mikrolaineahi, külmkapp ja elektriboiler. Teisaldatatavad elektritarvikud on näiteks tolmuimeja, lauavalgusti, raadio, õmblusmasin ja kohvimasin. 1. Kuidas ühendatakse elektritarvitid elektrijaotusvõrku? Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesadega ühendatud teisaldatavad elektritarvitid on elektrijaotusvõrku ühendatud rööbiti. 1. Mille poolest on eriline auto elektrisüsteem? Auto elektrisüsteem on eriline selle poolest, et teiseks juhtmeks auto elektrisüsteemis on auto metallkere. Sellise ühendusviisi korral on auto kõik elektritarvitid ühendatud omavahel rööbiti ning neile on rakendatud ühesuurune pinge. Tavaliselt on auto kere ühendatud aku negatiivse poolusega. 1. Mille poolest erineb nulljuhe faasijuhtmest? Elektrivõrgu maandatud juhet nimetatakse nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Maandamata juhet nimetatakse faasijuhtmeks. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. 1. Millal võib tekkida lühis?
Mis ulesanne on maanduslatil? Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheagselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtmega ja Maaga. Maanduslati ülesandeks on kaitsemaandamine. 7. Miks peavad koik metallkorpusega elektriseadmed olema maandatud? Kuidas seda tehakse? Et elektriseadet oleks ohutum kasutada, ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Maanduslatt on ühendatud nulljuhtme ja Maaga. Juhul, kui elektriseadme metallkere pingestub, tekib vooluring, mis koosneb faasijuhtmest, seadme metallkerest ja kaitsejuhtmest. Kuna nende juhtide takistus on väga väike, siis tekib lühisvool ja rakendub tööle kaitse, mis katkestab elektrivoolu. Kaitsejuhtme abil maanduslatiga ühendatud elektriseade on kaitsemaandatud.
portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Traat on tehtud sellise läbimõõduga, et taluda kindla tugevusega voolu. 6. Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Maanduslatt on vajalik, et kaitsta inimest katkestades elektrivoolu. 7. Kõik metallkorpusega elektriseadmed peavad olema maandatud, et neid oleks ohutum kasutada. Ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. 8. Elektrivoolu võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. 9. Elektrivoolu võimsust mõõdetakse otseselt vattmeetriga ja ühikuks on 1W. 10. Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tundides.
kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega III klassi. Sama otstarbega elektritarvitid võivad olla erinevate ohutusklassidega, mis määravad tarviti kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III-ohutusklassi tarvitid on kõige ohutumad. 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass) Tavalise pistikuga elektritarvitil on vaid põhiisolatsioon. Isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või -kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektritarviti tunneb ära tema ühendusjuhtme otsas oleva täisringi kujulise otspinnaga pistiku järgi. Tavalise pistiku saab ühendada vaid kaitsekontaktideta pistikupessa. 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass) Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud. Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või
elektriohutusnõuetest teadlikud ja neid järgima. Ohutusklassid ja kaitseaste Kodumajapidamises kasutatavad seadmed jaotatakse nelja ohutusklassi selle järgi, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Ohutusklassi saab kindlaks teha elektriseadme ühendusjuhtme otsas oleva pistiku ehituse või seadmel oleva tähistuse järgi. 0-klassi elektriseadmel on ainult põhiisolatsioon. 5 Isolatsioonirikke korral võivad elektriseadme metallkere või muud voolujuhtivad osad pingestuda. 0-klassi seadmeile on iseloomulik täisringikujulise otspinnaga pistik. Sellist pistikut saab ühendada vaid kaitsekontaktideta pistikupessa. Kaitsemaandatud (I ohutusklassi) Elektriseadmed puudub eritähis, kuid sellise seadme võib ära tunda ühendusjuhtme pistiku metallist kaitsekontaktide järgi. Kaitsemaandatud seadme välised voolujuhtivad osad, mis võivad isolatsioonirikke korral sattuda pinge alla, maandatakse
elektritarvitid tähisega II klass; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... III klass. Parandamisel ära asenda pistikut teist tüüpi pistikuga! Kui tavalise (0klassi) pistiku asemele pannakse kaitsemaandatud (I klassi) või kaitseisolatsiooniga (II klassi) tarviti pistik, siis on võimalik seda ühendada kaitsekontaktiga pistikupessa, mis on lubamatu! Kaitsemaandamata (0klassi) tarviti metallkere võib rikke korral jääda pinge alla ja see on eluohtlik. 5. Elektrivool Pikkust ja teisi eseme suurust iseloomustavaid näitajaid mõõdad sa joonlauaga, keha massi kaaludega, aega mõõdad stopperi või kellaga, temperatuuri termomeetriga. Kõigil mõõdetavatel suurustel on oma mõõtühik: · mass - kilogramm · aeg - sekund, minut jne · teepikkus - meeter jt Neid suurusi võib vaja minna ka elektrotehniliste tööde juures, kuid olulisemad on
· kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega II klass · kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed III klass. Sama otstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega; seda määravad seadme kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III ohutusklassi seadmed on kõige ohutumad. Tavalise pistikuga elektriseadmel on vaid põhiisolatsioon. Isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või -kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektriseadme tunneb ära tema ühendusjuhtme otsas oleva täisringikujulise otspinnaga pistiku järgi (joonis 24.7). Joonis 11.7. Tavaline pistikupesa, pistik ja 0-ohutusklassi kuuluv seinavalgusti Elektriseade (I klass), mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud. Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallosad kollase-
III III-klass. Sama otstarbega elektritarvitid võivad olla erinevate ohutus- klassidega, mis määravad tarviti kasutamisvõimalused. 7 Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III-ohutusklassi tarvitid on kõige ohutumad. Tavalise pistikuga elektritarvitid (0-klass) Tavalise pistikuga elektritarvitil on vaid põhiisolatsioon. Iso- latsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektritarviti tunneb ära tema ühendus- juhtme otsas oleva täisringi kujulise otspinnaga pistiku järgi. Tavalise pistiku saab ühendada vaid tavalisse pistikupessa. Elektritarvitid, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass) Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud (varem öeldi, "nullitud"). Kaitsemaandamisel
peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.). 50.Potentsiaaliühtlustus- Potentsiaali ühtlustust on vaja, et el. seadmete kered ei oleks pinge all. seadme metallkere võib pinge alla sattuda, kui nulljuhe katkeb või ühendatakse lahti ja puudub eraldi kaitse-nulljuhe, kordusmaandus või potentsiaaliühtlustus (seega võid korpuset elektrit saada).Klemm või latt, mis on ette nähtud kaitsejuhtide, sealhulgas potentsiaaliühtlustusjuhtide ja võimalike talitlusmaanduseks kasutatavate juhtide ühendamiseks maandusjuhi ning maanduriga. 51.Rikkevoolukaitse- eesmärk on lülitada voolu lekke korral kaitstav ahel välja. See on seade, mis hakkab
korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.). 49. Potentsiaaliühtlustus. Potentsiaali ühtlustust on vaja, et el. seadmete kered ei oleks pinge all. seadme metallkere võib pinge alla sattuda, kui nulljuhe katkeb või ühendatakse lahti ja puudub eraldi kaitse-nulljuhe, kordusmaandus või potentsiaaliühtlustus (seega võid korpuset elektrit saada).Klemm või latt, mis on ette nähtud kaitsejuhtide, sealhulgas potentsiaaliühtlustusjuhtide ja võimalike talitlusmaanduseks kasutatavate juhtide ühendamiseks maandusjuhi ning maanduriga 50. Rikkevoolukaitse. eesmärk on lülitada voolu lekke korral kaitstav ahel välja
3. kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega 4. kaitseväikepingel töötavad (kuni 50V) elektriseadmed - 3klass samaotstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega: seda määravad seadme kasutamis võimaliused, mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. 3 ohutusklassi seadmed on kõige ohutumad. Tavalise pistikuga elektriseadmel on vaid põhiisolatsioon, isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektriseadme tunneb ära tema ühendusjuhtme otsas oleva täisringikujulise otspinnaga pistiku järgi. Elektriseade(1klass), mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil on kaitsemaandatud. Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallist osad kollase-rohelise värvusega kaitsejuhtme kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kaitsemaanduseks on pistikul ja pistikupesal metallist külgkontaktid
annaabi.ee 
