7. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla isoleerkatteta (paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); vi...
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 3.1 Juhtmed ja kaablid Sissejuhatus · Ehitistes kasutatakse elektrienergia edastamiseks peaasjalikult juhtmeid ja kaableid. Mõnel juhul saab käsutada ka muid juhte, nt. lattliine. · Et tagada vajalikku töökindlust, on elamutes käsutuse! peaaegu eranditult vaskjuhtmed ja kaablid. Alumiiniumjuhtmed, mida meil mitukümmend aastat vase defitsiitsuse tõttu eelistatult käsutati, on väikestel ristlõigetel
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 1.3 Elektriskeemide tingmärgid Elektriskeemide rahvusvahelised tingmärgid on kättesaadavalt esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis ilmus aastal 2000 ja koosneb järgmistest standarditest: EVS-EN 60617-2:2000 Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid EVS-EN 60617-3:2000 Juhid ja ühenduselemendid EVS-EN 60617-4:2000 Passiivkomponendid EVS-EN 60617-5:2000 Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid
pärast kasutamist. Vajaduse korral tuleb järgida pingevaba, pingealuse või pingelähedase töö nõudeid. Tehnilise kontrolli käigus avastatud otsest ohtu kujutavad puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada või selliste puudustega seadmed viivitamatult välja lülitada ning välistada nende soovimatu taassisselülitamise võimalus. Kõik tehnilise kontrolli tulemused tuleb dokumenteerida. Elektripaigaldiste liigitus Elektriohutusseadus jagab elektripaigaldised kolme liiki: Esimese liigi moodustavad nn kõrgendatud ohutasemega paigaldised, nagu näiteks plahvatusohutsoonis või seda sisaldavad elektripaigaldised (näiteks tanklad), suurõnnetusohuga ettevõtte ohtlik objekt ning haiglad ja meditsiiniruumid, kus raviruumides võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis. Teise liigi moodustavad üle 35 A peakaitsmega madalpingepaigaldised (äri- ja büroohhoned,
Eriti ohtlikud on ka veel katkised pistikupesad,millest võib saada surmava elektrilöögi. Kui elektriseade peaks põlema minema: · pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett · eemaldada seade kiiresti vooluvõrgust ja kustutada leegid · E-märgistusega kustutiga saab kustutada ka pinge all olevaid seadmeid. Kõige paremini aitab tulekahju ära hoida tulekustuti ja suitsuandur!!! Elektriseadmete liigitus 1.Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised,mis asuvad: 1. haiglas 2. plahvatusohutsoonis 3. suurõnnetusohuga objektil 2.Teise liigi elektripaigaldised on: 1. elektripaigaldis hoones,milles on enam kui kaks korterit 2. elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööda seotud töö-ja laboratooriumiruumis 3. haiglas,kus ei tehta anesteesiat ega üldnarkoosiga seotud protseduure 4. kuni 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis,mille peakaitsme nimivool ületab35 amprit 5
nõudeid käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate erisustega. 3. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega. 4. Elektriseadme tootja ja levitaja kohustustele ning turujärelevalvele kohaldatakse toote ja teenuse ohutuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Elektripaigaldis - kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt. ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade – Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. – üksteisega ühendatud elektriseadmete ja –juhtide teatud otstarbega ja
käidukorraldajaga. Hooldust tohivad sooritada hooldustöödeks ettevalmistatud ohuteadlikud või elektrialaisikud. Hooldustöö võib endast kujutada ■tööd, mis on seotud elektrilöögi-, lühise- või elektrikaareriskiga ja millel seetõttu tuleb rakendada sellekohaseid ohutusnõudeid, ■tööd, mida seadmete ehitus võimaldab teha lihtsustatult (näiteks kaitsmete ja lampide vahetamine). Tehnilise kontrolli kord ja kontrollmõõtmised Elektripaigaldiste liigitus Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mis asuvad 1) tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus tehakse anesteesia ja üldnarkoosiga seotud protseduure; 2) plahvatusohutsoonis; 3) suurõnnetusohuga objektil (selliste objektide loetelu peab Päästeamet). Teise liigi elektripaigaldised on
47. Mille eest vastutab alltöövõtja ehitusprotsessis? - Alltöövõtja vastutab oma lepinguliste kohustuste mittetäitmise, ebakvaliteetse täitmise või mitteõigeaegse täitimise eest - Alltöövõtja vastutab oma töötajate objektil kehtestatud sisekorra rikkumise eest - Alltöövõtja vastutab oma töötajate põhjustatud varalise kahju tekkimise eest . 48. Milliseid eritööde valdkondi reguleerivad eraldi seadused? Gaasipaigaldised ja elektripaigaldised 49. Milliste tööde kvaliteedi eest vastutab ehitusobjeki peatöövõtja? Kõigi tööde kavaliteedi eest vastutab, annab kõigile töödele garantii . 50. Milleks on ettevõttel juhatus, kust leiab selle liikmete kohta infot? Juhatus- Tegeleb koos ettevõtte igapäevase juhtimisega ning info nende kohta on äriregistris
paigaldise osa. Välispaigaldis võib olla kaetud (paikneda näiteks sademete eest kaitsva katuse all) või olla katmata. 2. Mida näitab pistiku liik? · Kui pistikupesad on õigesti paigaldatud, näitab ruumis oleva pistiku liik, millist elektritarvitit ja pikendusjuhet võib selles ruumis kasutada. Tarviti ja pikendusjuhtme pistiku tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse pistik sobib pesa ehitust muutmata. 3. Millised on II liigi elektripaigaldised elektrivarustatuse järgi? · elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit; · elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; · elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure; · kuni1000 -voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit;
Kui laua laius on üle 120 mm, soovitatakse kasutada kaht naela või kruvi. Sulundlaua Lagi Voodrilaud paigaldatakse tavaliselt selliselt, et valgus langeks laudadele pikisuunas. Niisketes ruumides peab vooderdis olema tuulutatav. Vanadele sirgetele puu- või plaatlagedele võib voodri enamasti külge naelutada. Betoonlagedele ja krohvitud pindadele kinnitatakse vooder alusroovitise abil. Roovitiseks sobivad prussid, peenprussid ja latid ning samm on kuni 600 mm. Vaadake üle elektripaigaldised, kaablid, harukarbid jne, ning jätke neile piisavalt ruumi. Kui kinnitatav laud on talade suunaline, siis on vaja roovitist. Pinnaviimistlus Voodrilauad võiks viimistleda enne paigaldamist, et kuivamisest ja ahenemisest tulenevalt ei ilmuks sulundisoonest esile viimistlemata jooni. Puitvoodrit võib viimistleda läbipaistva pinnakatte või kattevärviga. Kui soovitakse säilitada puu oma värvi ja naturaalset pinda, sobib toonitud õli või läbipaistev lakk
Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Spekter valgustugevuse sõltuvus sagedusest ja laine pikkusest Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona 32. Valgusallikad ja nende olemus. Luminofoor valgushallikas, hõõgniidiga valgusallikas, 33. Ülevaade elektriohutusest, elektrikahjustused. 34. Elektrivoolu toime organismisse, puute- ja sammupinge. 35. Elektriohutusseadus, elektripaigaldised ja paigaldise omaniku kohustused. 36. Ülevaade elektrijuhistiku süsteemidest, maandamine ja potentsiaaliühtlustus. 37. Rikkevoolu olemus, rikkevoolukaitse.
ja raudteevaldkonna kriisireguleerimisplaanide väljatöötamine; · raudteealaste väärtegude kohtuväline menetlemine.10 3 Tööstusohutuse teenistus Tööstusohutusega tegeleb Tehnilise Järelevalve Ametis 3 osakonda: · Kemikaali ja mäetööde osakonna tegevusvaldkondadeks on lõhkematerjalid ja pürotehnika, mäetööd ning ohtlikud kemikaalid. · Ehitus- ja elektriosakonna tegevusvaldkondadeks on ehitised ja ehitustooted, elektriseadmed, elektripaigaldised, elektritööd ning energiatõhusus. · Tehnikaosakonna tegevusvaldkondadeks on masinad, surveseadmed, gaasiseadmed, gaasipaigaldised, gaasitööd, liftid ja köisteed, legaalmetroloogia ning väärismetalltooted. 11 3.1 Ehitus- ja elektriosakond Ehitusalal on Tehnilise Järelevalve Ametil kolm järelevalvesuunda: · ehitistele (hooned ja rajatised) esitatavad ohutusnõuded- kontrollitakse ehitisele
programmile. Lühikese salvestusaja tõttu (Eestis on see argipäeviti 7 tundi) tuleb salvestite küttekehade nimivõimsus valida ligikaudu 3 korda suurem kui elektrilisel otseküttel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üksiksalvestitega elekterkütte keskse juhtploki kasutamisel (näide) (EETEL, Elamute elektripaigaldised, 2005) 1 jaotuskilp koos keskjuhtimisploki ja tariifikellaga, 2 toiteliinid, 3 termoandurid, 4 temperatuuri alandamise juhtliin, 5 elutoa salvestid, 6 magamistoa salvesti, 7 lastetoa salvesti, 8 teine temperatuuri alandamise juhtliin, 9 köögi salvesti, 10 hoiuruumi salvesti, 11 esiku salvesti, 12üleskütmise juhtsignaali ringliin, 13 välistemperatuuri andur Küttevee salvestid Elekterkeskküttes kasutatavad kütteveesalvestid sarnanevad rõhukindlate
lülitid riputatakse keelu sildid mitte lülitada inimesed töötavad"välja võetud kaitsmete alustel" 3. Lülitus kepiga juhitavatel laht lülititel riputatakse keelusildid ,,mitte lülitada inimesed töötavad" piiretele, ühepooluselistel laht lülititel aga iga pooluse ajamile. Paigaldise pingetuse kontroll Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Kaitselahutusega eraldatud elektripaigaldised elektrilahutusega tuleb pingetust kontrollida kohalike juhenditega jätestatud korras. Viimased võivad ettenäha seadetesse sisseehitatud või eraldi pinge indikatsiooni vahendite kasutamist. Viimati nimetatuid tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt pärast kasutamist. Pingetust tuleb kontollida pinge näituriga, mille korrasoleku peab enne kasutamist kindlaks tegema kas selleks spetsiaalselt ettenähtud mõõteriistaga või lähedal asuvatele kaheldamatult pingestatud
tehnoloogiaid ning projekteeritakse ja valmistatakse energeetika- ja keskkonnaseadmeid ja muid metallkonstruktsioone tööstusettevõtetele üle maailma. Teenused, mida ettevõte pakub: Projekteerimine (joonised, energeetika- ja tööstusseadmete projekteerimine); Tootmine: metallkonstruktsioonide valmistamine, tööstusseadmete valmistamine, masinate ehitus; Tööstusseadmete ja struktuurteraste paigaldus ja isolatsioon; Elektripaigaldised ja automaatika. Praktika juhendajaks oli mul Natalia Mikk, kelle ametinimetus on tehnik, kuid kes tegeleb omal alal kogu paberimajanduse ja muude sekretäri ülesannetega. Praktika käigus olin põhimõtteliselt Natalia abi, tehes ära tema eest nõudelehed, tellimuslehed ja ka mõned aktid koostasin ning viisin pabereid vajalikesse majadesse. 3 1 ASUTUSE STRUKTUUR
mitte rikkuda. LAGI Voodrilaud paigaldatakse tavaliselt selliselt, et valgus langeks lauda- dele pikisuunas. Niisketes ruumides peab vooderdis olema tuulutatav. Vanadele sirgetele puu- või plaatlagedele võib voodri enamasti külge naelutada. Betoonlagedele ja krohvitud pindadele kinnitatakse vooder alusroovitise abil. Roovitiseks sobivad prussid, peenprussid ja latid ning samm on kuni 600 mm. Vaadake üle elektripaigaldised, kaablid, harukarbid jne, ning jätke neile piisavalt ruumi. Kui kinnitatav laud on talade suunaline, siis on vaja roovitist. Kui tuulutusvahet on vaja, paigaldatakse samuti roovitis. Voodrilaud naelutatakse või kruvitakse alusroovitise iga lati külge. Kui soovite puitvoodrit paigaldada nii lakke kui ka seinale, katke esmalt lagi. Kõige tavalisem on katteliist-paigaldus. Algul paigaldatakse laevooder ja seejärel seinavooder selle vastu. Pai-
B2 torus C Ühe või mitmesooneline kaabel puitseinal 20 Mitmesooneline kaabel pinnases paiknevas to- D rus E Mitmesooneline kaabel vabas õhus Ühesoonelised kaablid kokkupuutuvalt vabas F õhus Ühesoonelised kaablid õhuvahedega vabas G õhus KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Eesti standardisari EVS-EN 60617-2...11:2000 2. EETEL ,,Elamute elektripaigaldised", Tallinn, EETEL-EKSPERT, 2005 3. Raivo PÜTSEP ,,Elektrotehnika teatmik" Tallinn, ILO, 2004 4. ,,Elektriku kalender" 1998, 1999. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1998, 1999. 21
tööandjate ühendused ja ametiühingud. 23. Elektriohutus ja tooteohutus Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. Elektriohutus on mõeldud mitte otseselt seadmete vaid inimese kaitseks. Kogu ettevõtte elektripaigaldus peab olema ehitatud nii, et inimesed erinevates olukordades ja kokkupuutel seadmetega ellu jääksid. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. Elektriseade tuleb kavandada, projekteerida, toota ja ümber ehitada ning seda katsetada, remontida ja hooldada nii, et see nõuetele vastava paigaldamise ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise korral ei ohusta inimest, kodulooma, vara ega keskkonda ega põhjusta lubamatuid elektromagnetilisi häireid ning on häirekindel. Märgistus. 24. Ergonoomika definitsioon
elektritööjuhile. Juhul kui elektritööjuht teatab lülitamis tööjuhtijale oma kohustuste reageerimises töörühmajuhtijale edastab lülitamis tööjuhtija kaitselahutamist ja maandamiste teate töörühmajuhtijale. Pärast töö lõpetamisest teatab töörühmajuhtija sellest lülitamistöö juhtijale. 4.Rikete kõrvaldamisel kui on vaja taastada tarbijate elektrivarustus ei ole nõudeavalduse esitamine kohustuslik. EHITISTE ELEKTRIPAIGALDISED Vastastikusse kahtlustatava toime vältimine 1.Elektripaigaldis tuleb välja ehitada selliselt et eri elektripaigaldiste ja mitte elektriliste paigaldiste vahel ei tekiks vastastikkuseid kahjustavaid toimeid. 2.Elektriseadmete juurdepääsetavus-Elektriseadmed tuleb paigaldada selliselt et oleks ettenähtud vajalikul määral: 2.1 Vaba ruumi nende paigaldamiseks ja üksikseadmete hilisemaks vahetamiseks. 2.2 Juurdepääsu võimalusi käidu, katsetamise, kontrolli, hoolde ja remondi jaoks. 3
Viimaste löökide juures tuleks kasutada torni, et sulundikeelt mitte rikkuda. Lagi Voodrilaud paigaldatakse tavaliselt selliselt, et valgus langeks laudadele pikisuunas. Niisketes ruumides peab vooderdis olema tuulutatav. Vanadele sirgetele puu- või plaatlagedele võib voodri enamasti külge naelutada. Betoonlagedele ja krohvitud pindadele kinnitatakse vooder alusroovitise abil. Roovitiseks sobivad prussid, peenprussid ja latid ning samm on kuni 600 mm. Vaadake üle elektripaigaldised, kaablid, harukarbid jne, ning jätke neile piisavalt ruumi. Kui kinnitatav laud on talade suunaline, siis on vaja roovitist. · Kui tuulutusvahet on vaja, paigaldatakse samuti roovitis. · Voodrilaud naelutatakse või kruvitakse alusroovitise iga lati külge. · Kui soovite puitvoodrit paigaldada nii lakke kui ka seinale,katke esmalt lagi. Kõige tavalisem on katteliist-paigaldus. Algul paigaldatakse laevooder ja seejärel seinavooder selle vastu
eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks. Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. Esmaabivahendid ja esmased tulekustutusvahendid peavad olema kättesaadavad kõigile töötajatele. Esmaabi andmiseks peab töökohal olema väljaõppe saanud töötaja. Ohu korral peab olema võimalik töötajatel kiirelt ja ohutult lahkuda kõikidelt töökohtadelt võimalikult otse ohutusse kohta. Elektripaigaldised peavad vastama nõuetele. Tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kontrollitakse regulaarselt kõiki ettevõtte töökohti. Töötaja tööasend ja -liigutused Töötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt 10 m3 Kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid ohtlikke aineid või tolmu, tuleb tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga. TERVISERISKID
tööriistad isoleerivate käepidemetega dielektrilised jalamatid isoleerivad tangid kaitsmete isoleerivad restid vahetamiseks dielektrilised kindad >1000 V isoleerivad mõõtevardad dielektrilised kindad pingenäitajad kummisaapad isoleerivad ja mõõtetangid matid isoleerivad remondiseadeldised restid 11.2 Elektripaigaldiste liigid (MJMm RTL 1999, 84, 1033) Elektripaigaldised, mille kasutamisega kaasnevad kõrgendatud ohud, jaotatakse kahte liiki. 1. liigi elektripaigaldis on selline, millega kaasnevad ohud tingivad nende kasutuselevõtu kontrolli selleks volitatud asutuse poolt: · elektripaigaldis tervishoiu- või hooldusasutuse patsientide ravimenetlusteks kasutatavas ruumis, kus tehakse narkoosiprotseduure · elektripaigaldis plahvatusohutsoonis · suurõnnetusohuga objekti elektripaigaldis; 2
Kergesti painduvat juhti nimetatakse juhtmeks Ekeltrijuhid jagunevad: · Tööjuhid · Kaitsejuhid · Abijuhid Tööjuht- osaleb elektrienergia edastamises' Elektripaigaldis-on üksteisega elektriseadmete ja. Juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega jaigaldatud kogum Paigaldise kooseis: · Ehituslik osa(paigaldus-, kande- piirtarandid) · Sedmete alused(vundamendid) · Elektrienergia salvestuseadmed(akudpatareid, kondensaatorid) Elektripaigaldised jagunevad: · Tarbijapaigaldised · Tugev- ja nõrkvoolupaigaldised · Sise- ja välispaigaldised Toitepunkt- koht, milles paigaldis liitub elektritoiteallikaga, elektripaigaldisel võib olla mitu toitepunkti (haiglates varugeneraatoritelt näiteks) Liitumispunkt- elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduspunkt elektrivõrguga, sellega on määratud ka teeninduspiir Jaotla- omaette ruumina või piiritletud pinnal paiknev elektriliste jaotus- ja
Palkide virnastamise platside kvartalid summaarse pinnaga kuni 10 ha eraldatakse üksteisest tuleohutuskujadega vähemalt 25 m. Juurdesõiduteed tuletõrje- ja päästetehnikale palkide virnastamise platsi kvartalitele peavad märja hoiutehnoloogia korral olema kahest küljest ja kuiva hoiutehnoloogia korral kolmest küljest. OHUTUSNÕUDED TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS Elektriseadmed Puidutöötlemisettevõtte elektripaigaldis peab olema ehitatud “Ehitiste madalpinge elektripaigaldised” ning vastava osa puudumisel “Elektriseadmete ehituse eeskirjad” kohaselt (vt kirjanduse loetelust nr 19). Puidutöötlemisettevõtte elektriseadmete ekspluatatsioonil tuleks juhinduda “Elektriohutusseadus”, “Elektripaigaldiste käidu eeskiri” ja muude elektrialaste normdokumentide sätetest (vt kirjanduse loetelust nr 14 – 18). Puidutöötlemisettevõtte elektripaigaldist tuleb kontrollida ning teostada
Puutepinge poolt tekitatud voolutugevus sõltub oluliselt puutekoha siirdetakistusest ja sellest, milline on keha kontakt maaga. Pinnasele langenud pingestatud isoleerimata õhuliini juhtme ümber tekib pinnases sammupinge. Ohtlik sammupinge tekib ka näiteks maandurite ümber tugevate maaühendusvoolude korral(pikselahendus). Kuna sammupinge suurus sõltub sammu pikkusest, siis on ka suuremad loomad tundlikumad sammupinge suhtes. 35. Elektriohutusseadus, elektripaigaldised ja paigaldise omaniku kohustused. 36. Ülevaade elektrijuhistiku süsteemidest, maandamine ja potentsiaaliühtlustus. 37. Rikkevoolu olemus, rikkevoolukaitse. Kuna isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, tekib elektriseadmetes ja võrkudes vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Seda voolu nimetatakse lekkevooluks, mis teatud piirini ei ole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, st muutub rikkevooluks.
V: elektriseadmete turujärelevalve; elektriseadmete ja -paigaldiste elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele vastavuse järelevalve; elektripaigaldiste riiklik järelevalve; elektritöö ettevõtjate tegevuse järelevalve; tehnilise kontrolli teostajate ja isiku nõuetele hindajate ja tõendajate tegevuse järelevalve; elektriõnnetuste põhjuste väljaselgitamine ja ennetavate meetmete kavandamine; Ehk siis jälgivad, et kõik elektripaigaldised oleks ohutud ja vastaksid nõuetele. A: http://www.tja.ee/elektriohutus 12. Kes vastutab elektriseadmestiku ohutuse eest kasutaja eravaldustes? V:Omanik ise. A:[9] 13. Kuidas käituda elektriõnnetuse korral? V: Esmalt lülitada vool välja ja siis kutsuda kiirabi. Kui kannatanu hingab ja on teadvuseta, siis tuleb ta panna külili lebama, kui aga ei hinga, siis peab viivitaatult suust suhu hingamist tegema
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava ehitise kohta; andmed elektripaigaldise tehniliste näitajate ja elektripaigaldise omaniku
Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy-paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused. Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1 Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? . V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 (par 3), (par 4) 2 Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? . V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava ehitise kohta; andmed elektripaigaldise tehniliste näitajate ja elektripaigaldise omaniku
59. Kui projektis ei ole ette nähtud teisiti, paigaldatakse õõnesplokkseinte ukse- ja aknapõskede esimesse tervesse ploki- õõnde 8 mm vertikaalsarrus. Sarrusevar- ras peab olema 1000 mm võrra pikem kui ava kõrgus. 60. Kui projektis ei ole ette nähtud teisiti, painutatakse välimine sarrusevarras müüritise nurkades üle nurga ja sise- mised sarrused asetatakse risti. Õõ- nesplokkseina sillused sarrustatakse projektide kohaselt. Elektripaigaldised 61. Õõnesplokkseinas tuleb elektrijuhtmed paigaldada alati torudesse. Õõnesplokk- seina paigutatakse ainult vertikaalsed juhtmetorud. Horisontaalsed juhtmeto- rud paigutatakse vahelagedesse. Elektri- karbid paigaldatakse seinaploki ülemis- se või alumisse serva, mitte keskele. Valamine 62. Õõnesplokkidest müüritis laotakse tava- lise ruumi kõrguste osadena (kuni 3 m). Seinad, mis on kõrgemad kui 3 m, lao- takse kahe või enama osana
Pingealuse töö mõistet võidakse kasutada ka laiemalt mitmesuguste pingestatud elektripaigaldistes või nende läheduses tehtavate tööde kohta. Pingelähedane töö (working in the vicinity of live parts) töö, mille juures töötaja oma kehaosa(de)ga või mistahes teiste esemetega siseneb pingelähedasse tsooni, kuid mitte pingealusesse töötsooni. 1 1.2 ELEKTRIPAIGALDISTE LIIGITUS Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mis asuvad; 1) tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus tehakse anesteesia ja üldnarkoosiga seotud protseduure; 2) plahvatusohutsoonis; 3) suurõnnetusohuga objektil; Esimese liigi tarbijaid peab olema võimalik toita kahest sõltumatust toiteallikast. Toite võib katkestada ainult reservtoite automaatse sisse- lülitamise ajaks. Teise liigi elektripaigaldised on:
Puhvertoiteallikas ehk katkematu toite allikas ehk UPS on seade, mille eesmärk on kaitsta elektritarbijaid erinevate elektrivõrgus esinevate probleemide eest. Elektrivõrgus (Euroopas 230V) võib esineda 9 erinevat süsteemisisest probleemi, mis võivad häirida elektriga töötavate seadmete töökvaliteeti või füüsiliselt seadmeid rikkuda. Lisaks on olemas süsteemivälised probleemid, kus kas loodusliku õnnetuse või inimtegevuse tagajärjel saavad elektriliinid või muud elektripaigaldised nõnda kannatada, et tarbijateni jõudev elektrivool puudub üldse või ei vasta nõuetele. Kõige levinumad elektrivõrgu süsteemisisesed probleemid 1-faasilistes süsteemides on: Pingelohk kõige ohtlikum ja rahalist kahju toovamad Süsteemiavarii ehk voolukatkestus mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov impulsspinge mitte väga ohtlik ja vähe rahalist kahju toov
Omanikukohustused sisaldavad kõiki kinnisvaraga seonduvaid makse, lõive, tasusid, kindlustust ja liitumisi. Üldjuhul kannab omanikukohustust Haridusamet, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sanktsioonid, mis on seotud eelpool nimetatud kohustuste täitmatajätmisega, kannab haridusasutus. Ehitusseadusest tulenev omanike vastutus seondub kas ehitise või selles asuva korteri tehnilise korrashoiuga. 70. Elektritööde korraldus, nende järelevalve elektripaigaldised jaotatakse ohu järgi: I,II ja III liigi paigaldisteks. El.paigaldist tuleb hooldada ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda. Hooldustöid võivad teha kas käidukorraldaja või temaga kooskõlastatult hooldustöödele vastava ettevalmistusega isikud. Hooldustööde läbiviimisel tuleb järgida käidustandardit. 71. Tugiteenused kinnisvara korrashoiusüsteemis Tugiteenuste(nt. parkimine,valveteenus) osutamine seisneb kinnisvara kasutajatele
CENELEC'i isolatsiooni koordinatsiooni standardite EN 60071-1 ja EN 60071-2 põhjal (Eesti standardid on vastavalt EVS-EN 60071-1 ja EVS-EN 60071-2). Vähimad õhkvahemikud on toodud konspekti osas 2.2 "Alajaamade talitlustingimused". Joonistel 9.1.1 ja 9.1.2 on kujutatud vähimate õhkvahemike sõltuvusi võrgu nimipingest elektroodide erineva kuju korral ülikõrgepingelistes elektripaigaldistes. Sellesse pingete rühma kuuluvad Eestis 330 kV elektripaigaldised. Joonistel esitatud õhkvahemikud on esitatud ka järgnevas tabelis 9.1.1. Tabel 9.1.1 Vähimad õhkvahemikud EVS-HD 637 S1:2002 järgi Juht- Varras- Juht- Varras- Juht- Varras- Juht- Varras- Tarind Tarind Rööpjuht Juht Tarind Tarind Rööpjuht Juht F-M 1 F-M 1 F-F 1 F-F 1 F-M 2 F-M 2 F-F 2 F-F 2 Nimipinge, kV
järgmisi, s.o madalamaid tasandeid. 70. Tehnohooldus- ja remonditööde sarnasused ning erinevused. Remonttööde hulka kuuluvaid tegevusi eristab tehnohooldusest eelkõige see, et tegemist on alati ühekordselt kavandatavate ning elluviidavate projektilaadsete tegevustega. Igal projektil on algus ja lõpp ning unikaalselt elluviidav sisu, so töökirjeldus. 71. Elektritööde ja nende järelevalve korraldus. - elektripaigaldised jaotatakse ohu järgi: I,II ja III liigi paigaldisteks. El.paigaldist tuleb hooldada ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda. Hooldustöid võivad teha kas käidukorraldaja või temaga kooskõlastatult hooldustöödele vastava ettevalmistusega isikud. Hooldustööde läbiviimisel tuleb järgida käidustandardit. 72. Hooldusraamat ja selle vajadus kinnisvara omanikule. Hooldusraamat: · juhend ehitise ja selle tehnosüsteemide tehnilise
detailsemaks kirjeldamiseks kasutusele võtta ka järgmisi, s.o madalamaid tasandeid. 70. Tehnohooldus- ja remonditööde sarnasused ning erinevused . Remonttööde hulka kuuluvaid tegevusi eristab tehnohooldusest eelkõige see, et tegemist on alati ühekordselt kavandatavate ning elluviidavate projektilaadsete tegevustega. Igal projektil on algus ja lõpp ning unikaalselt elluviidav sisu, so töökirjeldus. 71. Elektritööde ja nende järelevalve korraldus. - elektripaigaldised jaotatakse ohu järgi: I,II ja III liigi paigaldisteks. El.paigaldist tuleb hooldada ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda. Hooldustöid võivad teha kas käidukorraldaja või temaga kooskõlastatult hooldustöödele vastava ettevalmistusega isikud. Hooldustööde läbiviimisel tuleb järgida käidustandardit. 72. Hooldusraamat ja selle vajadus kinnisvara omanikule. Hooldusraamat: • juhend ehitise
0 Joonis 7.9 Termopilt alarõhu tingimustest näitab tugevat õhuleket palkide vahelt. Vanadest elektripaigaldistest jäänud augud Vanades renoveerimata elamutes on pärast elektrisüsteemi osalist uuendamist seinale alles jäetud vanad elektriarvestid ning nendega seotud juhtmekõrid seinas. Läbi nende torude on olulised punktõhulekked (Joonis 7.10). Põhjalikuma renoveerimise käigus sellised mittevajalikud ja vananenud elektripaigaldised eemaldatakse. FLIR Systems 23.0 °C Sp2:temp 8.8 20 Sp1:temp 8.9 15 Sp3:temp 6.1 10 6.0 Joonis 7
annaabi.ee 
