1. Releekaitse toimimispõhimõtted(tunnussuurus, põhi-reservkaitse, üle-alakaitse, hetk-viitekaitse. Tunnussuurus on füüs. suurus millele releekaitse mõõteosa reageerib. Jagatakse: elektrilised, el suuruse funktsioonid, el. suuruste erinevus, mitteelektrilised. Ahela reservkaitse saab mõõtetulemused sama ahela trafodest, AJ oma sama AJ omadest, kaugreservkaitse erinevast AJ-st. 2. Releekaitse toimimispõhimõtted (absol. ja suht. selektiivsus, hõlmatavus, töökindlus, tõrked). Abs. selektiivsusega on kaitse, mis võrdleb el. suurust mõlemas otsas (pikidif-, võrdluskaitse). Vajab toimimiseks sidekanalit. Üldjuhul üheastmeline Suht. sel. võrdleb suurusi ühes otsas ja on tihti mitmeastmeline (voolu-, dist. kaitse). Hõlmatavus- kaitse peab haarama kõiki elektrivõrgu seadmeid. Tundlikkus- kaitse võime reageerida võimalikult väiksele muutusele. 3
15. Signaalpinged Näiteks arvestite kauglugemissüsteemid. Kui pingele on pealdatud teatud signaale edastavad pinged. Madalsageduslikud-110-3000Hz, kandesagedussignaalid 3-148,5kHz. 16. Elektrivarustuskindluse näitajad SAIFI, SAIDI, CAIDI(katkestus B e keskmine kestvus). 17. Elektrijaotusvõrkude katkestuste sagedust mõjutavad tegurid JV tüüp ja liinide pikkus, neutraali maandus, LPkaitse tüüp, releekaitse struktuur, maastiku tüüp, ilm, loomade rohkus 18. Elektri kvaliteedi vajalikkus Pingelohkude ja toit.katkestuste suhtes on kõige tundlikumad pidevad tootmisprotsessid. Kõrg. harmoonikud põhjustavad energiakadusid, seadmete ülekuumenemist. liigpingeid ning vibratsiooni. 19. CBEMA ja ITI kõverad ning nende eesmärk CBEMA-computer and business equipment manufacturers association. Graafik mis hindab kuidas arvvutid taluvad toitepinge muutuste ulatust/kestust
· Radiaalvõrkudeks- ainult otsekulgev, kui peale trahvot liin katkeb pole kuskil voolu edasi · Ringvõrudeks- üks katkestus ei vii küike rivist välja, saab ümberlülitada · Silmusvõrkudeks- on võimalik mitmelt poolt toita kui rike on · skeem eelised Puudused madal skeemi lihtsus ja selgus, lihtne elektrivarustuskindlus radiaal releekaitse kõrgem elektrivarustuskindlus, parem keerukam releekaitse ringvõrk pingepüsivus, väiksem võrgukaad ja käit silmusvõr veelgi kõrgem elektrivarustuskindlus, Keerukas ja kallis k parem pingepüsivus, väiksem võrgukaad releekaitse Võrguskeemi asutus sõltuvalt pingest- silmusvõrgud sisaldavad mitut suletut kontuuri ja on kasutusel suurt talituskindlust nõudvates süsteemi-ja ülekandevõrkudes, alates 110kV
Teatud probleemiks võib liitumisel nõrga võrguga olla 6 asünkroongeneraatorite reaktiivvõimsuse vajadus. Selle leevendamiseks lülitatakse generaatorlattidele tavaliselt kondensaatorpatareid. Väikeste hüdroelektrijaamade ühendamine jaotusvõrku muudab vastava võrguosa mitme toitepunktiga võrguks, mis põhjustab teatud tehnilisi probleeme, millest olulisemad on releekaitse ja automaatika uuendamise vajadus mitmepoolse toite tekkimise ja lühisvoolude suurenemise tõttu; võrgust anormaaltalitluses eraldunud tarbijate osa väikejaama(de)st toitmise vältimine ning väikejaama releekaitse jm juhtimisseadmete vastavus võrgu nõuetele. Samas paiknedes hajutatult üle maa, võimaldavad nad vähendada ülekandekadusid ja parandada pinge kvaliteeti. Samuti on nad väga hea manööverdamisvõimega, võimaldades
Sulavkaitsmeid kasutatakse siiski rohkem madalpingevõrkudes. Elektrimõõtmised keskpingevõrkudes lähtuvad mõõteanduritest, milleks on voolu- ja pingetrafod. Mõningatesse nüüdisaegsetesse võimsus- ja koormuslülititesse on sisse ehitatud ka valgusmõõteandurid. Voolu- ja pingeandurite ülesanne on vähendada voolu ja pinge väärtusi mõõteandmeid kasutavate seadmete tarvis ning eraldada primaarahel sekundaarahelast. Mõõteanduritest saadud väärtusi kasutatakse releekaitse-, mõõte- ja juhtimisseadmete tarvis. Levinumad mõõteandurid on voolutrafod. Voolutrafosid jaotatakse mõõte- ja kaitsevoolutrafodeks. Mõõtevoolutrafode ülesanne on toetada täpseid mõõtmisi ning need töötavad kitsas voolude vahemikus. Mõõtevoolutrafode tähtsaim näitaja on täpsusklass. Kaitsevoolutrafod edastavad andmeid kaitseseadmetele. Seda tüüpi voolutrafo töötab laias voolude diapasoonis ning täpsusklassil pole nii suurt tähtsust
inimesele või loomale raskete põletushaavadega, sageli surmaga. Ohtu suurendab see, et ilma abivahenditeta ei ole võimalik teada, kas elektriseade on pinge all või mitte. Seepärast on tavaliste inimeste viibimine kõrgepingeseadmete territooriumil ja nende läheduses otsese ohu tõttu inimelule kategooriliselt keelatud. Rikkeid elektriseadmetes võivad põhjustada mitmed asjaolud: liinidele langevad puud, tormiga lendavad oksad ja muud esemed, lindude sattumine liinijuhtmete vahele jne. Releekaitse Releekaitse ülesandeks on tekkinud lühise korral lülitada välja ainult see energiaseade, kus on lühis. Väga oluliseks nõudeks releekaitsele on see, et lühise korral saaks vooluahel katkestatud võimalikult kiiresti. Ülepingekaitse Energeetikaseadmed vajavad kaitset ka erinevatest allikatest tingitud ülepingete vastu. Ohtlike ülepingete allikateks võivad olla välgu otsene sisselöök elektriliini või lahtise alajaama seadmetesse, mitmete
küllaldase harjutamise järel võib see toimuda ka pingestatud seadmetes(seadmetel).Väljaõpe pingealusteks madalpingetöödeks peab kestma vähemalt 8 tundi. Pingealuste tööde eriväljaõpet pole vaja mõnedel lihtsamatel töödel, nt kaitsmete vahetamine, lülitamine isoleerkepiga, sekundaarahelate, mõõteriistade, 5 releekaitse-, automaatika-, telemehaanika- ja sidevahendite hooldustööd. Väljaõppe eduka lõpetamise kohta tuleb välja anda tunnistus, mis kinnitab, et isik on võimeline tegema väljaõppele ja omandatud oskustele vastavaid pingealuseid töid. Pingealuste tööde õigus ja pädevusaste peavad olema sellekohase tunnistusega dokumenteeritud. Koolituse läbinutele antakse tunnistus, milles on näidatud, mis tüüpi
ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 44 Tabel 1.6. Võrguskeemide võrdlus Puudused Skeem Eelised Radiaalvõrk Skeemi lihtsus ja selgus Madal elektrivarustuskindlus Lihtne releekaitse Ringvõrk, Kõrgem elektrivarustuskindlus Keerukam releekaitse kahepoolse Parem pingepüsivus ehk pin- Keerukam käit toitega võrk gestabiilsus Väiksemad võimsuskaod Silmusvõrk Veelgi kõrgem varustuskindlus Keerukas ja kallis releekaitse Veelgi parem pingepüsivus Keerukas käit Veelgi väiksemad võimsuskaod
Ebasümmeetriline koormus 1 Torm 31 Äike 31 Puude langetamine 8 Masti mädanemine 5 JK poolt välja lülitatud 1 Puu(de)/okste murdumine liinile 84 Külm ilm 1 Mitteselektiivsus 7 Omavoliline väljalülimine 1 Releekaitse ja automaatika vead 2 Tabel 3.2 alusel koostasin joonise 3.2. Joonis 3.. Saare- ja Hiiumaal toimunud keskpinge rikete põhjuste jaotus Rikke kirjelduse Ajami tõrge all mõistetakse näiteks võimsuslüliti, liini lahklüliti elektriajami riket. Rikke põhjuse Sihilik kahjustus all mõistetakse elektripaigaldiste rüüstamist, vandalismi. Nii nagu on näha jooniselt 3.2, siis peamine rikke põhjus on vananenud elektriliinid koos liiga kitsa või hooldamata liinikoridoriga
põhjustel võivad nende magnetahelad küllastuda. Magneetimisahelate karakteristikud on oluliselt ebalineaarsed. Magneetimisvoolu Ija pinge Uvaheline seos on joonisel 6.15. Joonis 6.15 Trafo magneetimiskõver 82. Siseliigpingete piiramise põhimõtted Siseliigpingete piiramise põhimõtted: · selliste talitluste arvu piiramine, mis võivad põhjustada liigpingeid · ohtlike talitluste kestuse piiramine releekaitse ja kaitseautomaatika vahenditega · liigpingete amplituudi piiramine Tabel 6.3 Liigpingete piiramise peamised meetodid 83. Lülitusliigpingete piiramine sunteerivate takistitega Sunteerivate aktiivtakistitega võimsuslülitite kasutamine mõjub ainult lülitusliigpingetele ja ei avalda mõju püsitalitluse pingetele. On võimalikud kaks erinevat lülitite skeemi: A ja B. Joonis 6.19 Sunteerivate aktiivtakistitega võimsuslülitid
Ohtu suurendab see, et ilma abivahendita ei ole võimalik teada, kas elektriseade on pinge all või mitte. Seepärast on tavaliste inimeste viibimine kõrgepinge seadmete territooriumil ja nende läheduses otsese ohutõttu inimelule kategooriliselt keelatud. Rikkeid elektriseadmetes võivad põhjustada mitmed asjaolud: liinidele langevad puud, tormiga lendavad oksad ja muud esemed, lindude sattumine liinijuhtmete vahele jne. Releekaitse Releekaitse ülesandeks on tekkinud lühise korral lülitada välja ainult see elektriseade, kus on lühis. Väga oluliseks nõudeks releekaitsel on see, et lühisekorral saaks vooluahel katkestatud võimalikult kiiresti. Ülepingekaitse Energeetika seadmed vajavad kaitset erinevatest allikatest tingitud ülepingete vastu. Ohtike ülepingete allikateks võivad olla välgu otsene sisselöök elekriliini või lahtise alajaama seadmesse
Ka metalne lühis, mis ei võimalda võrku normaaltalitlusele taastuda, ei ole elektrivarustuse seisukohalt ohtlik, võrk võib sellises seisundis talitleda pikemat aega (aeg on mõõdetav tundides). Isoleeritud neutraali kasutamisel peab siiski silmas pidama järgmisi asjaolusid. Esiteks, kui rikkekoha takistus Rr < 500 , tuleb arvestada võimalusega, et "rikkeks" on elusolend inimene, kariloom vm. Seega peab releekaitse suutma määrata rikkekoha takistuse ja kui Rr < 500 , siis nt Soome normide kohaselt rikkega liini väga kiiresti välja selgitama ning andma väljalülituskäsu isegi siis, kui rike võib olla mööduva iseloomuga. Teiseks, kui rike on püsiv ja Rr > 500 , tuleb vältida pikemaajalist rikkega võrgu talitlust, kuna isegi mõneampriste voolude mõjul pinnas õhuliini posti ümber kuivab kuni poole meetri paksuses kihis ja muutub dielektrikuks. Kui rike ei kao, siis "ühendatakse" post
lub 0 I par I lub I lub . (6.11) lub lub 0 N 6.2. Voolujuht lühisel 6.2.1. Voolujuhi temperatuuri tõus lühisel Lühisvool ületab normaaltalitlusvoolu tunduvalt, kuid on lühiajaline. Vastavalt on palju suurem ka kaovõimsus latis. Juhi temperatuuri tõus toimub aja alla 1 s jooksul (releekaitse rakendumise ja lüliti toimimise aeg) ja soojusülekannet ümbrusesse selle jooksul praktiliselt ei toimu. Elektrivõrkudes kasutatakse tavaliselt rikkega võrguelementide (peamiselt elektriliinide) automaatset taaslülitust (TLA), kuna see aitab oluliselt parandada elektrivarustuse töökindlust. Automaatse taaslülituse korral on lühistunud ahela esimesele väljalülitusele järgnev voolupaus tavaliselt lühem kui 1 sekund. Voolupausi jooksul eriti suurt
vool on vähenenud allapoole eelpool sätestatud nivoodest. Selle reegli kohaselt tuleks kontrollida 5 kuni 10 visangut alajaamast arva- tes. Tavaliselt on ülemäärasest võnkumisest mõjutatud ainult üks visang ja lühisvooludest tingitud mehaanilised ülekoormused mõjuvad ainult ühele või kahele alajaamaga külgnevale mastile. − Kontrollida tuleks kahefaasilise lühisvoolu I2f kui kõige ohtlikuma toimet. Lühise aeg tuleks määrata vastavalt kasutatud releekaitse tüübile, arvestades võimsuslüliti võimalikku tõrget. Laviinid, lumeveered. Mägipiirkondades, kus õhuliinid võivad olla avatud la- viinidele või lumeveeretele, tuleb arvestada mastidele, vundamentidele ja juhtmetele toimivate võimalike täiendavate koormustega. Eestis ei arvestata. Jõelammidel ja järvedes paiknevate mastide puhul tuleb arvestada jäämineku ja veesõidukite avariidega seotud koormusi vastavalt. Maavärinad
LÕPP Joonis 2.54. Küllastusega mittelineaarne karakteristik ja sellele vastav modelleerimise algoritm 2.6.3. Mikroprotsessorid releekaitses Energia- ja tööstussüsteemides pööratakse suurt tähelepanu süsteemide kaitsele avariide eest. Avariide ennetamiseks kasutatakse kaitsesüsteemi, mida energiasüsteemide korral nimetatakse traditsiooniliselt releekaitseks. Nimetus releekaitse on tulnud sellest, et pikka aega kasutati süsteemi kaitseks mitmesuguseid elektromehaanilisi kaitsereleesid. Hiljem, kui kaitsesüsteemid moderniseerusid, asendati elektromehaanilised releed pooljuhtreleedega. Viimastel aastatel on hakatud üle minema mikroprotsessoritel põhinevatele programmeeritavatele kaitsesüsteemidele. Elektrimootorite kaitse seisneb ohtlike rež iimide väljaselgitamises, ohust õigeaegses signaliseerimises, mootori väljalülitamises või töörež iimi muutmises
annaabi.ee 
