Insenerehituse valdkonnas ehitatakse sadamarajatisi, jäätmekäitlus rajatisi, sildu, viadukte, vee- ja kanalisatsioonitrasse, reoveepuhasteid ja teisi keskkonnakaitselisi rajatisi. Teedeehituses teostatakse kõiki teehoiutöid - ehitatakse teid, tehakse teede hooldusremonti ja kaevetööde- ning teeseisundi järelevalvet, toodetakse liiklusmärke ja osutatakse masinatele remonditeenuseid. Elektritööde valdkonnas tegeletakse eelkõige kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning kaabelliinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega. Ettevõtte suurimateks konkurentideks Eesti turul on AS Facio Ehitus, AS Nordecon ning AS Esmar ehitus. Mina arvan, et praegusel majanduslikul perioodil ei lähe firmal eriti hästi, kuna tellimustöid on vähe. Ehitusbuum Eestis on raugenud, seoses majanduskriisiga. Inimesed ei ole enam võimelised kortereid ja maju ostma. Eraisik enam ehitust ei telli. Ehitavad vaid suurfirmad ja riigihanked.
Vajalikud tööd enne veepuhastusjaama projekteerimist: 1) laboratoorne töö: -põhjavee hüdrokeemiline uurimine veeproovide võtmisega kõigist tarbepuurkaevudest, andmebaasi loomine (arvuti);-torustikes toimuva joogivee kvaliteedi muutuste põhjalik uurimine, hetkeolukorra jäädvustamine;-kogutud ja töödeldud tulemuste süstematiseerimine. 2)kui otsustatakse ehitada veetöötlusjaam on vajalik korraldada veepuhastusjaama veehaarde ja torustike ning kaabelliinide asukoha ametlik valimine. Seejuures on vaja maavaldajatelt saada nõusolek. 3)korraldada valitud maa-alade ning trasside topogeodeetilised ning insener- geoloogilised uurimised. 4)leida või luua organisatsioon, mis suudaks pakkuda linnale kõige sobilikum lahendus vee töötluse tehnoloogia, seadmed, rajamise- ja ekspluatatsioonikulud veetöötlusjaama erinevate võimsuste puhul. 5)ühistöö arendamine, sest terves Eestis on põhjavee töötluse küsimus lahtine,
stabiilsuse. Alalisvooluliine võidakse kasutada, kui on vaja edastada suuri võimsusi (mõni GW) suurele kaugusele (1000 km ja enam). Alalisvoolu kasutamisel on nii õhu- kui ka kaabelliinid lihtsamad ja odavamad kui vahelduvvooluliinidel, kuid nad nõuavad mõlemas otsas kalleid alajaamu. Alalisvooluliinid või vahelülid on vajalikud ühendamaks mittesünkroonselt talitlevaid elektrisüsteeme ning samuti on alalisvool vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suurte mahutuvuse tõttu võimalik.[1] Võrreldes vahelduvvooluga, on kõrge alalispinge süsteemi (pikkadel vahemaadel) kaod väiksemad, olenevalt pingest ja ehitusest, võivad kaod olla 3% 1000km kohta. EKSPORT JA IMPORT 7 2013.aasta statistika järgi oli jaanuarikuus eksport Eestis kõige suurem. Eestis toodetud elektrienergia eksport ulatus jaanuaris 612 gigavatt-tunnini, kasvades 80%
Üldist Käesoleva käidukava koostamise aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.juuni 2007 määrusega nr. 53 kehtestatud nõuded käidukorraldusele ja standard EVS-EN 50110-1. Nimetatud eeskiri sätestab elektripaigaldise ohutu käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või lähedal sooritatavate töötoimingute ohutusnõuded. Eeskiri kehtib nii elektritöödel kui ka mitte elektritöödel õhu- ja kaabelliinide läheduses. Käit on töö- jm.toiminguist koosnev tegevus elektripaigaldise talitushoiuks. Käidutoimingud hõlmavad lülitusi,juhtimist,kontrolli ja hooldamist,nii elektri- kui ka mitteelektritöid. 2. Käidu organisatsiooniline korraldus Iga elektripaigaldis peab olema antud kongreetse käidukorraldaja vastutusele.Üheaegseltööl kahes või enamas üksteisega seotud elektripaigaldises peavad nende elektripaigaldiste käidukorraldajad tegutsema koos.
5.2.2 Kaabelliinid Õhuliinide kõrval kantakse elektrit üle ka kaabelliinidega. Maakaabelliinide töökindluse tase on tunduvalt kõrgem kui tavalistel õhuliinidel. Nad nõuavad vähem ruumi, on välismõjude eest paremini kaitstud ning ohutumad. Teisalt on kaabelliinid aga kallimad ja nende remont aeganõudvam. Kaabelliine rajatakse peamiselt linnades ja muudes tiheda asustusega piirkondades, kus see on sageli ainuvõimalik lahendus. Tavaliselt mõeldakse kaabelliinide all elektriliine, mis paiknevad maa all. Kaabelliinid võivad aga asuda ka hoonete sees, väljas, vees, õhus jm. Kaablite konstruktsioon on suhteliselt keerukas, sõltudes nimipingest, soonte arvust, materjalist ning töötingimustest. Kaablisooned, üks või mitu, paiknevad mantli sees, mis on ette nähtud kaitseks mehaaniliste vigastuste, korrosiooni ja niiskuse eest. Kaablis ei tohi niiskus levida piki- ega ristsuunas
kaevanduspark-muuseum, mis jäädvustab kaevuritöö iseärasusi. Eesti Põlevkivi kohandas kaeveõõned muuseumi tarbeks, andis Kohtla kaevanduse varad üle vallale muuseumi rajamiseks ning teostas aheraine puistangute tehnilise korrastamise talialade ekstreemspordi ning mäesuusatamise arendamiseks. Energiavarustus Statsionaarsetel seadmetel, nagu purustid, konveierid, pumbad jt on elektriajam. Samuti on elektriajam ekskavaatoritel ja puurpinkidel. Nad on teisaldatavate kaabelliinide kaudu ühendatud karjääri frondi ees olevate ja transformaatorialajaamade ning kõrgepingeliinidega. Võimsaim tarbija on 35 m3 kopamahuga paljandusekskavaator EVG 5/65M - 7050 kVA, mida toidetakse 6 kV pingega. Suure grupi 15 m3 kopamahuga draglainide võimsus on 1900 kW. Hulk karjäärimasinaid on diiselmootrajamiga. Siia kuulub kogu põlevkiviveo kallurautopark, traktorid, buldooserid, kobestid, greiderid, kraanad ja abiveokid. Suurima võimsusega diiselmootor on buldooser-kobestil Cat
Rasketel käivitamistingimustel kestusega üle 10 sek. =1,6...2,0; Kergetel käivitustingimustel kestusega kuni 8 sek. = 2,5...3,0. Antud tingimus kehtib selliste elektritarvitite kohta, milliste võrku sisselülitamine põhjustab märgatavate Kaabelliinide induktiivtakistus on kaablisoonte väikese vahekauguse tõttu tunduvalt väiksem õhuliinide tõukevoolude tekkimist (N: lühisrootoriga asünkroonmootor). induktiivtakistusest. I käiv = K I n K käivitusvoolu kordsus.3) 12
33. Millistel juhtudel kasutatakse elektrienergia edastamiseks alalisvoolu liine? Kus Eestis alalisvoolu liine kasutatakse? · Kasutusel juhul, kui on vaja edastada suuri võimsusi (mõni GW) suurele kaugusele (1000 km ja enam),võidakse kasutada alalisvooluliine. · Alalisvooluliinid või vahelülid (nt Viiburis Venemaa ja Soome vahel) on vajalikud ühendamaks mittesünkroonselt talitlevaid elektrisüsteeme. · Alalisvool on vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suure mahtuvuse tõttu võimalik. · Alalisvoolu korral on nii õhu- kui kaabelliinid lihtsamad ja odavamad kui vahelduvvooluliinid, kuid nad nõuavad mõlemas otsas kalleid muunduralajaamu. 34. Millised on õhuliini põhilised osad? Mille poolest erineb kaabelliin õhuliinist? · Juhe, Piksekaitsetross, Isolaator, Masti püstik, Masti traavers · Kaablid paigutatakse maasse, tunnelitesse, torudesse, plokkidesse jne
5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist Elektrijaamade ja alajaamade primaar- e jõuahelate kommutatsiooniaparaadid, mõõtetrafod, liigpingete piiramisseadmed, kõrgsagedusside vahendid ja kogumislatid koondatakse kompaktsetesse tervikutesse jaotusseadmetesse e jaotlatesse. Jaotlas võetakse elektrienergia vastu toitefiidri(te)lt, milleks võivad olla õhu- ja kaabelliinide ning jõutrafode kesk- ja alampingemähiste ühendused, ning suunatakse edasi väljuvatesse liinidesse. Jaotlad koos alajaama põhiseadmetega (trafod, reaktorid jms) moodustavad nn primaarkommutatsiooniskeemi. Kõige levinumat tüüpi alajaamas on kaks jaotlat (kõrge- ja keskpingele, või siis kesk- ja madalpingele), kuid elektrivõrgu sõlmedes ja suuremate tarbimispiirkondade toitmiseks kasutatakse ühes alajaamas isegi kuni viit eripingelist jaotlat. Suuremate elektrijaamade
_____________________________________________________________________ 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist Elektrijaamade ja alajaamade primaar- e jõuahelate kommutatsiooniaparaadid, mõõtetrafod, liigpingete piiramisseadmed, kõrgsagedusside vahendid ja kogumislatid koondatakse kompaktsetesse tervikutesse jaotusseadmetesse e jaotlatesse. Jaotlas võetakse elektrienergia vastu toitefiidri(te)lt, milleks võivad olla õhu- ja kaabelliinide ning jõutrafode kesk- ja alampingemähiste ühendused, ning suunatakse edasi väljuvatesse liinidesse. Jaotlad koos alajaama põhiseadmetega (trafod, reaktorid jms) moodustavad nn primaarkommutatsiooniskeemi. Kõige levinumat tüüpi alajaamas on kaks jaotlat (kõrge- ja keskpingele, või siis kesk- ja madalpingele), kuid elektrivõrgu sõlmedes ja suuremate tarbimispiirkondade toitmiseks kasutatakse ühes alajaamas isegi kuni viit eripingelist jaotlat. Suuremate elektrijaamade
Kui juhtmete ja kaablite ökonoomsed ristlõiked valiti arvutusliku voolu järgi, mis vastasid normaaltalitlusele, siis siin tuleb I m määramisel võtta aluseks kestvalt esineda võiv maksimaalne vool. Tavaliselt on selliseks talitluseks avariijärgne või remonditalitlus, kus mõni liin on tööst väljas ja kontrollitava liini koormus seetõttu suurem. Õhuliinidel loetakse selleks vooluks tavaliselt poole tunni keskmine väärtus, kaabelliinide puhul kasutatakse ka keerukamaid metoodikaid, mis võivad näiteks arvestada ka eelnevat seisundit. Ristlõigete valiku kontroll tuleb siduda ka veel ülekoormuse kaitseaparatuuri- ga. Kaablite valikul tuleb kontrollida ka nende termilist lühisetaluvust. Käsiraa- matus on vastavas tabelis need lubatavad voolud antud sõltuvalt ristlõikest ja voolu kestusest. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi
Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud 1. teha elektripaigaldise kaitsevööndis mistahes ehitust, mäe, laadimis, süvendus, lõhkamis, üleujutus, niisutus ja maa parandus töid. Istutada ja langetada puid ja põõsaid. 2. sõit elektriõhuliinide kaitsevööndis masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5m. 3. ehitada kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndis aedu ja traat tarasid ning rajada loomade joogikohti. 4. töötada maa kaabelliinide kaitsevööndis löök mehhanismidega tasandada pinnast, teha mullatöid sugavamal kui 0,3m (küntaval maal 0,45m) ning ladustada ja teisaldada raskusi. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus tulenevalt elektripaigaldise ohutasemest, pingest, võimsusest ja asukohast on kehtestatud vabariigi valitsuse sellekohasel määrusel. Elektritöö ja mitteelektritöö kodus Mittelektri töö ei nõua elektrialaseid teadmised ega oskuseid, mistõttu seda võib teha tavaisik.
Levimise edastamiskiirus-ja kaugus sõltuvad ühenduse sumbuvusest ja ribalaiusest, samuti saatja-ja vastuvõtja komponentide omadustest. Nagu jooniselt 1.2 näeme,on ühe laine kuiga võimalik teenindada 100 km pikkusel Gbit/s -tasemega side kordusi joonis 1.2 optiliste kuidude edastuskiiruse maht sõltuvalt saatjate tüübist Väike sumbuvus ja suur ribalaius ongi kiu ülivõimsad edastustehnilised eelised kõikide Cu- 9 kaablite ja kaabelliinide suhtes. Suur ribalaius on vältimatu edastamiskiiruse kasvades, iga liinivõrgu puhul. Kiu põhimaterjaliks on klaas, mis on isolaator.Selle tõttu on optilne andmeside täiesti vaba igasugustest elektromagnetilistest häiretest.Talle ei mõju häired ja ta ise ei tekita neid.Samuti pole probleeme maandamistega,kuna kiud ei moodusta galvaanilist sidet.Optiline kuid sobib eriti hästi nõrkade edastussidemetega, kus näiteks Cu -kaablid on probleemikad.Olgu see
elektrivõrgu rikke ja seetõttu tuleb selliseid talitlusi vältida. Vahelduvvooluvõrgu sisendpinged, voolud, sagedused ja faaside arvud määravad kogu toitesüsteemi kvaliteedi. Kvaliteedinäitajate gruppi kuuluvad ka püsi-ja dünaamiline stabiilsus, pinge ning voolu võimalik mittesiinuselisus ja dünaamiliste häiringute kestus ning korduvus. Väikese võimsusega toitevõrgu puhul osutuvad piiratuks sisendvoolu harmooniline koostis, võimsustegur ja suuruste ajadiagrammid. Pikkade kaabelliinide korral tuleb arvestada nende aktiivtakistust. Kõrgharmoonilise kooseisuga voolu puhul kaablis on märkimisväärselt olulised jaotatud induktiivsused ja mahtuvused. Seega tuleb vältida või piirata resonantsnähtusi ja pingete ning voolude kuju moonutusi. Alalisvoolu puhul määravad toitevõrgu kvaliteedi peamiselt sisend-nimipinged ja sisend- nimivoolud. Kvaliteedinäitajate hulka kuuluvad siin püsi-ja dünaamiline stabiilsus ning häiringute kestus ja korduvus
annaabi.ee 
