Elektriohutus praktikum (0)

 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE 
OHUTUSE  UURIMINE  JA HINDAMINE  
Kuupäev: 
Nimi: 
13.05.2014 
Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse 
Joonas  Hallikas 
Kellaaeg : 
uurimine ja hindamine – asendustöö 
Kursus : 
10.00 
MAHB-41 
 
TÖÖ EESMÄRGID 
  Tutvuda elektriohutuse ja selle  rakendamise  põhimõtetega. 
  Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. 
 
TÖÖVAHENDID 
1.   Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 
2.   http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/ 1734 /Elektritood%202.osa.zip/index.html 
3.   http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 
4.  Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas 
( https://www.riigiteataja.ee/akt/709136?leiaKehtiv ) 
5.  Muud internetist leitud viited (kindlasti lisada  link ning allikate  valikul lähtuda 
põhimõttest et Wikit ei kasuta ning  viidatud allikas peab adekvaatne olema! 
Antud dokumenti kogutud tekstid muudest allikatest: 
6.  ELEKTRIOHUTUSEST ................................................................................................... 4 
7.  ELEKTRIOHUTUSE MEELESPEA ............................................................................... 6 
8.  ELEKTRITÖÖ ................................................................................................................... 9 
9.   ELEKTRIOHUTUS  KODUS .......................................................................................... 12 
  
TÖÖ KÄIK  
Tutvu viidatud allikatega ning loe läbi dokumendi lõppu lisatud materjalid. Materjalide abil 
(ning vajadusel kasutades ka muid materjale) leia vastused küsimustele. 
Valmis töö esitada ettenähtud kuupäevaks laborijuhendaja e-mailile pdf  formaadis . 
ANDMETE ANALÜÜS 
Toetudes  eelnevalt  loetud  tekstidele,  vasta  (V)  alljärgnevaile  küsimustele,  viita  ka  allikaile 
(A).  Juhul  kui  kasutad  viitad  antud  dokumendi  lõpus  toodud  tekstidele,  tähista  tekstid 
vastavalt  nende  nimekirjale  ja  kantsulgudes  (nt  tekstist    „Elektriohutuse meelespea“  saadud 
infole tuleb viidata [5]). Seadusele/määrusele viitamisel kasutada avaldamismärget. 
Kui vastamisel on kasutatud enam kui üht allikat, tuleb viidata kõigile kasutatud allikaile. 
1 
 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
Vastamisel  tuleks  vastused läbi mõelda.   Copy -paste  tohib teha vaid  seadusest  ning  vajaduse 
korral tuleb ka sinna lisada  selgitused .  
Antud töö tuleb  sooritada  tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla 
ka arvestustöösse. 
 
1. 
 
Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? 
V:  Elektripaigaldis  on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud  talitluslik  
kogum; Liigitatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi 
elektripaigaldisteks.  
A:  https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 
2. 
 
Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? 
V:Madalpingeseadmele peavad olema  kantud loetavalt tootja nimi või kaubamärk.  
A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12817985  
3. 
 
Kuidas jagunevad  elektritarvitid ? 
V: tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; 
elektritarvitid, mille  pistik  on kaitsekontaktiga - I klass; 
kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; 
kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega… - III klass 
A:  http://www.estelekter.ee/tahistused.htm 
4. 
 
Mis sisuline  vahe on elektritarvitil ja –paigaldisel? 
V:  Elektritarviti tarvitab voolu, kuid elektripaigaldis on laiem mõiste: ka elektri 
tootmine, edastamine, jaotamine. 
A:  http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/31_elektripaigal
diste_ldiseloomustus_ehitise_omadused.html 
5. 
 
Elektriseadme kasutamisel tuleb arvestada.... 
V: elektriseadmete ehitust, kaitseviisi ja seisukorda; ümbrusolusid, näiteks kas ruum on kuiv 
või märg, kas inimesel on kontakt maaga või voolujuhtivate pindadega; ohuteadlikkust, eriti 
kui tegemist on laste või puuetega isikutega. 
A:  http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/35_elektrisead
mete_kasutamine.html 
6. 
 
Kuidas ära tunda kaitsekontaktiga  pistikupesa ? 
V: Kaitsekontaktiga pistikupesa tunnuseks on metallist lisakontaktid. 
A:  http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/35_elektrisead
mete_kasutamine.html 
7. 
 
Kuidas jagunevad pikendusjuhtmed ja mis tingimustes võib neid kasutada? 
V:  Tavalist plastkestaga pikendusjuhet tohib kasutada vaid kuivas ümbruses ja selle võib 
ühendada tavalisse pistikupessa. 
Kaitsesoonega pikendusjuhet, mille pistik ja pistikupesad on kaitsekontaktiga ja mille kest on 
plastist või kummist, tohib kasutada kuivas või ni skes ümbruses.  
2 
 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
Tihendatud pritsmekindlat kummikesta ja kaitsesoonega pikenduskaablit saab kasutada 
märgades ruumides, väljas ja ka pakasega . 
A:  http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/35_elektrisead
mete_kasutamine.html 
8. 
 
Millistest teguritest oleneb elektrikahjustuse ulatus? 
V:  voolutugevus , voolu liik, mõju aeg, organismi läbinud voolutee ,  
inimkeha  takistus, väliskeskkonna tegurid, inimese individuaalsed  
iseärasused. 
A:  http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 
9. 
 
Mida peab ohutuse  seisukohast silmas pidama  enne kui asute tööle elektriseadmega? 
 
V: Peaks lugema kasutusjuhendit, häire või rikke korral reageerida koheselt, 
pistikupesasse panna õige pistik, niiskes ja märjas keskkonnas olla väga tähelepanelik 
elektritarvetega. 
A:[7]  
10.   
Milliseid kaitsevahendeid ja abinõusid saab kasutada, et vähendada elektrist ja 
  elektriseadmetest tulenevat riski? 
V:  Kummikindad  ja kummijalatsid on head kaitsevahendid , kuiv puu, kuiv  riie  ja näiteks 
kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid.  
A:[7]  
11.   
Millega tegeleb Tehnilise Järelevalve Amet?  Mis ülesandeid täidab elektriohutuse 
valdkonnas (lisaks nimetamisele, selgita oma sõnadega). 
V:  elektriseadmete turujärelevalve; elektriseadmete ja -paigaldiste elektromagnetilise 
ühilduvuse nõuetele vastavuse järelevalve; elektripaigaldiste riiklik järelevalve; 
elektritöö ettevõtjate tegevuse järelevalve; tehnilise kontrolli teostajate ja isiku 
nõuetele hindajate ja tõendajate tegevuse järelevalve; elektriõnnetuste põhjuste 
väljaselgitamine ja ennetavate meetmete kavandamine; Ehk siis jälgivad, et kõik 
elektripaigaldised oleks ohutud ja vastaksid nõuetele. 
A:  http://www.tja.ee/elektriohutus 
12.   
Kes vastutab elektriseadmestiku ohutuse eest kasutaja eravaldustes? 
V:Omanik ise. 
A:[9]  
13.   
Kuidas käituda elektriõnnetuse korral? 
V:  Esmalt  lülitada vool välja ja siis kutsuda  kiirabi . Kui kannatanu hingab ja on 
teadvuseta , siis tuleb ta panna külili lebama, kui aga ei hinga, siis peab viivitaatult 
suust   suhu  hingamist tegema. Pulsi puudumisel ka südamemasazi. 
A:[9]  
14.   
Miks on elekter inimesele ohtlik? Kuidas see oht avaldub? Mis elektri tagajärel 
inimkehas toimub? 
V:  Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame,  
peaaju ja närvide ülekuumenemises. 
Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises. 
Bioloogiline toime -  elektrivool  lõhub normaalseid talitlusprotsesse,  
3 
 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust). 
A:  http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 
15.   
Millest ja kuidas sõltub keha takistus?  
V:  Peamiselt  määrab  keha  takistuse  naha  sarvkude,  mille  aktiivtakistus  moodustab 
peamise  osa  keha  kogutakistusest.  Aktiivtakistuse  teisekt  komponendiks  on 
hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. 
A: [6]  
16.   
Kuidas kasutada elektritarvitit niiskes ruumis (nt vannitoas )? Mida teha, mida mitte? 
V: Vannis või duši all olles ei tohi elektritarviteid kasutada. Radiaatorile ei tohi  riideid  
kuivama panna. Oodata  vannitoa  niiskuse alanemist enne fööni kasutamist.  
A:  http://www.e -
ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/35_elektrisead
mete_kasutamine.html 
17.   
Mis on elektritöö, kuidas need jagunevad ning kes neid sooritada tohib? 
V: Elektritöö on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine 
ja hooldamine ning elektripaigaldise  projekteerimine , kontrollimine, katsetamine, 
remontimine, hooldamine ja ehitamine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine. 
A:  https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 
18.   
Missuguseid ohutusmärke (nii hoiatus - kui kohustusmärke) võiks ja/või peaks 
kasutama elektri tööde läbiviimise korral? Põhjenda ja lisa ka pildimaterjal. 
V:
 
 
 
A:  https://www.riigiteataja.ee/akt/709136?leiaKehtiv 
19.  L  eia video (või kuni 3 videot) mis võtaks võimalikult hästi ning informatiivselt kokku 
antud töö raames käsitletud teemad. Lisa lingid . 
    https://www.youtube.com/watch?v=UE7R9AF0Wpw 
    https://www.youtube.com/watch?v=A9KSGAnjo2U 
   https://www.youtube.com/watch?v=6rZcQTbOfLM 
 
6.  ELEKTRIOHUTUSEST 
Peamisteks  elektrikahjustuse  ulatust  mõjutavateks   teguriteks   on  inimkeha  läbiva  voolu 
tugevus ja iseloom: 
  voolutoime kestus; 
  ümbritseva keskkonna ja inimese enda individuaalsed iseärasused; 
  inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. 
4 
 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul  inimkeha läbiva voolu 
lubatud  tugevust.  Vahelduvvoolu  (sagedusel  50  Hz)  jaoks  on  elektriohutuse  kriteeriumid 
järgmised:  
  1 mA kestvalt mõjuva elektrivoolu korral – kõige väiksema inimesele füsioloogiliselt 
tajutav voolu tugevus (nn ärrituslävi); 
  6  mA  voolutugevus   ajavahemikus   20  kuni  30  s    –  mittehalvava  voolu  lävi.  Sellise 
voolu  ületamisel  algavad  lihaste  krambid,  ent  omal  jõul  vooluringist   vabanemine   on 
veel võimalik; 
  Mistahes voolutugevus, mis vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral ei kutsu 
esile südame pöördumatut fibrillatsiooni1.  
Voolu  tugevus,  mis  kutsub  esile  pöördumatut  fibrillatsiooni,  sõltub  voolu  toimimise  ajast. 
Nende suuruste omavahelised seosed on toodud tabelis 1. 
Tabel 1. Pöördumatut fibrillatsiooni esilekutsuva voolu tugevuse sõltuvus voolu toimimise ajast. 
Voolu tugevus I 
250 
100 
75 
65 
6 
1 
[1 mA] 
Voolu toimimise aeg 
0,2 
0,5 
0,7 
1,0 
30 
> 30 
t [1 s] 
Ülaltoodud  elektriohutuse  kriteeriumid  ei  ole  ameltikult  kehtestatud  normid,  vaid 
soovitatavad  suurused,  mida  tuleks  järgida  mitmesuguste  kaitseseadmete  projekteerimisel  ja 
häälestamisel. 
Inimkeha  läbiva  voolu  tugevus  sõltub   pingest   ja  keha  elektritakistusest.  Peamiselt  määrab 
keha  takistuse  naha  sarvkude,  mille  aktiivtakistus  moodustab  peamise  osa  keha 
kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja 
organite takistus. 
Nii  moodustab  inimkehaga   kontaktis   olev   voolujuhe   kondensaatori,  mille 
üheks 
RH 
plaadiks  on  elektrood,  millele  asetatakse  käsi  ja  teiseks  plaadiks 
 
nahaalused   koed.  Dielektrikuks  on  aga  õhuke  naha  väliskiht 
(sarvkude),  mille  aktiivtakistus  RH  on  lülitatud  paralleelselt  selle 
kondensaatoriga.  
 
Kui  elektrivool  läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha 
takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub mittelineaarselt järgmistest teguritest: 
                                                 
1 Fibrillatsioon on südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine. 
5 
 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
  naha  seisukord (kuiv, märg, puhas, vigastatud , jne); 
  voolujuhiga kokkupuutumise tihedus; 
  kokkupuute pindala; 
  keha läbiva voolu tugevus; 
  rakendatud pinge; 
  voolu toime kestus.  
 
 
7.  ELEKTRIOHUTUSE MEELESPEA 
Lugege uute elektriseadmete kasutusjuhendit  
Elektriseadme ostmisel tutvuge selle kasutusjuhendiga. Hoidke  kasutusjuhend alles, sest selles 
on juhised elektriseadme hooldamise ja rikete kõrvaldamise kohta. 
Elektriseadme häire korral reageerige koheselt  
Kui  märkate  elektriseadme  või  -tarviti  töös  rikkeid  või  häireid,  tegutsege  koheselt.  Lugege 
esmalt kasutusjuhendit ja kui seal vastavaid juhiseid ei sisaldu, viige tarviti remonti. 
Pange pistikupesasse ainult selleks sobivaid pistikuid 
Elektritarviti tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse pistik sobib. Elektriohutuse 
seisukohalt  on  ohtlik  muuta  pistikupesa  ja/või  pistiku  ehitust.  Pistikut  pistikupesast  välja 
tõmmates  hoidke  pistikust,  mitte  juhtmest!  Juhe  võib  pistiku  küljest  lahti  rebeneda  ning 
tekitada  lühise.  Kui  teil  on  kodus  väikesed  lapsed,   kasutage   sulguvate  kontaktavadega 
pistikupesi  või  sulgege  pesaavad  isoleerpistikutega.  Pistikupesi  saab  laste  eest  varjata  ka 
mööbliga. 
Kasutage ainult ühte vajaliku pikkusega pikendusjuhet 
Pikendusjuhtme  kasutamisel  kasutage  ainult  ühte  vajaliku  pikkusega   juhet ,  sest  mitme 
pikendusjuhtme  järjestikku  ühendamisel  võib  katkeda  kaitsemaandussoone  ühendus.  Kui 
kasutate mitmepesalist pikendusjuhet, ühendage sellega vaid väikese võimsusega tarviteid. 
Niiskes ruumis olge  elektritarvetega iseäranis ettevaatlik  
Niiskes  või  märjas  ruumis  kasutage  pritsmekindlaid  kaitsekontaktiga  pistikupesi,  millel  on 
isesulguv  kaas.  Ärge  kasutage  elektriseadmeid  vannis  ega  duši  all  olles,  see  on  eluohtlik. 
Pärast  kasutamist  tõmmake   elektriseadmed   pistikupesast  kohe  välja,  sest  pistikupessa 
ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata. 
Valgustis kasutage selleks ettenähtud võimsusega pirni   
6 
 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
Vaadake   valgusti   pealt,  millise  võimsusega  pirni  selles  on  ettenähtud  kasutada,  sest  liiga 
võimsa  pirni   paigaldamisel   tekib  tuleoht.  Vannituppa  ja  õue  paigaldage  ainult  selleks 
ettenähtud  niiskust  taluvad  valgustid,  mis  on  kaetud  kupliga.  Ärge  asetage  valgustile 
kergestisüttivaid materjale, sest need võivad põhjustada tulekahju! 
Enne elektritööde tegemist lülitage elekter välja  
Enne  elektritöö  alustamist  lülitage  elekter  välja.  Elektriseadme  parandamisel  ärge  muutke 
selle  ehitust,  sest  tarviti  kaitse-  ja  tihendusosade  valesti  kokkupanemine  või  ärajätmine  on 
eluohtlik. 
Ärge  tehke  elektritöid  omamata  selleks  vastavaid  teadmisi  ja  oskusi,  vaid  pöörduge  alati 
elektriala spetsialisti poole. 
Külma ilma korral ärge süsteemi liialt koormake  
Pakaseliste  ilmadega  on  üks  enamlevinumaid  põhjuseid   elektrienergia   katkemisel 
ülekoormus, mille kõige sagedamaks põhjustajaks on lisaküttekehade elektrivõrku lülitamine. 
Elektri  katkemisel  lülitage  esmalt  välja  ajutine  lisatarbija  ning  alles  seejärel  lülitage  elekter 
kaitselülititest  taas  sisse.  NB!  Veenduge  esmalt,  et   elektrikaitsmed   olid  välja  lülitunud.  Kui 
tegu on välise elektririkkega, teavitage sellest koheselt Eesti Energiat rikketelefonil 1343. 
Tormi korral teatage elektrikatkestusest Eesti Energia rikketelefonil 1343  
Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil 
juhul  ise  puutuda,  rääkimata  nende  parandamisest.  Samuti  ei  tohi  puutuda  liinile  langenud 
puid  ega  puuoksi.  Teatage  mahalangenud  elektrijuhtmetest  ja  liinidele  langenud   puudest  
koheselt  Eesti  Energiale  rikketelefonil  1343!  Mahakukkunud  juhe  võib  põhjustada  ka 
sammupinget  –  s.t,  et  elusolend  võib  saada  elektrilöögi  kuni  8  meetri  kaugusel   olevas    alas  
mahakukkunud  elektrijuhtmest.  Kui  olete  sattunud  mahakukkunud  juhtme  lähedusse,  tuleb 
ohtlikust  tsoonist väljuda kahel jalal hüpates,  hoides  jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal 
liikudes võib saada elektrilööki. 
Esmaabi elektrilöögi korral  
Kui keegi saab elektrilöögi, peaks  abistaja  esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. Tuleb meeles 
pidada, et ohver on pinge all  niikaua , kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda 
ise  puutuda.  Kannatanut  peaks  proovima  vooluringist  eemaldada  näiteks  kuiva  puuroikaga, 
kusjuures   vajadusel  tuleb  pinge  all  olevat  krampis  kätt  ka  tugevalt  kaikaga  lüüa,  et   haare  
vabastada. Tuleb meeles pidada, et  niisked  riided, niiske  maapind  ja keskkond juhivad hästi 
elektrit. Kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja näiteks 
kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Sõltumata ohvri seisundist tuleb igal juhul 
7 
 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
kutsuda  kiirabi,  sest  tugeva  elektrilöögi  saanud  inimese  seisund  võib  kiiresti  halveneda. 
Kiirabi tulekuni tuleks väga  halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist: 
  elektrilöök  kahjustab  põhiliselt  südant,  ohvri  rinnalt  tuleks  riided  avada  ning  anda 
rusikaga  tugev  löök  nn  kolmnurga  piirkonda  s.t  pisut  kõrgemale  kohast,  kus   roided  
inimese rindkerel kolmnurga moodustavad; 
  pärast lööki tuleks seisund uuesti diagnoosida; 
  kui pulss endiselt puudub ja hingamine  ei taastu , peaks alustama kunstlikku hingamist; 
  kunstlikku  hingamist  tuleb  jätkata  kannatanu  seisundi  paranemiseni  või  kiirabi 
saabumiseni; 
  tugeva põletuse korral tuleb kannatada saanud kohta niisutada  külma puhta veega 
Millest peaksite lastele rääkima elektrijuhtmete ohtlikkusest 
Õpetage lapsi elektritarvikuid õigesti kasutama. 
Õpetage  lapsi  pistikut  pistikupesast  välja  tõmbama  pistikust  kinni  hoides,  mitte  juhtmest 
tirides – juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ja lühise tekitada. Rääkige  lahtiste  ja katkiste 
juhtmete eluohtlikkusest – neid ei tohi puutuda!  
Õpetage  lapsi  elektritarvikutes  ja  pistikutes  nähtavate  rikete,  häirete,  sädeluse  vms  korral 
koheselt sellest vanemaid teavitama. Rääkige, et nii võivad nad aidata ära hoida tulekahju või 
ennetada tugeva elektrilöögi. 
Rääkige,  et  pikendusjuhtmed  ei  ole  mänguasjad.  Rääkige  elektriseadmete  kasutamise 
ohtlikkusest  vannis,  duši  all  olles  ja  sellest,  et  elektriseadmeid  on  ohtlik  märgade  kätega 
puutuda. 
Ohtudest alajaamas 
Alajaamad  on  piiratud  alad,  mille  uksel  ja  aial  on  hoiatavad   sildid   ja  kuhu   sisenemine   on 
keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on  alajaamade  uksed lukus, võib olla juhtunud nii, 
et  elektrivargad  on  ukse  lahti  murdnud  ja  alajaamast  lahkudes  ukse  lahti  jätnud.  Rääkige 
lastele,  et  nad  kindlasti  ei  siseneks  lahtise  ukse  kaudu  alajaama  ja  et  nad  annaksid  lahtistest 
alajaama ustest koheselt teada vanematele või helistaksid Eesti Energia rikketelefonile 1343. 
Elektriliinidega seotud ohtudest  
Rääkige lastele, et elektriliinide all mängides seavad nad  endid  suurde ohtu. Tooge näiteks, et 
pall  võib  mänguhoos   kogemata   elektriliinidesse  sattuda  ja  lühise  põhjustada;  elektripostide 
läheduses  võib  olla   purunenud   või  suure  tormiga  alla  kukkunud   juhtmeid ,  mis  on  väga 
ohtlikud.  
Kui  õnnetus  on  juhtunud  ja  keegi  lastest  on  jäänud  voolu  alla,  siis  tuleb  appi  kutsuda 
8 
 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
täiskasvanu ja helistada hädaabi numbrile 112. Rääkige lastele sammupingest – purunenud ja 
maapinnale  langenud  elektriliinist  võib  saada  elektrilöögi  isegi  seda  puutumata.  Manitsege 
lapsi purunenud juhtmete ligi üldse mitte minema. 
(„Elektriohutuse meelespea“ on kopeeritud allikast:  http://www.ohutus.ee/index.php?id=11062  24.oktoober 2012) 
 
 
 
8.  ELEKTRITÖÖ 
Elektritöö  on  elektriseadme  remontimine,  ümberehitamine,  kontrollimine,  katsetamine  ja 
hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, kontrollimine, katsetamine, remontimine, 
hooldamine  ja  ehitamine,  sealhulgas  elektriseadme  paigaldamine.  Elektritöö  tegemisel  tuleb 
tagada inimese, vara ja keskkonna ohutus, järgides selleks asjakohaseid ohutusnõudeid. 
Lihtne elektritöö: 
Lihtne elektritöö on elektritöö, mida võib teha iga isik. Selliseks tööks on järgmised tööd: 
1)  tööd  kuni  50- voldise   vahelduvpingega  või  kuni  120-voldise  alalispingega 
elektriseadmetega, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast; 
2)  tööd  kuni  50-voldise  vahelduvpingega  või  kuni  120-voldise  alalispingega 
elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast; 
3)  toitevõrgust  lahutatud  kuni  250-voldise  nimivahelduvpingega  elektriseadmete 
hooldustööd,  mis  ei  haara  kõrgema  kui  50-voldise  vahelduvpingega  ja  120-voldise 
alalispingega elektriahelaid.  
 
Lihtsaks  elektritööks  peetakse  ka  järgmisi  kuni  250-voldise  nimivahelduvpingega 
elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid: 
1)  hõõglampide,  luminofoorlampide  ja  süüturite  asendamine  valgustile  lubatud 
nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 
2)  igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja 
kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine; 
3)   rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine; 
4)   eramu   või  korteri   sulavkaitsmete   vahetamine  ettenähtuga  samaväärse  või  väiksema 
nimivooluga kaitsmega; 
9 
 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
5)  valgusregulaatoris  või  muus  elektriseadmes  asuvate  pisikaitsmete  pingevabas 
olukorras vahetamine; 
6)  pinge kontrollimine indikaatoriga; 
7)  kaitsejuhita  pistikühendusega  valgusti  paindjuhtmes  paikneva  rikkis  vahelüliti 
asendamine pingevabas olukorras; 
8)  kaitsejuhita 
kohtkindla  valgusti  (näiteks   laevalgusti )  valgustiklemmidega 
ühendamine pingevabas olukorras; 
9)  kaitsejuhita  pistikupesade  ja  lülitikaante  (näiteks  tapeetimise  või  värvimise  ajaks) 
eemaldamine pingevabas olukorras; 
10)  elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras. 
Majandustegevuse  register : 
Elektritööd võib majandustegevusena teha majandustegevuse registris registreeritud elektritöö 
ettevõtja  elektritöö  juhi  või  käidukorraldaja  pädevustunnistusel  märgitud  ulatuses.  Isik,  kes 
soovib tegutseda elektritöö ettevõtjana esitab registreerimistaotluse majandustegevuse registri 
registripidajale. 
Registreerimistaotluses peavad olema: 
  ettevõtja  nimi,  aadress  ja  muud   kontaktandmed ,  registrikood  või   isikukood   või 
viimase puudumisel sünniaeg 
   tegevusala  (elektritöö tegemine), millel soovitakse tegutseda 
  elektritöö  juhi  nimi,  isikukood  või  selle  puudumisel  sünniaeg,  pädevuse  ulatus, 
kontaktandmed  ning  nõuetele  vastavust  tõendava  dokumendi  number,  väljaandmise 
kuupäev, väljaandja nimi ja kontaktandmed 
  kui  elektritöö  ettevõtja  soovib  teha  kolmanda  liigi  elektripaigaldise  korralist  tehnilist 
kontrolli,  siis  märge   korralise   tehnilise  kontrolli  teenuse  pakkumise  kohta  ning 
andmed tehnilist kontrolli teostavate töötajate kohta 
  registreerimistaotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed. 
  elektritöö ettevõtjana tegutsemise korral esitab isik täpsustatud andmed tegevusala (nt 
projekteerimine, käit, ehitamine jne) kohta 
Vastutav isik: 
Elektritööde eest vastutavaks  isikuks  on elektritöö juht, kelle ülesandeks on tagada elektritöö 
nõuetekohasus.  Elektritöö  juhil  peavad  olema  erialane  ettevalmistus,  töökogemus  elektritöö 
tegemisel  ning teadmised elektriseadmetest  või  -paigaldistest, nende ehitusest ja kasutamise 
ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema juhitavate elektritööde ohutu tegemise. 
10 
 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
Elektritöö  juhi  vastavus  nimetatud  nõuetele  peab  olema  personali   sertifitseerimise   asutuse 
poolt hinnatud ja tõendatud,  st  tal peab olemas olema pädevustunnistus.  Elektritöö ettevõtja 
peab  olema  elektritöö   juhiga   või  käidukorraldajaga  lepingulises  suhtes,  välja  arvatud,  kui 
füüsilisest isikust elektritöö ettevõtja on ise elektritöö juht või käidukorraldaja. 
Elektritöö juht on kohustatud tagama, et: 
elektritöö  tegemisel  järgitaks  õigusaktides  sätestatud  nõudeid  elektritööd  teeksid  selleks 
piisava  erialase  ettevalmistusega  isikud  elektriseade  või  -paigaldis  oleks  pärast  elektritöö 
tegemist  kasutamiseks  või  edasise  töö  tegemiseks  ohutu  elektritöö  käigus  toimunud 
õnnetusest,  millega  kaasnes   tervisekahjustus   või  muu  raske  tagajärg,  teatataks  viivitamata 
Tehnilise Järelevalve Ametile 
Elektritöö  juht  peab  olema  kättesaadav  ohutuse  tagamiseks  ja  riiklike  järelevalvetoimingute 
teostamisel. 
Pädev personal: 
Käidu- ja elektritööd võib teha ainult isik, kellel on selleks tööks  vajalikus   mahus  tehnilisi ja 
ohutusalaseid  teadmisi  ning  kogemusi.  Käidu-  ja  elektritööd   tegeva   isiku  elektriohu-
teadlikkust  ja  kogemusi  kontrollib  elektritöö  juht  või  käidukorraldaja.  Elektritöö   tegija  
elektriohuteadlikkust võib kontrollida ka elektritööd tegeva personali sertifitseerimise organ. 
Elektritöö  ettevõtja  peab  tagama,  et  elektritööd  teeksid  selleks  piisava  elektri-  ja 
elektriohutusalase ettevalmistusega isikud. 
Dokumenteerimine : 
Elektritöö  ettevõtja  peab  valdama  piisavaid  vahendeid  ja  dokumentatsiooni  elektritöö 
tegemiseks.  Samuti  peab  ettevõtja  dokumenteerima  elektritöö  tegemise  ja  konkreetsete 
elektritööde  tegemiseks  koostatud  dokumentide  olemasolu  korral  järgima  nendes  esitatud 
nõudeid. 
Elektritöö ettevõtja peab pärast elektritöö tegemist  veenduma  mõõtmis- ja katsetustulemuste, 
visuaalkontrolli  ning  elektriseadme  või  -paigaldise  dokumentatsiooni  alusel,  et  elektriseade 
või  -paigaldis  või  tehtud  elektritöö  vastab  elektriohutusseaduses  ja  selle  alusel  kehtestatud 
õigusaktides sätestatud nõuetele, ning seda kirjalikult kinnitama. 
Kui elektritöö ettevõtja tuvastab, et elektriseade või -paigaldis ei vasta elektriohutusseaduses 
ja  selle  alusel  kehtestatud  õigusaktides  sätestatud  nõuetele,  peab  ta  sellest  teatama  isikule, 
kellele elektriseade või -paigaldis pärast elektritöö tegemist üle antakse. 
Elektriprojektide ekspertiis: 
11 
 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
Elektripaigaldis  tuleb  ehitada  ja  rekonstrueerida  vastavalt  nõuetekohase  elektripaigaldise 
projektile.  Esimese  liigi  ja  sellise  teise  liigi  mittetüüpse  elektripaigaldise,  mille  peakaitsme 
nimivool   ületab  250  amprit,  projektile  tuleb  teha  ekspertiis  vastavalt  ehitusseaduses 
ehitusprojekti ekspertiisile kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekti ekspertiis on  soovitav  teha ka 
mittetüüpsete kõrgepingepaigaldiste projektidele. Elektripaigaldise projekti ekspertiis tehakse 
elektritöö  ettevõtja  poolt,  kelle  majandustegevuse  registri  registreeringus  on  vastav  märge 
elektripaigaldise projekti ekspertiisi tegemise kohta. 
(„Elektritöö“ on kopeeritud allikast:  http://www.ohutus.ee/index.php?id=10999  24.oktoober 2012) 
 
9.  ELEKTRIOHUTUS KODUS 
Kes vastutab elektriohutuse eest kodus:  
Maja-  või  suvilaomanikuna  vastutate  te  ise  sealse  elektriseadmestiku  ohutuse  eest. 
Samasugune   vastutuse  kord  kehtib  ka  pikemaks  ajaks  üüritud   majas .  Kontrollige  see  igaks 
juhuks majaomanikuga sõlmitud lepingust üle. Kui teie korter asub korteriühistule  kuuluvas  
elamus , siis tavaliselt vastutate te elektriseadmestiku eest   korteris  endas.  Samas võib  teie ja 
ühistu  vahel  sõlmitud  leping  sätestada  ka  teistsuguse  vastutuse  jagunemise.  Kui  te  üürite 
korterit  korteriühistule  kuuluvas  elamus,  siis  peate  samuti  jälgima,  et  elektriseadmestik  ei 
oleks  nähtavalt  kahjustatud  või  kulunud.  Kui  midagi  on  korrast  ära,  siis  võtke  ühendust 
korteriperemehega,  kes  vastutab  rikete  kõrvaldamise  eest.  Sõltumata  elamutüübist,  vastutate 
te alati ise vooluvõrku ühendatud kodumasinate seisukorra eest. 
Kui õnnetus peaks siiski juhtuma: 
Kõik 
elektrilöögi 
läbi 
kannatada 
saanud 
peaksid 
pöörduma 
arsti 
poole.  
Eriti oluline on arstlik läbivaatus siis, kui elektrilöök on tabanud last või vanemat inimest. 
Tõsisemate elektriõnnetusete korral:  
  Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates: 
  Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse 
  Kui  kannatanu  ei  hinga,  kuid  pulss  on  olemas,  alusta  viivitamatult  suust  suhu 
hingamise tegemist 
  Kui kannatanul ei ole  pulssi , alusta viivitamatult südamemassaaži tegemist. 
Elektriohutust puudutavates küsimustes aitavad: 
   Spetsialistid  
  Elektritarvete kauplused 
12 
 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
  Tehnilise Järelevalve Amet  
  Eesti Energia klienditeenindus , tel. 1545 nii tava- kui mobiiltelefonilt 
  Tarbijakaitseameti kohalik inspektor  
  Võrguhaldur (telefoninumber on kirjas võrguhalduri saadetud arvel) 
  Tööinspektsiooni kohalik  osakond  
  Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit 
Elektriõnnetuste  tekkepõhjuseid  teades  saab  õnnetusi  ennetada.  Teatage  alati  Tehnilise 
Järelevalve  Ametile  elektriõnnetustest,  kus  inimesed  on  saanud  kannatada  või  vajanud 
arstiabi ! 
Vaadake oma kodu uue pilguga  
Oleme   harjunud   sellega,  et  elekter  on  olemas  igal  pool  ja  et  seda  on  lihtne  ning  ohutu 
kasutada.  
Hoolimata  elektriohutusele  kehtestatud  kõrgetest  nõuetest,  tuleb  igal  aastal  ette  õnnetusi  ja 
tulekahjusid,  mis  on  tingitud  elektripaigaldiste  või  elektriseadmete  valest  kasutamisest  või 
nende 
puudulikust 
hooldusest.  
Elektriohutusnõuete parem tundmine on kõige parem õnnetuste ennetamise  moodus . 
Mis on elektriohutus?  
Tavainimese  jaoks  tähendab  elektriohutus  elektripaigaldiste  (elektrijuhtide  ja  seadmete 
kogum)  ning  sellega  ühendatud  kodumasinate  ohutu  kasutamise  tagamist.  Elektriohutus 
tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade 
on rikki läinud. 
Kes vastutab elektriohutuse eest?  
Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektripaigaldise ohutuse eest. Samasugune 
vastutuse  kord  kehtib  ka  pikemaks  ajaks  üüritud  majas.  Kontrollige  see  igaks  juhuks 
majaomanikuga 
sõlmitud 
lepingust 
üle.  
Kui  teie  korter  asub  korteriühistule  kuuluvas  elamus,  siis  tavaliselt  vastutate  te 
elektripaigaldise eest korteris endas. Samas võib teie ja ühistu vahel sõlmitud leping sätestada 
ka 
teistsuguse 
vastutuse 
jagunemise.  
Kui  te  üürite  korterit  korteriühistule  kuuluvas  elamus,  siis  peate  samuti  jälgima,  et 
elektripaigaldis  ei  oleks  nähtavalt  kahjustatud  või  kulunud.  Kui  midagi  on  korrast  ära,  siis 
võtke 
ühendust 
korteriperemehega, 
kes 
vastutab 
rikete 
kõrvaldamise 
eest.  
Sõltumata  elamutüübist,  vastutate  te  alati  ise  vooluvõrku  ühendatud  kodumasinate 
korrasoleku eest. 
13 
 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
Tegutsemine rikete ja puuduste korral:  
Elektrijuhtme  isolatsiooni  kahjustus  põhjustab  halvimal  juhul  elektrilöögi  või  tulekahju. 
Samasugused  tagajärjed  võivad  olla  ka  katkiste  pistikute  ning  lahtiste  või  katkiste 
pistikupesade  ja  lülitite  kasutamise  korral.  Olge  tähelepanelik  ja  kõrvaldage  rikked  ning 
puudused  õigeaegselt!  Remontimine  või  uue  seadme  ostmine  tähendab  loomulikult 
väljaminekut, kuid see raha võib päästa nii teie elu kui vara. 
Milliseid töid võite ise teha ja millal tuleb kutsuda spetsialist:  
Teatud lihtsamaid töid tohib ilma vastavat eriõigust omamata ka ise teha, aga seda  eeldusel , et 
te  olete  oma  tegutsemises  kindel.  Näiteks  tohib  lüliteid,  pistikupesi,  lambipesi  ja  kaitsmeid 
vahetada  (kuid  mitte  uusi  paigaldada).  Parandada  ja   asendada   on  lubatud  juhtmelüliteid, 
lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Kui te aga pisutki kahtlete oma oskustes, siis 
pöörduge  kindlasti  spetsialisti  poole!  Uusi  elektripaigaldisi  ehitada,  pistikupesi  ja  lüliteid 
paigaldada   tohivad   ainult  spetsialistid.  Sama  puudutab  ka  kohtkindlate  kodumasinate 
ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist 
kaitsekontaktiga (maandatud) pistikupesade vastu. 
(„Elektriohutus kodus“ on kopeeritud allikast:  http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus  24.oktoober 2012) 
14