Tallinna Polütehnikum Rikkekaitse Referaat Deniss Skrabutenas AA-12 Tallinn 2015 RIKKEKAITSE Rikkekaitse all moeldakse kaitset, millega hoitakse inimesi või koduloomi rikke tagajarjel pingestunud osi selliselt puudutamast, et puude võiks ohtlik olla. Rikkekaitse kohta on kasutatud ka nimetust kaudpuutekaitse. Rikkekaitse tagamist mõjutavad mitmed tegurid. Elektriseadmed on jagatud kaitseklassidesse, mille kasutusomadused olenevad seadmete ehitusest ja umbruse tingimustest. Seadmete ehitus sisaldab erinevate toitesusteemide erineva tasemega rikkekaitse lahendusi, millest osa on muutmata kujul kasutatavad rikkekaitsemeetoditena, osa aga nõuab kaitseseadmete kasutamist ja nende talitlustingimuste tagamist. Koige sagedamini kasutatav rikkekaitsemeetod on toite automaatne valjalulitamine.
Puutepinge pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osades kokkupuutes oleva inimese/looma takistusest. Potentsiaaliühtlustus juhtivate osade elektriline ühendamine tasapotentsiaalsuse saavutamiseks. Potentsiaaliühtlustuse tõhusus võib sõltuda voolu sagedusest ühtlustusjuhtides. Põhikaitse kaitse elektrilöögi eest rikkevabas olukorras Rikkekaitse kaitse üksikrikke olemasolul madalpingepaigaldistes ja -süsteemides Pingestatud osad - normaaltalitlusel pingestatuna ettenähtud juht või juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid vastavalt kokkuleppele mitte PEN-, PEM- või PEL-juht. Pingealtis juhtiv osa nt arvutikorpus, seadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt ei ole pingestatud, kui võib pingestuda põhiisolatsiooni rikke korral PEN-juht juht, mis toimib nii kaitse- kui ka neutraaljuhina
otstarbel, viisil, keskkonnas ja ettenähtud pädevusega isikute poolt. Üksikrikkeid tuleb arvestada siis, kui nad võivad põhjustada: · Puutevõimaliku, kuid mitteohtliku pinge all oleva osa muutumist ohtlikuks pingestatud osaks · Normaaltingimustes mittepingestatud puutevõimaliku juhtiva osa sattumist ohtliku pinge alla · Ohtliku pingestatud osa muutumist puutevõimalikuks Elektrilöögi erinevad kaitsed: · Põhikaitse · Rikkekaitse · Lisakaitse Põhi- ja rikkekaitse Kaitse, mis tagab elektiohutuse normaaloludes nimetatakse põhikaitseks. Kaitse, mis tagab elektriohutuse ühisrikkeoludes nimetatakse rikkekaitseks. Kõigis elektirpaigaldistes, ka elamu madalpingepaigaldistes, peavad tingimusteta kasutusel olema mõlemad kaitseliinid. Lisakaitse Madalpingepaigladistes ja seadmetes on lisakaitseks rikkevoolukaitse rakendumisvooluga mitte üle 30 mA. Lisakaitse rakenduv põhi- ja/või rikkekaitse mingil
piirkond 2 – puudub füsioloogiliselt kahjulik mõju; piirkond piirkond 3 – lihaste krambid, hingamise häired, südamelihaste fibrillatsiooni oht; piirkond piirkond 4 – lihaste krambid, tõsised hingamise häired, südamelihaste fibrillatsioon (eluohtlik, kui ei saada abi); sirge a – tundlikkuse piir; kõver b – voolu ohutu kestuse piir; kõver c – eluohtlikkuse risk >50%; K – rikkevoolukaitselüliti (30 mA, 20 ms) rakendumistunnusjoon. Kaitse kaudpuute eest (puutepinge- ehk rikkekaitse) peab välistama elektrilöögiohu, kui elektriseadmete või -juhistike pingealtid osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla. See tagatakse (eraldi või kombineeritult): 1. kaitsemaandamisega; 2. liigvoolukaitsega, st seadme elektritoite automaatse ja kiire väljalülitamisega, mis takistab ohtliku puutepinge tekkimist. See kaitseviis eeldab maandussüsteemi, kaitsejuhi ja kaitseseadmete olemasolu; 3. potentsiaaliühtlustusega; 4
kaitse, mida madalpinge paigaldistes realiseeritakse rikkevoolu kaitselülititega. Sellised kaitselülitid rakenduvad siis kui rikkel tekiv vool 30mA või enam. Eriti ohtlikkus keskkonnas kasutatakse kaitselüliteid nimirikke vooluga 10mA. Peale selle nõutakse, et see lüliti rakendus hiljemalt 30ms jooksul, mis hoiab ära ohtlikku kestvusega vooluimpulsi tekke. Kaitseklassid Kõigi madalpinge paigaldiste elektritarvitite ehitusest peab olema ettenähtud nii põhi kui ka rikkekaitse vajadusel ka lisakaitse. Põhi ja rikkekaitse viiside järgi jagatakse elektritarvitid 3kaitseklassi. Tüüpilised elektritraumade põhjused 1. elektriohutusnõuetest mitte kinni pidamine(lohakus, madalohuteadlikku, liigne julgus) 2. mitte korras elektriseade või tööriist (lohakus, madal ohuteadlikkus, liigne julgus, kontrolli puudumine) 3. kaitsevööndi nõuete mitte täitmine(eelkõige omavolilised tööd valdaja loata) 4
annaabi.ee 
