gid, pesuruumid. Elektril��gid v�ib saada katkisest seadmest, vigastatud elektrijuhtmest v�i pistikust. Elektril��k- Keha l�biv elektrivool- v�ib p�hjustada hingamise lakkamise ja s�dametalituse seiskumist lihaskrampte ja nahap�letusi. -elektriohutuse tagamiseks tuleb: -Enne seadme kasutamist tutvuda selle kasutusjuhendiga. -seadme kasutusjuhendist t�pselt kinni pidada.
* Käitumine tööõnnetuse või õnnetusohu korral. * Töötaja kohutstused ja õigued. (erinevad seadused) * Tutvustada ettevõtte TKK voliniku, esmaabi anjat ja kohaliku tööinspektsiooni kontakte Esmajuhendamine * Juhendamine töökohal, kus töötaja hakkab tööülesandeid täitma. * Läbi viib kompetentne töötaja, kes tunneb tööd. * Tutvustatakse ohutusjuhendeid, töökeskkonna ohutegureid, isikukaitsevahendeid ja ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja võtteid. * Tule - ja elektriohutus nõudeid. * Valge rist rohelisel taustal. * Ohutusmärguanded, evakuatsiooniteed. Väljaõpe * On mõeldud ohutute töövõtete omandamiseks ja peab toimuma pärast esmajuhendamist. * Väljaõppe võib ära jätta, kui töötaja on tulnud samalaadselt töölt, tunneb töövõtteid, mis on vajalikud ohutuks tööks või kui tema töölaad seda ei nõua. Täiendjuhendamine on vajalik: * Kui kehtestatakse uued töötervishoiu- tööohutuse juhendid, õigusaktid,
eelkõige valgusavade (aknad) ja valgustite puhastamises ning läbipõlenud lampide asendamises. 6.1.5 Üldised ohutusnõuded tööruumides Seadmed ja sisustus peavad olema puhtad ja valgustatud. Põrand peab olema sile, kuiv, puhas ja mitte libe. Pärast töö lõppu tuleb seadmed elektrivõrgust väljalülitada. Kõrvalisikutel on keelatud viibida tööruumides. Samuti on keelatud töötajal kutsuda oma töökohale kõrvalisi isikuid, võtta kaasa lapsi või perekonnaliikmeid. 6.1.6 Elektriohutus Elekter on eriti ohtlik seetõttu, et inimene ei taju enne füüsilist kontakti ühegi organiga elektripinge olemasolu. Elektriseadmestik peab olema paigaldatud nii,et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele nõuetele. Elektritöödele võib lubada vaid elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajad. 6.1.7 Tuleohutus Tulekahjude vältimiseks ning kustutamiseks peavad olema välja töötatud vastavad
SÄÄSTLIKKUS. · 2 . TÖÖÕIGUS: PÕHILISTE NORMIDE TEADMINE TÖÖLEPINGU JA AMETIJUHENDI MAHUS · 3. TÖÖKESKOND JA OHUTUS: KORISTUSTÖÖDEST TULEVATE OHTUDE HINDAMINE, KAITSEVAHENTITE KASUTAMINE JA OHUTULT TÖÖTAMINE NING KAASTÖÖTAJATE JUHENDAMINE. KORISTUSAINETE ETIKETTIDEL ESINEVATE OHUTUS JA KESKKONNAMÄRIDE TEADMINE. · 4. TÖÖTERVISHOID JA HÜGIEEN: TÖÖTERVISHOIU NÕUETE. TÖÖ JA ISIKLIKU HÜGIEENI JÄRGIMINE · 5. TULE JA ELEKTRIOHUTUS: TÖÖKOHA TULE JA ELEKTRIOHUTUSE NÕUETE TUNDMINE JA JÄRGIMINE · 6. ESMAABI ANDMINE: OSKAB LIHTSAMAID ESMAABI VÕTTEID. KOMPETENTSID KUTSEALASED TERMINID · PINNAKATTEMATERJALID - PLASTIK, LINOLEUM; LAMINAATPINNAD; LOODUS JA TEHISKIVID; KLAAS JA PEEGELPINNAD; NAHK; KUMM; TEKSTIIL; PUIT; METALL; VÄRVITUD JA LAKITUD PINNAD. · KORISTUSMEETODID - PUHASTUSMEETODID ( KUIVALT, VÄHENIISKELT, NIISKELT JA MÄRJALT PUHASTAMINE); HOOLDUSMEETODID, KAITSMISMEETODID.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
