1. Releekaitse toimimispõhimõtted(tunnussuurus, põhi-reservkaitse, üle-alakaitse, hetk-viitekaitse. Tunnussuurus on füüs. suurus millele releekaitse mõõteosa reageerib. Jagatakse: elektrilised, el suuruse funktsioonid, el. suuruste erinevus, mitteelektrilised. Ahela reservkaitse saab mõõtetulemused sama ahela trafodest, AJ oma sama AJ omadest, kaugreservkaitse erinevast AJ-st. 2. Releekaitse toimimispõhimõtted (absol. ja suht. selektiivsus, hõlmatavus, töökindlus, tõrked). Abs. selektiivsusega on kaitse, mis võrdleb el. suurust mõlemas otsas (pikidif-, võrdluskaitse). Vajab toimimiseks sidekanalit. Üldjuhul üheastmeline Suht. sel. võrdleb suurusi ühes otsas ja on tihti mitmeastmeline (voolu-, dist. kaitse). Hõlmatavus- kaitse peab haarama kõiki elektrivõrgu seadmeid. Tundlikkus- kaitse võime reageerida võimalikult väiksele muutusele. 3
15. Signaalpinged Näiteks arvestite kauglugemissüsteemid. Kui pingele on pealdatud teatud signaale edastavad pinged. Madalsageduslikud-110-3000Hz, kandesagedussignaalid 3-148,5kHz. 16. Elektrivarustuskindluse näitajad SAIFI, SAIDI, CAIDI(katkestus B e keskmine kestvus). 17. Elektrijaotusvõrkude katkestuste sagedust mõjutavad tegurid JV tüüp ja liinide pikkus, neutraali maandus, LPkaitse tüüp, releekaitse struktuur, maastiku tüüp, ilm, loomade rohkus 18. Elektri kvaliteedi vajalikkus Pingelohkude ja toit.katkestuste suhtes on kõige tundlikumad pidevad tootmisprotsessid. Kõrg. harmoonikud põhjustavad energiakadusid, seadmete ülekuumenemist. liigpingeid ning vibratsiooni. 19. CBEMA ja ITI kõverad ning nende eesmärk CBEMA-computer and business equipment manufacturers association. Graafik mis hindab kuidas arvvutid taluvad toitepinge muutuste ulatust/kestust
· Radiaalvõrkudeks- ainult otsekulgev, kui peale trahvot liin katkeb pole kuskil voolu edasi · Ringvõrudeks- üks katkestus ei vii küike rivist välja, saab ümberlülitada · Silmusvõrkudeks- on võimalik mitmelt poolt toita kui rike on · skeem eelised Puudused madal skeemi lihtsus ja selgus, lihtne elektrivarustuskindlus radiaal releekaitse kõrgem elektrivarustuskindlus, parem keerukam releekaitse ringvõrk pingepüsivus, väiksem võrgukaad ja käit silmusvõr veelgi kõrgem elektrivarustuskindlus, Keerukas ja kallis k parem pingepüsivus, väiksem võrgukaad releekaitse Võrguskeemi asutus sõltuvalt pingest- silmusvõrgud sisaldavad mitut suletut kontuuri ja on kasutusel suurt talituskindlust nõudvates süsteemi-ja ülekandevõrkudes, alates 110kV
Selle leevendamiseks lülitatakse generaatorlattidele tavaliselt kondensaatorpatareid. Väikeste hüdroelektrijaamade ühendamine jaotusvõrku muudab vastava võrguosa mitme toitepunktiga võrguks, mis põhjustab teatud tehnilisi probleeme, millest olulisemad on releekaitse ja automaatika uuendamise vajadus mitmepoolse toite tekkimise ja lühisvoolude suurenemise tõttu; võrgust anormaaltalitluses eraldunud tarbijate osa väikejaama(de)st toitmise vältimine ning väikejaama releekaitse jm juhtimisseadmete vastavus võrgu nõuetele. Samas paiknedes hajutatult üle maa, võimaldavad nad vähendada ülekandekadusid ja parandada pinge kvaliteeti. Samuti on nad väga hea manööverdamisvõimega, võimaldades luua teatud manöövervõimsuse tuulejaamade võimsuse kõikumiste silumiseks. Tänapäeval töötab Eestis hüdroelektrijaamu koguvõimsusega ligi 3,5 MW keskmise aastase kogutoodanguga ligi 19 GWh, mis moodustaks 2010.a. Eesti tarbimisest 0,20,3%.
on ühendatud trafode 35 kV mähiste neutraaliga ning omatarbetrafodega (OT) 6 kV poolel. Igal 6 kV latisektsioonil on väljuvatele kaablitele lisaks pingetrafo (PT) lahtrid. Skeemi eripäraks on ühe kaarekustutuspooli kasutamine kahe 6 kV latisektsiooni maaühendusvoolude kompenseerimiseks. Selline skeem on odavam, kuid selle puuduseks on, et maaühendus ühel latisektsioonil mõjutab ka teist latisektsiooni. Suureneb kahekordse maaühenduse risk ning releekaitse on mõnevõrra keerukam. Selline maaühendusvoolude kompenseerimise skeem on Eesti jaotusvõrkudes küllaltki levinud. Skeemi 35 kV poolel on seadmeid minimaalselt, mis ei taga kõrget elektrivarustuskindluse taset. Tuleb siiski arvestada, millist piirkonda 35 kV liinidega varustatakse ning millised on reservilülitamise võimalused piirkonnas. Väljuvatel fiidritel kasutatakse lahklüliti, maanduslüliti ja võimsuslüliti kombinatsiooni, mille korral fiidri maandus toimub läbi võimsuslüliti
11. Elektriohutus Madalpinge: alla 1000V Kõrgepinge: üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas ilma kaitsevahenditeta Põletused Elektrilöök Näide Grupiline surmajuhtum kõrgepingejuhtmete lähedal autokraanaga töötamisel. 29. juulil töötas objektil kraanajuht, kes lasti vabaks seoses isa surmaga. 30. juuli hommikul otsustati direktori juures nõupidamisel määrata autokraanale tööle kooli õppemeister, kellel ei olnud kutsetunnistust. Õnnetus toimus järgmisel päeval 1. augustil. Töö toimus 15 kV-se elektriliini ohtlikus tsoonis, kuid peainsener ega kraana korrasoleku eest vastutaja ei tundnud kraana asukoha vastu huvi. Tööleht oli täitmata. Kraananoole transpordiasendisse pööramisel puutus koormatross vastu elektriliini äärmist juhet 6,1 m kõrgusel maapinnast. Selle tagajärjel sattusid kraana tugikäppi paigaldanud 4 meest voolu alla. Kaks neist said surma. Teisaldatavat maandust ei kasutatud, ohtliku pinge signalisatsioon oli välja ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Sten Lepamaa KEE-14 Pingealused tööd REFERAAT Õppeaine: Elektriohutus Juhendaja: Hergi Kruusimaa Koostaja: Sten Lepamaa Tallinn 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................... 2. PINGEALUSTE TÖÖDE ÜLDNÕUDED....................................... 3. TÖÖTAJATE VÄLJAÕPE JA KVALIFIKATSIOON ............................................................................................................... 4. TÖÖVIISID....................................................................................... 5. TÖÖOLUD.......................................................
ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 44 Tabel 1.6. Võrguskeemide võrdlus Puudused Skeem Eelised Radiaalvõrk Skeemi lihtsus ja selgus Madal elektrivarustuskindlus Lihtne releekaitse Ringvõrk, Kõrgem elektrivarustuskindlus Keerukam releekaitse kahepoolse Parem pingepüsivus ehk pin- Keerukam käit toitega võrk gestabiilsus Väiksemad võimsuskaod Silmusvõrk Veelgi kõrgem varustuskindlus Keerukas ja kallis releekaitse Veelgi parem pingepüsivus Keerukas käit Veelgi väiksemad võimsuskaod
Ebasümmeetriline koormus 1 Torm 31 Äike 31 Puude langetamine 8 Masti mädanemine 5 JK poolt välja lülitatud 1 Puu(de)/okste murdumine liinile 84 Külm ilm 1 Mitteselektiivsus 7 Omavoliline väljalülimine 1 Releekaitse ja automaatika vead 2 Tabel 3.2 alusel koostasin joonise 3.2. Joonis 3.. Saare- ja Hiiumaal toimunud keskpinge rikete põhjuste jaotus Rikke kirjelduse Ajami tõrge all mõistetakse näiteks võimsuslüliti, liini lahklüliti elektriajami riket. Rikke põhjuse Sihilik kahjustus all mõistetakse elektripaigaldiste rüüstamist, vandalismi. Nii nagu on näha jooniselt 3.2, siis peamine rikke põhjus on vananenud elektriliinid koos liiga kitsa või hooldamata liinikoridoriga
põhjustel võivad nende magnetahelad küllastuda. Magneetimisahelate karakteristikud on oluliselt ebalineaarsed. Magneetimisvoolu Ija pinge Uvaheline seos on joonisel 6.15. Joonis 6.15 Trafo magneetimiskõver 82. Siseliigpingete piiramise põhimõtted Siseliigpingete piiramise põhimõtted: · selliste talitluste arvu piiramine, mis võivad põhjustada liigpingeid · ohtlike talitluste kestuse piiramine releekaitse ja kaitseautomaatika vahenditega · liigpingete amplituudi piiramine Tabel 6.3 Liigpingete piiramise peamised meetodid 83. Lülitusliigpingete piiramine sunteerivate takistitega Sunteerivate aktiivtakistitega võimsuslülitite kasutamine mõjub ainult lülitusliigpingetele ja ei avalda mõju püsitalitluse pingetele. On võimalikud kaks erinevat lülitite skeemi: A ja B. Joonis 6.19 Sunteerivate aktiivtakistitega võimsuslülitid
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, ...
Ka metalne lühis, mis ei võimalda võrku normaaltalitlusele taastuda, ei ole elektrivarustuse seisukohalt ohtlik, võrk võib sellises seisundis talitleda pikemat aega (aeg on mõõdetav tundides). Isoleeritud neutraali kasutamisel peab siiski silmas pidama järgmisi asjaolusid. Esiteks, kui rikkekoha takistus Rr < 500 , tuleb arvestada võimalusega, et "rikkeks" on elusolend inimene, kariloom vm. Seega peab releekaitse suutma määrata rikkekoha takistuse ja kui Rr < 500 , siis nt Soome normide kohaselt rikkega liini väga kiiresti välja selgitama ning andma väljalülituskäsu isegi siis, kui rike võib olla mööduva iseloomuga. Teiseks, kui rike on püsiv ja Rr > 500 , tuleb vältida pikemaajalist rikkega võrgu talitlust, kuna isegi mõneampriste voolude mõjul pinnas õhuliini posti ümber kuivab kuni poole meetri paksuses kihis ja muutub dielektrikuks. Kui rike ei kao, siis "ühendatakse" post
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD II AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed ...
vool on vähenenud allapoole eelpool sätestatud nivoodest. Selle reegli kohaselt tuleks kontrollida 5 kuni 10 visangut alajaamast arva- tes. Tavaliselt on ülemäärasest võnkumisest mõjutatud ainult üks visang ja lühisvooludest tingitud mehaanilised ülekoormused mõjuvad ainult ühele või kahele alajaamaga külgnevale mastile. − Kontrollida tuleks kahefaasilise lühisvoolu I2f kui kõige ohtlikuma toimet. Lühise aeg tuleks määrata vastavalt kasutatud releekaitse tüübile, arvestades võimsuslüliti võimalikku tõrget. Laviinid, lumeveered. Mägipiirkondades, kus õhuliinid võivad olla avatud la- viinidele või lumeveeretele, tuleb arvestada mastidele, vundamentidele ja juhtmetele toimivate võimalike täiendavate koormustega. Eestis ei arvestata. Jõelammidel ja järvedes paiknevate mastide puhul tuleb arvestada jäämineku ja veesõidukite avariidega seotud koormusi vastavalt. Maavärinad
LÕPP Joonis 2.54. Küllastusega mittelineaarne karakteristik ja sellele vastav modelleerimise algoritm 2.6.3. Mikroprotsessorid releekaitses Energia- ja tööstussüsteemides pööratakse suurt tähelepanu süsteemide kaitsele avariide eest. Avariide ennetamiseks kasutatakse kaitsesüsteemi, mida energiasüsteemide korral nimetatakse traditsiooniliselt releekaitseks. Nimetus releekaitse on tulnud sellest, et pikka aega kasutati süsteemi kaitseks mitmesuguseid elektromehaanilisi kaitsereleesid. Hiljem, kui kaitsesüsteemid moderniseerusid, asendati elektromehaanilised releed pooljuhtreleedega. Viimastel aastatel on hakatud üle minema mikroprotsessoritel põhinevatele programmeeritavatele kaitsesüsteemidele. Elektrimootorite kaitse seisneb ohtlike rež iimide väljaselgitamises, ohust õigeaegses signaliseerimises, mootori väljalülitamises või töörež iimi muutmises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
