Mari Nõlvak AP1 Keskkonnaõpetus alushariduses TEEMA: PUUD JA NENDE VILJAD AUTOR: Mari Nõlvak VANUSERÜHM: 5-7.a. SOOVITAV LÄBIVIIMISE AEG JA KOHT: Kevadel õues ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD: Mina ja keskkond, keel ja kõne, kunst, liikumine, matemaatika EESMÄRGID: Laps tunneb rõõmu liikumisest. Laps teeb koostööd rühmakaaslastega. Laps teab erinevaid puid ning nende vilju. Laps kuulab luuletust ja loeb kaasa. MEETODID: Vaatlemine, kuulamine, kompimine, liikumine, võrdlemine, maitsmine *VAHENDID: kastanimuna, tammetõru, käbi, vahtra vili, õun, käpiknukk, pildid erinevatest puudest (õunapuu, kastan, tamm, kuusk, vaher) TÖÖ KÄIK: Lastele tuleb külla lõunamaalt kevadeks tagasi lennanud linnuke (käpiknukk), kellega koo...
J. Flint, T. D. Gladkova. Tallinn: Valgus, 1987. 2.ENE 2. köide Tallinn: Valgus, 1987. 3.http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0005/elevant.jpg&imgref url=http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0005/aafrika.html&h=319&w =230&sz=37&hl=et&start=11&um=1&tbnid=FeX5oC_BE6nTLM:& tbnh=118&tbnw=85&prev=/images%3Fq%3Daafrika%2Belevant %2B%26gbv%3D2%26ndsp%3D20%26svnum%3D10%26um %3D1%26hl%3Det%26sa%3DN 4.http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://vana.miksike.ee/lisa/1klass/5LOOMA/Muud/elevant. gif&imgrefurl=http://vana.miksike.ee/lisa/1klass/5LOOMA/Muud/el evant.htm&h=540&w=750&sz=342&hl=et&start=1&um=1&tbnid=s FujGPHkKe7IaM:&tbnh=102&tbnw=141&prev=/images%3Fq %3Dindia%2Belevant%26svnum%3D10%26um%3D1%26hl %3Det%26lr%3D%26sa%3DN 5.http://miksike.ee/ Tartu Waldorfgümnaasium Referaat ELEVANT Koostaja: Johan
Sibulate ja mugulate vahevormiks on maa-alused mugulsibulad. Nagu sibulad, on need kaetud soomustega, kuid sarnaselt mugulatega kogunevad säilitusained mitte soomustesse, vaid varre ossa. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/oistaim.html http://www.sjg.edu.ee/~ly/hotpot/vosu.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2-19-3.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2-19-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/1klass/8taimed/1-8-7-3.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2-18-1.htm "Bioloogia põhikoolile I osa"- Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar
isasloomade grupiga, vastasel korral jäävad nad üksikuks. Hiljem loovad nad ka perekonna. Isasloomad elavad kuni viieteistkümne ja emasloomad kuni kolmekümne ruutkilomeetri suurusel maalapil. Need numbrid võivad küll kuival perioodil suureneda, kuid suurt rännet nad loomulikult ette ei võta. Elevant Mari Honolulu loomaaias KASUTATUD MATERJALID http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/elevandid.htm http://miksike.ee/documents/main/lisa/1klass/5looma/elevanko.htm http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/factfiles/178.shtml http://www.indianwildlifeportal.com/wildlife-of-india/indian-elephant.html http://en.wikipedia.org/wiki/Indian_Elephant http://en.wikipedia.org/wiki/Elephant http://en.wikipedia.org/wiki/Asian_Elephant http://www.honoluluzoo.org/indian_elephant.htm http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=41634&term=india %20elevant http://miksike.ee/documents/main/referaadid/ohustatud_loomad_terje
12tähtkuju,mis moodustavad täisringi-sodiaagi ehk loomaringi.Igal tähtkujul on oma sodiaagimärk. 17.sajandist pärinev astroloogiline taevakaart tähtkujudele vastavate loomade,inimeste ja esmete kujutisega on välja toodud astroloogide veendumisi,et Kuu ,Päikese ,tähtede ja planeetide liikumine mõjutab meie elu. Sodiaagi tähtkujude sümbolid: Kasutatud kirjandus # http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4htkuju # http://et.wikipedia.org/wiki/Sodiaak # http://www.miksike.ee/docs/lisa/1klass/7muist/kuidassuur.htm #Chris Oxlade ,,Tähistaeva saladused" # Jaak Jaanista,Enn Saar ,,Täheatlas"
Jaguneb otstarbe järgi: Magistraaltorustik- katlamajast elamukvartalisse 400-1200mm Jaotustorustik-magistraaltorust majade lähedale 100-300mm Majaühendused-jaotustorust majani 50-200mm Asetsevad:betoonrennides 50-70cm sügavusel,tunnelites(palju torusid) ja otse pinnases(isoleeritud torud) Gaasitorustik-gaasijaotusjaamadest reguleerpunktini,jaotustorust gaasireguleerimispunktist kohalikereguleerimisseadmeteni,majasisestusest Magistraaltoru jaguneb:kõrgsurve 1klass(üle25kg/cm2)2klass(12-25) ja 3klass kuni12 Linnavõrgud jaguneb:madalsurve alla0,5: kesksurve kuni3: kõrgsurve kuni 12 Linnade ja asulate torud maareljeefi 1,5m sügavusel,languga mitte alla 0,02(märg gaas) Kuiv gaas 1m languta. Tööstusettevõte torud ka estakaadidel. Torud valmistatakse teras ja plast. Teedega ristumisel hülsidesse.Kraanid,hüdrolukud kuni maapinnani Eritorustikeks -on suru-,bensiini-,nafta-,leelis-,masuuditrassid ettvõtte hoovides ja on terastorud.32-200mm
neutraal juhivool ega pingelang ei mõjuta juhistikus toidetava mikroelektroonika aparatuuri talitlust. Elektriseadmete ohutusklassid Elektriseadmed liigitatakse nelja ohutusklassi, sõltuvalt sellest kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektriseadme ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku tähise järgi. 1. tavalise pistikuga elektriseadmed - 0 klass (eestis ei ole lubatud kasutada) 2. elektriseadmed mille pistik on kaitsekontaktiga - 1klass 3. kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega 4. kaitseväikepingel töötavad (kuni 50V) elektriseadmed - 3klass samaotstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega: seda määravad seadme kasutamis võimaliused, mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. 3 ohutusklassi seadmed on kõige ohutumad. Tavalise pistikuga elektriseadmel on vaid põhiisolatsioon, isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või kest sattuda pinge alla
ja need peavad kattuma enamvähem riiklike omadega) - õpetaja töökava (peab kattuma kooli õppekavaga). Õppekavade peale toetudes koostab õpetaja oma töökava. Tunnijaotus tuleb riikliku õppekava järgi. LÕK lapsel peab olema 1-3klassis üks matemaatika tund päevas, 4-st alates võib panna ühele päevale topelt tund, aga ideaalis siiski oleks 1 tund päevas, 5 päeva nädalas. 1klass: esimest klassi ei pruugi iga aasta üldse tulla. Lapsed, kes tulevad LÕK järgi õppima EV laste kooli, peab saama vastava diagnoosi. Kogu see asjade ajamine võtab aega ja tihti jõuavad nad EV laste kooli teise klassi ajaks. See klass on eriline, sest siis õpetaja ei tunne neid lapsi, pole kolleegi, kelle käest lapse kohta midagi küsida, lapsega kaasa tulevad dokumendid on peaaegu olematu. Esimene veerand on propedeutiline periood ehk eelkursus
annaabi.ee 
