TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
I lub pinget; K1 temperatuuri parandustegur (vaata tabelist nr.5); 3. Jaotla enamasti omaette ruumina kujutatud või kindlalt piiritletud K2 vooluahelate arvu arvestav parandustegur (vaata tabelist nr.8). Juhtmete ja kaablite paigaldus pinnases: pinnaala paiknev elektriliste jaotus ja lülitusseadmete kompleks koos seadmete kuuluvate kaitse, juhtimis ja muu selliste seadmete, ümbiste ja ehitustarindidega. Jaotla nii sisend-, kui ka väljundpinged on ühesugused; = K 3 K 4 I lub...
Toitesüsteem võib olla maast ka täielikult isoleeritud. Toitevõrgus võib neutraaljuht puududa (nagu joonisel) või olla olemas. Märkus. Eestis esineb ääretult harva. Enamlevinenud puudused elektripaigaldiste ehitamisel 1. TN-S süsteemi jaotlad ja jaoturid. 1) Jaotla peamaanduslatt (peapotentsiaaliühtlustuslatt) 2) Maandusjuht ühendatud kesta külge, mitte PE latile 16 3) Maandurina on kasutatud veetorustikku 4) Kilbi kest PE-latiga ühendamata 5) N-latt isoleerimata 6) Sisendkaabli PEN ühendatud N-latile 7) N ja PE kaablisooned on vastavatele lattidele ühendatud läbisegi 8) Sisendkilbi PEN juhi jagunemisel PE ja N juhiks puudub avatav sild 9) Viiejuhilise sisestusega jaotuskilpides on PE ja N latt sillatud...
2. TSEHHIVÕRGUD PINGEGA KUNI 1000 V (ehitus, skeemid) Radiaal skeem 1 1 õhuliin 2 2 pingemadaldus jõutrafo 4 3 3 madalpinge jaotla 4 sisseviigu kaitselülilti 5 5 5 5 toiteliinide (radiaal liinide) kaitselülitid, mis kaitsevad liini lühiste ja ülekoormuste eest. 6 - valgustuskilp 8 7 6...
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised,...
Senise õlitehase ja Eesti elektrijaama kõrvale kerkiva uue energiakompleksi oluline osa on ka uus kahe energiaplokiga elektrijaam. Õlitööstuse ja elektrienergia tootmise ühisosadeks on uues energiakompleksis kütuse etteandesüsteem, uttegaasi(vedelkütuste tootmise käigus tekkiv gaas) põletamine, ühise tuhakäitlussüsteemi, uue jahutusveevõtukoha rajamine ning ühine uus elektrienergia jaotla , teatas Eesti Energia. Kasutatud kirjandus: http://www.ap3.ee/article/2010/9/2/jordaania-minister-tutvus-eesti-polevkivitoostusega http://www.roheline.ee/content/view/281/7/lang,et/ http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/taastuvenergia/eesti- polevkivitoeoestuse-elutsuekli-analueues http://admin.epl.ee/failid/4051 http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/artiklid/2008/Pastrarus_Valgma_Adamson_PoLEVKIVI_ KASUTAMISE_JaTKUSUUTLIKKUSEST.pdf...
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juh...
energia ülekandeks elektrijaamast suurte vahemaade taha põhilistesse jaotuspunktidesse.(selle võrgi nimipinge on üle 35 kV)110-220- 330 kV Keskpinge ehk jaotusvõrgud nende võrkude kaudu toimub piirkonniti elektrienergia laialijaotamine ja muundamine madalpingeks(selle võrgu nimipinge on alatees 1kV kuni 35 kV)6,10,15,35 kV 3 juhet ,neutraali ei tule Suuri alajaamasid on 10+ keskpinge alajaamasi 133 madalpinge alajaamasid 18107 Madalpingevõrgud nende kaudu toimub enamasti löpptarbijate varustamine el.energiaga 0.23/0.4 kV · Süsteemvõrk 330 kV ühendab elektrisüsteeme ja elektrijaamu · Ülekandevõrgud 110 ja 220 kV kannab el.energia suurematesse alajaamadesse · Jaotusvõrk 6-35 kV edastab el.energia tarbijateni Alajaam on ettenähtud el.energia muundamiseks ja jaotamiseks võib ol...
______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 13 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid Lihtsaim ja ühtlasi odavaim on ühekordsete kogumislattidega jaotla , milles iga ühendus seotakse kogumislattidega võimsuslüliti, latilahklüliti ja liinilahklüliti abil (vt jn 5.1). L a tila h k lü liti V õ im s u s lü liti L iin ila h k lü liti Joonis 5.1....
Keskpingevõrkude kommutatsiooniseadmeteks on võimsuslülitid, koormuslülitid, lahklülitid ja sulavkaitsmed. Lülituste kõrval normaal- ja anormaaltalitluses on vajalik kaitselahutamine, kus seadmed pikemaks ajaks elektriliselt eraldatakse ning ohutuse tagamiseks ka maandamine. Joonisel 5.26 on kaks uutes 110/20/10/6 kV toitealajaamades enam levinud keskpingejaotla skeemi. Joonisel 4.25a on jaotla , kus keskpingefiidri kommuteerimiseks kasutatakse võimsus- ja lahklüliti kombinatsiooni. a) b) Joonis 5.26 Toitealajaama keskpingejaotla skeemid Sellel skeemil on fiidri kaitselahutamiseks ja maandamiseks ühisajamiga kolme lülitusasendiga seade – lahklüliti/maanduslüliti. Fiidri maandamine sellise skeemi korral toimub läbi...
Suunamata ja suunatud maalühiskaitse
Suunatud lühiskaitse rakendub kui nulljärgnevusvool/pinge ületavad sätte omi ning 0järg. pinge/vool vektorite
vaheline nurk on teatud vahemikus. Suunamata kaitset saab kasutada kui liini maalühiskaitse säte Is>I03 ja
Is
Inertgaase kasutatakse hõõg- ja gaaslahenduslampide täitmisel. Heeliumi kasutatakse enamasti vedelas vormis, et madalal temperatuuril ülijuhtivat keskkonda saavutada. Elegaas, mille elektriline tugevus on õhu omast 2,5 korda suurem, leiab laialdast kasutust gaasisolatsiooniga jaotlates , trafodes ja võimsuslülitites. Gaasisolatsiooniga 110kV jaotla maht on vastava õhujaotla mahust lausa 5 ... 10 korda väiksem. Elegaasi probleemiks on juba 600 kPa rõhu all veeldumine, ent seda leevendab elegaasi segamine lämmastikuga. Enimkasutatavad vedelikud on naftast valmistatud isoleerõlid, millest enimlevinud on trafoõlid. Need on jõutrafode õlibarjäärisolatsiooni peamine koostisosa ja täidavad ka jahutava keskkonna ülesannet. Trafoõli kasutatakse ka poorsete isoleeride immutamiseks ja elektrikaare kustutamiseks õlilülitites...