lõpetamist. Töökoht Üks või mitu paika, piirkonda või ala, kus tuleb sooritamisele, sooritatakse või sooritati töötoiminguid. Pingealune töötsoon, ohutsoon Pingestatud osi ümbritsev ruumiosa, milles isolatsioonitase ei väldi elektriohtu, kui sellesse ulatuda või siseneda ilma kaitsemeetmeid kasutamata. Pingelähedane tsoon Väljaspool pingealusest töötsooni asuv, teatava kauguseni ulatuv ruumiosa Kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtuvalt kehtivad kasutuspiirangud. Õhuliinikaitsevöönd Õhuliinikaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaal tasandid ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on: · Kuni 1kV pingega liinide korral on 2m · 1kV 20kV pingega liinide korral 20m, õhukaabli korral 3m
kontaktis. Teise liigi moodustavad üle 35 A peakaitsmega madalpingepaigaldised (äri- ja büroohhoned, tööstushooned jne); majutushoonete elektripaigaldised, kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olevad elektripaigaldised ja kõik kõrgepingepaigaldised (näiteks alajaamad). Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on 35 amprit või vähem ja mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. Elektripaigaldise kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini
· Ristumisel magistraalkommunikatsioonidel Lõpumast · õhuliini viimane mast üleminekul kaabelliinile. · Õhuliini algus koos samale mastile kinnitatud pealiiniga Trass - Liini kulgu tähistavat joont, mille valikul lähtutakse nõuetekohase kaitsevööndi ja liinikoridori võimalikkusest Kaitsevöönd ala, millel tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnistu valdaja tegevust.(alla 1 kV liini kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge) Liinikoridor Muudest rajatistes ja looduslikest takistustest vaba ruum, millega on normaalolukorras tagatud liini puutumatus ja ohutus. Liinikoridori laiuse määravad lubatud vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajatistest Kaabelliine kasutatakse : · Tihedasti asustatud linnarajoonides · Mujal, kus ei ole võimalik ohuliine rajada Kaablite isolatsioon Alumiinium ja vasksoonelised kaablid on kaetud:
Kooskõlastamine – vastavus seadustega; kooskõlastada saab avalik-õiguslike asutustega (need, kes tegutsevad avaliku huvi nimel) Planeeringu koostamist korraldav maavanem või KOV kooskõlastab: Üldplaneeringu – planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja Keskkonnaametiga; Üldplaneeringu ja detailplaneeringu – asjaomase riigiasutusega, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või selle kaitsevöönd, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevöönd või loodusobjekti kaitsevöönd või tehakse planeeringuga ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa või kui planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse jääb olemasolev või kavandatav keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
jalakäijate liiklemiseks. Jalgtee ja jalgrattatee on tee, mis on ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate, nii jalakäijate kui ka jalgratturite või ainult jalgratturite liiklemiseks. Talitee on üle külmunud maa või veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Talitee kasutamise aeg on piiratud. Tee suhtes esitatavad nõuded 1) Tee seisund 2) Tee registreerimine 3) Tee tähistamine 4) Tee kaitsevöönd Tee kaitsevöönd (teeseaduse järgi) Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd. Tee kaitsevöönd suurused (teeseaduse järgi) Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit. Kohaliku maantee
8. Kaitse kestva sukelduse korral teatud sügavusele. Organisatsioonilised abinõud: eeskirjad ,teadmiste kontroll ,maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll Abikaitsevahendid: dielektrilised kindad, saapad, dielektrilised jalamatid,isoleerivad restid Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
1568 m², sh ehitiste alune maa 231 m², õuemaa 231 m², muu maa 1337 m² Registriosa: 1504835/ 15048 [4]. Maakasutus: Maad kasutatakse alaliseks elamiseks ning aiasaaduste kasvatamiseks (põõsad, viljapuud jne) Kitsendused: „Asjaõigusseadus“ sätestab kitsendustena naabrusõigused, teed, tehnovõrgud ja – rajatised, veed ja metsad [5]. „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ sätestab õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge: kuni 1 kv pingega liinide korral 2 meetrit; 1 kuni 20 kv pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit 1 kuni 20 kv pingega liinide korral 10 meetrit, 35–110 kv pingega liinide korral 25 meetrit, 220–330 kv pingega liinide korral 40 meetrit [6].
tehnovõrkude ja haljastuse põhimõttelised lahendused. 1.2. Lähteolukord Planeeringuala haarab tervikuna Kakumäe tee 52, 56 ja 60 kinnistut ja juurdepääse ning tehnovõrkude lahenduse osas külgnevat Kakumäe tee ja Nigli tänava maa-ala. Ligipääs kinnistule on käesoleval ajal Nigli tänavalt. Maa-ala on olemasolevatest maa-alustest tehnovõrkudest teostatud geodeetiliste tööde aruande põhjal vaba. Kinnistule ulatub muinsuskaitse objekti kaitsevöönd 5m ulatuse maaüksuse loode osas. Tehnilise varustuse võrgud paiknevad Kakumäe tee ja Nigli tänava maa-alal. Planeeritavav ala on tasase reljeefiga, ühtlase langusega mere suunas. Olemasolevad kõrgusarvud on 10,12m ja 8,16m vahel. Maa-ala paikneb park kõrghaljasusega. Territooriumil paiknevad betoonkivikattega teerajad ja lehtla. 3 1.3. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada 2 krundiks 100% elumaaks
taimeliike ja -kooslusi ning neid igakülgselt uurida. Kuigi pikka aega kestnud vaatluste, tähelepanekute ja uurimistöö käigus on saanud üha selgemaks, kuivõrd rikas ja huvipakkuv on kogu siinne elus ja eluta loodus oma avaldumisvormides, on ka edaspidi siiski esmatähtsaks peetud kaitseala esialgset eesmärki. Looduskaitseala rajati pindalaga 593 ha, 1979. aastal laienes ta 1194 ha-ni ja 1995. aastal, kui välispiiri korrigeeriti ja kaitselaga liideti idaservas paiknenud kaitsevöönd, sai Viidumäe pindalaks 1873 ha. Erinevate looduslike tingimuste mitmekesisus peegeldub kõige ilmekamalt Viidumäe rikkas elustikus. Aastakümnete vältel toimunud vaatlusi ja uurimusi üldistades võib väita, et Viidumäe vetikaliikide arv läheneb 300-le, samblikke on üle 200 ja samblaid umbes 150 liiki. Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maimaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest.
· ristumisel magistraalkommunikatsionnidega lõpumast- · õhuliini viimane mast üleminekul kaabelliinile · õhuliini alguses koos samale mastile kinnitatud pealiiniga Trass liini kulgu tähistatav joon, mille valikul lähtutakse nõuetekohase kaitsevööndi ja liinikoridori võimalikkusest Kaitsevöönd - ala, millel tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadustest tulenevalt kitsendatakse kinnistu valdaja tegevust (alla 1kV liini kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge) Liinikoridor- miiodest rajatistest ja looduslikest takistustest vaba ruum, millega normaalolukorras tagatud liini puutumatus ja ohutus. Liinikoridori laiuse määravad lubatud vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajatistest Kaabelliinid- kasutatakse: · tihedasti asutataud innarajoonides · muudes kohtades kus ei ole võimalik õhuliine rajada Kaablite isolatsioon- Al ja Cu-soonelised kaablid on kaetud:
Teed jä rajatised Teede liigid maanteede klassid Mis on tee?? Tee on manatee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee , jäätee või muu sõidukite või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teed Tee moodustavad erinevad rajatised. Liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised: · Sõidutee ning sellega küögnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; · Parkla ja puhkekoht; · Tunnel, sild, truup ja viadukt; · Liikurmasinarada; · Liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; · Ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; · Piirikontroll-ja tollikontrollrajatis; · Teepeenar Muud rajatised · Kraav,haljasala ning eraldus- või haljasriba; · Tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ...
Maakond, Vald: Ida-Virumaa, Kohtla vald Kuuluvus/omandisuhe: Kohtla Vallavalitsus Asukohaplaan: Kukruse mõisa muinsuskaitsealuse ala piiranguvöönd 2.2 Kaitse Kultuurimälestise reg. nr: 13893 Arvele võetud: 14.01.1998 Objektide/ala asukoha kirjeldus: Kukruse mõisa allee ja kalmistu on muinsuskaitse alla võetud arhitektuurimälestisena kultuuriministri 13.11.1997. a. määrusega nr. 73 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" (RTL 1997, 214, 1130) ning sellele on määratud kaitsevöönd "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramise" käskkirjaga nr 144 (RTL 2007, 28, 516). [4] Projektalale jäävad kaitsealuste objektidena veel: Kukruse mõisa peahoone (kultuurimälestise reg. nr. 13892) Kukruse mõisa ait (kultuurimälestise reg. nr. 13894) Kukruse mõisa kuivati (kultuurimälestise reg. nr. 13895) Kukruse mõisa hobusetall (kultuurimälestise reg. nr. 13896) Kukruse mõisa tuuleveski (kultuurimälestise reg. nr. 13897)
· Püügieeskiri on vaja hoida vastavuses varude seisuga. Vajalikud on seadusandlikud muudatused! Näiteks .... 1. Veekogude saastamise, tõkestamise või veekasutuse eest laekuvast rahast tuleb osa suunata otse nende veekogude kalavarudele tekitatud kahju heastamiseks. 2. Ranna ja kalda kaitse seaduse alusel on vooluveekogude veekaitsevööndi laius 10 m seal on puittaimestiku raiumine keelatud. Lõheliste elupaikade kaitseks peaks kaitsevöönd ole ma laiem, soovitavalt 100 m või üle selle. 3. Lubade andmisel veekogu seisundit ajutiselt halvendavateks töödeks tuleb arvestada koelmute kaitse vajadustega ja lubada töid läbi viia vastavalt aastaajale. 4. Ehituslubade andmisel uute paisude ehituseks või vanade ennistamiseks peab ühe keskkonnanõudena olema fikseeritud kohustus kaladele rändevõimaluste tagamiseks. Vajalik oleks seetõttu ka paisude register, mis sisaldaks
Falsifikatsionismi arendas edasi Imre Lakatos, kes vaatas teooriaid kui struktuure. Ta väitis oma teoorias uurimisprogrammide kohta, et teaduslikel teadmistel peaks olema ,,kõva tuum" ehk baastingimused, kuhu kuuluvad üldised teoreetilised hüpoteesid. Sellest tuumast saab programmi jätkamise alus ning seda ei saa falsifitseerida. Kõva tuuma peaks täiendama, 2 kuid seda ei tohi teisendada. Veel peaks uurimisprogrammil olema kaitsevöönd, mille moodustab programmi muu osa. Uurimisprogrammil peaks olema kõrge sidusus ning see peaks ajapikku viima uute avastusteni, mandunud teooriad tuleks kõrvale heita ja asendada värsketega. Need kriteeriumid aitavad kaasa teooriate täiendamisele ning tänu sellele toimub teaduses pidev areng. Teooriaid käsitles kui struktuure ka Thomas Kuhn, kes tegi teaduse ja ebateaduse vahel vahet paradigmade abil väites, et teadusele on iseloomulik normaalteaduse traditsiooni
alasid. (8) Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. (9) Üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi. [RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009] (10) Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd, tuleb üldplaneering koostada, arvestades Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi. Üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes nähakse ette muinsuskaitseala või selle kaitsevööndi säilitamise ning vaadeldavuse ja silueti nähtavuse tagamise nõuded. Üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise korrakehtestab kultuuriminister määrusega. [RT I, 21.03.2011, 4 - jõust. 01.06.2011] § 9. Detailplaneering
Õhuliinide tarvikute hulka kuuluvad veel tõmmitsad ja toed mastide stabiliseerimiseks ning mitmesugused kinnitusdetailid. Tõmmitsad ja toed on ette nähtud mastile mõjuvate jõudude tasakaalustamiseks, kui vabalt seisva masti püsivus pole tagatud. Enamasti on tõmmitsad valmistatud terasköisjuhtmetest ning need kinnitatakse järelpingutamist võimaldava aasaga ankruvardale. Õhuliinide korral on olulisteks mõisteteks liini trass, liini kaitsevöönd ja liinikoridor. Liini trassiks nimetatakse liini kulgu tähistavat joont, mille valikul tuleb lähtuda nõuetekohase kaitsevööndi ja liinikoridori võimalikkusest. Liini kaitsevöönd on ala, kus tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisvara valdaja tegevust. Kehtiva korra kohaselt ulatub liini kaitsevöönd 6…20 kV keskpingevõrgus 10 m mõlemale poole liini telge.
ja naaberkinnisasjade omanikega ja olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Samuti tuleb kaasata Keskkonnaamet, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale, päästeasutus, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt, Muinsuskaitseamet, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd ning planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingud ja sihtasutusted. Samuti tuleb saada kõigilt planeeringusse kaasatud isikutelt ja ametitelt kooskõlastused. Kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku valla keskuses ja vastavas asulas või linna keskuses ja vastavas linnaosas. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab valla või linna
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Triinu Hordo [email protected] ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS: SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUS Seminaritöö Juhendajad Prof. R. Narits Lektor S. Kaugia Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS............................................................................................. 4 2.EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA........................................................................5 3.EL ÕIGUS.........
Esimese maailmasõja algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis 1907. aastsast alates tervanesid Austria-Ungari ja Serbia suhted: *Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil. *Kasvas slaavlaste rahvslik liikumine Austria impeeriumis. *1908-1909 kujunes välja Bosnia kriis. *Serbias tekkisid terroristlikud rahvuslikud organisatsioonid, millest mõjukaimad olid "Must Käsi" *Austria troonipärija Franz Ferdinand oli Serbia suhtes vaenulik. 28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, kuna aga Prantsusmaad taheti rünnata läbi Belgia, siis esitati viimasele 2.augustil ultimaatum. 4.augustil kuulut...
valt 2,0 ja 1,3. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 58 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 7. LIINI TRASSI VALIK JA MASTIDE PAIGUTAMINE TRASSIL 7.1 TRASSI VALIKU PÕHIMÕTTED Trass on liini kulgu tähistav joon, mille valikul tuleb lähtuda nõuetekohase kaitsevööndi ja liinikoridori võimalikkusest. Kaitsevöönd − ala, kus tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tule- nevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust. Kaitsevöönd ulatub 10 m mõlemale poole liini telge. Liinikoridor − muudest rajatistest ja looduslikest takistustest vaba ruum, kus on normaalolukorras tagatud liini puutumatus ja ohutus. Koridori laiuse määravad lubatavad vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajatistest
20 220 1220 35 380 1380 110 1000 2000 220 1600 3000 330 2200 4000 Kaitsevöönd -elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis ümbritsev maala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutus piirangud. Õhuliinikaitsevöönd- on maala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaal tasandid ja mille ulatus mõlemalpool liini telge: 1.) Kuni 1kv pinge liinde korral 2meetrit. 2) üle 1kv kuni 20kv- pingega liinide korral on 10m. 3.) 35 ja 110 kv pingega liinide korral on 25m. 4
Kivi on võetud riikliku kaitse alla 1973.a. Mälestise kirjeldus Kivi on pikliku kujuga mõõtmetega u 1,2 X 0,7 m, kõrgus maapinnast on vaid u 30 cm, kivi keskel on sümmeetriline u 30 cm läbimõõduga tehislikult süvendatud lohk. Üldseisukord ja hooldusaste Mälestise üldseisukord on rahuldav, kuigi vahetult kivi kõrvalt kulgeb mööda pinnasetee, mis on ohtlikult lähedal. Kivil olevasse lohku on asetatud münte. Kaitsevööndi ulatus 50 m mälestise piirist. Täpsustav kaitsevöönd on määramisel. Mälestise asukoha kirjeldus Linnamäe mõisa pargi vastas autoremonditöökoja kõrval, Võru-Viljandi maanteest u 15 m põhja pool.[7.] 15 3.3 Rahvapärimustega seotud Lootuskivi Aadress: Võru maakond Sõmerpalu vald Kurenurme küla.(LISA 7.) Mälestise tunnus 1) Kirjalikult fikseeritud pärimus 2) Maastikuliselt eristatav [6.] 3.4 Rahvapärimustega seotud kivi Kirstkivi
kaupmeeste elumaju. 6.7 TALLINNA VANALINN MUINSUSKAITSEALANA Tallinna vanalinna, III aastatuhande muinsuskaitseala on tunnistatud kultuurimälestiseks. 2002. aasta 15. jaanuaril esitas Kultuuriministeerium Eesti Vabariigi Valitsusele seaduseelnõu "Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi alade kinnitamiseks". Seaduseelnõu kohaselt piiritleti Tallinna vanalinna kaitsevöönd, mis piirneb Tallinna lahega, Ranna teega (Tallinna piirist alates), Merivälja teega, Pirita teega, Narva maanteega kuni lõikumiseni Rävala puiestee pikendusega, Rävala puiestee ja selle pikendusega Suur-Ameerika tänavani, Suur-Ameerika tänavaga, Endla tänavaga lõikumiseni raudteega, raudteega kuni lõikumiseni Volta tänava pikendusega, Volta tänavaga koos pikendusega raudteest, Tööstuse
tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul Looduskaitseseadusega sätestatud viisil. 36.Kaitstavad looduse üksikobjektid. Kaitse-eesmärk ja kaitsekord. KAITSE EESMÄRK: Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Maastiku üksikelemendi ümber moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd, kui kaitse alla võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust KAITSEKORD: Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust kordumatust ja haruldust. Kaitstavad looduse üksikobjektid on: puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone. füüsiline planeerimine - Füüsiline planeerimine tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sünonüümideks füüsilisele planeerimisele on viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis-territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine...
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
Seetõttu peaks inimene oma tegevusega soodus- olule. tama kaitsebarjääride säilimist ega tohiks neid lõhku- • Aktiivset kaitset pakub ka oksakrae (oksa ja da. tüve ühenduskohas paiknev rõngakujuline pak- send). Oksa õige eemaldamise järel aktiveerub 1.3. Oksalõikuse õige aeg oksakraes puidusisene keemiline kaitsevöönd, mis pidurdab oksalõikusega tekitatud haavast Oksalõikusega tekitatavate lõikehaavade kohene kin- sissetunginud lagundajaseente levimist tüvesse. nikasvamine on võimalik üksnes ajal, mil puu elu- Seetõttu ära eemalda lõikuse käigus oksakraed! tegevus on aktiivne. Ainult sel perioodil toodetakse uusi rakke, millega katkisi kohti lappida. Lisaks pea-
kindlustustega, kuigi all-linna ja Toompea kaitseehitised olid välja ehitatud suhteliselt autonoomselt. Arvestades seega keskaegse Tallinna kaitseehitiste hulka veel ka Sadamatorni, Toompea Väikese Linnuse 5 torni ning Suure Linnuse arvatavad 14 torni, saame kogu keskaegse Tallinna kohta üldse kokku 66 mitmesugust kaitsetorni, samal ajal kui kogu Tallinna ümbritsevate müüride kogupikkus ulatus 4.7 kilomeetrini. See oli tolle aja kohta kolossaalne kaitsevöönd, mis paistis linnapanoraamis oluliselt silma, jättes saabuvatele võõrkaupmeestele alati vapustava mulje. Seda muljet võimendas veel oluliselt Toompea kõrgendikust ning selle tipus olevatest rajatistest tekitatud vaatepilt. Tänaseks on all-linna kindlustustest säilinud 1.85 km linnamüüri ning suuremal või vähemal määral 26 mitmesugust kaitsetorni, seega üle poole. Linnamüür 16. sajandi keskpaigas lõplikul kujul. R. Zobeli rekonstruktsioon
Kaitsta töötajaid ja elanikke nendele toimiva müra eest. Müra vähendamiseks põhilised meetodid tehnoloogiliste protsesside ümberkorraldamine mitmesugused tehnilised vahendid müraallikate nõrgendamiseks ja isoleerimiseks müra neeldumine ja summutamine Liiklusmüra Liikluse mürataseme rahvusvaheline piirnorm on 55 dB, seda ületav müra mõjub nii heale enesetundele kui tervisele. Raudteelt lähtuva müra vähendamiseks on raudtee ääres kaitsevöönd linnades, asulates 30 m, väljaspool 50m. Lihtsaim võimalus müra vähendamiseks on vahemaa suurendamine müraallika ja vastava objekti vahel. Transpordi müra väheneb 6 dB võrra kauguse kahekordistamisel. Müratõkete müravallid ja müra aiad, rajamine. Maastiku vormid ja ehitised, mis katkestavad silmsideme müraallika ja elamute vahel. Müravari, mille taga müratase langeb. Normeerida tehnika mürapiire. Teekatte seisund ja liik
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma ...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
objekti ümber. Üksikobjektide rühma ümbritseva piiranguvööndi sisepiir kulgeb mööda servmiste objektide välispunkte ühendavat mõttelist joont. 6) KOV tasandil kaitstavad loodusobjektidmaastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Selle ümber 50 m kaugusele ulatuv kaitsevöönd. Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, va kasvav mets ja viljapuud, tohib raiuda üksnes KOV loa alusel. Menetlus: reeglina avatud, algatab kkministeerium eksperdi vm isiku (igaüks!) ettepanekul. Ettepanek > ekspert vaatab üle > KKmin või KOV algatab menetluse > ilmub teade (AT, KOVile ja maaomanikule tähitud kiri) > avalik väljapanek > avalik arutelu > ala võtab
kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Kaitsekord (1) Kohaliku kaitse alla võetud maa-alal rakendatakse käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendada. (2) Maastiku üksikelemendi ümber moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd, kui kaitse alla võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust. Kaitsevööndis rakendatakse käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendada. Puude raie tiheasustusalal Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. 68. Kaitse alla võtmise õigusaktide tasandid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
